XX ja YY hagi OÜ Vega Residents vastu võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.03.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX ja YY AS apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
10 729,11 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja II YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate lepinguline esindaja advokaat Jevgeni Tverdohlebov Kostja OÜ Vega Residents (registrikood 14187798) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Piret Pallo
Kohtuistungi toimumise aeg
10.06.2019
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 15.03.2019 otsus tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagejate hüvitisnõude kaotatud kasutuseelise eest 672,19 euro ulatuses, teha uus otsus hagejaid kui solidaarvõlausaldajaid puudutavas osas, muuta menetluskulud jaotust ja väljamõistetud menetluskulude suurust. Muus osas jätta otsus muutmata.
2.XX ja YY apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Maakohtu otsus on jõustunud kostjalt hagejate kasuks 276 euro väljamõistmise osas ja viivise alates 21.09.2018 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude 276 euro täieliku tasumiseni kostjalt hagejate kasuks väljamõistmise osas.
1(14)
Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgnevas sõnastuses:
4.Rahuldada XX ja YY hagi osaliselt.
5.Välja mõista OÜ-lt Vega Residents solidaarselt XX ja YY kasuks korteri mõõdistuskulud 276 eurot ja hüvitis kaotatud kasutuseelise eest 672,19 eurot, kokku 948,19 eurot, ja alates 21.09.2018 viivis arvestatuna 948,19 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhinõude 948,19 eurot tasumiseni.
6.Jätta hagejate menetluskulud maakohtus 14,43% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 85,57% ulatuses hagejate kanda solidaarselt. Jätta poolte menetluskulud apellatsiooniastmes hagejate kanda solidaarselt.
7.Määrata kindlaks, et kostja poolt hagejatele hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus maa- ja ringkonnakohtus kokku on 411 eurot.
8.Määrata kindlaks, et hagejate poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus maa- ja ringkonnakohtus kokku on 1984,16 eurot.
9.Tasaarvestada hagejate ja kostja vastastikused menetluskulud ning mõista välja solidaarselt XX-lt ja YY-lt OÜ Vega Residents kasuks menetluskulud 1573,16 eurot.
10.Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb XX-l ja YY-l solidaarselt tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus
1.XX ja YY (hagejad) esitasid 05.09.2018 Harju Maakohtusse hagi OÜ Vega Residents (kostja) vastu kahju 5678,98 euro, korteri mõõdistuse kulu 276 euro, leppetrahvi 4973,59 euro ja alates 05.09.2018 edasise viivise saamiseks seadusjärgses määras. 18.12.2018 vähendasid hagejad enda nõuet, kuivõrd kostja maksis hageja II pangakontole 754,64 eurot. Hagejad arvestasid kostja poolt 20.09.2018 tasutud summast viivise katteks 36,43 eurot ja ülejäänud 718,21 eurot põhinõude katteks. Edasiulatuvat seadusjärgset viivist nõuavad hagejad kostjalt alates 21.09.2018. Hagejad ostjatena ja kostja müüjana (edaspidi pooled) sõlmisid 11.04.2017 lepingu, mille alusel müüja kohustus ehitama Tallinnas Mustakivi tee 25 asuvale kinnistule hoone, jagama kinnistu korteriomanditeks ja müüma ühe korteriomandi hagejatele 98 487 euroga (edaspidi müügileping, leping I). Eluruum suurus oli lepingu kohaselt ligilähedaselt 77 ruutmeetrit, mis teeb ruutmeetri hinnaks 1279,05 eurot. Lepingu kohaselt võis korteriomandi reaalosa netopind muutuda suuremaks või väiksemaks pluss/miinus kuni viis protsenti (+/-5%), suuremas ulatuses muutuste korral pidi toimuma hinna korrigeerimine. Pooled sõlmisid 05.02.2018 mh asjaõiguslepingu (ka leping II). Nimetatud lepingu punktis 3.1 on märgitud, et võrreldes võlaõiguslikus lepingus sätestatuga on muutunud korteriomandi 1
2(14)
reaalosa üldpind, milline on vähenenud 0,8 m2, lepingu eseme 1 uus reaalosa üldpind kinnistusraamatu andmetel on 76,2 m2 ning võlaõigusliku lepingu punktist 4.7 tulenevalt lepivad müüja (kostja) ja ostja (hagejad) kokku, et võlaõigusliku lepingu järgne ostuhind ei muutu. Korteri mõõdistamisel selgus, et selle tegelik pind on 72,56 m2, st erineb võlaõiguslikus lepingus kokkulepitust 4,44 m2 võrra ja see on 5,77% võlaõiguslikus lepingus kokkulepitud suurusest. Sellise pindala erinevuse eest tuleb kostjal tasuda hüvitist 5678,98 eurot. Korteri mõõdistamise kulu eest maksid hagejad 276 eurot. Korter tuli lepingu I järgi üle anda lepingu II sõlmimise päeval 05.02.2019, aga korter anti hagejate valdusesse antud 17.05.2018, st 101 päeva võrra hiljem. Lepingu II sõlmimisel andis kostja hagejatele korteri võtmed ja võttis allkirja üleandmisakti. Ilma akti allkirjastmata ei olnud kostja nõus võtmeid üle andma, viidates tekkivatele probleemidele pangaga. Hagejad uskusid, et varem avastatud puudused said juba likvideeritud, korteri ülevaatamist enne akti allkirjastamist ei toimunud. Peale võtmete saamist avastasid hagejad korteris põrandatega seonduvad puudused: olulised ebatasasused põrandal, põrand vajus astumisel, praod, kriimud jms. Hagejad ei saanud sisse kolida, kuna nägid ohtu, et kostja hakkab hiljem väitma, et hagejad on ise põrandaid kahjustanud (asju sisse viies). Samuti tulnuks hagejatel põrandatööde ajaks asjad jälle välja kolida. Puuduste avastamise järgselt teatas hageja II kohe kostjale suuliselt puudustest, kostja võttis endale korteri valduse ja lubas puudused kiiresti parandada. Selleks võttis kostja lahti korteri põrandad köögis, koridoris ja suures toas. Tööd seiskusid. Korteri võtmed olid sel ajal kostja käes. Hagejad saatsid kostjale regulaarselt meeldetuletusi (05.03.2018, 13.03.2018, 19.03.2018 SMS-d nr-le 5399 5774, 19.03.2018 SMS nr-le 5303 7770). Kostja teatas mitmel korral, et korter on valmis, kuid hageja kohale ilmudes oli parkett endiselt paigaldamata. Hagejad nõuavad kostjalt selle aja eest lepingu I p 5.1 alusel leppetrahvi 4973,59 eurot, alternatiivselt kasutuseelist 2611,19 eurot. Hagejate korterile sarnaste korterite üürihind on 10 eurot ruutmeetri kohta, millele lisandub majandamiskulude arve keskmiselt 50 eurot. Hagejate kasutuseelis on 72,56 x 10 + 50 = 775,6 eurot ühes koos, 101 päeva eest 2611,19 eurot. Korteri üleandmisaktid koostati hagejate osavõtuta ja tegemist on tühiste tüüptingimustega. Kui need ei ole tühised, siis tuleb tüüptingimusi tõlgendada kostja kahjuks. Lepingu osaks ei loeta ebaselget tüüptingimust. Ebaselgus võib seisneda selles, kas hüvitatakse kogu pinna erinevus tüüptingimuste järgi või ainult 5% ületav osa. Hagejad palusid nende kasuks solidaarselt välja mõista 10 210,36 eurot (alternatiivselt 9934,36 eurot), viivise alates 21.09.2018 VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras, samuti menetluskulud jätta kostja kanda ja mõista hagejate menetluskulud kostjalt solidaarselt hagejate kasuks välja. Kostja vastus
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda. Kostjal ei olnud ette näha korteri üldpinna suurust, mistõttu kajastati see müügilepingus ligilähedasena. Kostja teavitas hagejaid vastavates asjaoludest ning poolte lepingus oli vastav kokkulepe.
3(14)
Korteri pindala ehitustööde lõpetamisel erines müügilepingus sätestatud ligikaudsest pindalast, s.o korteri pindala oli 72,56 m2. Seetõttu korrigeeris kostja korteri ostuhinda kooskõlas müügilepingu punktiga 4.8. Kostja tasus hagejale II 754,64 eurot 20.09.2018. Müügilepingu tingimus, et juhul kui korteri üldpind muutub suuremaks või väiksemaks vähem kui 3,85 m2 (5%), ei muutu lepingutingimused, s.o ostuhind, on üheselt mõistetav. Pooled ei leppinud kokku, et ostuhinda vähendatakse kogu muutunud pinna ulatuses. Lugedes korteri üldpinnaks 72,56 m2, erineb korteri üldpind 4,44 m2 võrreldes müügilepingu punktis 1.6. sätestatuga, s.o 0,59 m2 rohkem müügilepingu punktis 4.8 lubatud määrast. Ei üleandmisakti sätted ega notariaalsete lepingute tingimused ole tüüptingimused. Müügilepingu punkti 4.8. sõnastus ei ole keeleliselt raske, korteri ostjal on sellest võimalik aru saada ja talle on arusaadavad tagajärjed. Üleandmisakti puhul oli tegemist dokumendiga, mille sisu said hagejad mõjutada, neil oli võimalik selle allkirjastamisest keelduda. 17.05.2018 ehitustööde üleandmise aktiga fikseerisid pooled korteris esinenud vaegtööde lõpetamise fakti. Kostja andis hagejale II korteri otsese valduse ja võtmed üle 05.02.2018. Korteril esinesid selle hagejale üleandmise hetkel garantiipuudused, kuid need fikseeriti enne korteri asjaõiguslepingu sõlmimist 24.01.2018 ehitustööde ülevaatuse ja üleandmise aktiga. Vastava aktiga on pooled tunnistanud, et korteri kvaliteedis esineb puudusi, kuid korteril ei esine selle kasutamist takistavaid puudusi ning hageja võttis korteris teostatud ehitustööd vastu. 24.01.2018 aktis leppisid pooled kokku, et müüja kõrvaldab puudused hiljemalt 24.02.2018 ning tal on õigus selleks siseneda korterisse kuni 24.02.2018 ja ostja ei tee selleks takistusi. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et leppetrahvi nõue on põhjendatud, ei saa hagejad nõuda seda enne kui alates 25.02.2018. Hagejad ei ole kasutuseelise nõuet tõendanud. Samuti ei ole hagejad tõendanud kostjale võtmete üleandmise kuupäeva ning kostja teavitamist puudustest. Kostja lepingurikkumiseks ei saa lugeda olukorda, kus hagejad võtsid vastu korteris teostatud ehitustööd ja korteri otsese valduse ning otsustasid seejärel garantiitööde realiseerumisel ise korterit mitte kasutama hakata. Kostja ei ole rikkunud müügilepingu punktist tulenevat valduse üleandmise kohustust, mistõttu puudub hagejatel kostja vastu nii leppetrahvinõue valduse üleandmise viivitamise eest kui ka kaotatud kasutuseelise nõue 101 kalendripäeva eest. Tulenevalt erinevatest mõõdistamise meetoditest ei pea kostja põhjendatuks mõõdistamise kulu. Hagejad on põhjendamatult eeldanud, et kostja hakkab väitma, et nad kahjustasid ise parketti. Garantiitöid tehaksegi nii, et tööde perioodiks peab inimene välja kolima ning vajadusel leitakse talle asenduselamine. Hagejad seda kostjalt kordagi ei palunud. Hagejad ei ole tõendanud, et oleksid pidanud selleks ajaks endale elamispinna üürima. Hageja II on väitnud, et elas selle aja vanemate juures. Alternatiivselt, kui kohus peaks pidama hagejate kasutuseelise nõuet põhjendatuks, ei saaks seda nõuda enne 25.02.2018. Hagejad ei ole esile toonud konkreetselt (kunagi 2018 veebruarikuus) ega tõendanud kostja teavitamist puudustest. Hagejate väited sõnumite saatmise kohta on tõendamata. Nimetatust sõltub hagejate võimalike nõuete alguskuupäev. Lepingu I p 5.2. kohaselt oli hagejatel kohustus lepingu ese üle vaadata ja sissekolimist välistavad tööd loeti vaegtöödeks ning nende teostamine ei olnud lepingu II sõlmimise eelduseks ega aluseks lepingu eseme vastuvõtmisest keeldumisele. Pooled ei leppinud kokku, et kostja peaks hüvitama garantiitööde tegemisest tulenevad ebameeldivused hagejatele ja
4(14)
vastavat ettepanekut ei teinud hagejad kostjale. Kostja mõistab, et garantiitööde kõrvaldamine toob korteriomanikele ebameeldivusi, lisaks viibisid tööd. Samas võtsid hagejad korteri otsese valduse vastu ja otsustasid ise mitte korterit kuni tööde lõpetamiseni kasutama hakata. Kuna kostja on hagejatele pakkunud kohtuväliselt kompromissi vähemalt 8000 eurot ja kohtumenetluses 4000 eurot, siis palub kostja arvestada sellega menetluskulude kindlaksmääramisel. Maakohtu otsuse põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja korteri mõõdistamise kulu 276 eurot ja viivise vastavalt nõudelt alates 21.09.2018 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude 276 euro täieliku tasumiseni. Hagejate menetluskulud jäid 9% osas kostja kanda ja kostja menetluskulud 91% ulatuses hagejate kanda. Kohus mõistis kostjalt välja hagejate kasuks menetluskulud 256,50 eurot. Kohus tuvastas, et: - pooled sõlmisid 11.04.2017 võlaõigusliku müügilepingu ja 05.02.2018 asjaõiguslepingu vaidlusaluse korteriomandi osas; - 11.04.2017 sõlmitud müügilepingu punktis 4.8. leppisid pooled kokku, et eluruumi netopind võib muutuda väiksemaks või suuremaks pluss/miinus viis protsenti ehk 3,85 m2; - eluruumi netopind muutus müügilepingus sätestatuga võrreldes 4,44 m2 väiksemaks - korteri pindalaks on 72,56 m2; - kostja on 20.09.2018 tagastanud hagejale II seoses ruutmetraaži erinevusega korteri ostuhinna enammakstud osa 754,64 eurot; - võlaõigusliku müügilepingu p 4.8. ja valduse üleandmise-vastuvõtmise akti punkte eraldi läbi ei räägitud; - müügilepingu p 5.1. kohaselt oli hagejatel õigus nõuda leppetrahvi korteri valduse üleandmisega viivitamisel 0,05% lepingu eseme ostuhinna tasutud osalt iga viivitatud päeva eest; - müügilepingu p 5.1. kohaselt tuli korteri valdus anda üle asjaõiguslepingu sõlmimise päeval; Müügilepingu punkt 4.8. ja valduse üleandmise-vastuvõtmise akti hagejate viidatud punktid on ttüüptingmused (VÕS § 35 tähenduses) ja said lepingu osaks (VÕS § 37 lg 1 mõttes).Valduse üleandmise-vastuvõtmise akti punktide 1 ja 2 ning võlaõigusliku müügilepingu punkti 4.8. sisu, väljendusviis või esituslaad ei ole ebatavaline või arusaamatu (VÕS § 37 lg 3). Seejuures tuleb arvestada asjaoluga, et lepingu tingimuste suhtes on täitnud selgitamiskohustust notar. VÕS § 39 lg 1 kohaselt ei tule tõlgendada tüüptingimusi kasutaja (kostja) kahjuks, kuivõrd tüüptingimuste tõlgendamisel ei teki kahtlust. Võlaõigusliku müügilepingu punktiga 4.8. ei välistatud või piiratud teise lepingupoole õiguskaitsevahendite kasutamist VÕS § 42 lg 3 p 2 mõttes. Samuti ei ole nimetatud punkti puhul tegemist olukorraga, mis on sätestatud VÕS § 42 lg 3 p-s 13. Nimetatud punkt ei käi ka ühegi teise VÕS § 42 lg 3 loetletud punkti 1-37 alla. Punkt 4.8. ei kahjusta hagejaid ebamõistlikult arvestades lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi asjaolusid. Nimetatud punktiga ei ole pandud kohustusi või õigusi ainult ühele lepingupoolele, seega ei ole lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaal hagejate kahjuks oluliselt rikutud. Seejuures ei piira tüüptingimus hagejate lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Lepingupunkt oma sõnastuses kaitseb mõlemat lepingupoolt. Ka valduse üleandmise-vastuvõtmise aktis sisalduvad punktid ei ole hagejaid ebamõistlikult kahjustavad VÕS § 42 lg 1 mõttes ega kuulu 5(14)
VÕS § 42 lg 3 loetletud punktide 1-37 alla kui ebamõistlikult kahjustavad tüüptingimused. Kui hagejad ei nõustunud aktis kirjeldatud oludega, siis oli hagejatel õigus vastava akti allkirjastamisest loobuda. Hagejate väited selle kohta, et juhul, kui nad poleks akti allkirjastanud, oleks tekkinud probleem korteri eest tasumisega ja võtmete kättesaamisega, on tõendamata. Valduse üleandmise-vastuvõtmise akti punktid 1 ja 2 ning võlaõigusliku müügilepingu punkt
4.8.on kehtivad tüüptingimused ning neid tuleb käsitleda VÕS § 37 lg 1 alusel lepingu osana. VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist. Müügilepingust tulenevalt saab kõiki eluruumi netopinna muutusi, mis on muutunud väiksemaks või suuremaks üle viie protsendi, käsitada kostjapoolse kohustuse rikkumisena. Kuna eluruumi netopind on muutunud 4,44 m2 ulatuses väiksemaks, s.o rohkem kui 5% ulatuses, on kostja enda kohustust rikkunud. Kostja rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ja 2). Käesoleval juhul on määra ületav osa 0,59 m2 (4,44m2 – 3,85 m2). Seega on hagejatel tekkinud kahju korteri netopinna erinevuse 0,59 m2 osas. Mõõdistuskulud on VÕS § 128 lg 3 mõistes mõistlikud kulud kahju kindlaks tegemiseks, sest ilma vastava mõõdistuse tellimiseta ei oleks hagejad teadnud, kas pindala erinevus kvalifitseerub lepingutingimustest tulenevalt kahjuhüvitise alla. Puudus vajadus määrata kostjale täiendavat tähtaega rikkumise kõrvaldamiseks, sest korteri netopinda suurendada ei oleks olnud võimalik (VÕS § 115 lg 2). Kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga, sest netopinna hüvitis määra ületavas osas oli müügilepingu punktis 4.8. ette nähtud, mistõttu oli ka kahju rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav. Seejuures pidi olema ettenähtav asjaolu, et hagejad võivad teha kulutusi netopinna kindlaksmääramiseks. Kostjalt tuleb hagejatele välja mõista vaid mõõdistuskulud 276 eurot, kuna kahju korteri netopinna erinevuse 0,59 m2 osas on kostja hagejatele hüvitanud. Seega jäi hagejate kahjuhüvitise nõue ülejäänud osas rahuldamata. 17.05.2018 allkirjastatud üleandmise akt on ehitustööde ülevaatuse ja üleandmise aktiga, mitte valduse üleandmise aktiga. Seega ei tõenda akt valduse üleminekut. Kostja on kohtule esitanud valduse üleandmise-vastuvõtmise akti, mis on allkirjastatud 05.02.2018. Akti punktis 2 on sätestatud, et objekti seisukord ja viimistlus vastab osalejate vahel sõlmitud objekti müügilepingus kokkulepitud tingimustele ja objektil ei esine asja kasutamist takistavaid puudusi. Seejuures on 24.01.2018 allkirjastatud ehitustööde ülevaatuse ja üleandmise aktis kinnitatud, et korteri kasutamist takistavaid puudusi ei ole. Hagejate vastuväide selles osas, et sõnapaarile „ei ole“ on ring ümber joonitud hiljem, on paljasõnaline. Nimetatud aktiga kohustus kostja ka puudused korteri kvaliteedis kõrvaldama hiljemalt 24.02.2018. Hagejad ei saanud 05.02.2018 eeldada, et selleks hetkeks on kõik puudused kõrvaldatud, sest 24.01.2018 ehitustööde ülevaatuse ja üleandmise aktist nähtub, et puudused kohustus kostja kõrvaldama hiljemalt 24.02.2018. Seejuures esinesid korteril vaid sellised puudused, mis ei takistanud hagejatel korterit kasutamast, mistõttu ei oma tähendust asjaolu, et hagejad ei olnud valduse üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise ajaks objekti üle vaadanud.
6(14)
Valduse üleandmise-vastuvõtmise aktiga on pooled kinnitanud, et kostja (müüja) andis aktis märgitud kuupäeval tervikuna üle ja hageja (ostja) võttis müüjalt (kostjalt) vastu objekti otsese valduse. Aktis on sätestatud, et kostja on üle andnud ja hageja on vastu võtnud objektiga seotud võtmed ja dokumendid. Eeltoodust tulenevalt saab järeldada, et kostja andis hagejatele korteriomandi valduse üle 05.02.218. Hagejad väidavad, et tagastasid võtmed kostjale veebruaris 2018, kuid need väited on tõendamata. 24.01.2018 ehitustööde ülevaatuse ja üleandmise aktist tulenes hagejatele kohustus juurdepääs võimaldada, mis ei tähenda aga, et kostjale anti korteri võtmed üle. Kuivõrd korteri valdus anti 05.02.2018 üle, ei ole kostja rikkunud müügilepingu punkti 5.1, mistõttu ei ole täidetud leppetrahvi nõude eeldus kohustuse rikkumise osas. Hagejate kasutuseelise nõude aluseks on samad asjaolud nagu leppetrahvi nõudel. Kohus tuvastas, et kostja pole rikkunud valduse üleandmise kohustust, mistõttu tuleb nõue jätta rahuldamata. Kohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja viivise 276 eurolt vastavalt hagejate taotlusele alates 21.09.2018 kuni 276 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses paluvad hagejad tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi jäeti rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Maakohus on ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi ja rikkunud menetlusõiguse norme, s.o ebaõigesti hinnanud tõendeid ja põhjendamise kohustust rikkunud. Leppetrahvi ja kasutuseelise osas tugines kohus asjaoludele, mille kohta ei olnud hagejal võimalik oma arvamust avaldada (so. kostja 21.01.2019 seisukohtadele). Üleandmisaktide tühisuse väite osas aga ei ole kohus lahendis seisukoha võtnud (hagiavalduse 11.12.2018 tervikteksti p 2.5.1.). Apellandid kordavad kaebuses oma maakohtus esitatud väiteid müügilepingu p 4.8., 05.02.2018 akti p-de 1 ja 2 ja 17.05.2018 akti tühisusest. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et nimetatud müügilepingu p-s 4.8. ei ole välistatud ega piiratud õiguskaitsevahendite kasutamist, kuna vaidlusalune lepingupunkt välistab müüja vastutust tarbija ees pinnaerinevuse eest 5% mitteületavas osas. Maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata VÕS § 42 lg 3 p 13, mille kohaselt on ebamõistlikult kahjustav tingimuse kasutaja poolne oma kohustuse täitmise sidumine asjaoluga, mille saabumine sõltub üksnes temast, samal ajal kui teine lepingupool võtab endale kohustuse, mille ta sõltumata sellest asjaolust peab täitma. Lepingutingimuse järgi tuli hagejatel täita oma kohustust täies ulatuses, aga kostja võis üle anda ka kokkulepitust väiksema korteri, ja seda olukorras, kus korteri suurus hagejatest ei sõltunud, kuid sõltus täielikult kostjast. Tüüptingimuse ebaselgusele viitavad poolte oluliselt erinevad tõlgendused. Samadel alustel ja põhjustel tuginesid hagejad 05.02.2018 akti (valduse üleandmine) ja 17.05.2018 akti (ehitustööde üleandmine) tühisusele, lepingu osaks mittemuutumisele ning kostja kahjuks tõlgendamise vajadusele.
7(14)
Tegemist oli müüja vastutust välistava tüüptingimusega. Notaribüroos akti allkirjastamisel ei kontrollinud hagejad korteri viimistlust. Kui tegemist on valduse üleandmise aktiga, siis selles tuleb fikseerida asja otsese valduse üleandmise fakt, mitte pretensioonide puudumist viimistluse jms osas. Valduse üleandmise hetkel ei saa eriteadmisteta tarbija kontrollida objekti lepingutingimustele vastavust ega muude puuduste olemasolu. Seega nimetatud akti punkt on tühine, kui vastutust välistav ja ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus. Kostja vastutust välistavas osas on tühine ka 17.05.2018 akt (tööde üleandmine). Põrandatega seonduvad puudused takistasid eluruumi kasutamist ja seega valduse üleandmise kohustust ei saa lugeda täidetuks kohaselt, sest üleantud asi ei vastanud otstarbele, milleks ostjad korterit vajasid. Puuduste olemust hindamata asus maakohus ekslikule seisukohale, et korteri valdus anti üle 05.02.2018. Põhjendamatu on väide, et hageja võis kuni 17.05.2018 (puuste kõrvaldamise tööde ajal) korteris elada. 24.01.2018 aktist nähtub, et 24.01.2018. seisuga fikseeriti korteris puudused, mis vajasid värvimis- ja viimistlustööde teostamist ja mida tuli kõrvaldada hiljemalt 24.02.2018. Info nimetatud puuduste kõrvaldamisest asjas puudub. Seega valduse üleandmise akti allkirjastamise hetkel (05.02.2018) ei olnud need puudused kõrvaldatud. Asjas ei olnud vaidlust, et pärast valduse üleandmise akti allkirjastamist avastati korteris täiendavad puudused, mille kõrvaldamiseks võttis kostja laminaatpõrandad lahti ja teostas betoontööd. 17.05.2018 aktiga on tõendatud, et puudused kõrvaldati 17.05.2019. Korteri fotodega on tõendatud, et kuni 17.05.2019. tegeles kostja betoonpõranda parandustöödega, laminaadi lahti võtmisega ja paigaldamisega. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt kontrollis kohus e-toimikus fotode metaandmeid ja selgitas, et 2 fotot on tehtud 01.05.2018 ja 5 fotot 22.04.2018. Sellega on tõendatud, et vähemalt 01.05.2018 seisuga olid põrandatööd lõpule viimata. Kostja andis nimetatud ehitustööd hagejale üle alles 17.05.2018. 21.01.2019.a. esitas kostja vastuse hageja 11.12.2018.a. hagiavalduse terviktekstile. Vastuse ps 2.4.6. sisaldus täiesti uus vastuväide, et hagejad ei ole tõendanud puuduste kõrvaldamiseks korteri võtmete kostjale üleandmise kuupäeva. Seetõttu leidis kostja, et hüvitise nõue saaks alata 22.04.2018. Eeltoodud väitega võttis kostja omaks asjaolu, et vähemalt ajavahemikus 22.04.2018 – 17.05.2018. tegeles ta põranda puuduste kõrvaldamisega ja korterivõtmed olid tema käes. Ainuüksi sellest lähtuvalt kuulus kasutuseelise nõue vähemalt selle ajavahemiku eest rahuldamisele. Eeltoodust tuleneb loogiliselt asjaolu, et korter ei vastanud lepingutingimustele alates 05.02.2018 kuni 17.05.2018, st valduse üleandmise kohustus ei olnud kohaselt täidetud. Neli päeva enne 29.01.2019 kohtuistungit (so. 25.01.2019.a.), esitas kostja uue väite, millele ta varasemas menetluses ei olnud tuginenud, ja uue tõendi. Kostja leidis istungil, et nimetatud väitele on ta juba tuginenud 19.11.2018.a. eelistungil. Hageja soovis esitada omapoolseid tõendeid, kuid kohus selleks täiendavat tähtaega ei andnud, määrates tähtaja üksnes kostja 25.01.2019 esitatud tõendite osas seisukoha esitamiseks kuni 19.02.2019. 19.11.2018. eelistungil ei saanud kostja uusi vastuväiteid esitada, sest need tulnuks edastada vähemalt seitse päeva enne eelistungit hagejatele. Kostja ei ole sellist vastuväidet enne 19.11.2018 eelistungit esitanud. Seetõttu TsMS § 331 lg 1 alusel oleks pidanud kohus jätma vormi ja tähtaja rikkudes (eelistungil) esitatud vastuväide menetlusse võtmata. Antud juhul ei olegi kohus kostja poolt eelistungil esitatud vastuväidet vastu võtnud ning ei ole sellele vastamiseks hagejale tähtaega määranud. Seega vaidlusalust kostja väidet ei ole menetluses kuni 21.01.2019 olnud. 29.01.2019. kohtuistungil olid kostja 21.01.2019.a. hagivastuses esitatud väited hageja jaoks uued ja üllatuslikud. Hagejad ei pidanud omal algatusel reageerima kostja vastuse terviktekstis toodud uutele väidetele. Kostjal polnud enam õigust esitada uusi väiteid. Kui aga kohus seda
8(14)
lubaks, siis oleks kohus pidanud andma ka hagejatele võimaluse uutele väidetele vastamiseks ja tõendite esitamiseks. Kostja 21.01.2019. hagivastuse tervikteksti osas esitas hageja seisukoha koheselt pärast 29.01.2019.a. kohtuistungit (samal päeval). Maakohus jättis alusetult hageja esitatud tõendid vastu võtmata ja kohtuotsuses hindamata. Hagejad taotlevad 29.01.2019 esitatud seisukoha ja tõendite vastu võtmist ning nende arvestamist ringkonnakohtu lahendi tegemisel. Tõenditest tuleneb, et kuni 17.05.2018, st ka enne 22.04.2018, oli korter kostja valduses, st korteri võtmed olid kostja käes ja korterisse sisenemiseks oli hagejal vaja kostjaga aeg eelnevalt kokku leppida. Hagejatel küll puuduvad tõendid selle kohta, et võtmed olid kohe samal või järgmisel päeval kostjale tööde teostamiseks tagastatud, kuid 29.01.2019 esitatud tõenditest ja tööde olemusest selgub, et võtmed hagejad tagastasid kostjale mõne päeva jooksul nende kättesaamisest ja mitte 22.04.2018. Tõendite esitamine 29.01.2019 ei venitanud menetlust, sest hagejale oli määratud tähtaeg ajaleheartikli tõlke osas seisukoha esitamiseks. Sama tähtaeg oli võimalik määrata ka kostjale 29.01.2019 esitatud tõendite kohta arvamuse esitamiseks. Asjaõigusliku lepingu sõlmimisest (05.02.2018) kuni kasutuskõlbliku korteri üleandmiseni (17.05.2018), 101 päeva jooksul, puudus hagejatel võimalus tuua korterise isiklikud asjad, sisustada korter mööbli- ja tehnikaga, kasutada korter elamiseks. Seetõttu kuulus kasutuseelise nõue täies ulatuses rahuldamisele. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse väära tõlgendamise ja menetlusnormide olulise rikkumise tõttu osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagejate nõude 948,19 euro ulatuses; samuti osas, millega kohus jättis määratlemata, et hagetav summa tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista kui solidaarvõlausaldajate kasuks (TsMS § 657 lg 1 p 2). Seoses sellega tuleb muuta menetluskulude jaotust ja määrata uuesti kindlaks hüvitatavad menetluskulud. Nimetatud osas saab ringkonnakohus teha uue otsuse. Muus osas jääb otsus muutmata. Hagejate apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
9.Maakohtu otsus on jõustunud otsese varalise kahju (mõõdistamise kulu) 276 eurot ja viivise vastavalt nõudelt alates 21.09.2018 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude 276 euro täieliku tasumiseni kostjalt hageja kasuks väljamõistmise osas.
10.Maakohus tuvastas ja apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: - 11.04.2017 sõlmisid pooled korteriomandi müügilepingu ja 05.02.2018 asjaõiguslepingu; - müügilepingus leppisid pooled kokku, et eluruumi netopind võib muutuda väiksemaks või suuremaks pluss/miinus viis protsenti ehk 3,85 m2; eluruumi netopind on muutunud 4,44 m2 ulatuses väiksemaks; - korteri pindala on 72,56 m2, seega osutus lõplik eluruumi netopind 4,44 m2 väiksemaks; - kostja tagastas hagejale II seoses korteri ruutmeetrite erinevusega ostuhinna enammakstud osa 754,64 eurot;
9(14)
- müügilepingus lepiti kokku leppetrahv korteri valduse üleandmisega viivitamise puhuks 0,05% ostuhinnast päevas; - müügilepingu kohaselt tuli korter hagejatele üle anda asjaõiguslepingu sõlmimise järgselt, s.o 05.02.2018; - 24.01.2018 ehitustööde üleandmise aktis ja 05.02.2018 valduse üleandmise aktis märkisid pooled, et korteril ei ole selle kasutamist takistavaid puudusi; - 17.05.2018 allkirjastasid pooled uue ehitustööde üleandmise akti; - 24.01.2018 aktis kohustus kostja aktis nimetatud korteri kasutamist mittetakistavad puudused kõrvaldama hiljemalt 24.02.2018. I
11.Kolleegium nõustub maakohtu järgmiste õiguslike seisukohtadega ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6): notariaalsed lepingud olid tüüptingimustega lepingud, tüüptingimused said lepingu osaks; müügilepingu p 4.8. ei ole ebaselge ja selle tõlgendamises ei teki kahtlust, see ei ole ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus; kostja andis korteri valduse hagejatele 05.02.2018 üle, sellest tulenevalt ei rikkunud kostja müügilepingu p 5.1. ja täidetud ei ole leppetrahvi nõude eeldus – kostja poolt kohustuse rikkumine.
12.Kolleegium ei nõustu maakohtu õigusliku seisukohaga, et 05.02.2018 valduse üleandmise akti p-d 1 ja 2 on käsitatavad tüüptingimustena. Samamoodi ei ole tüüptingimustega leping apellatsioonkaebuses käsitletud ehitustööde üleandmise 24.01.2018 ja 17.05.2018 aktid. Aktide näol on tegemist täitmise kviitungiga (VÕS § 95 lg 1 I lause mõttes), millega hagejad võtsid vastu vastavalt neile üleandmiseks pakutud korteri ja ehitustööd. Asjaolu, et hagejad võtsid 05.02.2018 aktiga korteri vastu ilma tegelikult seda üle vaatamata, ei oma vaidluse lahendamisel tähendust, sellest tulenevat riski peavad kandma hagejad. VÕS § 95 lg 1 I lause kohaselt peab võlausaldaja kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitung). Sellest tulenevalt on põhjendatud maakohtu seisukoht, et kostja andis korteri tähtaegselt üle ja ei rikkunud vastavat lepingulist kohustust. Nimetatust tulenevalt ei saa hagejad nõuda leppetrahvi. See ei tähenda, et hagejad ei saa puudustele korteri osas enam tugineda, kuid täitmise kviitungi andmine toob endaga kaasa tõendamiskoormuse ümberpööramise. Maakohus ei ole materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu siiski ebaõigesti pooltele tõendamiskoormist selgitanud.
13.Apellatsioonkaebuses märgitu, et 24.01.2018 märgitud akti kohaselt tuli selles fikseeritud puudused kõrvaldada hiljemalt 24.02.2018, korteri valdus anti aga üle varem (05.02.2018), ei oma asja lahendamisel tähendust. 24.01.2018 aktis on fikseeritud muud puudused kui seoses põrandatega. Hagejate esiletoodust tulenevalt saab järeldada, et põrandate puudused avastasid nad alles pärast 05.02.2018. Hagejad ei ole väitnud, et 24.01.2018 aktis märgitud puudused esinesid ka pärast 05.02.2018.
14.Hagejad väitsid menetluses, et korteri valduse üleandmise ja asjaõiguslepingu 05.02.2018 sõlmimise järgselt korterit üle vaadates avastasid nad selles puudused põranda osas. Puudused olid sellised, mis eeldasid mh laminaatparketi ülesvõtmist, betoonpõrandate uuesti valamist, laminaatparketi uuesti paigaldamist. Kolleegium nõustub hagejate seisukohaga, et sellises mahus puuduste avastamisel ja tööde vajalikkuse hindamisel oli hagejatel mõistlik jätta korterisse mööbel ja asjad kolimata. Ilma nendeta pole aga võimalik normaalselt elada. Põhjendatud on samas maakohtu seisukoht, et hagejad ei ole tõendanud, millal nad puudustest kostjale teatasid. Hagejate väidetu kohaselt tegid nad seda koheselt, seega eelduslikult 05.02.2018, kuid tõendid selle kohta puuduvad ja kostja ei ole hagejate nimetatud väidet omaks 10(14)
võtnud. Arvestades tsiviilkohtumenetluse võistlevat iseloomu on ekslik apellantide seisukoht, et kostja pidanuks esile tooma ja tõendama asjaolusid, millal kostja põrandatöid tegi.
15.Põhjendatud on apellantide seisukoht, et hagejad tõendasid siiski vähemalt osaliselt enda poolt esitatud väiteid ja asjaolu, millisel perioodil kostja korteris põrandatöid tegi. 17.05.2018 aktiga (tl 43) on tõendatud, et sellel kuupäeval toimus järjekordne ehitustööde üleandmine. Hagejad on väitnud ja kostja pole seda ümber lükanud, et tegemist oli põrandatega seonduvate ehitustöödega. Nimetatuga on tõendatud, et põrandatööd anti hagejale üle 17.05.2018 ja hagejad ei saanud kuni selle ajani korterit kasutada. Põrandatööde toimumise kohta esitasid hagejad ka fotod (tl 36-42). Maakohus uuris kohtuistungi protokollist nähtuvalt fotode metaandmeid ja sedastas, et 2 fotot on tehtud 01.05.2018 ja 5 fotot 22.04.2018. Nimetatud asjaoludest saab järeldada, et vähemalt perioodil 22.04.-17.05.2018, s.o 26 päeva jooksul, põrandatööd toimusid ja kostjad korterit kasutada ei saanud. Selle asjaolu on kostja menetluses omaks võtnud 21.01.2019 menetlusdokumendis.
16.Kostja vastuväited hagejate kasutuseelise nõudele on vastuolulised. Ühelt poolt märgib kostja, et müügilepingu sõlmimisel ei näinud pooled ette kostja kohustuses hüvitada hagejatele võimalikud ebameeldivused (sh elamispinna asenduskulud); teisalt, et kostja oleks andnud hagejatele asenduspinna tööde teostamise ajaks, aga hagejad seda ei taotlenud. Tegemist ei ole heauskse käitumisega menetluses. Kostja on möönnud, et tööde tegemisega kaasnesid hagejatele ebameeldivused ja tööde teostamine viibis oodatust kauem (kostja 24.09.2018 menetlusdokumendi p-d 2.3.ja 2.4.).
17.Tuvastatud asjaolude alusel oli korter 26 päeva jooksul kostja valduses tulenevalt asjaolust, et kostja rikkus müügilepingust tulenevat kohustust anda üle puudusteta asi. AÕS § 68 lg-s 1 on sätestatud omaniku täielik võim asja üle ja see hõlmab ka omaniku õigust saada asjast kasu TsÜS § 62 mõttes, s.o nii eseme vilju kui ka eseme kasutamisest saadavaid eeliseid (kasutuseeliseid). Nimetatust tulenvalt saaks kuuluda rahuldamisele hagejate kaotatud kasutuseelise (TsÜS § 62 lg 1) nõue 26 päeva eest. Hageja nõude aluseks saab olla VÕS § 115 lg 1.
18.Kostja on väitnud, et hagejate kasutuseelise nõue ei saa kuuluda rahuldamisele, kuna hageja II kasutas elamiseks oma vanemate korterit ja hageja I ei ole esile toonud, et tal olnuks vaja üürida teist korterit. Kolleegium nimetatud seisukohaga ei nõustu. Kostja pole esile toonud ega tõendanud, et hageja II ja tema vanemate vahel on eluruumide tasuta kasutamise kokkulepe ja et kostjal I puudus vajadus eluruumiks. Hagejad ei pidanud tõendama asenduskorteri üürimist, sest nad pole kostja vastu esitanud asenduskorteri üürimise kuludest tulenevat kahju hüvitamise nõuet. Hagejad nõuavad kaotatud kasutuseelist, kuna jäid ilma võimalusest oma korterit eesmärgipäraselt kasutada.
19.Hagejad on tuginenud hagis asjaolule, et kaotatud kasutuseelise suurus on 775,60 eurot kuus, millest 10 eurot ruutmeetri kohta on üürihind ja kommunaalkulude suurus 50 eurot. Kostja seisukoht, et hageja internetist leitud müügikuulutused ei tõenda hageja nõuet, ei ole põhjendatud. Nimetatud tõendid on asjakohased tõendamaks keskmist turuhinda (TsÜS § 65 mõttes). Oma väidete tõendamiseks on hagejad esitanud kinnisvaraportaali väljavõtted Lasnamäe korterite kohta ja vaidlusaluse korteri majandamiskulude arve. Seega on hagejad oma väiteid kaotatud kasutuseelise suuruse osas tõendanud. Arvestades, et kalendrikuus on keskmiselt 30 päeva, on hagejate põhjendatud nõude suuruseks 672,19 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hagejate kasuks väljamõistmisele. Hagejad on taotlenud seadusest tuleneva
11(14)
viivise väljamõistmist alates 21.09.2018. Nimetatud nõue kuulub rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 alusel ja kostjalt tuleb välja mõista viivis põhisummalt 276 + 672,19 = 948,19 eurot kuni põhinõude täitmiseni. II
20.Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuse väidetega maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulise rikkumise kohta.
20.1.Eksitav on apellantide väide, et kostja tugines 21.01.2019 menetlusdokumendis uuele asjaolule, et hagejad ei tõendanud põrandast tulenevate puuduste kõrvaldamiseks kostjale korteri valduse (võtmete) üleandmist. 19.11.2018 kohtuistungi protokollist nähtuvalt on hagejad avaldanud järgmist: „jääme vastuse võlgu, millal teavitati esmakordselt puudustest ja millal andsid hagejad valduse uuesti kostjale, st võtmed. Selgitame selle välja ja teavitame kohut.“ Kostja on seejärel avaldanud järgmist: „kostja ei vaidle vastu, et põrandaga seotud töid tehti. Küsimus on, millal neid tehti ja kas hagejatel oli sealt vaja kohe välja kolda. Ei oska öelda, kas kokkulepe põranda parandamise osas fikseeriti või millal see tehti.“ Nimetatust järelduvalt vaidlustas kostja hagejate väiteid, et puudused avastati kohe peale korteri üleandmist ja tööde tegemiseks anti koheselt kostjale korteri võtmed üle. Seega ei ole võimalik asuda seisukohale, et hagejad ei pidanud oma väiteid korteri valduse üleandmise kohta tõendama.
20.2.19.11.2018 sai hageja võimaluse esitada hagiavalduse terviktekst hiljemalt 20.12.2018 ja kostja vastuse hageja terviktekstile 21.01.2019. Hagejad kordasid 20.12.2018 terviktekstis (tl 110-118) juba varem esitatud fakti, et teatasid põrandaga seonduvatest puudustest kostjale veebruaris 2018, konkreetset kuupäeva täpsustamata. Hagejad tõid uue asjaoluna esile, et saatsid kostjale SMS-e alates 05.03.2018. Vastavaid tõendeid hagejad koos terviktekstiga ei esitanud. 21.01.2019 ei võtnud kostja seisukohta hageja põrandapuudustest informeerimise väidete osas, seega ei võtnud omaks ka SMS-de saamist.
20.3.Kuigi kostja esitas 25.01.2019 menetlustähtaegu rikkudes uued vastuväited, ei käsitle need asjaolusid, millal informeerisid hagejad kostjat põrandatöödest. Maakohus pole uute asjaolude pinnalt (ajaleheartiklitest nähtuvatest asjaoludest tulenevalt) mingeid asjaolusid vaidluse lahendamisel, mis võiks hagejaid kahjustada, tuvastanud. Maakohus ei andnud põhjendatult hagejatele täiendavat tähtaega 29.01.2019 kohtuistungil, et hagejad saaksid tõendada kostja informeerimist põrandapuudustest. Selleks ajaks oli eelmenetlus juba lõppenud ja pooled olid kinnitanud, et ei soovi uusi taotlusi ega tõendeid esitada. Hagejad pidid olema juba 19.11.2018 kostja poolt kohtuistungil avaldatust teadlikud, et kostja vaidleb nende väidetele kostja informeerimisest põrandaga seotud puudustest vastu. Maakohus võttis 29.01.2019 kohtuistungil vastu kostja tõendid (ajaleheartiklid), kuna hagejad olid artiklitest teadlikud (olid andnud intervjuu käesoleva vaidluse osas ajakirjanikule), võimaldades kostjal esitada vastuväited tõenditele. Kohus ei võimaldanud põhjendatult esitada kummalgi poolel uusi vastuväiteid ega tõendeid, sest see oleks venitanud menetlust. Isegi kui maakohus rikkus sellega menetlusõiguse norme, ei ole tegemist olulise menetlusõiguse normi rikkumisega, sest vastavad tõendid saanuks apellandid esitada koos apellatsioonkaebusega. Nimetatut ei ole apellandid teinud, kuigi on taotlenud tõendite juurdevõtmist. III
21.Arvestades asjaolu, et ringkonnakohus rahuldab hagejate nõude suuremas ulatuses kui maakohus, tuleb muuta menetluskulude jaotust maakohtus, seejuures arvestab kolleegium lisaks hagi kohtuotsusega rahuldamisele kuuluvale osale 948,19 eurot ka kostja poolt maakohtu
12(14)
menetluses vabatahtlikult tasutud 754,64 euroga. Hagi kuulub rahuldamisele 14,43% ulatuses. Seetõttu jäävad poolte menetluskulud maakohtus 85,57% ulatuses hagejate kanda solidaarselt ja 14,43% ulatuses kostja kanda.
21.1.Maakohus leidis, et hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud on 2850 eurot ja kostja omad 1599,11 eurot. Arvestades jaotatud menetluskulu proportsiooni tuleb hagejatel solidaarselt hüvitada sellest kostjale 1363,36 eurot ja kostjal hagejatele solidaarselt 411 eurot.
21.2.Poolte ringkonnakohtu menetluskulud jätab kolleegium tervikuna hagejate kanda solidaarselt. Aluse selleks annab TsMS § 163 lg-s 2 sätestatu, mille kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Maakohtus pakkus kostja hagejatele kompromissi 4000 euro ulatuses ja ringkonnakohtu istungil 1500 euro ulatuses. Hagejad seda pakkumist vastu ei võtnud. Asja arutamisel ringkonnakohtus on kostja taotlenud menetluskulude (esindajakulu) väljamõistmist hagejalt 1346 eurot (ilma käibemaksuta).
21.3.Esitatud arvete ja spetsifikatsioonide põhjal on kostja esindajal kulunud maakohtu lahendi analüüsimisele 25min, apellatsioonkaebusega tutvumisele 22min, apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määrusega tutvumisele ja selle kliendile koos kaaskirjaga edastamisele 8m, apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele 9h 30min, ringkonnakohtu istungil avaldatu kohaselt kulus istungi ettevalmistamiseks 48min ja istungil osalemiseks kulus protokolli kohaselt 45min. Kostjat on esindanud vandeadvokaat Piret Pallo tunnitasu määraga 120 eurot (koos käibemaksuga). Kostja on taotlenud menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta.
21.4.Käesolev asi oli alla keskmise keerukusega, selles ei tulnud kohaldada Euroopa Liidu õigust, asjas ei olnud vajalik määrata ekspertiise ega kuulata üle tunnistajaid, toimiku materjalid ei olnud mahukad. Kostjate esindaja tunnihind 120 eurot tunnis (koos käibemaksuga) on antud asjas seetõttu põhjendatud. Kostja esindaja poolt maakohtu lahendi analüüsimisele 25min, apellatsioonkaebusega tutvumisele 22min, apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määrusega tutvumisele ja selle kliendile koos kaaskirjaga edastamisele 8m, istungiks ettevalmistamisele 48min ja istungil osalemisele kulunud 45min on põhjendatud ja vajalik. Apellatsioonkaebusele vastuse esitamise põhjendatud ajakuluks hindab kolleegium nii apellatsioonkaebuse kui vastuse sisu ja mahtu, poolte varasemate seisukohtade ulatuslikus osas kordamist arvestades vajalikuks ja põhjendatuks 4h ulatuses. Kokku on kostja menetlustoimingutele kulunud vajalik ja põhjendatud aeg 25 + 22 + 8 + 48 + 45 + (4x60) = 6h 28min ulatuses. Kostja taotleb esindajatasu hüvitamist ilma käibemaksuta, seega 6h 28min x 96 euroga = 620,80 eurot. Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele hagejatelt solidaarselt kostja kasuks. Kokku tuleb hagejatel hüvitada kostjale 1363,36 + 620,80 = 1984,16 eurot.
22.Maakohus on jätnud vastuolus TsMS § 445 lg-s 1 sätestatuga tegemata tasaarvestuse poolte kindlaksmääratud menetluskulude osas. Nimetatud osas teeb ringkonnakohus tasaarvestuse käesoleva otsuse resolutsioonis kõigi kohtuastmete osas kokku.
23.Ringkonnakohus märgib vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
24.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate 13(14)
menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
25.Otsuse resolutsiooni täpsuse ja täidetavuse huvides tuleb sõltumata apellatsioonkaebuse väidetest resolutsiooni märkida, kas hagejad nõuavad raha osa-, ühis- või solidaarvõlausaldajatena (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-156-11, p 12). Müügilepingust nähtuvalt ostsid hagejad korteriomandi ühisomandisse ( tl 5 ja 16), seega on neil ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused ja neid tuleb käsitleda solidaarvõlausaldajatena (AÕS § 70 lg 6, § 71 lg 4 ja VÕS § 73 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.