Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista kostjalt xxx välja hageja OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud summas 137,50 eurot.
5.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal xxx tasuda hagejale OÜ-le Aktiva Finants hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
2-18-124184 hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagiavalduse kohaselt on kostja ja IPF Digital Estonia OÜ (endine ärinimi MCB Finance Estonia OÜ) sõlmitud laenuleping nr 671405 30.04.2014. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata ning sellest tulenevalt loovutas IPF Digital Estonia OÜ 23.02.2018 kostja vastase nõude Aktiva Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja võttis endale lepingu sõlmimisega kohustuse tasuda vastavalt maksegraafikule. Vastavalt lepingule kohustus kostja laenu tagastama IPF Digital Estonia OÜ-le. Kostja nimetatud maksete mittetasumisega on VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Kostja on tasunud erinevatel aegadel oma kohustuste katteks kokku 1137,68 eurot, millega hageja loeb tasutuks 02.06.2014 - 28.01.2015 maksegraafikujärgsed osamaksed ning osaliselt tasutuks 27.02.2015 osamakse põhisumma. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tasumata põhivõlgnevus summas 216,66 eurot. Kostja võlg hageja ees hagiavalduse esitamise päeva seisuga kokku 311,05 eurot, millest põhinõue on 216,66 eurot, intress 30,85 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 63,54 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Täiendavalt palub hageja kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt alates 21.12.2018.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata summalt päevas.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2.Kostja märgib hagivastuses, et hagi on põhjendamatu ja tuleks jätta läbivaatamata, kuivõrd kostja hinnangul ei ole ta laenuandjaga viimati sõlmitud kokkulepet rikkunud. Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista tema vastu suunatud nõudeid. Laenusumma oli 1000 eurot. Lisaks on kantud ja tasutud hageja poolt põhjustatud lisakulud. Kostja taotleb kohtult menetluse lõpetamist lugedes kostja võlg tasutuks, mida kinnitab viimati tehtud 470-eurone osamakse. Kostja palub hagejalt välja mõista kõik tekitatud kahjud ja kulud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste
2-18-124184 tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
5.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
6.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
7.Kohtule esitatud IPF Digital Estonia OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust nähtuvalt, on IPF Digital Estonia OÜ kostjale andnud laenu summas 1000 eurot, mis on kostja pangakontole üle kantud 30.04.2014.a. Lepingust nähtuvalt pidi kostja tagastama laenu 12 kuu jooksul maksegraafiku alusel, kokku summas 1370,03 eurot (põhiosa 1000 eurot, lepingutasu 20 eurot ja intress 370,03 eurot) hiljemalt 28.04.2015. a. Seega on eelnimetatud laenulepingu ja panga väljavõttega tõendatud, et kostja on hagejalt laenu saanud.
8.Lähtudes poolte seisukohtadest, ei vaidle pooled järgmiste oluliste asjaolude üle: a. Kostja ja IPF Digital Estonia OÜ on sõlminud 30.04.2014.a laenulepingu nr 671405; b. Kostja ei ole korrektselt täitnud laenu tagasimaksmise kohustust. c. IPF Digital Estonia OÜ loovutas 23.02.2018.a. lepingust tuleneva nõude hagejale.
9.Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust summas 216,66 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist summas 63,54 eurot, intressi 30,85 eurot ning lisaks tulevikus tekkivat viivist. Kostja vaidleb kogu nõudele vastu.
10.IPF Digital Estonia OÜ on sõlminud kostjaga lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega sõlmis kostja lepingu tarbijana Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 tähenduses. IPF Digital Estonia OÜ on 23.02.2018.a VÕS § 164 lg 1 alusel loovutanud nõude hagejale. Sellega on hageja astunud senise võlausaldaja asemele (VÕS § 164 lg 2).
11.VÕS § 402 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohtupraktika kohaselt peab kohus (tüüptingimuste kehtivuse hindamise kõrval) omal algatusel arvestama ka muude tehingu tühisuse alustega (RKTKo 25.02.2009.a nr 3-2-1-12208, p 19; 08.05.2006.a nr 3-2-1-32-06, p 14).
12.Poolte vahel on sõlmitud laenuleping on tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse tähenduses, sest laenult tuli maksta intressi, hageja on majandus-kutsetegevuses tegutsev laenandja, kostja füüsiline isik ehk tarbija.
13.Kohus peab praegusel juhul vajalikuks kontrollida esmalt sõlmitud laenulepingu (kui tarbijakrediidilepingu) kehtivust tervikuna ning hinnata seejärel vajadusel tüüptingimuste (kui lepingu ühe osa) tühisust.
2-18-124184
14.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Sama paragrahvi teise lõike järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: selline tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 3 teisest lausest tulenevalt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
15.30.04.2015.a. laenulepingust nr 671405 nähtuvalt on laenu krediidi kulukuse määr 83,95 % aastas, mis ületas 2015. a märtsis (26,57 %) Eesti Panga avaldatud keskmist kulukuse määra enam kui 3 korda (83,95 %/26,57 %). Kohtu hinnangul ning kohtupraktikast lähtuvalt on TsÜS § 86 lg 1 võimalik kohaldada ka juhul, kui laenulepingu alusel saadud krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd suures ulatuses, et õigustatud on selle tehingu heade kommetega vastuolus olevaks lugemine ka täiendavalt krediidisaaja sundolukorda hindamata. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (RKTKm 05.03.2014.a, nr 3-2-1-186-13, p 22). Seega on kohtu hinnangul poolte vahel sõlmitud laenuleping liiga kõrge krediidi kulukuse määra ja intressi tõttu heade kommetega vastuolus ja tühine TsÜS § 86 lg 1,2 ja 3 järgi.
16.Riigikohus on märkinud, et kuna lepingu tühisust peab kohus arvestama omal algatusel, ei ole kohtul ka takistust lahendada samas menetluses võimalik lepingu järgi üleantu alusetu rikastumise sätete alusel väljaandmise nõue, kui hagi ese ja esitatud asjaolud seda võimaldavad (vt Riigikohtu 5. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10). TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul õiguslikke tagajärgi ning tühise tehingu järgi saadu tuleb tagastada alusetu rikastumise õiguse alusel. VÕS § 1028 lg 1 alusel tuleb tühise tehingu järgi saadu tagastada.
17.Kuivõrd kohus leidis, et IPF Digital Estonia OÜ ja kostja vahel 30.04.2014 sõlmitud leping on heade kommetega vastuolus TsÜS § 86 lg 1, 2 p 2 ja lg 3 alusel ja seetõttu tühine ning hageja ei saa tugineda VÕS § 76 lg 1 (lepingut tuleb täita vastavalt kokkulepitud tingimustele) järgi lepingujärgses maksegraafikus märgitud osamaksete ja intressimaksete suurustele, intressi suurusele ja maksete tähtajale ning lisaks nõuda lepingulist viivist ja viivist. Samal põhjusel ei oma tähtsust asjaolu, kas kostja täitis tühise tehingu järgi maksegraafiku järgseid kohustusi ning seetõttu ei anna kohus nendele hageja väidetele ja tõenditele hinnangut. Tühisel tehingul ei ole TsÜS § 84 lg 1 järgi õiguslikke tagajärgi ning saadu tuleb tagastada alusetu rikastumise sätete ning lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg 4 järgi.
18.Ülaltoodu tõttu on laenuandjal õigus nõuda TsÜS § 86 lg 4 ja VÕS § 1028 lg 1 (kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära) alusel antud raha tagasi alles 28.04.2015 ja sellelt võlgnetavalt rahalt VÕS § 94 järgi seadusjärgset intressi periood 30.04.2014 - 28.04.2015 eest.
19.Hageja on esile toonud, et kostja tasus erinevatel aegadel oma kohustuste katteks kokku 1137,68 eurot, millega hageja loeb tasutuks 02.06.2014.a.-28.01.2015.a. maksegraafiku
2-18-124184 järgsed osamaksed ning osaliselt tasutuks 27.02.2015.a. osamakse põhisumma. Kostjal on tasumata: 27.02.2015 osamakse osaliselt tasumata põhisumma 3,99 eurot; 29.03.2015 osamakse täielikult tasumata põhisumma 103,81 eurot; 28.04.2015 osamakse täielikult tasumata põhisumma 108,86 eurot.
20.Hageja on arvestanud intressi 58,51% aastas vastavalt lepingus toodud maksegraafikule esimesest tasumata osamaksest 27.02.2015 kuni lepingujärgse viimase osamakseni 28.04.2015 summas 30,85 eurot järgmiselt: 27.02.2015 osamakse tasumata intress summas 15,19 eurot; 29.03.2015 osamakse tasumata intress summas 10,36 eurot; 28.04.2015 makse tasumata intress summas 5,30 eurot.
21.Lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg 4 nägi ette, et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. TsÜS § 86 lõike 4 kohaselt tuleb kostjal tasuda kogu laenu kasutamise eest intressi alates 30.04.2014.a. kuni ajani, mil laen tuli tagastada s.o 28.04.2015.a.
22.Kuivõrd kostja sai hagejalt laenu 1000 eurot, tuleb kostjal saadud laen hagejale tagastada. Nõude loovutamise seisuga s.o 23.02.2018. a oli kostja laenu tasunud 664,68 eurot. Laenulepingust tulenev laenuperiood oli 12 kuud, seega kohustus kostja laenu tagasi maksma 28.04.2015.a.
23.Hageja nõuab viivist perioodi 28.04.2015-20.12.2018 eest summas 63,54 eurot. Kuna leping oli tühine, lähtus kohus seadusjärgsest viivisemäärast. Seega on viivis 292,53 eurot (http://www.viivisekalkulaator.ee/).
24.VÕS § 94 lg-s 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli 30.04.2014.a. kuni 31.12.2014.a 0,15% ning alates 01.01.2015 kuni 28.04.2015.a. 0,05 % aastas. Seega on VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras intress perioodil 30.04.2014.a. – 31.12.2014.a. summas 1,01 eurot ja VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras intress perioodil 01.01.2015.a.–28.04.2015.a. summas 0,16 eurot, kokku intressid summas 1,17 eurot (http://www.viivisekalkulaator.ee/).
25.Eeltoodu alusel on hagejal VÕS § 164 lg 2, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 (õigus nõuda rahalise kohustuse täitmist ja viivist) VÕS § 1028 lg 1, TsÜS § 86 lg 4 ja VÕS § 94 alusel õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ehk üle antud ja võlgnetavat raha tagastamist summas 1000 € ning sellelt võlgnetavat intressi kokku 1,17 € ning alates 28.04.2015 seadusjärgset viivist VÕS § 113 lg 1 II lause järgi kuni hagi esitamiseni 20.12.2018. Viivis on perioodi eest 28.04.2015-20.12.2018 kokku 292.53€.
26.Kostjalt tuleb hagejale välja mõista intresse 1,17 eurot, viiviseid seisuga 20.12.2018 summas 292,53 eurot.
2-18-124184
27.Võlgniku poolt hagejale laekunud 1137,68 eurot tuleb lugeda põhikohustuse ning lisanduvate kohustuste katteks, mistõttu tuleb kostjal hagejale maksta 156,02 eurot (1293,70-1137,68). Eeltoodu alusel ei ole õige ega tõendatud, et kostja võlgneb hagejale laenu (põhivõlga) 216,66 eurot, intresse 30,85 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 63,54 eurot hagi esitamise aja seisuga.
28.Eeltoodu alusel tuleb kostjal hagejale tagastada tühise tehingu järgi TsÜS § 86 lg 3, 4, § 84 lg 1, VÕS § 1028 lg 1 järgi saadu ning sellega kaasnevad kõrvalkohustused. Kuivõrd kostjal tuleb hagejale tasuda 1293,70 eurot (1000+292,53+1,17) ning kostja on hagejale tasunud erinevatel aegadel võlgnevust ning kõrvalkohustusi summas 1137,68 eurot, mille hageja on lugenud maksegraafikujärgsete osamaksete tasumiseks, siis moodustub eelpooltoodust tulenevalt kostja võlg hageja ees 156,02 eurot, ehk märgitud ulatuses kuulub viivise nõue osalisele rahuldamisele kooskõlas VÕS § 415 lg-ga 2. Seega loeb kohus tulenevalt esitatud tõenditest ning eespooltoodud järeldustest tasutuks kostja põhivõlgnevuse summas 1000 eurot, intressid summas 1,17 eurot ning viivised summas 136,51 eurot.
29.Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele viivis summas 156,02 eurot. Ülejäänud nõuete osas jätta hagi rahuldamata.
30.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
31.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, jätab kohus hageja menetluskulud 50% ulatuses kostja kanda ning 50% ulatuses hageja enda kanda.. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
32.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
33.Hageja esindaja esitas 19.06.2019.a avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja on hagilt tasunud riigilõivu 75 eurot ning kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 720 eurot (käibemaksuta). Hageja menetluskulud on kokku 795 eurot. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Kostja vastuväited hageja menetluskuludele
34.Kostja on seisukohal et hageja poolt küsitud menetluskulud on kunstlikult tekitatud, mis pole kooskõlas kostja ja laenuandja Credit24 vahel viimati telefonitsi sõlmitud kokkulepetega 11.11.2014. Kostja juhib tähelepanu, et hageja märgitud tunnitasu 120 eurot võiks tagada
2-18-124184 parema kvaliteedi kui see, mida ta antud tsiviilasja käigus on näidanud. Hageja on kostja hinangul esitanud rängalt võltsitud dokumente Pärnu Maakohtule, kus oli kostja põhivõlgnevuseks märgitud 787,23 eurot, kui tegelikkuses oli see tasutud. Harju Maakohtule esitatud hagi on oluliselt muudetud, kuid ka seal näidatud põhivõlg 216,66 eurot ei vasta tõele. Hageja on hagist korra loobunud ja siis uuesti algatanud, sest tegi oma tööd lohakalt. Hageja ei ole kostja päringutele vastanud. Kohtu põhjendused
35.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
36.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
37.Esmalt analüüsib kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtukulude osas. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja kohtukulud seisnevad riigilõivus 75 eurot. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on riigilõivu 45 eurot tasunud maksekäsu kiirmenetluses ja 21.12.2018.a hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 30 eurot. Vastava kulu kandmine on tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
38.Alljärgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kulusid. Õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud on järgmised: nõude alusdokumentidega tutvumine ja nõude analüüs, maksekäsu kiirmenetlus avalduse ettevalmistamine, avalduse esitamine 15.10.2018.a., hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule 21.12.2018.a., kostja poolt esitatud tõenditega tutvumine ja analüüs, hagist loobumise avalduse koostamine ja esitamine kohtule 11.03.2019.a., avalduse hageja hagist loobumise taotluse läbi vaatamata jätmiseks ning menetluse jätkamiseks koostamine ja esitamine kohtule 02.04.2019.a.
39.Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et hageja menetluskulud hagist loobumise avalduse koostamisel ja esitamisel kohtule 11.03.2019.a., avalduse hageja hagist loobumise taotluse läbi vaatamata jätmiseks ning menetluse jätkamiseks koostamine ja esitamine kohtule 02.04.2019.a. on põhjendamatud ning ei kuulu kostjalt väljamõistmisele, kuivõrd hagist loobumise avalduse koostamine oli tingitud hageja endapoolsest eksimusest kostja poolt
2-18-124184 esitatud väidete kontrollimata jätmisel. Kohus loeb nimetatud toimingute tegemise ajakulu põhjendamatuks täies ulatuses.
40.Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud muude õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Esindajakulu summas 120 eurot (käibemaksuta) on kooskõlas ka Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-4-15 kajastatud seisukohaga: „Kolleegium leiab, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades.“ Kuivõrd käesoleva tsiviilasja hind 328,44 eurot leiab kohus, arvestades sealjuures ka esindaja poolt tehtud toiminguid, et esindajakulud on eelpooltoodud ulatuses põhjendamatud.
41.Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 200,00 eurot. Hageja menetluskulud on kokku 275,00 eurot (lepingulise esindaja kulu 200,00 eurot + kohtukulud 75,00 eurot). Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest menetluskulud kostjalt välja.
42.TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
43.Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, jätab kohus hageja menetluskulud 50% ulatuses kostja kanda ning 50% ulatuses hageja enda kanda. Kohus on hageja menetluskuludeks kokku lugenud 257,00 eurot. Menetluskulude jaotusest tulenevalt tuleb kostjal kanda hageja menetluskulusid summas 137,50 eurot.
44.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (137,50 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
45.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma
2-18-124184 kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.