T M hagi Tapa vald, Tapa vallavalitsuse kaudu, vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagi hind
1171,40 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: T M, ik xxxx, lepinguline esindaja Killu Kool Kostja: Tapa vald, Tapa vallavalitsuse kaudu, rk 75033477, lepinguline esindaja Margit Halop
Asja läbivaatamise kuupäev
11.02.2019 / suuline menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt Tapa vald, Tapa vallavalitsuse kaudu hageja T M kasuks 591,42 eurot kahju katteks.
3.Välja mõista kostjalt Tapa vald, Tapa vallavalitsuse kaudu hageja T M kasuks sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 24.10.2017 kuni 22.03.2019 summas 66,76 eurot ning TsMS § 367 alusel edaspidine viivis põhinõudelt (591,42 eurolt) alates 23.03.2019 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 591,42 euro tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata hageja T M nõue kahju väljamõistmiseks summas 467,28 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 32,25 eurot.
Jätta menetluskulud 54,21 % ulatuses kostja Tapa Vald, vallavalitsuse kaudu kanda ja 45,79 % ulatuses hageja T M kanda.
6.Menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramine toimub lahendi jõustumisjärgselt TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada otsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates Tartu Ringkonnakohtule. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD
1.25.10.2017 esitatud hagiavalduse kohaselt juhtis T M 05.03.2017 umbes kella 19.00 ajal endale kuuluvat sõidukit xxxx reg-märgiga xxxx ning sõitis Tamsalu-Uudeküla ristmikku ületades läbi augu, mis vigastas sõidukit. Ristmikul asuvat löökauku ei olnud võimalik vältida. Löökaugust läbi sõitmine tekitas hagejale varalise kahju sõiduki parandamiseks kantud kulude näol summas 1058,70 eurot. Hageja kutsus koheselt sündmuskohale politsei. Politsei sündmuskohal hagejapoolseid rikkumisi ei ole tuvastanud, politsei tegi sündmuskohal fotod ja fikseeris olukorra.
2.Hageja leiab, et nimetatud löökauk ei olnud hästi märgistatud ning hageja täitis kõiki liiklusseaduse nõudeid. Sõidukiirus oli kohandatud, vastupidist tuleb kostjal tõendada. Hageja on seisukohal, et ei saa eeldada, et liikluskahju vältimiseks oleks pidanud sõiduki täielikult peatama. Löökauk ei olnud, aga oleks pidanud olema, märgistatud. Löökauk oli üle 5 cm sügav, mille läbimõõtu on võimalik tuvastada politsei poolt tehtud fotode abil.
3.Hageja viis 06.03.2017 hommikul sõiduki Xxxx OÜ tehnokontrolli, et tuvastada löökaugu põhjustatud kahjustused. Tehnokontrolli kaardi nr K.3453478 kohaselt teostati tehnokontroll kell 09:38 ja tuvastati, et sõidukil esinesid 2 väheohtlikku riket (VO) - ülemise vasakpoolse amortisaatori kinnitus šassii või telje küljel oli ebakindel ja parema ja vasakpoolne stabilisaatori puksil või kuullaagris esineb lõtkusid. Samuti tuvastati 3 ohtlikku riket (OV) - esisilla vasakpoolne alumine õõtshoova puks suure lõtkuga; roolilatist tuleb kõva lõtk ning takistav koht keeramisel ja vasak välimine roolihoovastiku liigend ülemäära kulunud. Kõikidel eelpool nimetatud rikete kirjeldamisel on kasutatud väljendit „ülemäära kulunud“.
4.Kuna tehnokontroll teostati ülevaatuspunktis, siis ei ole see aluseks sõiduki täielikule tehnoülevaatuse nõuetele, seda on ka tehnokontrolli kaardil märgitud. Tehnokontrolli teostanud isik selgitas hagejale, et tehnokontrolli kaardi blankett on ülevaatuspunktidele koostatud programmis ja kontrolli teostajad ei saa muuta tehnoülevaatuse otstarbeks programmeerija poolt sisestatud vigastuste koode ja kirjeid. Saab piiratult lisada ainult lisainfot.
5.Peale ülevaatuspunktis kontrolli teostamist pöördus hageja koheselt ka autoremondi ettevõttesse AS Xxxx, kus 06.03.17 kell 12:44 sai hageja teada, et sõiduki vasakpoolsed alumised šarniirid lõtkuvad; roolilatis oli lõtk ja vasak veovõlli kate oli katki. Hageja võttis koheselt ka AS-lt Xxxx purunenud osade ja remonditööde teostamiseks hinnapakkumise, mis oli summas 1 337,00 eurot. Võrdluseks pöördus hageja ka teise remondiettevõtte poole ja sai OÜ-lt Xxxx 1022,69 euro suuruse pakkumise. Kuna Xxxx OÜ pakkumine oli soodsam, siis valis hageja sõiduki remondi teostajaks OÜ Xxxx.
6.Hageja esitas 06.03.2017 Maanteeametile kirja ja andis teada, et riigile kuuluval teel on suured augud. Maanteeameti järelvalveosakond tegi kindlaks, et augud ei olnud riigiteel vaid asusid Tamsalu valla avalikus kasutuses oleval teel. Maanteeamet saatis hageja kirja ja sellele lisatud dokumendid Tamsalu vallale, et viimane võtaks juhtumi menetlusse.
7.Kostja saatis 13.03.2017 hagejale menetlustähtaja pikendamise teate ja 14.03.2017 saatis kostja hagejale kirja, milles palus esitada täiendavaid andmeid, mida hageja ka tegi. Kostja saatis 26.04.2017 vastuse kahjunõudele, milles anti hagejale teada, et „Tamsalu Vallavalitsus ei pea võimalikuks hageja sõiduki kahjusid kompenseerida, kuna kahjustatud kulud ei oma põhjuslikku seost võimaliku juhtumiga Tamsalu-Uudeküla ristmikul“. Vastuse kohaselt oli kostja juhindunud AS Xxxx antud hinnangust ja 06.03.17 tehnokontrolli kaardile K.3453478 kantud riketest.
8.Hageja ei nõustunud vastusega ja pöördus omakorda AS Xxxx poole ja palus saata kostja ja remondiettevõtte vahelise kirjavahetuse, mis puudutas hageja sõidukile 06.03.2017 tehtud tehnokontrolli. AS Xxxx saatis 26.04.2017 hagejale kirjavahetuse, milles selgus, et kostja on vastuses esitanud ebaõigeid andmeid selle kohta, et „AS Xxxx 17.03.2017 antud hinnangu kohaselt võisid sõiduki osad vigastused tekkida peale löökaugust läbisõitu, kuid vigade tekkimiseks pidi sõiduk aukudest läbi sõitma liikluseeskirju rikkudes“. AS Xxxx oli kostja 17.03.2017 kirjaga vastanud, et „Meie poolne hinnang antud olukorrale on see, et me näeme lõtku vigastes varuosades ja võime kogemusele toetudes öelda, et: Roolilati ja šarniiride lõtkud võisid tekkida peale löökaugust läbi sõitmist“. Eeltoodust tulenevalt on kostja 26.04.2017 vastuses esitanud ebaõigeid asjaolusid. Vastuses esitatud faktiväited ja asjaolud ei vastanud tõele. Samuti ei saanud hageja nõustuda kostja esitatud väitega, et hageja oli rikkunud liikluseeskirju ja seda, et hageja sõiduki osad olid ülemäära kulunud, mistõttu ei saanud remondiettevõtetes tuvastatud vead tekkida löökaugust läbisõitmise tulemusena. Hageja saatis 26.04.17 kostjale omapoolsed täiendavad selgitused, kuid kostja ei suvatsenud täiendavatele seisukohtadele vastata. Hageja, soovides saada veelkord kohtuväliselt asjale lahendust, esitas kostjale korduva kahjunõude, millele hageja samuti esitas eitava vastuse. Hageja ei saa nõustuda kostja esitatud etteheidetega selles osas, et sõiduk ei olnud ka enne löökaugust läbi sõitmist tehniliselt korras. Hageja on regulaarselt käinud sõidukiga hoolduses. Enne 06.03.2017 juhtumit oli hageja 04.11.2016 käinud sõidukiga hoolduses Xxxx OÜ Autohooldus, kus vahetati õli/ Ölwechsel ja teostati kontroll /Inspektsion. Samuti on sõidukile 04.11.16 tehtud tehnoülevaatus ja tehnoülevaatuse kontrollkaarti nr K.3327995 kohaselt on sõiduk olnud tehniliselt korras. Viimase hoolduse on hageja sõidukile teostanud 16.06.2017. Kuna eelpool nimetatud tõenditest tulenevalt on tõendatud, et sõiduk on regulaarselt läbinud hoolduseid ja on ka 4 kuud enne kostja poolt märgistama jäetud löökaugust läbisõitmist olnud tehniliselt korras, siis ei ole eluliselt ka usutav, et 4 kuuga 15 000 km läbinud sõiduki varuosad oleksid ülemäära kulunud.
9.Teeomanikul on kohustus hinnata sisuliselt, kas liikluskorraldusvahendi paigaldamine on piisav, et tagada harilikul kiirusel ohutu liiklemine. Kui tee olukord on selline, et sellel ei ole võimalik ohutult liigelda, on tee omaniku kohustus tee sulgeda. Ehitusseaduse (EhS) § 97 lg 1 järgi tuleb teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Majandus- ja taristuministri määruse nr 92 14.07.2015 „Tee seisundinõuded“ (edaspidi Seisundinõuete määrus) § 1 lg 2 kohaselt hoiab avalikkusele ligipääsetava eratee omanik tee korras viisil, et oleksid täidetud tingimused ohutuks liiklemiseks. KOKS § 6 lg 1 on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas valla ja linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Seisundinõuete määruse § 2 lg 1 järgi on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile
määruse reguleerimisalasse jäävate teede omanikele ning § 2 lg 2 järgi peab tee seisund vastama vähemalt antud määrusega kehtestatud tasemele. § 3 lg 1 sätestab, et teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Juhul kui kehtestatud piirangud ei loo tingimusi ohutuks liiklemiseks, peab tee omanik tee sulgema. Tänava seisunditase peab § 9 järgi vastama lisas 2 toodud nõuetele. Augu tähistamist teel reguleerib § 12, mis näeb ette, et üle 20cm läbimõõduga ja üle 5-cm sügavusega auk peab olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Aukudega ala peab olema tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega.
11.Hageja on kandnud Xxxx OÜ poolt 17.03.2017 esitatud Arve-saateleht nr 104198 alusel sõidukile tekkinud kahju summas 1058,70 eurot.
12.Kostja on väitnud, et OÜ Xxxx arved ei ole usaldusväärsed. Hageja märgib oma 05.03.2018 menetlusdokumendis (II kd tlk 118), et OÜ Xxxx on arvel nr 104198 erineva viitenumbri kohta andnud järgneva selgituse: “Antud viitenumbrid on erinevad seetõttu, et esialgselt on esitatud kliendile arve, mida ta hiljem märkustega täiendada soovis. Ja kuna esialgselt esitatud arvet sai muuta (kliendipoolt soovitud märkustega), siis muutus ka antud arvel viitenumber. Viitenumbri erinevus tekkis arve täiendamisest märkustega. (Varasemalt salvestatud ja kinnitatud arvet ei ole võimalik enam muuta, kuid märkustega saab neid ikka täiendada ja uuesti salvestades annab programm automaatselt uue viitenumbri arvele)“. Arve nr 104198 kauba nr 1. erineva nimetuse kohta selgitatakse järgnevat: „Amortisaatori tugilaager ja amortisaatori tugipadi antud auto puhul on samad detailid, mis lihtsalt on varasemalt erinevate arvetega sissevõetud ja nimed muutunud, kuna analoogsetel autodel on nad erinevate nimetustega“.
13.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 127 lõikele 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja on seisukohal, et tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostjapoolse seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Kui kostja oleks märgistanud ristmikul olnud löökaugu, siis ei oleks hageja teel olnud märgistamata löökauku sõitnud, ei oleks hageja sõiduk saanud kahjustusi. Kui kostja oleks märgistanud teel olnud üle 5-cm sügavuse augu, siis ei oleks hageja teel olnud löökauku sõitnud ja hageja sõidukil ei oleks kahjustada saanud vasakpoole alumised šarniirid, lõdvikud ja roolilatt ning vasaku veovõlli kate. Kui hageja sõidukil ei oleks eelpool nimetatud kahjustusi, ei oleks arvetel märgitud kulusid tekkinud. Seega on hageja sõiduautole kahju tekkimine põhjuslikus seoses kostja, kes on tee omanik, seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ja võimaliku väärtuse vähenemise. 14.VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
Hageja on seisukohal, et kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest EhS § 97 lg 1 ja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel. Käesoleval juhul rikkus tee omanik oma kohustust hoida tee seisund nõuetele vastav, tagamaks ohutut liiklemist ning hagejale on tekkinud kahju teeomaniku seadusest tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjel.
15.Hageja palub mõista välja Tamsalu vallalt T M kasuks kahjuhüvitis summas 1058,70 eurot ja viivised summas 32,25 eurot ja viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt (1058,70 eurolt) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
KOSTJA VASTUS
16.Kostja hagi ei tunnista. Hageja on esitanud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude summas 1058,70 eurot ja viiviste saamise nõude. Hageja väitel on kahju tekkinud talle seetõttu, et ta vigastas 05.03.2017 oma sõidukit Tamsalu-Uudeküla ristmikku ületades sõites läbi augu, mistõttu tekkis hagejale varaline kahju sõiduki parandamiseks kantud kulude näol summas 1058,70 eurot.
17.Hagiavalduse kohaselt kutsus hageja sündmuskohale politsei, kes tegi sündmuskohal fotod ja fikseeris olukorra. Lisatud tõendi 3 kohaselt sai politsei 05.03.2017 kell 19.41 paiku teate, et Tamsalu-Uudeküla ristmikul teataja sõitis löökaukudest läbi, sõidukil rool viltu ja kuulda kolinat. Kohale sõitnud politseipatrull selgitas välja sõiduki xxxx juhi, kelleks oli hageja ning selle, et juht oli kaine ja juhtimisõigusega. Kostja on seisukohal, et eelnimetatud tõend ei kinnita hageja poolt kirjeldatud sündmuse toimumist nimetatud ajal ja kohas, vaid näitab üksnes seda, et hageja viibis talle kuuluva sõidukiga xxxx (reg.märk xxxx) 05.03.2017 õhtul Tamsalu-Uudeküla ristmikul. Politsei poolt samas tehtud fotod kinnitavad küll teekattes aukude olemasolu, kuid ühelgi fotol ei asu hageja sõiduk teeaugus sees, samuti ei ole ühelgi fotol näha sõiduki vigastusi.
18.Tamsalu-Uudeküla tee on kohalik tee, mis ristub Järva-Jaani–Tamsalu–Kullenga riigimaanteega. 2016. aasta sügisel teostati Maanteeameti tellimusel Uudeküla ristmiku ümberehitustööd. Riigihanke „Riigitee 15128 Järva-Jaani–Tamsalu–Kullenga km 20,92 asuva Uudeküla ristmiku ehitus“ käigus teostati ristmiku (tee nr 15128 Järva-Jaani–Tamsalu–Kullenga, tee nr 17137 Uudeküla-Lasila, tee nr 7870043 Tamsalu–Uudeküla) ümberehitus ning ülekäigukoha projekteerimine üle riigitee nr 15128 ning ülekäigukoha ühendamine olemasoleva jalg- ja jalgrattateega, mis asub kohaliku tee 7870043 Tamsalu–Uudeküla ääres. Tööd ulatusid osaliselt ka kohalikele teedele ning lõpetati täielikult alles 2017. aasta kevadel. Tamsalu-Uudeküla teel asunud augud paiknesid vahetult remonditava riigitee ääres. Kuna looduses ei ole mingeid katastriüksuse piire tähistavaid märke maas, oli kostja teadlik, et augud asuvad riigiteel. Samal arvamusel oli hagiavaldusest nähtuvalt ka hageja, kui ta 06.03.2017 Maanteeameti poole pöördus. Kostja sai Maanteeametilt aukude kohta teavituse 07.03.2017. Tamsalu vallas tegeleb teede ja tänavate korrashoiuga hallatav asutus Tamsalu Kommunaal, kes koheselt vastava info saamise järel korraldas teeaukude parandamise. Seega ei vastuta kostja kuni Maanteeameti poolt info saamiseni tee seisundi eest nimetatud kohas. Maanteeameti kirjale oli lisatud tee asukoha skeem.
19.Hageja ei ole hagiavalduses selgitanud, millised on tema sõidukile tekkinud vigastused väidetava juhtumi tagajärjel. Xxxx OÜ poolt hageja sõidukile xxxx 06.03.2017 teostatud tehnokontroll tuvastas, et sõidukil esines 2 väheohtlikku riket ja puudust: amortisaatorid: amortisaatori kinnitus šassii või telje külge on ebakindel. Lisainfo: ülemine amordipadi vasakpool; vedrud ja stabilisaator: stabilisaatori puksil või kuulliigendis esineb lõtkusid. Lisainfo: parem ja vasak ning kolm ohtlikku riket: käändmik: käändteljepolt või kuulliigend või puksid on ülemäära kulunud), roolimehhanismi seisundis (roolivõll, ristvõll või ajamihammasratas on ülemäära kulunud. Lisainfo: esisild vasakpool alumine õõtshoovapuks suure lõtkuga; roolimehhanismi
seisund: roolivõll, ristvõll või ajamihammasratas on ülemäära kulunud. Lisainfo: roolilatist tuleb kõva lõtk ning on takistav koht keeramisel; roolihoovastiku seisund: liigendid on ülemäära kulunud. Lisainfo: vasak välimine.
20.Järgnevalt on hageja pöördunud autoremondiettevõtte AS Xxxx poole sõiduki esisilla kontrollimiseks ning sai teada, et: vas alumised sarniirid lõtkuvad, roolilatis lõtk ja vasak veovõlli kate katki. AS Xxxx esitas hagejale pakkumuse, milles on loetletud tööd ja tooted maksumusega 1337 eurot. Hageja on võtnud pakkumuse 06.03.2017 ka teiselt autoremondiettevõttelt Xxxx OÜ, kelle pakkumuses on nimetatud teenus/kaup maksumusega 1022,69 eurot. Xxxx AS ja Xxxx OÜ esitatud pakkumustel ja Xxxx OÜ arvel nr 104198 on loetletud tööd ja teenused erinevad, mistõttu jääb kostjale arusaamatuks, millised on konkreetsed vigastused, mis tekkisid sõidukile teeaukudesse sõitmise tagajärjel.
21.Ühe pakkumuse kohaselt vahetataks sõidukil vasakud õõtshoovad ja roolilatt; teise pakkumuse järgi vahetataks sõidukil lisaks roolilatile ja õõtshoobadele roolivardaots ja amordi padi. Xxxx OÜ 06.03.2017 esitatud pakkumuse ja 17.03.2017 arve-saatelehe võrdlemisel on erinevused nii loetletud teenustes/kaupades kui ka maksumuses. Kostja on seisukohal, et sõiduki osade kulumine ei teki löökauku sõitmise tagajärjel. Tavapäraselt puruneb löökauku sõites sõiduki rehv või velg. Hageja sõidukil sellist vigastust ei esinenud.
22.Hageja väitel on talle tekkinud varaline kahju sõiduki parandamiseks kantud kulude näol summas 1058,70 eurot ning on esitanud Xxxx OÜ poolt 17.03.2017 väljastatud arve nr 104198. Nimetatud arve ei tõenda aga vähimalgi määral kahju olemasolu ja suurust ega põhjuslikku seost kahju tekitaja ja kahju tekkimise vahel. Nimetatud arvest ei selgu ka see, kellele arve on esitatud ning kas ja kes on arve tasunud. Kostja on palunud hagejal esitada täiendavad andmed, sh andmed remondi teostamise ja tasumise kohta 14.03.2017 kirjas. Hageja ei ole kostjale andmeid esitanud, kuigi hagiavalduse kohaselt olevat hageja seda teinud. Vastavaid tõendeid aga lisatud ei ole. Alles hagiavaldusele on lisatud väljavõtted sõiduki hooldusraamatust ja andmed tehnoülevaatuse kohta. Ebaselged on aga endiselt sõiduki vigastused ning nende parandamise maksumus.
23.Hageja esitas kostjale avalduse kahjunõudega esmakordselt 07.03.2017 (avaldus on registreeritud Tamsalu Vallavalitsuse dokumendiregistris 07.03.2017 nr 6-5/17/141 all). Avalduses on märgitud, et Tamsalu-Uudeküla ristmikul sõitis hageja Rakvere poole ning auto rooli viltuse oleku avastas ta sõites 300-500 meetrit Sauvälja poole, misjärel keeras ta koheselt otsa ringi. Hagiavalduses on märgitud, et hageja vigastas sõidukit Tamsalu-Uudeküla ristmikku ületades. Kostjale jääb arusaamatuks, millises suunas hageja tegelikult liikus – kas ristmikku ületades nagu on märgitud hagiavalduses või keerates ristmikul paremale nagu on märgitud 07.03.2017 avalduses. Nimetatud asjaolu on olulise tähtsusega, sest sõiduki kiirus võib ristmikku ületades ehk otsesuunas liikudes olla oluliselt suurem kui pöörates paremale. Tamsalu-Uudeküla ristmikule Tamsalu poolt liikudes on enne peateega ristumist liiklusmärk „Anna teed“. Kostja väljendas juba 26.04.2017 hagejale saadetud vastuses seisukohta, et liikluseeskirja nõuetekohase täitmise korral ei saaks sõiduki kiirus olla suur, mistõttu oleks võimalik teel olnud auke märgata ja neist läbisõitu vältida. Ristmik on valgustatud. Liiklusseaduse (LS) § 50 lg 3 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees, samuti vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad. LS § 169 lg 6 kohaselt tohib sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed.
24.Kostja esitas eelnimetatud autoremondiettevõttele Xxxx AS 13.04.2017 küsimuse, kas hageja sõiduki kõik vigastused võisid tekkida löökaugust läbisõitmisel või pigem oli tegemist sellega, et vastavad mehhanismid olid kulunud ja vajasid niikuinii väljavahetamist. Xxxx AS xxxx K P andis 17.04.2017 vastuses hinnangu, et roolilati ja šarniiride lõtkud võisid tekkida peale löökaugust läbisõitu. Järgneb arvamus (ref): „Samas vaadates sündmuskohal tehtud pilte siis sellises kohas olevast august ei ole võimalik liikluseeskirju mitte rikkudes piisavalt kiiresti läbi sõita et autol sellised vead tekiksid. Minu isiklik arvamus et 100% süüd ei saa panna ei kliendile ega ka tamsalu vallavalitsusele (tee seisukoha pealt).“ Kostja lisab eelmainitud kirjavahetuse tõendina vastusele. Hageja on eelnimetatud kirjavahetuse lisanud tõendina. Nimetatud tõendist on aga eemaldatud eeltsiteeritud laused (Xxxx AS vastuse eelviimane lõik). Kostja on seisukohal, et selline tegevus on käsitletav tõendi võltsimisega ning palub kohtul sellega tegeleda. Kostjale jääb ka arusaamatuks asjaolu, millisel viisil toimetas hageja vigastatud sõiduki Rakverre. Hagiavalduse kohaselt viis hageja sõiduki toimunule järgnenud päeva hommikul, s.o 06.03.2017 Rakveres asuvasse Xxxx OÜ-sse tehnokontrolli. Kui hageja sõitis vigastatud sõidukiga ca 30 km, siis võis see sõiduki seisukorda oluliselt halvendada.
25.Hageja on esitanud andmed sõiduki hoolduse kohta ning asunud seisukohale, et 04.11.2016 tehtud tehnoülevaatusel on sõiduk olnud korras. Kostja on seisukohal, et neli kuud enne 05.03.2017 toimunud sündmust teostatud tehnoülevaatus ei kinnita sõiduki korrasolekut aukudesse sõitmisele vahetult eelnenud ajal, liiati kui 14 aasta vanune sõiduk oli läbinud sellel ajavahemikul 15 000 kilomeetrit.
26.Kostja on endiselt 26.04.2017 hagejale saadetud vastuses antud seisukohal, et hageja sõiduki osade ülemäärased kulumised ei saanud tekkida löökaugust läbisõitmise tagajärjel. Hageja esitas samal päeval kostjale uue e-kirja. Hageja väidab hagiavalduses, et kostja ei ole suvatsenud tema täiendavatele seisukohtadele vastata. Hageja on esitanud taas valeandmeid. Kostja vastas hageja 26.04.2017 kirjale 08.05.2017 (registreeritud Tamsalu Vallavalitsuse dokumendiregistris 08.05.2017 nr 5-5/17/141 all; lisa 4).
27.Kokkuvõtvalt on kostja seisukohal, et kohustuse rikkumine, kahju olemasolu ja suurus ning põhjuslik seos kahju tekitaja ja kahju tekkimise vahel on tõendamata, samuti kahjuhüvitise suurus. Kui juhtum siiski toimus, siis üksnes liikluseeskirja hooletu eiramise tulemusena hageja poolt. Kostja on seisukohal, et seda, kas ja millised vigastused sõidukile saavad tekkida teeaugust läbisõitmise tagajärjel, on võimalik teha kindlaks ekspertiisi läbiviimisega. Esitatud arves ei kajastu kulude põhjuslik seos eelnimetatud sündmusega. Tõendamata on kulude kandmine. Põhjendatud ei ole viiviste nõudmine, sest kohustus ei ole sissenõutavaks muutunud.
28.Kui kohus leiab, et kostja vastutab hagejale kahju tekitamise eest, tuleb vähendada hagejale väljamõistetavat hüvitist vähemalt 50%-ni talle tekkinud kahjust, kuna kahju on hagejale tekkinud vaid tema enda õigusvastase või raskelt hooletu tegevuse tulemusel. Lähtuvalt eeltoodust palub kostja jätta T M`i hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud jätta T Mi kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
29.Tamsalu Vallavolikogu ja Tapa Vallavolikogu kinnitasid 12.12.2016 ühinemislepingu ning võtsid vastu otsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlemiseks. Vabariigi Valitsuse 05.01.2017 määruse nr 13 "Tamsalu valla ja Tapa valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 "Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine" muutmine" alusel moodustus 21.10.2017 Tamsalu valla ja Tapa valla ühinemise teel uus omavalitsusüksus – Tapa vald, mis on ühinenud omavalitsusüksuste üldõigusjärglane.
30.VÕS § 1043 sätestab: Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama objektiivse teokoosseisu, st kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et deliktilise üldvastutuse esinemise kontrollimisel on süü element kõige viimane, st et enne süü küsimuse hindamist peab olema kindlaks tehtud kahju põhjustamine kostja poolt ning kostja teo õigusvastasus (Riigikohtu lahend 3-2-1-54-07). Tõendamiskoormise osas kehtib kahju hüvitamise nõude puhul põhimõte, et kahjustatud isik peab tõendama võlgnikupoolset kohustuse rikkumist, kahju olemasolu ja suurust, samuti põhjuslikku seost kahju tekitaja ja kahju tekkimise vahel. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 127 lõikele 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ja võimaliku väärtuse vähenemise.
31.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et hagi on põhjendatud rahuldada osaliselt.
32.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest ning milline on tekkinud kahju suurus.
33.Kuna tegemist on deliktilise vastutusega, siis peab vastutuse eeldusena kohus tuvastama kostja õigusvastase tegevuse ning selle põhjusliku seose kahjuga. Hageja leiab, et kostja on rikkunud seadusest tulenevat kohustust ja tugineb VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel kaitsenormi rikkumisele. Ehitusseadustiku § 97 kohaselt tuleb teed hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Tee seisundinõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega ning eri omanikele kuuluvate teede ristumiskohal vastutab iga omanik ohutuks liiklemiseks vajaliku tee seisundinõuete eest talle kuuluva kinnisasja ulatuses. Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusega nr 92. Antud määruse § 2 lg 1 järgi on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele ning § 2 lg 2 järgi peab tee seisund vastama vähemalt antud määrusega kehtestatud tasemele. Määruse § 3 lg 1 sätestab, et teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Tee seisundinõuete § 12 1.lause järgi peab üle 20cm läbimõõduga ja üle 5 cm sügavusega auk olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. 34.Puudub vaidlus, et vaidlusaluse sõidutee äärde ei olnud paigaldatud liiklusmärki nr 152 „Ebatasane tee“ ja et kahju tekitanud löökauk oli sügavusega üle 5 cm. Liiklusmärkide tähendusi reguleerib 22.02.2011 majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõude fooridele“. Nimetatud määruse § 5 p 17 alusel märgid 152 kuni 154 „Ebatasane tee“ hoiatavad ebatasasustest teel. Märk 152 hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele. Juhile on sätestatud kohustus liiklusseaduse (LS) § 50 lg 3 p 1 sättes, et juht
peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Sama sätte p 2 järgi vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.
35.Kohtu hinnangul tekkis hagejale kahju kostja seadusest tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjel. Kohus on välja toonud normid, millest tulenevalt ei oleks tohtinud sellist löökauku avalikult kasutataval teel olla. Kohus nõustub hagejaga, et vaidlusalune löökauk oli nõuetele vastavalt märgistamata ning kostja ei vabane vastutusest. Tulenevalt Ida Prefektuuri 06.04.2017 patrullitalituse teatest (I kd tlk 10) tuvastas politseipatrull, et 05.03.2017 kl 19.41 sai politsei teate, et Tamsalu Uudeküla ristmikul sõitis teataja löökaukudest läbi, sõidukil rool viltu ja kuulda kolinat, teataja ootab politseid kohapeal. Sündmuskohale reageeris politseipatrull, kes selgitas välja juhi isiku. Menetlust ei alustatud.
36.Kohtu hinnangul on sündmuskohal viibinud politsei teatisega üheselt mõistetavalt tõendatud löökaukude olemasolu ja kõik hilisemad, üksnes fotode pinnalt tõusetunud arutlused, sh poolte esitatud eksperdiarvamustes, selle kohta, kas aukudel olid lauged või järsud servad, on ainetud. Löökauk on (vt maanteeameti kodulehekülg) teeseisundi mittekohasus igal juhul. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja poolt läbitud teelõigul olid augud ja need ei olnud tähistatud, vaidlus on aukude suuruse üle.
37.Kohus loeb hageja esitatud fotomaterjaliga eluliselt usutavalt ja veenvalt tõendatuks aukude asukoha ja nende sügavuse mõõtmise. Kostja pole seda eitanud, et teel olid augud ja kui fotomaterjalist nähtuvalt olid augud kogu või vähimalt poole sõiduraja laiuses, siis auke läbimata ei olnud võimalik teelõiku ka läbida, sest ühelt poolt piirnes teelõik äärekiviga ja teiselt poolt metallist teepiirdega.
38.Vaidlus selle üle, kas augud oli teeseisundinõuetes kirjeldatult 20 cm läbimõõduga, on kohtu hinnangul antud kaasuse asjaoludel ainetud. Isegi kui möönda, et korrektset politsei poolset fikseeritud tulemustega mõõtmisdokumenti paraku ei ole koostatud, siis on ometi pildimaterjali põhjal võimalik veenduda nii augu sügavuses kui läbimõõdus. Hagi lisadeks olevatel fotodel (I kd tlk 37 ja 38, e-toimikus paremini nähtavad värvilisena), mille saamist on hageja vande all antud ütluste raames (II kd tlk 17) selgitanud selliselt, et tema käes olid mõõduvahendid ja politsei pildistas, on näha sügavuse mõõtetulemus 8 cm. Kui lähtuda sellest, et nn ristmõõdupuuks oli äratuntavalt ohukolmnurga vutlar ja ohukolmnurgad on standardmõõtudes, pikkusena vähemalt 44 cm ja kui on näha, et selles pikkuses vutlar ei ole ulatunud isegi mitte poole augu läbimõõduni (I kd tlk 37), siis ei saa olla kahtlust, et augu läbimõõt oli rohkem kui 20 cm. Kui hageja oli sunnitud teelõigu läbimiseks ka vaid auto vasaku poolega paratamatult sõitma aukudesse sisse, siis pidid augud olema ka vähemalt poole teelõigu laiuse tavalises ulatuses ja see on ka tõendatud fotoga (I kd tlk 35). Teelõigu tavalaius on 3,5 meetrit, mistõttu rohkearvuliste aukude paiknemisel ka üksnes teelõigu ühel (foto I kd tlk 36) poolel (3,5m :2= 1,75 laiuselt) on olukord, kus tee valdajal olnuks vastutuse välistamiseks kohustus augud nõuetekohaselt märgistada märgiga 152, mis hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele isegi siis, kui neist iga üksiku läbimõõt olnuks nt „vaid“ 18-19 cm. Sedavõrd suurest kogusest aukudest mööda manööverdamine antud teelõigul võimalik ei olnud, seega tulnuks kostjal vastutuse vältimiseks augud nõuetekohaselt märgistada.
39.Kostja on küll väitnud, et ta ei tea, kas pildid on üldse vaidlusalusel teelõigul tehtud, aga ei ole ka hageja esitatud asjakohast pildimaterjali omapoolsete tõenditega ümberlükanud. Kostja on ASle Xxxx päringut tehes ise märkinud, et lisab politsei poolt sündmuskohal tehtud pildid, seega oli kostja siiski veendunud, et tegemist oli hagis märgitud teelõiguga ja politsei poolt tehtud piltidega (I kd tlk 72). Kostja lepinguline esindaja on ka kinnitanud, et ise seal teelõigul igapäevase liiklejana (I kd tlk 87) oli teadlik antud teelõigul aukude olemasolust (I kd tlk 86 pöördel), seega oli kostjal aukude olemasolu ja nende paiknemine teada ka ilma hageja esitatud fotodeta. Lisaks sellele on kostja ise politsei poole pöördunud (I kd tlk 10) ja saanud sealt vastuse, et tegemist oli Tamsalu- Uudeküla ristmikul asunud löökaukudega, millest läbi sõitnud hageja auto sai kahjustusi.
40.Vaidlus selle üle, kellele teelõik kuulus, ei puutu hagejasse. Hageja ei saa vastutada selle eest, et kostja ei tea tema haldusalasse ja vastutusalasse kuuluvate teede asukohta. Kostja väide, et ka tema, samaväärselt hagejaga, sai alles 06.03.2017 Maanteeameti kirjast teada, et vaidlusalune teelõik kuulub vallale, ei saa mõjutada kostja vastutust. Kirjas ei nähtu, et teelõigu kuuluvus vallale oleks vormistatud ajavahemikku 05.03.2017 (sündmuse toimumisest) kuni 06.03.2017 (Maanteeameti kirjani) jäänud loetud tundide jooksul, mis tähendab omakorda, et vallal pidi neile kuuluv tee olema teada enne seda. Suure tõenäosusega määratleti vallale kuuluva kohaliku tee ja riigimaantee piirid hiljemalt (kostja vastusest nähtuva) 2016 ristmiku ümberehitustööde riigihanke raames. Sellest tulenevalt ei ole ka põhjendatud kostja arusaam, et tema meelest asusid augud riigimaanteel. Ja isegi kui mingil põhjusel oli kosta selle teadmise juures, siis antud teelõigu igapäevase kasutajana ei saanud need massiivsed augud teda ennast mitte häirida ning kas valla esindajana või eraisikuna olnuks sel juhul asjakohane Maanteeametit teavitada.
41.Kostja väide, et ristmikku otse ületades oleks saanud seda teha suuremal kiirusel kui ristmikul parempööret tehes, on arusaamatu ja LS rikkumisele suunav. Peatee märk sundis ristmiku ületajat mõlemal juhul ohutuse tagamiseks kiirust maha võtma. Arusaamatu on ka kostja väide, et ristmikku parempöördega ületades justkui ei olekski tegemist ristmiku ületamisega. Ristmiku läbimine on manööver sõltumata sellest, kas see toimub otse liikudes või emmale-kummale poole pöörde tegemisega. LS § 56 lg 1 kohaselt peab juht ristmikul sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale. LS § 48 lg 2 annab juhise, et pöördel peab juht ristmikul sõitma nii, et sõiduteede lõikumisalalt välja sõites ei satuks ta vastassuunavööndisse. Seega on ristmiku ületamine võimalik ka pöörde tegemisega ja kostja vastupidine arusaamine on ekslik. Kui ristmik on LS § 2 p 68 kohaselt samatasandiliste sõiduteedega teede lõikumisel moodustunud ala ja pööre on LS § 2 p 61 kohaselt ka kõrvalepööre, siis on loogiline, et lõikuvate suundadega teealal, mis moodustab ristmiku, saab liigelda nii otsesuunas kui ka kõrvalpöörde suunas.
42.Kostja ei ole tõendanud, et hageja ületas ristmikul lubatud sõidukiirust ja et ta oleks seeläbi rikkunud eelviidatud LS § 59 lg 1 nõuded. Kui selle väite esitamise mõte oli, et seda tuleks kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestada VÕS § 139 ja 140 alusel, siis antud juhul kohus ei pea seda võimalikuks teha justnimelt tõendamatuse tõttu teha. Kohatu on kostja eeldus, et hageja kindlasti rikkus liikluseeskirja ja kihutas, laps autos, ristmikule, tekitades ise selliselt kiiruse ületamisega olukorra, kus tal ei olnud võimalik teel olnud auke märgata. Kohus leiab, et aukude märkamine või mittemärkamine ei vabasta kostjat aukude märgistamisest. Kostja on seisukoha hageja poolt liikluseeskirjade rikkumise väite osas kujundanud AS Xxxx 17.04.2017 hinnangu alusel (I kd tlk 62). Nimetatud dokumendis on lause „... sellises kohas olevast august ei ole võimalik liikluseeskirju mitte rikkudes piisavalt kiiresti läbi sõita, et autol sellised vead tekiksid.“
43.Kohus leiab, et sellest grammatiliselt täiesti arusaamatust lausest ei saa teha järeldust, kas hageja rikkus või ei rikkunud liikluseeskirja ehk millise kiirusega (lubatud kiirusel piisavalt kiiresti ?) ta sõitis või ei sõitnud. Lisaks ei ole kostja selgitanud, milline on tõendi koostanud isiku pädevus hinnata isiku poolt rikkumise toimepanemist LS sätete alusel. Hinnangu isikupoolsele liiklusseaduse rikkumisele saavad liiklusjärelvalve käigus vastavalt LS § 193 anda politseiametnikud, abipolitseinikud ja muud ametiisikud nendele seadusega antud pädevuse piires ning valla- või linnavalitsus peatumise ja parkimise nõuete üle kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil. Selles loetelus puudub autoremondiettevõte.
44.Sama asjaolu - kiiruse ja kahjude tekkimise seose - on oluliselt selgemalt väljendanud tunnistaja V T (II kd tlk 15), kes on ka küll autoremondiettevõtte töötaja, kuid kelle ütlustele tuginevalt kostja ei väida, et hageja oleks kiirust ületanud. Kohus peab eluliselt usutavaks tunnistaja selgitust, et kui auto kiirus oleks olnud 80-90 km/h, siis ei oleks seda kahju saanud juhtuda, sest kui auto sõidab august kiiremini üle, siis rattad ei jõua sellele reageerida, aga ristmikul pidurdamisel tekib mass esisilla peale. Seega, vastuseks kostja küsimuse peale, on täiesti võimalik antud asjas tuvastatud vigastuste tekkimine. Seega, eitades kahju tekkimist, heidab kostjale hagejale sisulist ette liiklusseaduse nõuetest kinnipidamist, leides, et kui hageja oleks ristmiku ületanud otse ja suurel kiirusel, siis poleks kahju ka tekkinud. Kui auku sõit on vältimatu, tuleks vahetult enne auku sõitmist küll vabastada pidurid, sest pidurdavate ratastega auku sõitmine suurendab sõiduki detailidele mõjuvat koormust ja võib seega suurendada kahju tekkimise võimalust, kuid teisalt käsib LS § 59 ristmikule lähenedes võtta sõidukiirus maha ja üldjuhul toimub see siiski pidurdamisega. Seega saanuks hageja kahju vältida vaid liiklusseadust rikkudes ning nii ennast kui teisi ohustades, mille tegemist hagejalt eeldada ei saa ja mille tegemist kostja pole ka tõendanud.
45.Kohtu hinnangul on hagejale tekkinud kahju kaitsenormi kaitse-eesmärgiga hõlmatud, kuna tee omanik on kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning Ehituseaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju. Samuti on tekkinud kahju põhjuslikus seoses kostjapoolse seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis välistaks õigusvastasuse või süü. VÕS § 127 lg 1 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahju hüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (VÕS § 132 lg 3). Otsene varaline kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi mõistlikud kulud sh kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
46.Hageja on sõiduautol OÜ Xxxx arvest (I kd tlk 9) nähtuvalt lasknud teostada kahjustada saanud vigastuste kõrvaldamist. Hagi p. 13 esitatu kohaselt said kahjustada vasakpoolsed alumised šarniirid, lõdvikud ja roolilatt ning vasaku veovõlli kate, mille eest on hageja tasunud arve nr 104198 (I kd tlk 9) alusel Xxxx OÜ-le 1058,70 eurot.
47.Kostja on vaidlustanud kahju suuruse. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et tegemist olnuks täies ulatuses ebamõistlike, ebavajalike ja mittepõhjendatud kuludega. Kohus leiab, et hageja on osaliselt tõendanud talle hagiavalduses märgitud suuruses kahju tekkimise liiklusõnnetuse tagajärjel.
48.Kostja arusaam (tekkinud kahju osas), et kui mingi detail lõtkub, et siis on ta mitte katki (löökaugust läbisõitmise tagajärjel), vaid on kulunud, ei ole tõene. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt on lõtk liikumiseks tarvilik, liikuda võimaldav vaheruum; kaasdetailide mõõtmete vahe. Ehk et ka normaalolukorras on erinevate detailide lõtk täiesti loomulik. Kohus leiab, et kui mingi väline füüsiline tegur (antud juhul läbisõit löökaugust) on mõjutanud neid osasid, millest sõltub lõtku ehk liikumiseks vajaliku vaheruumi normaalpiiride ületamine, siis see füüsiline tegur ilmselgelt mõjutab mitmete ühendatud elementide tööd. On selge, et auto kahjustuste parandamise raames mingi detaili asendamisel ei tehta seda kulunud ja kasutatud osaga, vaid asendatakse uuega. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et mõni asendatud element-detail olnuks mõnes muus töökojas või jaevõrgus saadaval teistsuguse hinnaga või et tehtud töid saanuks teha nt ka kiiremini, ehk et esineks olukord, kus töötundide arv mõjutanuks hüvitamisele kuuluva kahju suurust.
49.Kostja väidab, et OÜ Xxxx ei ole usaldusväärne seetõttu, et esitatud on põhjendamatult kaks arvet, mis omavahel võrrelduna on erinevad. Viimasena esitatud arvel on asendatud kliendi nimi, lisatud on auto number ja märkused. Kostja leiab, et selliselt ei vasta arve raamatupidamise algdokumendile esitatavatele nõuetele. Kohus peab seda vastuväidet otsituks. Hageja on 05.03.2018 menetlusdokumendis (I kd tlk118119) esitanud OÜ Xxxx selgituse, mis asjaoludel on arvetel erinevad nimetused ja viitenumbrid. Kohus nõustub OÜ Xxxx antud selgitusega (vt otsuse p 12) ja leiab, et arved on usaldusväärsed ja arve alusel on autol olnud kahjustuste kõrvaldamiseks tehtud kulud tõendatud.
50.Eeltoodule vaatamata peab kohus kahju ulatuse määramisel siiski põhjendatuks arvestada poolte poolt esitatud spetsialistide arvamustega. Kohus käsitleb esitatud tõendeid mitte eksperdi arvamusena TsMS § 301 tähenduses vaid dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 2 tähenduses. Kostja on esitanud xxxx T Te arvamuse (I kd tlk 149), kus ekspert möönab, et kuna ta on arvamuse kujundanud kostja esitatud materjalide alusel, siis tema arvamus ei ole käsitatav tehnilise ekspertiisina. Kohus ei pea sõiduki kiiruse osas võimalikuks arvestada eksperdi arvamusega, sest ekspert ei ole käinud kohapeal teostamas mingeid selliseid mõõtmisi, millest võiks teha arvutuslikke järeldusi võimaliku kiiruse osas. Kohus peab seetõttu usaldusväärsemaks hageja enda vande all antud ütlusi, mille kohaselt tema kiirus oli 30-40 km /h. Hageja esitatud eksperdi arvamuse (I kd tlk 174) kohaselt võis deklareeritud asjaoludel löökaugust läbisõitmisel loetletud detailidest kahjustada saada ja vahetust vajada roolilatt. Vasak alumine esimene ja tagumine õõtshoob, rooliotsad ja amordipadi/tugilaager vajasid küll vahetust, kuid seda ekspluatatsioonilise kulumise tõttu. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et löökaugud olid ja hageja neist läbi sõitis. Vaatamata sellele, et eksperdi arvamuse kohaselt veermiku detailide löökkoormuse- ehk kahjustuse tekkimise õõtshoovale, roolilatile ja selle osade, amordipadja/tugilaagri purunemisele- on põhjustanud löökaugust läbisõitmine, saab esitatud ekspertarvamusest nähtuvalt tõsikindlalt väita, et põhjuslik seos august läbisõitmise ja tekkinud kahju vahel on siiski üksnes roolilatiga seonduvalt, kuna arvamuse kohaselt õõtshoobade ja amortisaatorite vahetamise vajadus oli tingitud nende kulumisest ja toimiku materjalidest ei nähtu, et need detailid ei oleks võinud, tulenevalt nende kulumisastmest, puruneda ka ilma löökaugust läbi sõitmata.
51.Kogumis järeldab kohus mõlema eksperdi arvamusest, et toimunud sündmusel on põhjuslik seos tekkinud kahjuga, kuid see on tõendatud vaid roolilati osas, ülejäänud vigastused ja vahetamist vajanud osad oli ekspluatatsiooniliselt kulunud, mistõttu nende purunemise seost löökaugust läbisõitmisega ei ole võimalik kinnitada ja tõendada. Ja seda sõltumata sellest, kas
hageja sõitis kiirusega 20km/h (kostja eksperdi arvamus) või 30-40 km/h (hageja vande all antud ütlused), hageja ekspert küsimusele kiiruse mõjust tekkinud kahjude ulatusele ei vastanud.
52.Kohus nõustub hageja seisukohaga põhjusliku seose osas: kui kostja oleks märgistanud teel olnud üle 5-cm sügavuse augu, siis ei oleks hageja teel olnud löökauku sõitnud ja hageja sõidukil ei oleks kahjustusi. Kui hageja sõidukil ei oleks eelpool nimetatud kahjustusi, ei oleks arvetel märgitud kulusid tekkinud. Seega on hageja sõiduautole kahju tekkimine põhjuslikus seoses kostja, kes on tee omanik, seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega. Kohtu hinnangul puudub vaidlus selle osas, et auto oli eakas. Asja lahendamist ei mõjuta siinkohal siiski asjaolu, et ekspertide arvamustes ekspluatatsiooniliselt kulunuks märgitud osad ei takistanud autoga tavapärast liiklemist, sh tehnokontrolli läbimist. Selleks, et seostada kogu tekkinud kahju toimunud sündmusega, tuleb leida põhjuslik seos kõigi kahju osiste osas. Antud juhul leiab kohus põhjusliku seose olevat roolilati osas ning sellest tulenevalt on võimalik kahju nõude hüvitada OÜ Xxxx arve nr 1014198 (I kd tlk 9) alusel teenuse/kaup nr 6, 7, 8 osas, pooles ulatuses p.9 all märgitud töötundidest ning p.10 märgitud silla kontrolli ja reguleerimise osas, kuivõrd viimati nimetatut peab kohus vajalikuks tegevuseks roolilati kui auto olulise juhtelemendi vahetamise järgseks toiminguks, tagamaks sõiduki edasist stabiilsust. Kokku kuulub kostja poolt hüvitamisele (37,58+20+ 400,51+ 104,16 ja 29,17 = ) 591,42 eurot.
53.Kuivõrd liiklusõnnetus ei leidnud aset asjaoludel ega ohu tagajärjel, mille eest oleks kahjustatud isik olnud vastutav, ei kuulu väljamõistetav kahjuhüvitis VÕS § 139 alusel vähendamisele. Kohus möönab, et kannatanu ei oleks tohtinud enne politsei saabumist või tunnistajate abil sündmuskoha fikseerimist sealt lahkuda, kuid auto eemaldamine sõiduteelt lähima 500 m kaugusele teeäärde ei põhjustanud antud juhul juba tekkinud kahju suurenemist. Auto vigastusi auto eemaldumine ei suurendanud. Kohus ei nõustu ka kostja väitega, et autoga sõitmine sündmuskohalt Rakveresse (ca 30 km) ja sõit tema elukohast 500-600 m kaugusel asuvasse remonditöökotta Rakveres xxxx oleks juba tekkinud kahjusid suurendanud. Kui politsei sündmuskohal leidis, et autoga on võimalik ära sõita, siis puudus hagejal alus kasutada puksiirteenust ja sellega on hageja võimalike kahjude suurenemist ära hoidnud. Ükski esitatud tõend ei kinnita seda, et autol olnud vigastused tekkisid sündmuse toimumise järgselt läbitud kilometraaži ajal. Puudub alus VÕS § 139 lg 3 järgi väita, et kannatanu ei järginud temalt käibes eeldatavat hoolt, mille tulemina saaks leida, et suurenes kahju tekkimise risk või saabunud tagajärgede raskus. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-173-14, p 14 leidnud, et kahjuhüvitist on VÕS § 139 lg 1 alusel võimalik vähendamata jätta üksnes olukorras, kus kahju põhjuseks oli üksnes kahju tekitaja raske eksimus ning kus kannatanul ei olnud võimalik seetõttu enam õnnetust vältida. Sellisel juhul on kannatanu mootorsõidukist tulenev oht kahju tekitaja käitumise tõttu täielikult elimineeritud. Antud juhul ei olnud kahju kannatajal võimalik augu läbisõitmist vältida, sest lisaks sellele, et puudus nõuetekohane hoiatusmärk, olid ka augud teel sedavõrd laiaulatuslikud, et liiklusseadust järgivalt ristmikule vähendatud kiirusega lähenemisel ei olnudki võimalik aukudest kõrvale põigata ja seda ka tee mõlemas pikiservas oleva takistuse tõttu teepiirete näol. Kohus leiab, et sellises olukorras on teeomanik käitunud raskelt hooletult, jättes teeseisundinõuetele mittevastava teelõigu nõuetekohaselt märgistamata. Kuna hageja on vande all selgitanud, et (erinevalt kostjast) ta on seda teed kasutanud harva, eelmise korrana umbes 2 kuud enne sündmust (II kd tlk 18), siis mõistlikult võttes ei pidanud ta eeldama aukude võimalust. Hageja vande all antud ütluste kohaselt oli tema liikumiskiirus 30-40
km/h, mitte rohkem ning ristmikule jõudes vähendas ta kiirust ja kuna kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks liikunud teel suurema kiirusega, siis lähtub kohus hageja vande all antud ütlusest.
54.VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on hagis esitanud viivisnõude summas 32,35 eurot. Hagist ei nähtu ei asjaolusid (viivisnõude kujunemist, selle suurust) ega õiguslikku põhistust sissenõutavaks muutunud viivisnõude esitamiseks. Hagejal on kohustus tuua välja viivise arvestus ja suurus. Kuna hagejat on algusest peale esindanud kogemustega, õigusteadmistega lepinguline esindaja, siis ei ole kohus pidanud vajalikuks sellele vajakajäämisele hageja tähelepanu juhtida ei TsMS § 3401 kui ka TsMS § 392 tähenduses selgitamiskohustusena. Kostja on küll märkinud, et viivist ei saa nõuda kuna nõue pole muutunud sissenõutavaks, kuid sellega tema vastuväited viivisele piirduvad. Kostja ei ole märkinud, et esitatud viivisnõue oleks üldse esile toomata ja tõendamata. Hagile on küll lisatud viivisekalkulaatori alusel tehtud arvestus (tlk 42), kuid isegi kui kohus möönaks, et seda võiks lugeda (hagis asjaoluna esitamise asemel) viivisnõude esitamiseks (koosmõjus hagi resolutsioonis esitatud nõudega), siis ka sealt ei ole võimalik luua seost hagis esitatuga ehk nt sellega, miks on viivise arvestuse algusperiood justnimelt 08.06.2017. Kohus leiab, et eeltoodu alusel tuleb hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 32,25 euro väljamõistmise nõue jätta rahuldamata.
55.Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise TsMS § 367 alusel. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et see viivisenõue on võimalik rahuldada. VÕS § 113 lg 2 sätestab selgelt, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Kohus peab kohaseks viivise arvestamist hagi esitamise ajast. TsMS § 362 lg 1 kohaselt on hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg, eeldusel et hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Hageja esitas hagi kohtusse 24.10.2017. Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni. VÕS § 113 lg 1 teisest lausest tulenev seadusjärgne viivis põhinõudelt 591,42 eurolt alates 24.10.2017 kuni 22.03.2019 (k.a.) 515 päeva eest on 66,76 eurot. Juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 23.03.2019 edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 591,42 euro tasumiseni.
56.Kohtu poolt uuritud ja asja lahendamiseks hinnatud tõenditele on läbivalt viidatud kohtu põhjenduste osas. Tõendid, mida kohus eraldi esile toonud ei ole, on küll vastu võetud, kuid need pole asja lahendamise aspektist osutunud oluliseks, sh nt pooltevaheline kirjavahetus ja/või kirjavahetus remonditöökodadega jms.
MENETLUSKULUD
57.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt
maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
58.Hagi esitati rahaliselt kindlaksmääratavate nõuetena 1058,70 euro kahju ja viivise 32,25 euro nõudes. Kohus rahuldab hagi 591,42 euro ulatuses kahju nõudes ehk 54,21% ulatuses. Lähtudes eeltoodust jätab kohus menetluskulud 54,21% ulatuses kostja kanda ja 45,79% ulatuses hageja kanda.
59.TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 01.07.2019 kohtuotsuse
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Viru Maakohtu 22. märtsi 2019 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Tapa valla (Tapa Vallavalitsuse kaudu) kanda.
3.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. 22.03.2019 kohtuotsus 2-17-15904 jõustus 06. augustil 2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. (digitaalselt allkirjastatud) Lea Herne referent
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.