lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-8344/16

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 27.06.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-8344/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.06.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2447
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-12-11
Selgitustaotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-12-11
Taotlus e-kinnistusraamatust päringute tegemiseks
Registrite ja Infosüsteemide Keskus · Sissetulev kiri · 2025-01-17
Vastus pöördumisele
Justiits- ja Digiministeerium · Väljaminev kiri · 2026-07-16
Eraisik
Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2025-03-05
Vastuskiri
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-07-01

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1, 8ViivisTsMS § 415 lg 1, 2Kaja esitamine tagaseljaotsuse pealeVÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korralVÕS § 82Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulTsMS § 142 lg 1Kaja, menetluse taastamise ja tähtaja ennistamise kautsjonTsMS § 149 lg 5Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 175 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-8344/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.02.2019

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
BB Finance OÜ11306564(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TAGASELJAOTSUS

Avalikult teatavakstegemine

Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Tsiviilasja number ja hagi ese

nr 2-18-8344 BB Finance OÜ hagi X.X.(X) vastu 18.05.2017 sõlmitud tarbijakrediidilepingutest nr 920133454, nr 920133453, nr 920133414, nr 920133412, 920133403 ja 01.06.2017 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 2101721528 tuleneva põhivõlgnevuse 1949,94 euro, intressi 176,01 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 569,61 euro ja alates 31.05.2018 seadusjärgse jooksva viivise väljamõistmiseks hagimenetlus

Hagi hind

2852,14 eurot

Kohtunik

Kadi Aavik

Menetlusstaadium

hagi lahendamine

Hageja

BB Finance OÜ (registrikood 11306564, aadress Pronksi 19/5, Tallinn, 10124)

Hageja lepinguline esindaja

Marilin Palts (OÜ [email protected] )

Kostja

X.X.(isikukood xxxxxxxxx; registrijärgne aadress xxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxx, xxxxxx, telefoni teel kohtule avaldatud aadress: xxxx xxx xx-x, xxxxxxx; e-post: )

Julianuse

27. juuni 2019

Õigusbüroo;

e-post:

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada BB Finance OÜ hagi X.X.vastu osaliselt.
2.Välja mõista X.X.BB Finance OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 1949,94 eurot, intress 176,01 eurot ja kuni 27.06.2019 (k.a) sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt lg 1 sätestatud määras summas 286,35 eurot ning alates 28.06.2019 kuni põhivõla (1949,94 eurot) täieliku tasumiseni viivis lg-s 1 sätestatud määras.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 177Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 178Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine
TsMS § 407 lg 5Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korral
TsMS § 417 lg 2Kaja lahendamine
TsMS § 420 lg 1Apellatsioonkaebus tagaseljaotsuse peale
TsMS § 436Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 632 lg 1Apellatsioonitähtaeg
TsMS § 658 lg 2Maakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise tagajärjed
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 103Rikkumise vabandatavus
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 34Tarbija
VÕS § 35Tüüptingimuse mõiste
VÕS § 42 lg 3Tüüptingimuse tühisus
VÕS § 94Intress võlasuhtes
VÕS § 113
VÕS § 113
3.Jätta BB Finance OÜ hagi seadusjärgset viivisemäära ületavas viivisenõudes summas 283,26 eurot rahuldamata.
4.Jaotada menetluskulud ning jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud 16 % ulatuses hageja ning 84 % ulatuses kostja kanda.
5.Välja mõista X.X.BB Finance OÜ kasuks hageja kantud maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kokku 840 eurot.
6.Välja mõista X.X.BB Finance OÜ kasuks tasumata ja väljamõistetud menetluskuludelt (840 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
7.Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.
8.Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused - TsMS § 420 lg 1 järgi ei saa kostja tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse teatavakstegemisest; - TsMS § 415 lg 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha; - TsMS § 415 lg 2 järgi võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada; - TsMS § 142 lg 1 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon. Sama sätte lg 2 kohaselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon 200 eurot tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 SEB Pank; nr EE062200221059223099 Swedbank; nr EE221700017003510302 Luminor Bank, selgitusega „kautsjon tsiviilasjas nr 2-18-8344“. TsMS § 149 lg 5 kohaselt tagastatakse kautsjon kaja osalise või täieliku rahuldamise korral kohtumääruse alusel. Kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse; - TsMS § 417 lg 2 kohaselt rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik; - TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED

1.BB Finance OÜ (hageja) esitas 30. mail 2018 kohtusse hagi X.X.(kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 1949,94 eurot, intressi 176,01 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 569,61 eurot. Hageja palus mõista kostjalt enda kasuks välja ka viivise alates 31. maist 2018 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud järgmised lepingud: 18. mail 2017 laenulepingud nr 920133454 (leping I), 920133453 (leping II), 920133414 (leping III), 920133412 (leping IV), 920133403 (leping V) ja 1. juunil 2017 laenuleping nr 2101721528 (leping VI).
3.Kostja esitas hagejale laenutaotlused kokku 1949,94 sendi saamiseks. Hageja kinnitas kostja laenutaotlused ja väljastas kostjale kokku soovitud põhilaenu summas 1949,94 eurot, millest lepingu VI puhul 974,94 senti läks refinantseeritava lepingu nr 210710599 katteks. Muus osas on laen kantud kostjale ülekandega. Kostja kohustus laenusummad tagastama vastavalt lepingute

tingimustele ja maksegraafikutele. Lepingud I – V on üles öeldud 17. juunil 2017 ja leping VI on üles öeldud 16. septembril 2017.

4.Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja põhivõlgnevus 1949,94 eurot, intress 176,01 eurot. Hageja arvestab viiviseid alates lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni põhisumma jäägilt lepingujärgse viivisemääraga. Viivisemääraks on lepingus kokkulepitud intressimäär. Lepingutes I – V on kokku lepitud kohaldatavas intressimääras 21,998% aastas ja lepingus VI intressimääras 45,2%.
5.Hagi õigusliku alusena viitab hageja muuhulgas võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1, VÕS § 82 lg-le 1, VÕS §-le 100, VÕS § 101 lg-le 1 p 1 ja 6 ning VÕS § 113 lg-le 1.

KOSTJA VASTUVÄITED

6.Hagimaterjalid, s.h menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 09.07.2018 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (tl 88). Kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud.

MENETLUSE KÄIK

7.Tartu Maakohtu 09.10.2018 tagaseljaotsusega rahuldati hagi osaliselt (tl 107-109). Kohus jättis hagi rahuldamata põhinõudes summas 10 eurot ning seadusjärgset viivisemäära ületavas viivisenõudes summas 395,34 eurot. Tartu Ringkonnakohus tühistas 26.02.2019 maakohtu otsuse ja saatis asja täies ulatuses läbivaatamiseks samale maakohtule (tl 136-138).
8.Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata vaid juhul, kui kohus hagi täielikult rahuldab. Kui hagi rahuldatakse osaliselt, tuleb kohtul hagi aluseks olevaid asjaolusid otsuses kirjeldada ja otsust ka nõuetekohaselt põhjendada. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna tagaseljaotsuse tegemise eelduseks on see, et kostja ei ole hagile vastanud, ei saa kohus tagaseljaotsust tehes kunagi ise VÕS § 113 lg 8 kohaldada ega viivise suurust põhinõude suurusega piirata.
9.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga selles, et viivisemääraks on lepingus kokku lepitud intressimäär. Hageja on lepingus selgelt määratlenud viivisemäära ning tuginemine sellele, et viivisemääraks tuleb lugeda lepingus märgitud intressimäär, ei ole õige. Kõrgema kohtu juhise kohaselt tuleb tsiviilasja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hinnata, kas lepingus kokku lepitud intressimäär (43,80% aastas) on tüüptingimus. Kui maakohus asub seisukohal, et tegemist on tüüptingimusega, tuleb maakohtul hinnata ka selle tüüptingimuse kehtivust. TsMS § 436 lg-st 7 ja § 438 lg-st 1 tulenevalt on kohtul kohustus tarbija vastu esitatud nõude puhul kontrollida tüüptingimuse kehtivust ka siis, kui pooled ei ole ise sellele tuginenud.

KOHTU PÕHJENDUSED

10.TsMS § 658 lg 2 kohaselt on ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul lahendab kohus hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid tsiviilasjas ei esine.
12.Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud osaliselt, eelkõige põhinõude 1949,94 euro ja intressi 176,01 euro osas. Kohtu hinnangul tulenevad eelnimetatud nõuded poolte vahel sõlmitud 18. mail 2017 laenulepingute nr 920133454 (leping I), 920133453 (leping II), 920133414 (leping III), 920133412 (leping IV), 920133403 (leping V) ja 1. juunil 2017 laenulepingu nr 2101721528

(leping VI) kostjapoolsest mittevabandatavast rikkumisest ning kuuluvad rahuldamisele VÕS § 100, VÕS § 101 lg 1 p 1, VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 103, VÕS § 94 järgi.

13.Hagiavaldusest nähtuvalt soovib hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivist, arvestades viivisemääraks lepingus kokku lepitud intressimäära (lepingute I – V puhul 21,998% aastas ja lepingu VI puhul 45,2 % aastas).
14.Sarnaselt kõrgema kohtu lahendis märgituga, tuleb sedastada, et kohtule esitatud hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimuste (tl 12-15; 18-21; 24-27; tl 30-33; 36-39; 42-44) ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (tl 15-17; 21-23; 27-29; 33-35; 39-41; 45-47) kohaselt on kõigi lepingute puhul viivisemääraks märgitud 0,12% päevas ehk 43,80% aastas. Sellega on hageja lepingute põhitingimustes selgelt määratlenud viivisemäära ning tuginemine sellele, et viivisemääraks tuleb lugeda lepingus märgitud intressimäär, ei päde.
15.Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud laenulepingu põhitingimustes ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel sisalduva viivisekokkulepe puhul tegemist tüüptingimusega VÕS § 35 mõttes – see on hageja poolt eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutatav tingimus, mille sisu ei saanud kostja lepingut sõlmides mõjutada.
16.VÕS §-s 42 lg 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist. Ka Riigikohus on varem leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt RKTKo 16.11.2016 nr 3-2-1-118-16, p 17; RKTKm 10.05.2016 nr 3-2-1-25-16, p 13). Tartu Ringkonnakohus on 10.12.2018 otsuses nr 2-18-103995 jaatanud ebamõistlikult kõrgeks viivisemäära 29,90% aastas tarbijakrediidilepingus (jõustunud 25.03.2019 kassatsiooni menetlusse võtmisest keeldumisega). Käesolevas tsiviilasjas oli kostja lepinguid sõlmides samuti tarbija VÕS § 34 mõttes ning kuivõrd pooltevahelistes lepingutes sisalduv viivis määraga 0,12 % põhivõlalt päevas ehk 43,80% aastas ületab kehtinud seadusjärgset intressimäära (8% aastas) üle viie korra ja on varasema kohtupraktika kohaselt ebamõistlikult kõrge ja ebaproportsionaalne, tuleb viidatud lepingutingimust pidada kõigis hageja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingute põhitingimustes tühiseks.
17.Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt RKTKo 14.06.2005 nr 3-2-1-66-05, p 24; RKTKm 10.05.2016 nr 3-2-1-25-16, p 13). Seega on ka praegusel juhul hagejal õigus nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest vaid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
18.Kohtu hinnangul on hagejal õigus nõuda kostjalt põhinõudelt 1939,94 eurolt viivist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras, s.o lepingute I-V puhul 18.06.2017 kuni 30.05.2018 sissenõutavaks muutununa summas 34,24 eurot ja lepingu VI puhul 17.09.2017 kuni 30.05.2018 sissenõutavaks muutununa summas 84,16 eurot ning alates 01.05.2019 (s.o hagi esitamisele järgnevast päevast) kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt päevas. Kohtuotsuse tegemise kuupäevani, s.o 27.06.2019 (k.a), moodustab sissenõutavaks muutunud viivis kokku 286,35 eurot (lepingute I-V puhul 72,99 eurot ja lepingu VI puhul 213,36 eurot, kohtu arvutused www.viivisekalkulaator.ee järgi).

Menetluskulud

19.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hageja nõude osaliselt ning ka ringkonnakohus on rahuldanud apellatsioonkaebuse osaliselt, siis tuleb kohtu hinnangul rahuldada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
20.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirjad (tl 10-11 ja tl 134-135), mille kohaselt on hageja kandnud tsiviilasjas maakohtus menetluskulusid kokku summas 1245 eurot (riigilõiv 275 eurot ja õigusabi tasu 970 eurot) ja ringkonnakohtus kokku 1210 eurot (riigilõiv 275 eurot ja õigusabi tasu 960 eurot) ja mille hageja palub menetluskuludena kostjalt välja mõista. Kostja hageja menetluskuludele vastu vaielnud ei ole.
21.Kohus on seisukohal, et kuivõrd riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga ja seega loeb kohus põhjendatud menetluskuluks hageja tasutud riigilõivu nii maakohtus ja ringkonnakohtus kokku 550 eurot (2 x 275 eurot). Hageja õigusabikulud on aga kohtu hinnangul põhjendatud osaliselt ja seda nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus.
22.TsMS § 175 lg 1 alusel, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja märgitud tasumäär 120 eur/h põhjendatud advokaadist esindaja puhul, kuid kuivõrd hageja esindaja ei ole advokaat, saab kohtu hinnangul pidada hageja esindaja põhjendatud tunnitasumääraks 90 eur/h.
23.Kohtu hinnangul on hageja poolt maakohtus esindamise eest märgitud 970 euro suurune õigusabikulu selgelt põhjendamatu. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi (samalt hagejalt on kohtule esitatud suur hulk sarnaseid hagiavaldusi, milles vahetuvad üksnes kostja nimi, lepingu numbrid ja summad) ja asjaolu, et kohus lahendas asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks maakohtus 6 pooltunni ehk 3 tunni ulatuses, s.o 270 eurot. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskuluks maakohtus 545 eurot (riigilõiv 275 eurot + õigusabikulu 270 eurot).
24.Samuti on kohtu hinnangul hageja poolt ringkonnakohtus esindamise eest märgitud 960 euro suurune õigusabikulu selgelt põhjendamatu. Hageja on märkinud õigusabikulude spetsifikatsioonis, et maakohtu otsusega tutvumisele ja analüüsile on tal kulunud aega 2 tundi ja apellatsioonkaebuse esitamisele 6 tundi (s.o kokku 8 tundi ehk 16 pooltundi). Arvestades asjaolu, et apellatsioonkaebuses hageja kordab suures osas tema poolt eelnevalt menetlusdokumentides avaldatut on kohtu hinnangul põhjendatud hageja õigusabikulu 4 pooltunni ehk 2 tunni ulatuses s.o 180 eurot. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu ringkonnakohtus 455 eurot (riigilõiv 275 eurot + õigusabikulu 180 eurot).
25.Kokku on hageja põhjendatud menetluskuludeks maa- ja ringkonnakohtus 1000 eurot (riigilõiv 550 eurot ja õigusabikulu 450 eurot).
26.Kohus selgitab, et arvestab menetluskulude kindlaksmääramisel ka asjaoluga, et käesolev tsiviilasi ei olnud kohtu hinnangul tavapärasest oluliselt keerulisem, tegemist oli tavapärase tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, milles tuvastamist vajavad asjaolud ei olnud keerukad, samuti ei olnud tõendite hulk tavapärasest suurem.
27.Kuna hagi täieliku rahuldamise korral oleks hageja soovinud oma nõuete rahuldamist vähemalt hagihinna (s.h jooksev viivis 0,022 % päevas) 2852,14 euro ulatuses, kuid kohus rahuldas hagi osaliselt 2412,30 euro ulatuses (s.h põhinõue, intress ja maksimaalne viivisesumma), tuleb jätta kostja kanda 84 % menetluskuludest (2412,30: 2852,14 x 100) ning hageja kanda vastavalt 16 %

menetluskuludest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 840 eurot (84 x 1000 : 100).

28.Hageja taotlusest ning TsMS § 177 lg-st 4 tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis väljamõistetud menetluskuludelt (840 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
29.Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval