Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Määruse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-12-40338
Tsiviilasi
D R kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
võlgnik D R (isikukood xxx, xxx, tel xxx, e-post: xxx);
esindajad
pankrotihaldur Oliver Ennok (Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ, Estonia pst 1, Tallinn 10143; e-post: [email protected]); usaldusisik Z T (isikukood xxx; elukoht xxx). võlausaldajad: AS xx, AS xxx, xxx AS.
Lõpetada D R (isikukood xxx) kohustustest vabastamise menetlus. Vabastada D R pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Vabastada Z T võlgniku D R usaldusisiku kohustusest. Avaldada teade võlgniku D R pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud Harju Maakohtu 25.01.2013 määrusega kuulutati välja D R pankrot ja pankrotihalduriks määrati Oliver Ennok. 18.10.2013 määrusega lõpetas kohus D R pankrotimenetluse selle raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotimenetluses jäid rahuldamata järgmise tunnustatud nõuded:
Jrk nr
Nõude esitaja
Nõude summa eurodes
Saamata summa eurodes
AS xxx
26 842,87
26 842,87
AS xxx
5 243,47
5 243,47
AS xxx
2 632,40
2 632,40
18.10.2013 algatas kohus D R kohustustest vabastamise menetluse, nimetas D R kohustustest vabastamise menetluse usaldusisikuks Z T. 31.10.2018 esitas võlgnik kohtule kohustustest vabastamise taotluse kuna möödus 5 aastat kohustustest vabastamise menetluse algusest. Usaldusisik esitas kohtule 08.11.2018 aruande, millest nähtuvad 5 aasta jooksul tehtud maksed. Kohus küsis võlausaldajatelt seisukohta võlgniku kohustustest vabastamisel. Võlausaldaja xx AS ja xxx AS paluvad jätta võlgniku kohustustest vabastamata või alternatiivselt pikendada kohustustest vabastamise menetlust seitsme aastani. Võlausaldajate hinnangul ei ole võlgniku tegevusest näha soovi oma kohustusi täita ja samuti ei ole ta esitanud tõendeid, mis seda kinnitaksid. Võlausaldaja AS xxx õigusjärglane on xxx AS, mille esindaja andis kohtule 21.11.2018 seisukohas teada, et kuna võlgnik ei ole pangale kohustustest vabastamise menetluse ajal teinud ühtegi makset, siis ei toeta nad võlgniku kohustustest vabastamist. xxx AS-le ning xxx AS-le on tasutud 18.10.2014 – 18.10.2015 ning 18.10.2017 – 18.10.2018 ajavahemiku eest. Usaldusisiku sõnul pole ülekandeid xxx AS-le (3. võlausaldaja) tehtud, kuna käesolev võlausaldaja ei ole võtnud usaldusisikuga ühendust, seega ei ole teada. mis kontole on vaja teha rahaülekannet. 19.03.2019 toimunud kohtuistungil kohustas kohus usaldusisikut tasuma ka kolmandale võlausaldajale (xxx AS), mida usaldusisik 23.03.2019 ka tegi. Kokku on 5 aasta jooksul tasutud võlgnevusest summas 34 718,74 eurot võlgu summas 282,34 eurot. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on D R kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus D R pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS §-le 175. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande alla andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Kohus kuulas võlgniku ära 19.03.2019. Kohus teavitas 19.03.2019 istungiajast ka võlausaldajaid. Võlausaldajatest osales istungil xxx AS esindaja. Võlgnik avaldas, et tal on tervisega probleeme. Eesti Töötukassa poolt on isikul tuvastatud xxx, kuna isiku töötamine on tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid
tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes osaliselt takistatud. Istungil selgitas usaldusisik, et võlgnikul on probleeme xxx ning xxx. Nüüdseks on paigaldatud xxx. Võlgniku sõnul ei leia ta tööd lisaks oma tervisemuredele ka seetõttu, et ta ei oska piisaval määral eesti keelt. Ta käis küll kursustel, kuid nendega ei saanud ta jätkata seoses operatsiooniga. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 173 lg 1 ja lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, võlgnik ei tohi varjata saadud tulusid ning vara ning peab andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus ei ole tuvastanud, et võlgnik oleks PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud kohustusi rikkudes varjanud oma tulusid ning vara või jätnud kohtule ja usaldusisikule andmata teavet oma sissetulekute või vara kohta. Menetluse kestel kokku on 5 aasta jooksul tasutud võlgnevusest summas 34 718,74 eurot võlgu summas 282,34 eurot. Võlgnik ei ole küll kohustustest vabastamise menetluse käigus võlausaldajate nõudeid rahuldanud, kuid on seda põhjendanud sellega, et ta on osaliselt töövõimetu ning töö leidmine on seetõttu raskendatud. Lisaks ei oska ta piisavalt eesti keelt, mille õppimine on takistatud jällegi tervislikel põhjustel (operatsioonile pääsemine). Kohus küsis võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas. Võlausaldajad on seisukohal, et võlgnikku ei tuleks kohustustes vabastada või, nagu pakkus xxx AS, tuleks kohustustest vabastamise perioodi pikendada, kuna tasutud summat ei saa pidada arvestatavaks. Pigem on võlgnik oodanud 5 aasta möödumist tegemata kõike endast olenevat, et võlgnevust likvideerida. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et tulenevalt tervisprobleemidest ei ole võlgnikul olnud võimalik teenida sissetulekut, millest võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku käitumine olnud nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (3-2-1-60-13, p 10). Kohtu hinnangul on D R majanduslik seisund raske ning kohustustest vabastamise menetluse kestel on ei ole võlgniku käitumine olnud suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohus leiab, et D R on isikuks, kellele tuleb anda võimalus normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks.
Kohtu hinnangul ei ole võlgnik pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise taotluse rahuldamata jätmiseks puudub alus, millest tulenevalt ei ole alust ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et D R pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning D R tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1). PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. PankrS § 175 lg 6 kohaselt võib määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, esitada määruskaebuse võlausaldaja ja võlgnik. PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.