XX (X) hagi YY ja AS Hoolekandeteenused vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.10.2018 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX (X) apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja (eestkostja) CC (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Urmas Arumäe (e-post: XXX) Kostja I (apellatsioonimenetluses vastustaja (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX)
I):
YY
Kostja II (apellatsioonimenetluses vastustaja II): AS Hoolekandeteenused (registrikood 10399457, Merimetsa tee 1, Tallinn; e-post:XXX), esindaja Evelin Pärn-Lee (XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 29.10.2018 otsus osaliselt, osas, milles AS-ilt Hoolekandeteenused jäeti hageja kasuks välja mõistmata solidaarselt YY-ga
Tsiviilasi nr: 2-18-4391 2 000 eurot ning osaliselt menetluskulude jaotuse osas, muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hageja hagi AS Hoolekandeteenused vastu rahuldada 2000 euro väljamõistmiseks solidaarselt YY-ga.
2.XX apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Kehtiva kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
3.1.Hagi rahuldada osaliselt.
3.2.Mõista solidaarselt YY-lt ja AS-ilt Hoolekandeteenused välja XX kasuks 2 000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks.
3.3.Võtta vastu XX hagist loobumine varalise kahju hüvitamise nõudes ja lõpetada eeltoodu osas menetlus käesolevas tsiviilasjas nr 2-18-4391.
3.4.Jätta XX menetluskulud maakohtus YY kanda.
3.5.Mõista YY-lt riigi tuludesse välja XX-le osutatud riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitisena 545 eurot.
3.6.Jätta kostja AS Hoolekandeteenused menetluskulud maakohtus tema enda kanda.
3.7.Jätta hageja ja AS Hoolekandeteenused menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda. Jätta YY menetluskulud ringkonnakohtus XX kanda. YY menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata, sest tal puuduvad apellatsiooniastmes hüvitatavad menetluskulud.
3.8.Keelduda apellatsioonkaebusele lisatud tõendite vastuvõtmisest ja eemaldada need toimikust.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt on kostja YY Harju Maakohtu 12.09.2017 jõustunud kohtuotsusega tunnistatud süüdi KarS § 121 lg 1 järgi. Kostjat karistati vangistusega neli kuud. Hageja hinnangul puudus vaidlus selle üle, et ajal, mil kostja YY oli paigutatud ööpäevaringseks erihoolduseks Harjumaal Kuusalu vallas Valkla külas paiknevasse hoolekandeasutusse Valkla Kodu, peksis ta 13.01.2016 kella 10 paiku
2(12)
Tsiviilasi nr: 2-18-4391
hagejat käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda. Hageja oli samuti paigutati ööpäevaringseks erihoolduseks samasse asutusse. Kostja YY lõi rusikatega viis korda hagejale näkku, võttis hagejal kraest kinni, viis ta WC-sse, viskas pikali maha ning peksis hagejat jalgadega näkku, kõhtu ja selga. Jalgadega lõi kostja 3 korda hagejale näkku ja keha piirkonda. Peksmisega tekitas kostja YY hagejale hulgaliselt pindmisi peavigastusi (marrastused laubal), silmalau ja silmaümbruse vigastusi (vasaku silma alla hematoomi, parema silma alla marrastuse), nina lahtise haava ja alahuule sisemise haava. Peksmise tagajärjel tundis hageja kudede kahjustamisega kaasnevat füüsilist valu. Peksmise tõttu tekkisid hagejal unehäired ja peavalud. Hageja silmad olid mitu päeva peksmisest pilukil, ta nägi väga vähe. Katkise suu tõttu oli hagejal raske rääkida. Hageja hambad loksusid suus, mistõttu ei saanud hageja mitu päeva süüa. Kõik eelloetletud tervisekahjustused mõjutasid ja mõjutavad edaspidi hageja elu kvaliteeti. Hageja pidi taluma pikaajalist hingelist valu, mistõttu ta tundis end õnnetuna ja vähem väärtuslikuna. 04.05.2016 pöördus hageja hambaarsti KT poole (Tallinna Hambapolikliinik SA), kes tuvastas, et hageja hammastele tekkisid teravad servad peale 13.01.2016 sündmust. Arst tuvastas hagejal kuue hamba emaili murdumise, mille tekkepõhjuseks sai olla 13.01.2016 sündmus. Kriminaalmenetluse raames viidi läbi kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Ekspertiisiakti nr 632 järgi ei esinenud kostjal YY-l 13.01.2016 teo toimepanemise ajal psüühikahäireid, mis oleksid olnud hõlmatavad määratlusega „vaimuhaigus“, „nõdrameelsus“ või „ajutine rakse psüühikahäire“. Kostjal oli täielik võime 13.01.2016 seisuga oma teost aru saada ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. 13.01.2016 seisuga oli kostja võimeline aru saama oma tegude iseloomust. Ekspertiisi teostamise aja seisuga ehk 02.11.2016 kostja oli võimeline esinema kohtus ja kandma kohtulikku karistust. 23.05.2017 kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktis nr 8/11, mille koostasid riiklikult tunnustatud eksperdid psühhiaater KE ja kliinilise psühholoogia magister TK, jõuti järeldusele, et kostja oli 23.05.2017 seisuga selgel teadvusel, igakülgselt orienteeritud. Kostjal I ei esinenud ekspertiisiakti järgi selliseid psüühikahäireid, mis tal takistaksid ümbrusest arusaamist ja sihipärast käitumist. Kostjal I ei esinenud selliseid püsivaid psüühikahäireid, mis oleksid hõlmatavad määratlustega „vaimuhaigus“, „nõrgamõistlikkus“, „nõdrameelsus“ või „raske psüühikahäire“. Kostjal I ei esinenud 13.01.2016 kuriteo toimepanemisel psüühilise seisundi ja kognitiivsete funktsioonide poolest püsivaid takistusi ega piiranguid oma käitumise iseloomust ja sotsiaalsest tähendusest arusaamiseks ning sihipäraseks arutlemiseks ja käitumiseks, sh ei esinenud 13.01.2016 kostjal erilist emotsionaalset seisundit. Kriminaalmenetluse raames võttis kostja YY hageja tsiviilhagi omaks. Kostja YY tunnistas kokkuleppes hageja nõuet summas 3535 eurot, millest 535 eurot oli varaline kahju ja 3000 eurot mittevaraline kahju. 12.09.2017 istungil kriminaalasjas 1-176674 kinnitas kostja I, et ta sõlmis kokkuleppe oma vabal tahtel, keegi teda ei sundinud ning ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. 12.09.2017 kostja keeldus apellatsiooniõiguse kasutamisest kriminaalasjas nr 1-17-6674. Hageja leiab, et kahju tekitamise eest vastutab ka kostja AS Hoolekandeteenused. Hageja kui piiratud teovõimega isiku eest vastutas sündmuse toimumise ajal kostja AS Hoolekandeteenused. Kui kostja AS Hoolekandeteenused oleks korrapäraselt valvanud kostja YY tegevuse üle, ei oleks viimane hagejat peksnud ega talle kahju tekitanud. Korrapärastes tingimuste säärase kahju tekitamine kinnises
3(12)
Tsiviilasi nr: 2-18-4391 hoolekandeasutuses ei ole võimalik. Hageja viitas ka VÕS § 1045 lg 1 punktile 2, § 137 lõikele 1. Kostjad vastutavad solidaarselt. Hageja viitas SHS § 103 punktile 3, § 102 lg 1 punktile 3, samuti VÕS § 1053 lõikele 5, § 128 lõikele 3, §-le 130, § 127 lõikele 4, § 128 lõikele 5, § 134 lõikele 2 ja lõikele 5.
10.Tervisekahjustuse tekitamise tõttu tuleb hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis. Hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista varaline kahju 535 eurot ja mittevaraline kahju 3000 eurot. Hageja palus kanda välja mõistetud kahju hageja pangakontole nr EE842200221034360304 AS-s Swedbank.
11.Hagiavalduse täienduses rõhutas hageja, et kostja YY võttis kriminaalmenetluses omaks, et hageja kahju on 3535 eurot, millest mittevaraline kahju on 3000 eurot ja varaline 535 eurot. Kriminaalmenetluses sõlmitud kokkulepe on tõend, mis tõendab hageja kahju nõude omaksvõttu. Omaksvõtu tõttu ei vaja hageja väited kahju suuruse kohta tõendamist TsMS § 231 lg 2 alusel. Samas palus hageja kohtul välja mõista mittevaralise kahju kohtu õiglasel äranägemisel TsMS § 366 alusel.
12.27.07.2018 seisukohtades märkis hageja, et ta palus kostjatelt YY-lt ja AS-lt Hoolekandeteenused solidaarselt välja mõista mittevaralise kahjuna 3000 eurot ja otsese varalise kahjuna 535 eurot. Alternatiivselt palus ta kostjatelt solidaarselt välja mõista mittevaralise kahju kohtu õiglasel äranägemisel. Hageja loobus varalise kahju nõudest ning palus kostjatelt solidaarselt välja mõista mittevaralise kahju kohtu õiglasel äranägemisel.
Kostja AS Hoolekandeteenused vastus
14.Kostja AS Hoolekandeteenused kinnitas, et puudub vaidlus sündmuse üle, milles kostja YY ründas 13.01.2016 hagejat ja tekitas talle kehavigastusi. Vaidlust ei ole selle üle, et rünnak toimus ajal, mil mõlemad ehk hageja ja kostja YY viibisid hooldekodus Valklas. Vastuse koostamise ajaks enam kumbki neist Valkla hooldekodus ei viibinud. Kostja ei vaidlustanud kriminaalasjas tuvastatud kuriteo asjaolusid ega seda, et kokkuleppega tuvastati kuriteoga tekitatud kahju laad ning suurus, mille kostja YY omaks võttis.
15.Kostja ei olnud nõus, et ta vastutab koos YY-ga kahju tekitamise eest. Hagejale tekitas kahju YY ning kostja AS Hoolekandeteenused vastu nõude esitamine ei ole põhjendatud. Hageja peaks kahju hüvitamise nõude eeldusena tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose ja kostja teo õigusvastasuse. Kostja AS Hoolekandeteenused ei ole hagejale kahju tekitanud, puudub kostja teo õigusvastasus ning süü.
16.SHS § 102 ja 103 näevad küll ette teenuse osutaja kohustuse tagada klientide turvalisus ja ohutus, kuid sellest ei saa järeldada, et teenuse osutaja peab tagama tegevusjuhendaja kohapeal olemise. Tegevusjuhendaja ei pea olema igal ajahetkel füüsiliselt kliendi kõrval. Seadus seda ei nõua ja see ei ole võimalik, sest üldjuhul on osakonnas üks tegevusjuhendaja tosina kliendi kohta. Isegi juhul, kui on tagatud üks tegevusjuhendaja kliendi kohta, ei pruugi see ära hoida õnnetusi. Erivajadustega inimeste vahel esineb aeg ajalt arusaamatusi ja esineb teiste klientide asjade lõhkumist ning kehavigastuste tekitamist. Kostja AS Hoolekandeteenused ei nõustunud, et alati on sellistel juhtudel tekitatud kahju eest vastutav lisaks tegelikule kahju tekitajale teenuse osutaja.
17.Teenuse osutaja vastutab üksnes juhul, kui ta on oma õigusvastase ja süülise käitumisega põhjustatud kahju. Antud juhul on kahju hüvitamise nõude eelduseks olevad asjaolud kostja AS Hoolekandeteenused osas täitmata. Kuigi kohtumäärusega
4(12)
Tsiviilasi nr: 2-18-4391 hoolekandeasutusse paigutatud isiku liikumine on teatud piirangutega, on tal oma osakonna sees võimalik liikuda nii, et tegevusjuhendaja või muu töötaja teda ei näe, nt pesema, tualetti, oma tuppa jne. Sotsiaalhoolekandeseadus nõuab tegevusjuhendaja kohapeal olemist, kuid seadus ei näe ette, et tegevusjuhendaja peab olema kogu aeg kliendiga. Kostjale AS-le Hoolekandeteenused ei saa ette heita, et ta ei saanud aru, et kostja YY ja hageja tarbivad salaja alkoholi. Alkohol on Valkla kodus rangelt keelatud, seda teadsid nii hageja kui kostja YY.
18.Kostja AS Hoolekandeteenused ei vastuta tekitatud kahju eest, kuna ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Kostja AS Hoolekandeteenused ei ole hoolsuskohustust rikkunud ega hooletult käitunud. Asjaolu, et tegevusjuhendaja ei viibinud rünnaku ajal hagejaga samas ruumis, ei tähenda hooletut käitumist. Rünnak oleks võinud aset leida ka siis, kui tegevusjuhendaja oleks viibinud sama ruumis.
19.Kostja AS Hoolekandeteenused ei nõustunud, et kostja YY poolt kriminaalasjas omaks võetu oleks siduv teistele isikutele peale YY. Hageja ei saa kostja AS Hoolekandeteenused osas tugineda kriminaalasjas tehtud kokkuleppele. Hageja peab tõendama kahju tekkimise ja kahju suuruse.
20.31.08.2018 seisukohtades leidis kostja AS Hoolekandeteenused, et vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja esitanud tõendeid ega põhistusi kahju suuruse kohta. 27.07.2018 menetlusdokumendis on hageja loobunud varalise kahju nõudest, kuid on jäänud mittevaralise kahju nõude juurde ning on palunud hüvitise välja mõista kohtu õiglasel äranägemisel.
21.Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud mittevaralise kahju nõude aluseks olevaid asjaolusid ega kostjate solidaarset vastutust. Hageja ei ole tõendanud kostja AS Hoolekandeteenused tegevusetust ega SHS § 102 lg 1 punktis 3 ja § 103 punktis 3 toodud nõuete täitmata jätmist.
22.Kostja viitas SHS § 104 lõikele 3. AS Hoolekandeteenused Valkla erihooldekodus viibis vahejuhtumi ajal kokku 107 kohtumäärusega klienti, kes elasid kaheksas üksteisest isoleeritud osakonnas, igas osakonnas keskmiselt 13 klienti. YY ja XX elasid üksuses C1-2, kus vahejuhtumi ajal oli tööl 2 tegevusjuhendajat (KM ja VN), 1 vanemtegevusjuhendaja (MV), lisaks 1 julgestustöötaja (RK).
23.Vahejuhtumi järgselt viis AS Hoolekandeteenused läbi järelevalve menetluse. Järelevalve menetluse raames andsid oma seletused vahejuhtumiga kokku puutunud töötajad ja kliendid. Vahejuhtumi ajal töö viibinud tegevusjuhendaja KM märkis seletuskirjas, et läks 13.01.2016 kella 10 ajal osakonnast välja. Osakonda jäi teine tegevusjuhendaja, kes tegeles klientidega, kuna oli kohvi joomise aeg. Kui KM naasis, siis leidis ta WC ukse juurest kostja YY ja paar veretilka. WC-s oli hageja, kellele anti esmaabi, kohale kutsuti kiirabi ja politsei. Lisaks esitas kostja juhtumit pealt näinud kliendi SK sõnade järgi koostatud seletuskirja ja hageja seletuskirja.
24.Kostja AS Hoolekandeteeenused leidis, et 13.01.2016 ei olnud kliendid hetkeski üksinda. Kuigi üks kahest tegevusjuhendajast oli vahejuhtumi toimumise ajal osakonnast välja, oli osakonnas teine tegevusjuhendaja, millega oli täidetud SHS § 104 lg 2 nõue. Klientide omavahelised ründed leiavad kahjuks aset ka siis, kui tegevusjuhendajad on klientide kõrval. Kõiki rünnakuid ei õnnestu ära hoida. Kõik AS Hoolekandeteenused kliendid on vaimsete probleemidega, kelle käitumine on ettearvamatu ja teinekord väga äkiline. Rünnaku ajendiks võib olla mistahes põhjus. Antud juhul oli selleks alkohol ning vahejuhtum sai alguse ühisest joomingust. Alkohoolse joogina kasutati desinfitseerimisvahendit (72% piiritus), mida lahendati veega.
25.Alkoholi tarbimine on kõikides AS Hoolekandeteenuse üksustes rangelt keelatud, sealhulgas Valkla kodus, mille kodukorra punktid 11 ja 12 sätestavad vastavad
5(12)
Tsiviilasi nr: 2-18-4391 regulatsioonid. Nii hageja kui ka kostja YY on kodukorraga tutvumist oma allkirjaga kinnitanud. Alkoholi ei tohtinud tarbida ei kostja YY ega hageja. Kostja YY suhtes on kohus 19.03.2015 kohtumääruses märkinud, et tal ei esine vaimuhaigust ega nõrgamõistuslikkust, kuid tal esineb muu psüühikahäire. Tal on sõltuvus psühhoaktiivsetest ainetest.
26.Hageja osas on kohus ühes varasemas asjas märkinud, et tal on tuvastatud alkoholisõltuvus. Vahejuhtumi ja hageja väidetava kahjuni viis asjaolu, et hageja ja kostja YY tarvitasid koos alkoholi, kuigi Valkla kodu kodukorra kohaselt on see keelatud. Kostja AS Hoolekandeteenused hoolduskohustuse rikkumisena ei saa käsitleda asjaolu, et kostja YY, olles kinnises osakonnas, sai oma valdusesse käte desinfitseerimise vahendi, millest sai teha joovastava vedeliku. Hügieen on kostja hoolekandeasutustes väga tähtis ja piisav ei ole üksnes käte pesemine. Selleks on vaja hoida käte desinfitseerimise vahendeid kinnises osakonnas. Vahejuhtumi järgselt viis kostja sisse mõned täpsustavad reeglid selle kohta, kuidas kodukeemiat vastavates osakondades hoida ja kasutada.
27.Kostja AS Hoolekandeteenused ei vastuta rünnaku eest, kuivõrd selle toimumise osas ei saa kostjale hoolsuskohustuse täitmata jätmist ette heita. Ka ei saa kostjale ette heita tegevusetust, sest kohe pärast vigastatud hageja leidmist kutsuti sündmuskohale politsei ja kiirabi. Samuti ei ole kostja rikkunud SHS § 102 lg 1 p 3 ja § 103 p 3. Kohtumäärusega kinnisel teenusel viibivate klientidel puudub võimalus iseseisvalt osakonnast välja minna. Samuti oli osakonda sisenemine võimalik üksnes selleks õigust omavatel isikutel. Tegevusjuhendajate arv vastas seaduses nõutule, tegevusjuhendaja oli klientide juures. Maakohtu otsus
28.Maakohus rahuldas hagi osaliselt kostja YY vastu, mõistis temalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena 2 000 eurot. Hageja nõude AS Hoolekandeteenused vastu jättis kohus rahuldamata. Kohus võttis vastu hageja nõudest loobumise summas 535 ja lõpetas eeltoodu osas menetluse. Maakohus jättis hageja menetluskulud YY kanda ja mõistis temalt riigituludesse välja 545 eurot hagejale osutatud riigi õigusabi eest. Kostja AS Hoolekandeteenused menetluskulud jättis kohus hageja kanda.
29.Otsuse põhjenduste kohaselt nähtub hageja esitatud tõenditest siiski see, et kostja YY on hagejale tekitanud tervisekahjustuse ning vastutab selle eest. Samuti nähtub asjas kogutud tõenditest, et kriminaalmenetluses on kostja YY hageja kahju nõude omaks võtnud.
30.Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis nr 811 (toimiku lk 25-26) kinnitas varasema ekspertiisi järeldusi. Selle ekspertiisiga tuvastati, et kostjal YY-l ei esinenud oma psüühilise seisundi ja kognitiivsete funktsioonide poolest püsivaid takistusi ega piiranguid oma käitumise iseloomust ja sotsiaalsest tähendusest arusaamiseks. Teo toimepanemise ajal ei esinenud tal sellist erilist emotsionaalset seisundit, mis oleks tal takistanud või piiranud oma tegude iseloomust arusaamist. Eelviidatud kahest tõendist nähtuvalt oli kostja YY võimeline aru saama oma tegude iseloomust. Enne teo toimepanekut tarvitas ta koos hagejaga alkoholi.
31.Kohus selgitas 13.06.2018 pöördumises (toimiku lk 56-57) hagejale vajadust täiendavalt välja tuua ja tõendada mittevaralise kahju nõude aluseks olevad asjaolud. Vaatamata kohtu selgitustele hageja neid asjaolusid täiendavalt välja ei toonud ega tõendanud. Seega saab kohus lähtuda vaid nendest asjaoludest, mis nähtuvad asjas esitatud tõenditest. Asjas esitatud tõenditest saab järeldada, et kostja tekitas hagejale tervisekahjustusi, mis oma iseloomult ei olnud rasked ega püsivad. Samas pani kostja tervisekahjustuste tekitamisel toime kuriteo, sest tervisekahjustuste tekitamine oli
6(12)
Tsiviilasi nr: 2-18-4391 tahtlik. Kostja oli tervisekahjustuste tekitamise ajal tarvitanud alkoholi. Kostja pidas tervisekahjustuste tekitamist õigustatuks, sest ta leidis, et hageja provotseeris teda. Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et kostja oleks püüdnud pärast kahjustuste tekitamist oma tegu heastada.
32.Kohus leiab, et arvestades senist kohtupraktikat, hagejale tekitatud vigastuste raskust ja arvu, samuti tervist kahjustanud löökide iseloomu ja hulka, on õiglase mittevaralise kahju hüvitise suurus käesolevas asjas 2000 eurot. Kostja ründas hagejat esmalt peaga, seejärel lõi teda korduvalt näo piirkonda jalgadega. Hagejal tekkinud tervisekahjustused ei olnud küll rasked, kuid neid oli pea piirkonnas hulgaliselt ning kahjustada said ka hageja hambad. Kostja ei soovinud oma tegu heastada ja pidas hageja löömist isegi õigustatuks. Kostjalt YY-lt tuleb hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitisena välja mõista 2000 eurot.
33.Kohus leiab, et hageja nõue kostja AS Hoolekandeteenused vastu tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et hageja ja kostja AS Hoolekandeteenused vahelises õigussuhtes saaks isegi juhul, kui kostja vastutaks kahju eest, vähendada kahju hüvitist nullini. Nimelt jättis hageja järgimata nõude hoiduda hooldekodus alkoholi tarvitamisest. Kui hageja oleks vastavat nõuet järginud, oleks see kahju tekkimise välistanud, sest vägivaldne konflikt tekkis hageja ning kostja YY vahel ühise alkoholi tarvitamise tagajärjel.
34.Kohtu hinnangul võib eelviidatud tõenditest kogumis järeldada, et hageja ja teda rünnanud YY ei olnud juhtunu toimumise ajal jäetud nõuetekohase järelevalveta, kuid nad olid mõlemad eraldunud tualettruumi, kus nad enne konflikti toimumist tarbisid alkoholi.
35.Kostjal AS Hoolekandeteenused puudus kohustus tagada hoolekandeasutuses viibivate isikute üle pidevat järelevalvet juhul, kui isikud siirdusid tualettruumi. Sellise pideva järelevalve teostamine oleks kohtu hinnangul ka riivanud isikute põhiõigust privaatsusele. Kostja AS Hoolekandeteenused oli taganud järelevalve asutuses viibivate isikute üle viisil, kus osakonnas oli tagatud piisav arv tegevusjuhendajaid ning julgestustöötaja olemasolu. Täiendavate riskide välistamiseks oli hoolekandeasutuses viibivatele isikutele selgitatud nõuet mitte tarbida alkoholi. Hagejal ei olnud alkoholi tarvitamine lubatud ka tema suhtes tehtud kohtumääruse alusel. Kohtu hinnangul oli kostja järelikult tarvitusele võtnud piisavad meetmed selleks, et välistada alkoholi kuritarvitamisest tulenevaid riske. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et alkohol oleks olnud hoolekandeasutuses vabalt kättesaadav ning, et selle kasutamise üle järelevalvet ei teostatud. Kokkuvõttes leiab kohus, et kostja AS Hoolekandeteenused ei ole olnud hageja turvalisuse tagamisel tegevusetu. Kuna puudub kostja õigusvastane tegu ja kostja süü, tuleb hageja mittevaralise kahju nõue kostja AS Hoolekandeteenused vastu jätta rahuldamata. Täiendavalt leiab kohus, et isegi juhul, kui kostja oleks olnud tegevusetu, tuleks kahju hüvitist vähendada nullini, sest vägivallani viinud konflikti tekitas hageja ja kostja YY ühine alkoholi tarvitamine hooldekodus. Alkoholi tarvitamise keelust olid nad mõlemad teadlikud. Apellatsioonkaebus
36.Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse kohaselt palub hageja maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis kostja II vastu hagi rahuldamata ja mõistis hagejale mittevaralise kahju hüvitisena välja 2 000 eurot. Hageja on seisukohal, et mittevaralise kahju hüvitis tuleb välja mõista kostjatelt solidaarselt ja kahju suuruse peaks määrama kohus, kuid see ei või olla väiksem kui 2000 eurot.
7(12)
Tsiviilasi nr: 2-18-4391
37.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt oli maakohtu arusaama järgi apellant võimeline aru saa alkoholitarvitamise keelust, hoolekandeasutuse päevakavast ja kodukorrast, allkirja andmisest, samal ajal kui 13.01.2016 juhtumi seisuga, nii enne kui pärast seda oli apellandil sügav puue, 100% täielik töövõimetus, võimatus toime tulla igapäevatoimingutes ilma kõrvalise abita, võimatus saada aru ravivajadusest ja haiguskriitika täielik puudumine, võimatus oma tegudest, emotsioonidest ja ümbritsevast aru saada. Apellant on seisukohal, et Valkla Kodus kasutatud oskused ja võimalused ei olnud piisavad kõikide ohumärkide märkamiseks ja ohtude ennetamiseks.
38.Apellant on seisukohal, et maakohtu väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitise suurus on ülemäära väike, arvestades apellandi tervisekahjustusi ja AS Hoolekandeteenused rolli kahju tekitamisel.
39.Apellant on seisukohal, et kostja 2 YY tekitatud kahju eest peab vastutama Valga linn, kuna Valga linn oli kahju tekitamise ajal YY eestkostja. Maakohus ei pööranud sellele asjaolule tähelepanu ning jättis Valga linna vastutuse kohtuotsuses käsitlemata. AS Hoolekandeteenused seisukoht apellatsioonkaebusele
40.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. YY seisukoht apellatsioonkaebusele
41.Vastustaja seisukohta ei esitanud. Ringkonnakohtu seisukoht
42.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada, osas, milles AS-ilt Hoolekandeteenused jäeti hageja kasuks solidaarselt YY-ga välja mõistmata 2 000 eurot ning menetluskulude jaotuse osas, muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hageja hagi AS Hoolekandeteenused vastu rahuldada 2000 euro väljamõistmiseks solidaarselt YY-ga.
43.Asja materjalidest nähtub: - Tartu Maakohtu 19.03.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-743 (lk 78-80) paigutati kostja YY ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusele üheks aastaks alates kohtumääruse tegemisest. Samuti oli talle määratud eestkoste üheks aastaks alates 20.03.2015. - Harju Maakohtu 18.11.2015 määruse kohaselt tsiviilasjas nr 2-14-54366 (lk 97100) peatati hageja kinnisesse asutusse ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusele paigutamine kuni 21.09.2016. Hageja pidi jätkuvalt viibima hoolekandeasutuses ning ta pidi hoolekandeasutuses viibimisel alluma igakülgselt hoolekandeasutuse päevakavale ja kodukorrale ning pidi mitte tarbima alkoholi. - Nii hageja, kui kostja YY viibisid 13.01.2016 Harjumaal Kuusalu vallas Valkla külas asuva hoolekandeasutuse Valkla Kodu paiknevas erihooldusteenuse osutamise ruumides. - 13.01.2016 tarvitasid hageja ja kostja YY nimetatud ruumides alkoholi ning selle käigus peksis kostja YY hagejat käte ja jalgadega pea ning keha piirkonda. - Hageja sai peksmise tõttu mitmeid vigastusi, sh pindmisi peavigastusi, silmalau ja silmaümbruse vigastusi ning lahtise haava ja alahuule sisemise haava, samuti hammaste kahjustusi. - Harju Maakohtu 12.09.2017 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6674 (lk 6-8) tunnistati kostja YY süüdi KarS § 121 lg 1 järgi selles, et ta Valkla Kodus olles 13.01.2016 kella 10 paiku peksis hagejat XX käte ja jalgadega pea ning keha piirkonda.
8(12)
Tsiviilasi nr: 2-18-4391
44.Apellatsioonimenetluses on hageja ja kostja II vahel vaidlus selles, kas kostja II vastutab solidaarselt kostjaga I hagejale kahju tekitamise eest ning poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja kasuks väljamõistetav kahju hüvitise suurus peaks olema suurem kui 2 000 eurot.
14.Ringkonnakohus leiab, et osas, milles maakohus leidis, et kostjalt I hageja kasuks välja mõistava kahju hüvitise põhjendatud suuruseks on 2000 eurot, on maakohus hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega ning hinnanud esiletoodut seadusekohaselt. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada selles osas materiaalõigust teisiti ega asuda maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Ringkonnakohus ei korda maakohtu põhjendusi kahju hüvitise põhjendatud suuruse tuvastamisel ja nõustub selles osas täielikult maakohtu põhjendustega. Apellatsioonkaebuses ei ole hageja täpsustanud, miks maakohtu põhjendused kahju hüvitise suuruse määramisel on ebaõiged. Ainuüksi väitega, et hageja arvates peaks kahju hüvitise summa olema suurem, ei ole võimalik maakohtu igakülgselt argumenteeritud põhjendusi ümber lükata.
15.Maakohus leidis, et kostja II ei vastuta hagejale tekkinud kahju eest, kuna puudub kostja II õigusvastane tegu ja süü. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu ja põhjendab seda järgmiselt.
16.VÕS § 1045 lg 1 punkt 7 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
17.Maakohtu otsusest (p-d 58 ja 59) võib aru saada nii, et maakohus tuvastas õigusvastase teo puudumise selle kaudu, et analüüsis, kas kostja II on rikkunud üldist käibekohustust. Üldist käibekohustust ja selle rikkumist on vaja tuvastada kahju tekitaja vastutusele võtmiseks delikti üldkoosseisu alusel juhtudel, kus kahju põhjuseks on tegevusetus või ebapiisav tegutsemine ning kannatanu ei heida kahju tekitajale ette seaduses sätestatud kohustuse rikkumist, st deliktiõiguslikku kaitsenormi rikkumist VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi.
18.Ringkonnakohtu arvates tõendas hageja, et kostja teo õigusvastasus tuleneb seaduses sätestatud kohustuse rikkumisest, st deliktiõigusliku kaitsenormi rikkumisest VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
19.SHS § 102 lg 1 loetles ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja kohustused. Teenuse osutaja on kohustatud omama ülevaadet ööpäevaringset erihooldust saava isiku viibimiskohast (SHS § 102 lg 1 p 1), tagama ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise, ruumidesse sisenemise ja ruumidest väljumise kontrolli (SHS § 102 lg 1 p 2), tagama teenust saavate isikute turvalisuse, ohutuse ja ettenähtud teenuse osutamise, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 nimetatud isikutele, sügava liitpuudega isikutele ja ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikutele samades ruumides (SHS § 102 lg 1 p 3) ning tagama ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise ruumides, mis paiknevad teiste ööpäevaringsete hooldusteenuste ruumidest eraldi (SHS § 102 lg 1 p 4).
20.Kohus nõustub hageja väidetega, et kostja AS Hoolekandeteenused ei taganud hageja turvalisust ja ohutust ning rikkus SHS § 102 lg 1 punktis 3 toodud nõudeid.
21.Asjas puudub vaidlus, et hageja ja kostja YY tarbisid ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega erihooldusteenuse osutamise ruumides alkoholi ning, et just alkoholi tarbimise tagajärjel ründas kostja YY hagejat. Asja materjalidest nähtuvalt sai hageja alkoholi kätte ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega erihooldusteenuse osutamise
9(12)
Tsiviilasi nr: 2-18-4391 ruumidest, kuna seal oli kättesaadav piiritust sisaldav käte desinfitseerimisvahendi. Asjaolu, et kostja AS Hoolekandeteenused oli desinfitseerimisvahendi (72% piiritus) jätnud teenuse osutamise ruumides klientidele kättesaadavaks, nähtub kostja AS Hoolekandeteenused enda selgitustest (tlk 77). Seega oli hagejale, kes viibis tugevdatud järelevalvega erihooldusteenuse ruumides just seetõttu, et tal oli sõltuvus psühhoaktiivsetest ainetest, jäetud alkoholi sisaldav vedelik kostja AS Hoolekandeteenused poolt kättesaadavaks. Kuigi asja materjalidele lisatud SK seletuskirja (tlk 91) kohaselt nägi ta ruumides 0,5 l Lauaviina pudelit ja XX seletustest nähtuvalt tarbiti alkoholi 0,75 l plastist limonaadipudelist tuleb tuvastatuks lugeda, et alkohol oli klientidele kättesaadav, hoolimata sellest, et tegemist oli tugevdatud järelevalvega osakonnaga.
22.SHS § 103 sisaldab nõuded ööpäevaringsele erihooldusteenusele kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikute puhul. SHS § 103 nägi ette, et kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule, on ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja kohustatud lisaks SHS §-s 102 sätestatud nõuetele tagama, et kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isik ei lahku teenuse osutamise ruumidest ega territooriumilt ilma teenuseosutaja tagatud saatjata, et oleks pidev ööpäevaringne kontroll ja ülevaade kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku liikumise, asukoha ja tegevuste üle ning et kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isik ei sea ohtu ennast või teisi isikuid.
23.SHS § 104 lg 3 sätestas, et kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule, tagab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja 20 teenust saava isiku kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohaloleku ning lisaks vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaloleku väljaspool ööaega. Maakohus tuvastas, et 13.01.2016 juhtumi toimumise ajal viibis konkreetses osakonnas 15 isikut. Samas nähtub kostja AS Hoolekandeteenused enda vastusest, et tegelikult teostas intsidendi toimumise ajal nimetatud osakonnas vahetult klientide üle järelvalvet ainult üks tegevusjuhendaja. Tööl viibis veel üks tegevusjuhendaja ja vanemtegevusjuhendaja, kuid nemad ei teostanud klientide üle järelevalvet, sest intsidendi toimumise ajal viis vanemtegevusjuhendaja tegevusjuhendajaga läbi arenguvestlust. Osakonnas viibiv tegevusjuhendaja klientide alkoholi tarvitamist ja sellele järgnenud peksmist ei märganud, alles arenguvestluselt naasnud tegevusjuhendaja tuvastas toimunu.
24.Maakohus leidis, et klientide suhtes teostasid järelevalvet kokku kolm tegevusjuhendajat ning üks julgestustöötaja, kuna AS Hoolekandeteenused tööajatabelist jaanuaris 2016 (toimiku lk 81) nähtub, et üksuses C1-2, kus kostja YY ründas hagejat, oli 13.01.2016 tööl kaks tegevusjuhendajat ehk KM ja VN, vanemtegevusjuhendaja MV ning julgestustöötaja RK. Ringkonnakohtu arvates ei ole SHS § 104 lg 3 nõuded täidetud, kui osakonnas teostab reaalset kontrolli klientide üle vaid üks töötaja. Asjaolu, et tööajatabeli järgi oli tööl nõuetekohane arv tegevusjuhendajaid, seda seisukohta ümber ei lükka.
25.Ringkonnakohus leiab, et hageja kahju ära hoidmine oli VÕS § 1045 lg 3 järgi seadusest tuleneva kohustuse vähemalt üheks eesmärgiks. Tugevdatud järelevalvega erihooldusteenuse osutamise ruumidesse paigutataksegi isikud, kes on endale ja/või teistele ohtlikud ning seaduses sätestatud nõuete täitmise eesmärgiks on vältida või vähemalt minimaliseerida olukorda, kus sellisesse osakonda paigutatud klient saaks endale või teistele kahju tekitada. Käesoleval juhul oli klientide turvalisus ja ohutus tagamata ning selle tagajärjel tekkiski kahju.
10(12)
Tsiviilasi nr: 2-18-4391
26.Tulenevalt eeltoodust leiab kolleegium, et kostja II lõi oma tegevusega ohu hageja tervisele ning see oht realiseerus, kuna kliendid said tarbida alkoholi ning piisava järelevalve puudumise tõttu toimus osakonnas klientide vahel vägivaldne intsident. Kostja tegevus on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid VÕS § 1045 lg 2 järgi ei esine ning kostja II ei ole suutnud VÕS § 1050 lg 1 järgi tõendada, et ta ei olnud hooletu. VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldatakse õigusvastaselt kahju tekitanud isiku hooletust.
27.Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole tuginenud asjaoludele, mis oleksid andnud aluse kohaldada VÕS § 1050 lg-t 2. Asjaolu, et kostja II võttis klientidelt allkirjad selle kohta, et nad ei tohi osakonnas tarvitada alkoholi ja nad kohustavad järgima osakonna kodukorda, ei vabasta kostjat II vastutusest. Nii hageja kui ka kostja olid mõlemad piiratud teovõimega isikud, sest neile oli määratud eestkostjad. Kostja II ei vabane oma kohustusest tagada ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutatud klientide turvalisus ja ohutus, kui ta võtab neilt allkirja, et nad kohustuvad täitma erihooldusteenuse osakonna juhendeid. Klientidelt allkirja võtmine ei muuda SHS sätestatud kostja II kohustusi olematuks. Seega esinevad kõik deliktilise üldvastutuse eeldused ning kostja II peab hagejale tekitatud kahju hüvitama.
28.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kuna hageja jättis järgimata nõude hoiduda hooldekodus alkoholi tarvitamisest ning vägivaldne konflikt tekkis hageja ning kostja YY vahel ühise alkoholi tarvitamise tagajärjel, ei vastuta kostja II tekkinud kahju eest. Maakohtu otsuse kohaselt põhjustas hagejale kahju tekkimine tema enda tegevus, kuna tarbis koos kostjaga I alkoholi. Ringkonnakohus osutab, et maakohus on valesti kaalunud praeguses asjas VÕS § 139 kohaldamist. Need sätted reguleerivad üksnes varalise kahju eest mõistetava hüvitise vähendamist. Hageja võimalikku hooletust endale kehavigastuse ja sellega kahju tekkimises tuleb arvestada mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel VÕS § 134 lg 2 järgi (RKTo otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-07, p 11 ja 14).
29.Ringkonnakohus leiab, et hageja hooletus käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud. Maakohtu seisukoht, et kostja II ei vastuta hagejale tekkinud kahju eest, kuna vägivallani viinud konflikti tekitas hageja ja kostja I ühine alkoholi tarvitamine, ei ole põhjendatud. Käesolevast asjast nähtuvalt sai kostja YY, viibides tugevdatud järelevalvega hooldusasutuse ruumides, oma valdusesse alkoholi, selle tarvitamise tagajärjel muutus agressiivseks ning tarvitas hageja suhtes vägivalda. Vägivallaga lõppenud intsidendi tagajärjel sai hageja kehavigastusi ning kandis mittevaralist kahju. Mittevaralise kahju suuruse tuvastas maakohus õigesti. Ringkonnakohus osutab ka sellele, et asjast ei nähtu, et hageja agressiivsuse tõttu tekkis hageja ja kostja I vahel konflikt. Alkoholi toimel muutus agressiivseks kostja I.
30.Õige on hageja viide VÕS §-le 137, mille lõike 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Seega on põhjendatud hageja nõue mõista kostjatelt kahju hüvitis välja solidaarselt.
31.Apellatsioonkaebuses toob hageja esile, et SS tekitatud kahju eest peab vastutama Valga linn, kui YY eestkostja, kuid maakohus jättis Valga linna vastutuse küsimuse kohtuotsuses käsitlemata. Ringkonnakohus osutab, et hageja valis kostjad, kelle vastu ta nõuded suunas. Maakohus rahuldas hageja nõude YY vastu osaliselt ning SS, sh eestkostja kaudu, kohtuotsusele apellatsioonkaebust ei esitanud. Sellest tulenevalt apellatsioonkaebuse nimetatud väited asjakohatud.
32.Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, st osas milles AS-ilt Hoolekandeteenused jäeti hageja kasuks solidaarselt
11(12)
Tsiviilasi nr: 2-18-4391 YY-ga välja mõistmata 2 000 eurot ning menetluskulude jaotuse osas, muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
33.Apellatsioonkaebusele lisas hageja uusi tõendeid, paludes need asja materjalide juurde võtta. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebusele lisatud tõendite vastuvõtmisest tuleb keelduda, kuna need on esitatud hilinenult vastavalt TsMS § 652 lg-le 4. Hageja põhjendused tõendite vastuvõtmiseks ei ole piisavad tõendite hilinenult esitamiseks. Menetluskulude jaotus
34.Maakohtu poolt YY kanda jäetud menetluskulude hüvitamisega seotud otsustus on jõustunud. Kuna lõpptulemuses rahuldatakse hageja hagi AS Hoolekandeteenused vastu osaliselt ning arvestades ka hageja osalist loobumist hagist, tuleb AS Hoolekandeteenused menetluskulud maakohtus jätta tema enda kanda. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt AS Hoolekandeteenused suhtes, siis tuleb hageja ja AS Hoolekandeteenused menetluskulud jätta nende endi kanda. YY vastu esitatud apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Seega jäävad apellatsioonimenetluses menetluskulud YY osas hageja kanda. Kuna YY ei esitanud menetluskulude nimekirja, siis hüvitatavad menetluskulud temal puuduvad ja rahaliselt menetluskulude suurust kindlaks ei määrata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik