Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (PankrS § 175 lg 1, lg 11).

vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

ARUANNE

I Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (PankrS § 162 lg 2 p 1) Ülle Kausti pankrotivara koosnes 24 aasta vanusest sõiduautost ning võimalusest saada kasu vara omava, kuid äriregistrist kustutatud osaühingu suhtes täiendavate likvideerimisabinõude rakendamisest. Sõiduauto müügi tulemusena laekus pankrotivarasse 75 eurot. Äriregistrisse ennistatud osaühingu varast ainuosanikule tehtud likvideerimisjaotisena laekus pankrotivarasse 3909,20 eurot. Võlgniku jooksvast sissetulekust laekus pankrotivarasse 407,94 eurot. Pankrotivarasse laekus seega raha kokku 4392,14 eurot. II Andmed PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta (PankrS § 162 lg 2 p 2)

4/8

19.10.2018 kohtumäärusega kinnitatud jaotusettepaneku kohaselt tuleb ainsa võlausaldaja AS-i SEB Pank PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärku kuuluva nõude katteks tasuda 24 534,47 eurot. Pankrotivarast tasuti võlausaldaja nõude rahuldamiseks 4168,72 eurot. IV Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (PankrS § 162 lg 2 p 4) Ülle Kausti pankrotivaras ei tunnustatud pandiõigusi. Pandiese puudub. V Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (PankrS § 162 lg 2 p 5) Pankrotivara hulka ei kuulu müümata esemeid ega nõudeid. Võlgnik on seni saanud ja saab loodetavasti ka edaspidi jooksvat sissetulekut, mille arvel saab usaldusisik kohustustest vabastamise menetluse kestel rahuldada võlausaldaja nõuet. VI Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (PankrS § 162 lg 2 p 6) PankrS § 124 lg 2 kohaselt seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Lisaks iga pankrotimenetlusega vältimatult kaasnevatele toimingutele - koosolekute läbiviimisele, aruannete ja avalduste koostamisele ning kohtule esitamisele - oli pankrotihalduril menetluse läbiviimisel kaks peamist funktsiooni: 1) suhelda võlausaldajaga, kontrollida esitatud nõuet ning 2) realiseerida võlgniku vara ja arvata pankrotivara hulka osa jooksvast sissetulekust. Pankrotivara valitsemisest väiksema osa moodustas võlgnikule kuuluva sõiduauto müümine ja võlgniku jooksvast sissetulekust osa pankrotivara hulka nõudmine. Võlgniku sõiduki müümiseks viis haldur Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja hallataval veebilehel www.oksjonikeskus.ee läbi kaks avalikku oksjonit. Sõiduki müügist laekus 75 eurot. Pärast pankroti väljakuulutamist on võlgnik lisaks OÜ-lt Külvikast (likvideerimisel) laekunud likvideerimisjaotisele saanud jooksvat sissetulekut kokku 6333,12 eurot, millest on riiklik peretoetus XXX eurot, puudega inimese sotsiaaltoetus XXX eurot, töövõimetoetus XXX eurot ja töölepingu alusel makstud tasud XXX eurot. TMS § 131 lg 1 kohaselt ei või pöörata sissenõuet riiklikule peretoetusele. TMS § 131 lg 1 p 2 kohaselt ei või pöörata sissenõuet puudega inimese sotsiaaltoetusele. Arvestades et võlgnikul on üks ülalpeetav, võis pankrotimenetluse esimestel kuudel seaduse kohaselt arvata pankrotivarasse vaid marginaalse osa võlgniku töövõimetoetusest. Siiski, võlgniku ja halduri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel arvati pankrotivara hulka sõltumata seaduses sätestatust vähemalt 20 eurot kuus. Ajavahemikus jaanuarist kuni aprillini 2019 võlgnik töötas ning arestitav sissetulek oli ajutiselt suurem. Enamiku pankrotivara suurendamisele suunatud tegevusest moodustas OÜ Külvikast äriregistrisse ennistamise ette valmistamine (andmete kogumine, kohtule avalduse esitamine täiendava likvideerimise läbiviimiseks) ja tegutsemine selle ühingu likvideerijana. VII Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille osas võlausaldaja ei ole raha saanud (PankrS § 162 lg 2 p 7) Võlgniku ainsa võlausaldaja AS-i SEB Pank PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärku kuuluv nõue on rahuldamata 20 365,75 euro ulatuses. Nõude rahuldamiseks tehtavad maksed tuleb kanda AS-i SEB Pank arvelduskontole nr XXX. VIII Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (PankrS § 162 lg 2 p 8) Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha. IX Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (PankrS § 162 lg 2 p 9) Kõik menetlusega seotud kulud on aruandes kajastatud. 5/8

X Muud tähtsust omavad asjaolud ja maksejõuetuse tekkimise põhjused (PankrS § 162 lg 3) Võlgnik on suutnud hoida oma igapäevase eluga seotud tulud ja kulud tasakaalus, ei ole finantseerinud jooksvat tarbimist krediidi abil ega ole jäänud võlgu oma igapäevaste kulude eest. Võlgniku makseraskused on seotud peamiselt ühe erakorralise kulutuse tegemisega. 2008. aastal ehk ajal, mil majandus üldiselt oli juba aastaid kasvanud, kinnisvara hinnad olid aasta-aastalt tõusnud ning võlgniku abikaasal oli töökoht Soome Vabariigis asuvas XXX, võtsid võlgnik ja tema abikaasa pangalaenu ning laenatud rahaga soetasid kinnisasja eesmärgiga asuda sellele elama. 2010. aastal võtsid võlgnik ja tema abikaasa täiendavalt väikelaenu kinnisasja parendamiseks. Majandussurutise ajal kaotas võlgniku abikaasa töö ning laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmine ei olnud võlgnikule ja tema abikaasale enam jõukohane. Seoses lepingutest tulenevate kohustuste rikkumisega ütles pank laenulepingud üles 09.01.2012. Kohtutäitur realiseeris laenu tagatiseks olnud kinnisasja, kuid laekunud rahast ei piisanud kõikide lepingujärgsete kohustuste täitmiseks. Panga ees võetud kohustuste täitmise võimalusi kahandas nii võlgniku tervise seisundi halvenemine kui ka võlgniku ja tema endise abikaasa suhete halvenemine. Võlgnik tegi sama vea, mida on teinud paljud teised maksejõuetuks muutunud isikud. Võttes laenu oma elustandardi parandamiseks, muutus ta võimalike tagasilöökide (näiteks majanduse ja kinnisvara hindade langus, tervise ja töö kaotus, suhete halvenemine) poolt kergesti haavatavaks. Võlgnik koges kõiki loetletud tagasilööke ning tal ei olnud nende negatiivsete mõjudega toime tulemiseks häid valikuid. Tagantjärgi saab öelda, et võlgniku otsus võtta laenu ei olnud konservatiivne, kuid sama saab öelda paljude isikute, sealhulgas peaaegu kõikide maksejõuetuks muutunud füüsiliste isikute kohta. Seetõttu ei saa väita, et võlgniku käitumist võiks käsitada erakordsena või et võlgniku tegevus raha laenamisel oleks käsitatav kuriteona. Võlgniku maksejõuetust võib pidada piisavalt läbi mõtlemata finantskäitumise tagajärjeks. Kokkuvõttes, halduri hinnangul ei muutunud võlgnik maksejõuetuks kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisveana käsitatava teo toimepanemise tõttu. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on krediidi kasutamisega üldiselt seotud riskide realiseerumine. Kohtu põhjendused ja järeldused Pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 1 ja 2 kohaselt avaldab haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgituse, et lõpparuandele võivad võlausaldajad kohtule esitada vastuväite 10 päeva jooksul teate avaldamisest. Halduri lõpparuande kinnitamise taotlusest nähtuvalt on seaduses ettenähtud teade lõpparuande kohta avaldatud 28.05.2019 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväidete esitamise tähtaeg on möödunud 07.06.2019 ja vastuväiteid ei ole kohtule esitatud. Lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-s 2 sätestatule. Neil asjaoludel kohus leiab, et lõpparuanne Ülle Kausti (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu, vaid krediidi kasutamisega üldiselt seotud riskide realiseerumine. PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus täitedokumendiks. PankrS § 66 lg 3 kohaselt võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks 6/8

tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur Einar Vallandi palub kohtul kinnitada pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud summas 223,42 eurot ning juhul, kui kohus peab OÜ Külvikast (likvideerimisel) vara arvel kantud likvideerimismenetluse kulusid osaks Ülle Kausti pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kinnitamist vajavatest kuludest, kinnitada seoses OÜ Külvikast likvideerimismenetlusega OÜ Külvikast vara arvel tasutud kulud (sealhulgas likvideerija töötasu) summas 3176,05 eurot. Mõlemad kulutused on kinnitanud 25.03.2019 võlausaldajate üldkoosolek. Kohus kinnitab lõpparuande kinnitamisel seoses Ülle Kausti pankrotimenetluse läbiviimisega seotud pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulutused 223,42 eurot. Kohus arvestab siinjuures, et OÜ Külvikast raha arvel tasuti ühingu vara valitsemise ja likvideerimismenetluse läbiviimise kulud 3176,05 eurot, sealhulgas OÜ-le Õigusbüroo Faktootum makstud likvideerija töötasu 1500 eurot, millele lisandus käibemaks 300 eurot. Pankrotihaldur ei taotle Ülle Kausti pankrotimenetluses haldurile tasu määramist. PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Einar Vallandi vabastada pankrotihalduri kohustusest Ülle Kausti pankrotimenetluses. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. Ülle Kausti (pankrotis) pankrotimenetluses toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek 17.07.2018. Ülle Kaust esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks 16.07.2018. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks rikkunud PankrS § 173 toodud kohustusi. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Pankrotimenetluses ei ole ükski võlausaldaja vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Ülle Kausti kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg-tes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldaja ei ole esitanud usaldusisiku kandidaati, kuid on avaldanud 25.03.2019 koosolekul nõusoleku, et Ülle Kaust täidab usaldusisiku kohustusi ise. Haldur on 28.05.2019 edastanud kohtule Ülle Kausti 25.03.2019 antud nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et Ülle Kaust on võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid, mistõttu jätab kohus Ülle Kausti kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ja kohustab Ülle Kausti ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Ülle Kaustil tuleb kohtule esitada aruandeid, mis sisaldavad teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid. Aruanded tuleb esitada kaks korda aastas, iga aasta 7/8

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

8/8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.