S P ja J P hagi OÜ V R vastu kahju 5678,98 euro, korteri mõõdistuse kulu 276 euro, leppetrahvi 4973,59 euro ja alates 05.09.2018 edasise viivise saamiseks seadusjärgses määras
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
11 802,85 eurot Hageja I: S P (isikukood xxxx; elukoht Xxxx) Hageja II: J P (isikukood xxxx; elukoht Xxxx) Hagejate lepinguline esindaja: advokaat Jevgeni Tverdohlebov (Advokaadibüroo Vindex; e-post [email protected]) Kostja: OÜ V R (registrikood xxxx; asukoht xxxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Piret Pallo Advokaadibüroo LMP (e-post [email protected]) 29.01.2019
Kohtuistung Istungil osalenud isikud
hageja J P, hagejate esindaja vandeadvokaat Jevgeni Tverdohlebov, kostja esindaja vandeadvokaat Piret Pallo
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada S P ja J P hagi osaliselt.
2.Välja mõista OÜ-lt V R S P’i ja J P kasuks korteri mõõdistuse kulu 276 eurot ja alates 21.09.2018 viivis arvestatuna korteri mõõdistuse kulult (276 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni 276 euro tasumiseni.
3.Jätta hagejate menetluskulud 9% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 91% ulatuses hagejate kanda.
Välja mõista OÜ-lt V R S P’i ja J P kasuks menetluskuluna 256,50 eurot.
5.OÜ-l V R tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda S P’ile ja J P’le viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Välja mõista S P’ilt ja J P’lt OÜ V R kasuks menetluskuluna 1455,20 eurot.
7.S P’il ja J P’l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda OÜ-le V R viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hagejate nõue
1.S P ja J P esitasid 05.09.2018 Harju Maakohtusse hagi OÜ V R vastu kahju 5678,98 euro, korteri mõõdistuse kulu 276 euro, leppetrahvi 4973,59 euro ja alates 05.09.2018 edasise viivise saamiseks seadusjärgses määras. 18.12.2018 vähendasid hagejad enda nõuet, kuivõrd kostja maksis hageja II pangakontole 754,64 eurot. Hagejad arvestasid tasutud summast viivise katteks 36,43 eurot ja ülejäänud 718,21 eurot põhinõude katteks. Edasiulatuvat seadusjärgset viivist nõuavad hagejad kostjalt alates 21.09.2018.
2.Hagiavalduse kohaselt oli hagejate ja kostja vahel 11.04.2017 sõlmitud leping, mille alusel müüja kohustub ehitama Xxxx asuvale kinnistule hoone ja jagama kinnistu korteriomanditeks ning kinnistu jagamise tulemusel tekkivate korteriomandite võlaõiguslik müügileping. Nimetatud lepingu punkti 1.6 kohaselt on lepingu esemeks korteriomand, mille reaalosaks on eluruum nr 0313 üldpinnaga ligilähedaselt 77 ruutmeetrit.
3.Hagejate ja kostja vahel sõlmiti ka 05.02.2018 võlaõigusliku lepingu muutmise leping, korteriomandite omandiõiguse üleandmise asjaõiguslepingud, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping. Nimetatud lepingu punktis 3.1 on märgitud, et võrreldes võlaõiguslikus lepingus sätestatuga on muutunud korteriomandi 1 reaalosa üldpind, milline on vähenenud 0,8 m2, lepingu eseme 1 uus reaalosa üldpind kinnistusraamatu andmetel on 76,2 m2 ning võlaõigusliku lepingu punktist 4.7 tulenevalt lepivad müüja (kostja) ja ostja (hagejad) kokku, et võlaõigusliku lepingu järgne ostuhind ei muutu. Hagejad selgitavad, et kahju hüvitamise nõude esitamiseks oli vajalik välja selgitada, milline on korteri tegelik pind, et teada saada, kas see kvalifitseerub hüvitist ettenägeva lepingutingimuse alla, seega tuli tellida korteri mõõdistamine. Mõõdistamisest selgus, et korteri tegelik pind on 72,56 m2, st erineb võlaõiguslikus lepingus kokkulepitust mitte 0,8 m2, vaid 4,44 m2 võrra ja see on 5,77% võlaõiguslikus lepingus kokkulepitud suurusest. Hagejate hinnangul vastab sellisele pindala erinevusele hüvitis 5678,98 eurot. Korteri mõõdistamise kulu eest maksid hagejad 276 eurot.
4.Võlaõigusliku lepingu kohaselt tuli korter üle anda asjaõigusliku lepingu sõlmimise päeval 05.02.2019, aga reaalselt sai puudustega korter hagejatele üle antud 17.05.2018, st 101 päeva võrra hiljem. Hagejad nõuavad kostjalt selle aja eest leppetrahvi 4973,59 eurot. Hagejad selgitavad, et kasutuseelis on arvestatud leppetrahvi sisse ning seda hagejad eraldi kostjalt ei nõua. Juhul, kui kohus jätab leppetrahvi nõude rahuldamata või rahuldab ulatuses, mis ei kata kasutuseelist, on hagejate alternatiivseks nõudeks kasutuseelise nõue summas 2611,19 eurot.
5.Hagejate hinnangul ei ole vaidlust selles, et nii üleandmisakti sätted, mis puudutavad seda, et hagejatel puuduvad pretensioonid või et puudused ei sega korterit kasutamast ning notariaalsete lepingute tingimused selle kohta, et korteri pinnaerinevust ei hüvitata, olid koostatud ilma hagejate osavõtuta kostja poolt kasutamiseks analoogilistes dokumentides hagejate ja teiste ostjate suhtes. Seega tegemist on tüüptingimustega ja kohaldatakse tüüptingimustele vastavaid sätteid. Hagejate hinnangul on vastavad tingimused tühised. Kui kohus leiab, et need ei ole tühised, siis tuleb tõlgendada tüüptingimust kostja kahjuks. Hagejad leiavad, et lepingu osaks ei loeta ebaselget tüüptingimust. Hagejate hinnangul võib antud juhul ebaselgus seisneda selles, kas hüvitatakse kogu pinna erinevus tüüptingimuste järgi või ainult 5% ületav osa. Kostja vastuväited
6.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja märgib, et tal ei olnud müügilepingu sõlmimisel ega ka lepingueelsete läbirääkimiste käigus võimalik üheselt ja lõplikuna ette näha korteri üldpinna suurust, mistõttu kajastati see müügilepingu punktis 1.6. ligilähedasena. Kostja on hagejaid teavitanud võimalikest asjaoludest, mis võivad rekonstrueeritava hoone korterite pindalasid mõjutada ning poolte vahel oli lepingus ka sellekohane selgesõnaline kokkulepe. Seega ei saanud korteri pindala muutumine tulla hagejatele üllatusena.
7.Kostja on tunnistanud, et korteri pindala ehitustööde lõpetamisel erines müügilepingus sätestatud ligikaudsest pindalast. Kostja tunnistab korteri pindalana korteris 72,56 m2, mistõttu on kostja korrigeerinud korteri ostuhinda kooskõlas müügilepingu punktiga 4.8. Kostja on tasunud hagejale II 754,64 eurot 20.09.2018. Kostja hinnangul sisaldas müügileping endas selgelt ja üheselt mõistetavat tingimust, et juhul kui korteri üldpind muutub suuremaks või väiksemaks kui 3,85 m2 (5%), ei muutu lepingutingimused, s.o ostuhind. Hagejad ja kostja ei ole kokku leppinud, et ostuhinda vähendatakse kogu muutunud pinna ulatuses. Kostja leiab, et lugedes korteri üldpinnaks 72,56 m2, erineb korteri üldpind 4,44 m2 võrreldes müügilepingu punktis 1.6. sätestatuga, s.o 0,59 m2 rohkem müügilepingu punktis 4.8 lubatud määrast.
8.Kostja ei nõustu, et nii üleandmisakti sätted kui ka notariaalsete lepingute tingimused on tüüptingimused. Kostja leiab, et tegemist ei ole eelnevalt välja töötatud lepingutingimustega, mille puhul pooled läbi rääkida ei saa, vaid müügilepingu projekt oli notari poolt ette valmistatud ning ka hagejatele eelnevalt ülevaatamiseks edastatud. Kostja selgitab, et hagejatega on enne notaritehingut läbirääkimisi peetud, ka notar on hagejatele lepingu sisu selgitanud. Kostja selgitab, et müügitehingu pooled rääkisid lepingutingimused eraldi läbi ja hagejatel oli võimalik nende sisu mõjutada. Kostja hinnangul ei ole pooltevahelise müügilepingu punkti 4.8. sõnastus keeleliselt raske, et sellest ei oleks korteri ostjal võimalik aru saada või et talle jääksid nimetatud punktist tulenevad tagajärjed arusaamatuks. Kostja leiab, et ka korteri üleandmisakti sätete puhul oli tegemist dokumendiga, mille sisu said hagejad mõjutada, neil oli võimalik selle allkirjastamisest keelduda.
9.Kostja selgitab, et pooled ei ole 17.05.2018 allkirjastatud ehitustööde üleandmise aktiga fikseerinud valduse üleandmise fakti, vaid korteris esinenud vaegtööde lõpetamise fakti. Kostja andis hagejale II korteri otsese valduse ja võtmed üle 05.02.2018. Kostja küll tõdeb, et korteril esinesid selle hagejale üleandmise hetkel garantiipuudused, kuid garantiipuuduste esinemise fakt fikseeriti enne korteri asjaõiguslepingu sõlmimist 24.01.2018 allkirjastatud ehitustööde ülevaatuse ja üleandmise aktiga. Vastava aktiga on pooled üheselt tunnistanud, et korteri kvaliteedis esineb puudusi, kuid korteril ei esine selle kasutamist takistavaid puudusi ning hageja võttis korteris teostatud ehitustööd vastu.
10.Kostja on seisukohal, et hagejad ei ole kasutuseelise nõuet tõendanud. Samuti ei ole hagejad tõendanud kostjale võtmete üleandmise kuupäeva ning kostja teavitamist puudustest. Kostja
hinnangul ei saa lugeda kostjapoolseks lepingu rikkumiseks olukorda, kus hagejad võtsid vastu korteris teostatud ehitustööd ja korteri otsese valduse ning otsustasid seejärel garantiitööde realiseerumisel ise mitte korterit kasutama hakata. Kostja ei ole rikkunud müügilepingu punktist tulenevat valduse üleandmise kohustust, mistõttu puudub hagejatel kostja vastu nii leppetrahvinõue valduse üleandmise viivitamise eest kui ka kaotatud kasutuseelise nõue 101 kalendripäeva eest. Seejuures ei pea kostja põhjendatuks mõõdistamise kulu kandmist, kuna kasutatakse erinevaid mõõdistamise meetodeid.
11.Kokkuvõtlikult leiab kostja, et hagejatel oli kostja vastu üksnes müügilepingu punktist 4.8. tulenev ostuhinna enammakstud osa tagastamise nõue summas 754,64 eurot seoses korteri ruutmetraaži erinevusega, kuid see on kostja poolt juba rahuldatud. Ülejäänud osas hagejatel kostja vastu nõuded puuduvad. Kohtuotsuse põhjendused
12.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
13.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: 1) pooled sõlmisid 11.04.2017 Tallinna notari Mari-Liis Parmase poolt tõestatud lepingu, mille alusel müüja kohustub ehitama Xxxx asuvale kinnistule hoone ja jagama kinnistu korteriomanditeks ning kinnistu jagamise tulemusel tekkivate korteriomandite võlaõigusliku müügilepingu (tlk 5-15); 2) pooled sõlmisid 05.02.2018 Tallinna notar Aivar Mesikäpa asendaja Mait Maiste poolt tõestatud võlaõigusliku lepingu muutmise lepingu, korteriomandite omandiõiguse üleandmise asjaõiguslepingud, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (tlk 1624); 3) korteri asukohaga Xxxx pindalaks on 72,56 m2 (tlk 1 pöördel; tlk 64); 4) kostja on 20.09.2018 tasunud hagejale II seoses korteri ruutmetraaži erinevusega korteri ostuhinna enammakstud osa 754,64 eurot (tlk 146).
14.Pooled vaidlevad selle üle, kas 05.02.2018 sõlmitud valduse üleandmise-vastuvõtmise akti punktid 1 ja 2 ning 11.04.2017 sõlmitud võlaõigusliku müügilepingu punkt 4.8. on tüüptingimused. Samuti vaidlevad poole selle üle, kas korteri valdus anti hagejatele üle 05.02.2018 või 17.05.2018.
15.Tüüptingimustest Hagejad leiavad, et poolte vahel sõlmitud üleandmisakti sätted selles osas, et puudused ei sega hagejatel korterit kasutamast ja et hagejatel puuduvad pretensioonid, on tüüptingimused. Samuti leiavad hagejad, et notariaalsete lepingute tingimused selle kohta, et korteripinna erinevust ei hüvitata, on tüüptingimused. Hagejate hinnangul on vastavad tingimused tühised, kuivõrd need on ebamõistlikult kahjustavad. Juhul, kui kohus leiab, et need ei ole tühised, siis tuleb tõlgendada tüüptingimust kostja kahjuks võlaõigusseaduse (VÕS) § 39 lg 1 alusel. Hagejad tuginevad ka VÕS § 37 lg-le 3, mille kohaselt lepingu osaks ei loeta ebaselget tüüptingimust. Hagejate hinnangul võib ebaselgus seisneda selles, kas hüvitatakse kogu pinna erinevus või ainult 5% ületav osa (tlk 116 pöördel; tlk 145). Eeltoodust tulenevalt leiavad hagejad seega, et valduse üleandmise-vastuvõtmise akti punktid 1 ja 2 (tlk 83) ning võlaõigusliku müügilepingu punkt 4.8., mis puudutab korteripinna hüvitatavust (tlk 9), on tüüptingimused. Riigikohtu lahendist 3-2-1-112-14 punktist 14 tulenevalt peab kohus omal algatusel hindama, kas tingimused on tüüptingimused VÕS § 35 mõttes, kas nad on tüüptingimustena saanud lepingu osaks VÕS § 37 mõttes ja kas juhul, kui tegemist on lepingu osaks saanud tüüptingimustega, on need kooskõlas seadusega või tühised VÕS §-de 42–44 järgi.
VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Kostja leiab, et hagejad ei ole tõendanud, et nad seda müügilepingu punkti muuta soovisid ning leiab, et seda punkti oleksid hagejad saanud muuta, kuivõrd kõiki selliseid lepinguid on võimalik läbi rääkida (tlk 144). Seejuures leiab kostja, et ka korteri üleandmisakti sätete puhul oli tegemist dokumendiga, mille sisu said hagejad mõjutada ja neil oli võimalik selle allkirjastamisest keelduda (tlk 121). VÕS § 35 lg 2 järgi eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Riigikohtu lahendist 3-2-1-66-12 punktist 12 tuleneb, et selleks, et lepingutingimusele ei kohalduks tüüptingimuste regulatsioon, peab tingimuse kasutaja VÕS § 35 lg-st 2 tulenevalt tõendama, et lepingupooled rääkisid tingimuse eraldi läbi. Seega tuleb eeldada, et tüüptingimusi ei ole eraldi läbi räägitud ja kostja kohustuseks oli tõendada asjaolu, et lepingupooled rääkisid tingimused eraldi läbi. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et pooled oleksid võlaõigusliku müügilepingu punkti
4.8.ja valduse üleandmise-vastuvõtmise akti punktid eraldi läbi rääkinud. Kuivõrd tuleb eeldada, et tingimusi ei olnud eraldi läbi räägitud ja kostja kasutab neid tingimusi hagejate suhtes, tuleb asuda seisukohale, et tegemist on tüüptingimustega VÕS § 35 tähenduses. Järgnevalt tuleb kohtul välja selgitada, kas nimetatud tüüptingimused on saanud lepingu osaks VÕS § 37 lg 1 mõttes. VÕS § 37 lg 3 kohaselt lepingu osaks ei loeta tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Kohtu hinnangul ei ole valduse üleandmise-vastuvõtmise akti punktide 1 ja 2 ning võlaõigusliku müügilepingu punkti 4.8. sisu, väljendusviis või esituslaad ebatavaline või arusaamatu. Seejuures tuleb arvestada asjaoluga, et lepingu tingimuste suhtes on täitnud selgitamiskohustust notar. Kohus leiab ka, et VÕS § 39 lg 1 kohaselt ei tule tõlgendada tüüptingimusi kasutaja (kostja) kahjuks, kuivõrd kohtu hinnangul ei teki tüüptingimuste tõlgendamisel kahtlust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tüüptingimused on saanud lepingu osaks. VÕS § 42 lg 1 kohaselt tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Hagejad on seisukohal, et kooskõlas VÕS § 42 lg 3 p 2 ja p 13 on lepingu punkt 4.8. hagejaid ebamõistlikult kahjustav (tlk 145). Kohtu hinnangul ei ole võlaõigusliku müügilepingu punktiga
4.8.välistatud teise lepingupoole õiguskaitsevahendite kasutamist või piiratud nende kasutamist VÕS § 42 lg 3 p 2 mõttes. Samuti ei ole nimetatud punkti puhul tegemist olukorraga, mis on sätestatud VÕS § 42 lg 3 p-s 13. Kohtu hinnangul ei käi nimetatud punkt ka ühegi teise VÕS § 42 lg 3 loetletud punkti 1-37 alla. Kohus leiab, et võlaõigusliku müügilepingu punkt 4.8. ei kahjusta hagejaid ebamõistlikult arvestades lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi asjaolusid. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud punktiga pandud kohustusi või õigusi ainult ühele lepingupoolele, seega ei ole lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste
tasakaal hagejate kahjuks oluliselt rikutud. Seejuures ei piira tüüptingimus hagejate lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Kohus leiab, et nimetatud lepingupunkt oma sõnastuses kaitseb mõlemat lepingupoolt. Kohtu hinnangul ei ole ka valduse üleandmise-vastuvõtmise aktis sisalduvad punktid hagejaid ebamõistlikult kahjustavad VÕS § 42 lg 1 mõttes ega kuulu VÕS § 42 lg 3 loetletud punktide 1-37 alla kui ebamõistlikult kahjustavad tüüptingimused. Kui hagejad ei nõustunud aktis kirjeldatud oludega, siis oli hagejatel õigus vastava akti allkirjastamisest loobuda. Hagejate väited selle kohta, et juhul, kui nad poleks akti allkirjastanud, oleks tekkinud probleem korteri eest tasumisega ja võtmete kättesaamisega, on tõendamata. Eeltoodust tulenevalt on valduse üleandmise-vastuvõtmise akti punktid 1 ja 2 ning võlaõigusliku müügilepingu punkt 4.8. kehtivad tüüptingimused ning neid tuleb käsitleda VÕS § 37 lg 1 alusel lepingu osana.
16.Nõudest Hagejad nõuavad kostjalt kahju hüvitamist, leppetrahvi ning alternatiivselt kasutuseelise hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt analüüsib kohus esmalt kahju hüvitamist.
17.Kahju hüvitamine VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist. Riigikohtu lahendist 3-2-1-5-12 tulenevalt peab lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: 1) kostja on lepingut rikkunud; 2) kostja vastutab lepingu rikkumise eest; 3) kostjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik; 4) hagejale on tekkinud või tekib kahju; 5) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga; 6) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 7) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Seega hagejate kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul kontrollida eelnevalt nimetatud eelduste olemasolu.
17.1.Kehtiv võlasuhe ja kohustuse rikkumine kostja poolt Poolte vahel puudub vaidlus selles, et poolte vahel on sõlmitud 11.04.2017 korteriomandi võlaõiguslik müügileping ja 02.05.2018 asjaõigusleping. Seega on tuvastatud, et poolte vahel on kehtiv võlasuhe. 11.04.2017 sõlmitud müügilepingu punkt 4.8. sätestab, et lepinguosalised on kokku leppinud, et lepingu esemeks 1 oleva eluruumi reaalosa netopind võib ehitusprojekti koostamise, kooskõlastamise ja/või ehitustegevuse käigus muutuda suuremaks või väiksemaks pluss/miinus kuni viis protsenti (+/- 5%) ja lepingu esemeks 2 oleva panipaiga netopind võib ehitusprojekti koostamise, kooskõlastamise ja/või ehitustegevuse käigus muutuda suuremaks või väiksemaks pluss/miinus kuni viisteist protsenti (+/- 15%). Juhul, kui lepingu eseme reaalosadeks olevate ruumide üldpind muutub üle eelnimetatud määra, muutub seda määra ületavas osas vastavalt lepingus määratud lepingu eseme ruutmeetri hinnale ka lepingu eseme, mille üldpind üle
nimetatud määra muutus, ostuhind, ning lepinguosalised fikseerivad sellisel juhul antud korteriomandi täpse maksumuse asjaõiguslepingus. Eeltoodust tulenevalt on pooled kokku leppinud, et eluruumi netopind võib muutuda väiksemaks või suuremaks pluss/miinus viis protsenti ehk 3,85 m2. Seega kõiki eluruumi netopinna muutusi, mis on muutunud väiksemaks või suuremaks üle viie protsendi, võib käsitleda kostjapoolse kohustuse rikkumisena. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et eluruumi netopind on muutunud 4,44 m2 ulatuses väiksemaks. Seega on kostja enda kohustust rikkunud, kuivõrd eluruumi netopind on muutunud väiksemaks rohkem kui viie protsendi ulatuses.
17.2.Lepingulise kohustuse rikkumise vabandatavus Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas kohustuse rikkumine kostja poolt oli vabandatav või mitte. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2 kohaselt kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist vääramatu jõu situatsiooniga. Kostja on oma kohustust rikkunud ja ei ole võimalik tuvastada, et rikkumine on vabandatav.
17.3.Kahju tekkimine Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas hagejatele on tekkinud kahju. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Lõike 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Lõike 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hagejad leiavad, et neile on tekkinud kahju korteri netopinna erinevuse ja mõõdistamise kulude osas. Kohus analüüsib hagejatele tekitatud kahju eri liikide kaupa alljärgnevalt.
17.3.1.Korteri netopinna erinevus Hagejad leiavad, et 11.04.2017 sõlmitud müügilepingu punktis 4.8. sisalduv kokkulepe annab hagejatele õiguse nõuda korteriomandi hinna korrigeerimist kogu muutunud pinna ulatuses, s.o 4,44 m2 ulatuses. Hagejad leiavad, et sellele pindala erinevusele vastab hüvitis 5678,98 eurot. Kohtu hinnangul ei ole pooled kokku leppinud, et ostuhinda tuleb vähendada kogu muutunud pinna ulatuses. Müügilepingu punkti 4.8. teine lause sätestab selgelt, et juhul, kui üldpind muutub üle määra, muutub ostuhind vaid määra ületavas osas. Määraks on müügilepingu punkti
4.8.esimese lause järgi viis protsenti ehk 3,85m2. Käesoleval juhul on määra ületav osa 0,59 m2 (4,44m2 – 3,85 m2). Seega on hagejatel tekkinud kahju korteri netopinna erinevuse 0,59 m2 osas.
17.3.2.Mõõdistuskulud Hagejad toovad välja, et korteri tegeliku pinna teadasaamiseks tellisid nad korteri mõõdistamise ja maksid selle eest 276 eurot. Kostja ei pea mõõdistamise kulu põhjendatuks, kuivõrd leiab, et kasutatakse erinevaid mõõdistamise meetodeid.
Kohtu hinnangul on mõõdistuskulud VÕS § 128 lg 3 mõistes mõistlikud kulud kahju kindlaks tegemiseks. Kohus leiab, et ilma vastava mõõdistuse tellimiseta ei oleks hagejad teadnud, kas pindala erinevus kvalifitseerub lepingutingimustest tulenevalt kahjuhüvitise alla. Kohtu hinnangul on mõõdistuskulude puhul tegemist otsese varalise kahjuga.
17.4.Põhjuslik seos lepingu rikkumise ja kahju vahel VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohtu hinnangul seisneb põhjuslik seos hagejatele tekkinud kahju ja kostja lepingu rikkumise vahel selles, et juhul, kui kostja poolt müüdud korteri netopind ei oleks muutunud, siis poleks hagejad pidanud kandma mõõdistuskulusid korteri netopinna kindlakstegemiseks ja hagejatel poleks tekkinud kostja vastu netopinna erinevuse hüvitamise nõuet. Kostjapoolse rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos.
17.5.Täiendav tähtaeg, lepinguline kaitse-eesmärk ja kahju ettenähtavus VÕS § 115 lg 2 kohaselt kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. VÕS § 115 lg 3 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust. Kohtu hinnangul ei olnud hagejatel vajalik määrata kostjale täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks, sest korteri netopinda suurendada ei oleks olnud võimalik. Kohtu hinnangul on kahju hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga, sest netopinna hüvitis määra ületavas osas oli müügilepingu punktis 4.8. ette nähtud, mistõttu oli ka kahju rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav. Seejuures pidi olema ettenähtav asjaolu, et hagejad võivad teha kulutusi netopinna kindlaksmääramiseks.
18.Eelnevaga on kohus tuvastanud kahju nõudmiseks vajalike eelduste olemasolu. Kostja on rikkunud müügilepingust tulenevat kohustust ja müünud hagejatele korteri, mille netopind muutus lubatud määrast väiksemaks. Selle tagajärjel on hagejatele tekkinud kahju, mille hüvitamise eest kostja vastutab. Kohtu hinnangul tuleb aga kostjalt hagejatele välja mõista vaid mõõdistuskulud 276 eurot. Kohus selgitab, et punktis 17.3.1. on küll tuvastatud, et hagejatel tekkis kahju korteri netopinna erinevuse 0,59 m2 osas, kuid seda kohus kostjalt hagejate kasuks välja ei mõista, kuivõrd selles osas on kostja enda kohustuse täitnud ja 20.09.2018 kandnud hageja II pangakontole 754,64 eurot (ruutmeetri hind 1279,05 eurot * 0,59 m2). Seega tuleb hagejate kahjuhüvitise nõue ülejäänud osas jätta rahuldamata.
19.Leppetrahv VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 160 kohaselt kohustuse rikkumise vabandatavuse korral ei või leppetrahvi nõuda, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 159 lg 2 kohaselt tuleb leppetrahvi nõudmisest teatada teisele poolele mõistliku aja jooksul. Seega peab kohus leppetrahvi nõude rahuldamiseks tuvastama, et hagejate ja kostja vahel oli kehtiv lepinguline võlasuhe, milles oli lepitud kokku leppetrahvis; kostja rikkus lepingulist kohustust; lepingulise kohustuse rikkumine polnud vabandatav; ning hagejad esitasid leppetrahvi nõude kostjale mõistliku aja jooksul.
19.1.Kehtiv võlasuhe ja leppetrahvi kokkulepe 11.04.2017 sõlmitud müügilepingu punkti 5.1. kohaselt valduse üleandmise või vastuvõtmise kohustuse täitmisega viivitamisel on teisel lepinguosalisel õigus nõuda valduse üleandmise või vastuvõtmise kohustust rikkunud lepinguosaliselt leppetrahvi null koma null viis protsenti (0,05%) lepingu eseme ostuhinna tasutud osalt iga viivitatud päeva eest (tlk 9 pöördel). Seega oli hagejate ja kostja vahel sõlmitud leping, milles oli sätestatud leppetrahvi maksmise kohustus ning selles osas puudub vaidlus.
19.2.Lepingulise kohustuse rikkumine Hagejad leiavad, et võlaõigusliku lepingu kohaselt tuli korter üle anda asjaõigusliku lepingu sõlmimise päeval 05.02.2018, kuid hagejatele anti korter üle alles 17.05.2018, s.o 101 päeva hiljem. Hagejad nõuavad kostjalt selle aja eest leppetrahvi 4973,59 eurot. Müügilepingu punkti 5.1. kohaselt lepinguosalised lepivad kokku, et lepingu eseme otsene valdus ning kõik lepingu esemele juurdepääsu võimaldavad võtmed ja lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid (hooldus- ja kasutusjuhendid) antakse ostjale üle lepingu alusel sõlmitava asjaõiguslepingu sõlmimise päeval pärast asjaõiguslepingu sõlmimist. Ülalnimetatud tähtpäevaks on müüja kohustatud lepingu eseme otsese valduse ja kõik lepingu esemele juurdepääsu võimaldavad võtmed ning lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid ostjale üle andma ning ostja on kohustatud otsese valduse vastu võtma (tlk 9 pöördel). Tsiviilasja materjalide kohaselt on asjaõigusleping poolte vahel sõlmitud 05.02.2018 (tlk 16-24). Seega pidi kostja valduse üle andma 05.02.2018. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul tuvastada, kas kostja andis korteriomandi valduse hagejatele üle 05.02.2018 või 17.05.2018, s.o kas kostja rikkus enda lepingulist kohustust või mitte. Hagejad tõendavad valduse üleminekut 17.05.2018 allkirjastatud üleandmise aktiga (tlk 43). Kohtu hinnangul on tegemist ehitustööde ülevaatuse ja üleandmise aktiga, mitte valduse üleandmise aktiga. Seega ei tõenda hagejate poolt esitatud akt valduse üleminekut. Kostja on kohtule esitanud valduse üleandmise-vastuvõtmise akti, mis on allkirjastatud 05.02.2018 (tlk 83). Valduse üleandmise-vastuvõtmise akti punktis 2 on sätestatud, et objekti seisukord ja viimistlus vastab osalejate vahel sõlmitud objekti müügilepingus kokkulepitud tingimustele ja objektil ei esine asja kasutamist takistavaid puudusi. Seejuures on 24.01.2018 allkirjastatud ehitustööde ülevaatuse ja üleandmise aktis kinnitatud, et korteri kasutamist takistavaid puudusi ei ole (tlk 84). Hagejate vastuväide selles osas, et sõnapaarile „ei ole“ on ring ümber joonitud hiljem, on paljasõnaline, mistõttu tuleb jätta tähelepanuta. Nimetatud aktiga kohustus kostja ka puudused korteri kvaliteedis kõrvaldama hiljemalt 24.02.2018. Hageja on selgitanud, et ta allkirjastas valduse üleandmise-vastuvõtmise akti 05.02.2018, et saada kätte võtmed ning hagejad eeldasid asjaõiguslepingu sõlmimisel 05.02.2018, et kõik puudused on kõrvaldatud. Hagejad leiavad, et valduse üleandmise-vastuvõtmise akt ei kajastanud korteri tegelikku olukorda (tlk 146). Hagejad ei olnud selleks hetkeks objekti üle vaadanud (tlk 110 pöördel). Kohtu hinnangul ei saanud hagejad 05.02.2018 eeldada, et selleks hetkeks on kõik puudused kõrvaldatud, sest 24.01.2018 ehitustööde ülevaatuse ja üleandmise aktist nähtub, et puudused kohustus kostja kõrvaldama hiljemalt 24.02.2018 (tlk 84). Seejuures esinesid korteril vaid sellised puudused, mis ei takistanud hagejatel korterit kasutamast, mistõttu ei oma tähendust asjaolu, et hagejad ei olnud valduse üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise ajaks objekti üle vaadanud. Valduse üleandmise-vastuvõtmise aktiga on pooled kinnitanud, et kostja (müüja) andis aktis märgitud kuupäeval tervikuna üle ja hageja (ostja) võttis müüjalt (kostjalt) vastu objekti otsese
valduse. Aktis on sätestatud, et kostja on üle andnud ja hageja on vastu võtnud objektiga seotud võtmed ja dokumendid. Eeltoodust tulenevalt saab järeldada, et kostja andis hagejatele korteriomandi valduse üle 05.02.218. Hagejad ei ole kohtule tõendanud, et neile on korteriomandi valdus üle antud 17.05.2018. Kohtu hinnangul on oluline ära märkida, et hagejad on ise kinnitanud, et korteril ei esinenud kasutamist takistavaid puudusi ja vastupidist ei ole hagejad tõendanud. Hagejad väidavad küll, et võtmed tagastati kostjale veebruaris 2018, kuivõrd korterit ei olnud pärast võtmete kättesaamist võimalik kasutada puuduste tõttu, kuid hagejad ei ole võtmete tagastamise kohta ega selle kohta millal on kostjat puudustest teavitatud, esitanud tõendeid, mistõttu on need väited paljasõnalised. Samuti on asjakohatu hagejate väite, et kuivõrd kostja ei ole väitnud, et nad ei pääsenud hagejate korterisse, siis järelikult olid võtmed kostjale tagastatud. Kohus selgitab, et 24.01.2018 ehitustööde ülevaatuse ja üleandmise aktist tulenes hagejatele kohustus juurdepääs võimaldada, mis ei tähenda aga, et kostjale oli üle antud korteri võtmed. Kohtu hinnangul on kostja kohtule tõendanud, et korteri valdus anti üle 05.02.2018. Seega ei ole kostja rikkunud müügilepingu punkti 5.1, mistõttu ei ole täidetud leppetrahvi nõude eeldus kohustuse rikkumise osas, seega langeb ära vajadus analüüsida järgnevaid leppetrahvi nõudmise eelduseid. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta hagejate leppetrahvi nõue rahuldamata.
20.Kasutuseelis Hagejad on esitanud alternatiivselt kasutuseelise nõude, kui kohus peaks jätma leppetrahvi nõude rahuldamata. Hagejad leiavad, et kasutuseelis 101 päeva eest, mil nad ei saanud korterit kasutada, on 2611,19 eurot. Kohus selgitab, et hagejate kasutuseelise nõude aluseks on samad asjaolud nagu leppetrahvi nõudel. Kohus on punktis 19.2. tuvastanud, et kostja pole rikkunud valduse üleandmise kohustust ning on valduse tähtaegselt 05.02.2018 hagejatele üle andnud. Seejuures esinesid korteril vaid sellised puudused, mis ei takistanud hagejatel korterit kasutamast. Kohtu hinnangul ei ole hagejate nõue kasutuseelise saamiseks 101 päeva eest põhjendatud, mistõttu tuleb jätta see rahuldamata.
21.Viivisest Hagejad nõuavad kostjalt ka edasiulatuvat viivist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel alates 21.09.2018. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et kuivõrd põhinõude väljamõistmine kostjalt on põhjendatud osaliselt, on ka edasiulatuva viivise väljamõistmine põhjendatud vaid summalt, mille kohus rahuldas. Seega mõistab kohus kostjalt hagejate kasuks välja viivise 276 eurolt alates 21.09.2018 kuni 276 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
22.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et esitatud hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hagejate kasuks välja mõista mõõdistuskulud 276 eurot ja sellelt edasiulatuv viivis alates 21.09.2018 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude 276 euro täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral
kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus selgitab, et rahuldas hagi vaid põhinõude 276 euro ja edasiulatuva viivise osas, kuid kohtu hinnangul tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada ka sellega, et kostja tasus pärast hagi menetlusse võtmist 20.09.2018 hagejale II 754,64 eurot, millises osas oleks ka kohus hagi rahuldanud juhul, kui kostja poleks seda summat ise vabatahtlikult hagejatele tasunud. Seega leiab kohus, et tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 tuleb jätta hagejate menetluskulud 9% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 91% ulatuses hagejate kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
24.Hagejate menetluskuludest Hagejate menetluskulud on kokku summas 4650 eurot. Summa koosneb hagi esitamiseks tasutud riigilõivust summas 600 eurot ja õigusabikuludest summas 4050 eurot. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 600 eurot on menetluskulu ja tuleb kostjalt hagejatele välja mõista. Et hagejatel oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejatele tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Hageja on kandnud kulusid õigusabile summas 4050 eurot. Hageja esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 22 tundi ja 30 minutit. Õigusabi on osutatud hinnaga 180 eurot tunnis käibemaksuta alljärgnevalt: 1) esmane nõupidamine kliendiga, asjaolude väljaselgitamine – 1 tund; 2) kliendile teatamine, milliseid tõendeid on vaja ja kliendi juhendamine tõendite kättesaamisel – 0,5 tundi; 3) saadud materjali süstematiseerimine ja analüüs – 2 tundi; 4) positsiooni kujundamine ja kliendiga kooskõlastamine. Kostjalt tulnud uute andmete mitmekordne arutamine telefoni ja eposti teel – 1 tund; 5) hagiavalduse koostamine, esitamine, riigilõivu tasumise korraldamine, aruanne kliendile – 7 tundi; 6) 19.11.2018 istung – 2 tundi; 7) tervikteksti koostamiseks hagiavalduse muutmine ja täiendamine – 2 tundi; 8) kostja 25.01.2019 materjali põgus analüüs ja vastamine - 2 tundi; 9) ettevalmistus 29.01.2019 istungiks ja istungil osalemine - 3 tundi; 10) tõendite komplekteerimine ja esitamine 29.01.2019 - 1 tund; 11) kostja 25.01.2019 materjali täiendav analüüs ja vastus - 1 tund. Kostja vaidleb hagejate menetluskuludele vastu. Kostja leiab, et hagejate lepingulise esindaja tunnitasu määr 180 eurot on ebamõistlik ning põhjendamatult suur. Kostja leiab, et põhjendatud tunnitasuks saab hagejate lepingulise esindaja puhul olla maksimaalselt kuni 120 eurot. Hagiavalduse koostamine ei tohiks rohkem aega võtta kui maksimaalselt 6 tundi, mistõttu kostja leiab, et ülejäänud aeg 4,5 tunni ulatuses on põhjendamatu. Kostja ei pea põhjendatuks ka hagiavalduse tervikteksti koostamiseks hagiavalduse muutmise ja täiendamise kulu 2 tunni ulatuses, kuivõrd hagejate lepingulisel esindajal oleks olnud võimalik see kulu ära hoida, kui ta oleks koheselt koostanud korrektse ja arusaadava hagiavalduse. Hagejate 28.01.2019 menetlusdokumendis on 0,5 lk sisulist teksti ning hagejate 11.02.2019 menetlusdokumendis on 1 lk sisulist teksti ning kostja 25.01.2019 menetlusdokumendi koos lisaga tutvumisele ja analüüsile ei saanud kindlasti rohkem kui 30 minutit kuluda, mistõttu on nimetatud dokumentidega seotud kulu 1 tunni ulatuses põhjendamatu. Lisaks tuleb täielikult jätta välja mõistmata hagejate 29.01.2019 menetlusdokumendile kulunud menetluskulud, kuivõrd selleks hetkeks enam täiendavaid tõendeid esitada ei saanud ja kohus tagastas ka vastavad tõendid.
Hagiavalduse koostamine ja sellega seonduvate menetlustoimingute tegemine on menetluses eelduslikult kõige mahukam toiming, sest eeldab asjaolude ja tõenditega tutvumist, õigusliku positsiooni väljatöötamist, seisukohtade formuleerimist, kuid sellele 11 tunni ja 30 minuti kulumine pole kohtu hinnangul põhjendatud arvestades hagiavalduse mahtu. Kohus leiab, et mõistlik aeg selleks võiks olla 6 tundi, vähendades antud ajakulu 4 tunni ja 30 minuti võrra. Kohus ei pea põhjendatud ajakuluks hagiavalduse tervikteksti koostamisele kulunud aega, kuivõrd sisuliselt oli tegemist hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamisega, mida oleks olnud võimalik ära hoida, kui esindaja oleks algselt esitanud korrektse hagiavalduse. Seega tuleb ajakulu vähendada täielikult 2 tunni võrra. Kohus ei pea põhjendatuks ajakuluks 1 tundi 29.01.2019 tõendite komplekteerimisele ja esitamisele, kuivõrd selleks ajaks ei saanud enam täiendavaid tõendeid esitada ning kohus 05.02.2019 tagastas esitatud tõendid. Seega tuleb ajakulu vähendada täielikult 1 tunni võrra. Kohus, arvestades antud tsiviilasja keerukust ja mahukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et muudele õigusabitoimingutele kulunud aeg on kooskõlas tsiviilasjas esitatuga. Kuna kohus vähendas hagejate esindaja ajakulu kokku 7 tunni ja 30 minuti võrra, on hagejate menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 15 tunni ulatuses. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Seejuures on Riigikohus pidanud mõistlikuks tunnihinnaks 193,20 eurot (RKHKo 03.03.2015 3-3-1-82-14, p 28). Riigikohus on rõhutanud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku, tuleb asuda seisukohale, et õigusteenust tunnihinnaga 180 eurot ilma käibemaksuta ei saa pidada põhjendatuks. Kohtu hinnangul võib hagejate vandeadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks pidada 150 eurot. Kokku on hagejate põhjendatud ja vajalikud menetluskulud õigusabile 2250 eurot. Hagejate menetluskulud kokku on 2850 (riigilõiv ja õigusabikulud) eurot. Kuivõrd hagejate menetluskulud tuli 9% ulatuses jätta kostja kanda, tuleb kostjalt hagejatele välja mõista menetluskulud summas 256,50 eurot. Hagejad on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
25.Kostja menetluskuludest Kostja menetluskulud on kokku summas 2725,68 eurot. Summa koosneb tõlkekuludest summas 73,11 eurot, transpordikulust 86,57 eurot ja õigusabikuludest summas 2566 eurot. Tõlkekulu 73,11 eurot on menetluskulu ja tuleb hagejatelt kostjale välja mõista. Et kostjal oli menetluses ka lepinguline esindaja, peavad hagejad hüvitama kostjale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25).
Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja kokku kandnud kulusid summas 2566 eurot 21 tunni ja 23 minuti eest tunnihinnaga 120 eurot käibemaksuta järgnevalt: 1) 14.11.2018 kliendi poolt edastatud ts.asja nr 2-18-13299 materjalidega tutvumine 46 minutit; 2) 15.11.2018 tutvumine kliendi e-kirjaga, vastuskirja koostamine seoses 19.11.2018 istungiga 18 minutit; 3) 16.11.2018 tutvumine kliendi vastustega, vastuskirja koostamine kliendile 6 min; 4) 19.11.2018 ettevalmistus istungiks 33 minutit; 5) 19.11.2018 sõit Tartu Tallinn, 19.11 istungile 2 tundi ja 10 minutit; 6) 19.11.2018 osalemine istungil 1 tund ja 55 minutit; 7) 19.11.2018 sõit Tallinn-Tartu, 19.11 istungilt 2 tundi ja 10 minutit; 8) 20.11.2018 istungi protokolliga tutvumine, kliendile edastamine koos kaaskirjaga istungi käigust 17 minutit; 9) 21.12.2018 tutvumine kliendi saadetud e-kirjadega, e-kirja koostamine hagejate lepingulisele esindajale 21 minutit; 10) 21.01.2019 vastuse hagiavalduse terviktekstile koostamine 3 tundi 58 minutit; 11) 25.01.2019 kostja 25.01 menetlusdokumendi koostamine 46 minutit; 12) 29.01.2019 ettevalmistus 29.01.2019 istungiks 38 minutit; 13) 29.01.2019 sõit Tartu - Tallinn, 29.01 istungile 2 tundi ja 10 minutit; 14) 29.01.2019 osalemine istungil 2 tundi ja 36 minutit; 15) 29.01.2019 sõit Tallinn-Tartu, 29.01 istungilt 2 tundi ja 10 minutit; 16) 31.01.2019 tutvumine 29.01 istungi protokolliga 12 minutit; 17) 05.02.2019 tutvumine hagejate taotluse ja täiendavate tõenditega ning kohtu kirjaga nende tagastamise kohta, kliendile edastamine koos kaaskirjaga 12 minutit; 18) 12.02.2019 tutvumine hagejate 11.02.2019 menetlusdokumendi ja selle lisaga 5 min. Hagejad vaidlevad kostja menetluskuludele vastu. Hagejad leiavad, et lepingulise esindaja sõidud Tartust polnud vajalikud ega põhjendatud ning nende eest hüvitise nõudmine hagejatelt ei ole õige. Tallinnas on piisavalt advokaate. Büroo, mille kaudu tegutseb kostja esindaja, asub Tallinnas. Seega oli kostjal võimalus mitte tekitada kunstlikult lisakulusid ja kasutada Tallinnas tegutseva advokaadi abi või lasta esindajal osaleda istungitel videokonverentsi abil Tartust. Kohtuistungitele sõitmise ja tagasisõitmise ajakulu Kostja taotleb hagejatelt menetluskuluna välja mõista ka tasu kohtuistungitele sõitmise ja tagasisõitmise aja eest 8 tunni ja 40 minuti eest summas 1040 eurot. Kohus viitab Riigikohtu lahendi 3-2-1-65-13 punktile 17, millest tulenevalt kolleegiumi arvates ei võimalda TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ning korra § 1 mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise (ja tagasisõitmise) ajakulu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ajakulu ei kuulu hüvitamisele, mistõttu tuleb vähendada kostja esindaja ajakulu 8 tunni ja 40 minuti ulatuses. Sõidukulu Kostja leiab, et juhul kui esindaja kulu istungitele sõitmise eest kokku 8 tunni ja 40 minuti ulatuses välja mõistmine ei ole põhjendatud, palub kostja välja mõista isikliku sõiduauto kasutamise kulud summas 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta seoses esindaja osalemisega Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 19.11.2018 ja 29.01.2019 toimunud kohtuistungitel marsruudil Tartu-Tallinn-Tartu (740 km x 0,3 =) 222 eurot. Kostja viitab riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra, tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise tingimustele. Seejuures on kostja esitanud arved 180754 ja 190048, millel on märgitud täiendavalt transpordikuluks vastavalt 44,63 eurot ja 41,94 eurot (tlk 158, 160). Kohus leiab, et kostja sõidukulud ei kuulu hüvitamisele. TsMS § 144 p 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Seega on kostja kohtuväliseks kuluks sõidukulud, mis on kantud seoses menetlusega. Vaidlust pole selles, et nimetatud kulud on seotud menetlusega. Kohus leiab aga, et käesolevas tsiviilasjas ei saa kohaldada kostja esindaja poolt viidatud tasude
ja kulude korda kostja esindaja sõidukulu väljamõistmisel, kuivõrd see ei kuulu käesolevas asjas kohaldamisele. Kostjale ei ole antud riigi õigusabi. Seejuures tuleb jätta rahuldamata transpordikulu, kuivõrd kostja ei ole esitanud kohtule kuludokumente nimetatud sõidukulu kohta, mistõttu ei ole kostja tõendanud kostja esindaja poolt sõidukulude kandmist ja kohtul puudub võimalus hinnata kostja sõidukulu. Kohus, arvestades antud tsiviilasja keerukust ja mahukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et muudele õigusabitoimingutele kulunud aeg on kooskõlas tsiviilasjas esitatuga. Kuna kohus vähendas kostja esindaja ajakulu kokku 8 tunni ja 40 minuti võrra, on kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 12 tunni ja 43 minuti ulatuses. Lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot tunnis vastab kostja esindaja kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Kokku on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud õigusabile 1526 eurot. Kostja menetluskulud kokku on 1599,11 (tõlkekulud ja õigusabikulud) eurot. Kuivõrd kostja menetluskulud tuli 91% ulatuses jätta hagejate kanda, tuleb hagejatelt kostjale välja mõista menetluskulud summas 1455,20 eurot. Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejaid hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Kohtuotsus osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2019 kohtuotsusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.