Otsuse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2019, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-106487
Tsiviilasi
Promtehnika OÜ hagi SCM Baltic OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
8939,07 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Promtehnika OÜ (registrikood 12134119, Sepikoja, 40111 Mustanina küla, Narva-Jõesuu); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Valeriy Gimaev, Narva Esimene Advokaadibüroo, Tallinna esindus, Peterburi tee 71-318, 11415 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: SCM Baltic OÜ (registrikood 12914260, Kauri tee 23-6, Alliku küla, Saue vald, Harju maakond, 76403, e-post: xxx); Kostja lepinguline esindaja: R. E. (Eesti Triboloogia Instituut OÜ, Emmaste küla, Hiiu vald, Hiiumaa 92001, e-post: xxx). Kohtuistungi toimumise aeg 05.06.2019 Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Valeriy Gimaev Kohtuistungil osalesid Hageja seaduslik esindaja: O. F. Kostja lepinguline esindaja: R. E.
RESOLUTSIOON
Jätta hagi põhinõudes 7728 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes 592,83 eurot ja sissenõutavaks muutuva viivise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Mõista hagejalt Promtehnika OÜ-lt (registrikood 12134119) kostja SCM Baltic OÜ (registrikood 12914260) kasuks menetluskuludena välja õigusabikulud 550 (viissada viiskümmend) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 7728 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 594,53 eurot ja sissenõutavaks muutuva viivise. Hagiavalduse kohaselt tulenes hageja nõue tema ja kostja vahel sõlmitud kokkuleppest, mille alusel pidi hageja valmistama kostjale metallist detailid. Kostja pöördus 02.05.2017 hageja poole ning palus valmistada metallist detailid järgmiste koodidega: P010136 – 4 tk, P002349 – 2 tk ja P007012 – 1 tk. Tellimuse esitas kostja e-kirjaga. E-kirja all oli märgitud kostja nimi, kostja seadusliku esindaja nimi ja kontaktid.
2.2017. a juunis said detailid valmis. 29.06.2017 saatis hageja kostjale sõnumi palvega teatada aadress, kuhu toimetada valminud detailid. Kostja teatas telefoninumbrilt xxx sõnumiga, et detailid tuleb toimetada F. OÜ-le, aadressil xxx. Tegu oli sama telefoninumbriga, mis oli märgitud tellimuse e-kirjas.
3.Hageja pöördus 03.07.2017 O. OÜ poole ning palus hinnapakkumist koorma viimiseks F. OÜ aadressil xxx. O. OÜ teatas hinna, mis hagejale sobis. O. OÜ esitas aruande, mille kohaselt 05.07.2017 kell 12.55 laeti koorem maha F. OÜ aadressil xxx. 05.07.2017 esitas hageja kostjale arve-saatelehe nr 53 summas 7 728 eurot, mille maksetähtaeg oli 19.07.2017. Kostja ei ole arvet tasunud.
4.Õiguslikult viitas hageja VÕS § 635 lõikele 1, § 636 lõikele 1 ja lõikele 2, samuti VÕS § 209 lõikele 4. Hageja ja kostja vahel ei olnud kokkulepet asja ostjani toimetamise kohta. Kostja palus alles asja valmimisel toimetada detailid F. OÜ-le, aadressil xxx. Hageja andis detailid vedajale üle ning vedaja toimetas kauba kostja nimetatud aadressile. Hageja on töövõtulepingust tulenevad kohustused kostja ees täitnud. Eeltoodust lähtudes palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 7728 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 594,53 eurot ja sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras tasumata põhivõla summalt alates 05.07.2018 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hagiavalduse täienduses täspsustas hageja nõuet ja palus sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 592,83 eurot.
5.13.09.2018 seisukohtades viitas hageja VÕS § 208 lõikele 2. Samas leidis hageja, et poolte vaheline leping oli töövõtuleping. Kostja tellis hagejalt e-kirjas detailide valmistamise, kusjuures kusjuures detailid on trummide olulised osad (toru, noad), kuna trummid koosnevadki torudest. Torud andis hagejale kostja. Poolte tahe oli see, et kostja poolt antud asjadest pidi hageja väljatöötamise käigus valmistama trummid.
6.Hageja viitas VÕS § 9 lõikele 1 ja leidis, et leping sõlmiti pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega. Kostja esitas 02.05.2017 hagejale pakkumuse, milles palus valmistada detailid ning pidi olulised osad ise muretsema. Hageja andis nõustumuse telefoni teel suuliselt. Hageja nõustumust pakkumusega kinnitab tema 29.06.2017 sõnum, kus ta palus teatada, kuhu trummid vedada. Seega pooled on saavutanud kokkuleppe ning töövõtuleping on sõlmitud.
7.Hageja saavutas töö tulemuse. Kostja saatis 29.06.2017. vastuseks hageja küsimusele sõnumi, milles teatas aadressi. F. OÜ juhatuse liige G. T. võttis detailid vastu. O. OÜ esitas kauba üleandmise kohta F. OÜ-le väljavõtte. G. T. kui F. OÜ juhatuse liige andis allkirja, et võttis vastu 2 FIN alust 05.07.2017. O. OÜ teatas vastuseks hageja päringule, et nad aluseid ei kaalunud, mistõttu oli kaaluks märgitud 0.
8.Hageja viitas VÕS § 636 lõikele 2 ja § 209 lõikele 4. Pooltevahelisest suhtest ei tulenenud hagejale asja vedamise otsest kohustust, kuid sellise kohustuse olemasolu võis tuleneda hageja ja kostja sõnumitest. Kuna hageja andis kauba üle vedajale O. OÜ-le, on hageja asja üleandmise kohustust täitnud. Hageja ja kostja vahel tähtaja osas otsest kokkulepet ei olnud, mistõttu hageja pidi trummid valmistama mõistliku aja jooksul. Kuna tellimus esitati 29.05.2017 ning töö valmis 29.06.2017, oli töö tehtud mõistliku aja jooksul. Tasu kokkulepet tõendab arve saateleht nr 53, mis saadeti kostjale e-posti teel. Kostja ei ole tasu osas vastuväiteid esitanud.
9.21.02.2019 seisukohtades leidis hageja, et pooled jõudsid enne 02.05.2017 kokkuleppele, et hageja valmistab kostja jooniste alusel trummid. 02.05.2017 saatis kostja kinnituse, millised detailid vaja teha on. Kostja lisas kirjale kirjale joonised. Hageja ei tea, kus tellitud detaile kasutatakse, kuid jooniste kohaselt kasutatakse detaile puidutööstuses, täpsemalt tselluloositööstuses. Hagejale teadaolevalt tellis kostja detaile edasimüümise eesmärgil. Kostja on varasemalt tellinud hagejalt edasimüümise eesmärgil töid.
10.Hageja ja kostja vahel tähtaja osas otsest kokkulepet ei olnud, mistõttu pidi hageja trummid valmistama mõistliku aja jooksul. Hageja tegi töö mõistliku aja jooksul. Tasu kokkulepe saavutati suuliselt. Kokkuleppe olemasolu kinnitab arve-saateleht nr 53. Arve on edastatud vastusena kostja 02.05.2017 kirjale. Seega on pooled kõikides olulistes tingimustes kokkuleppe jõudnud.
11.Kuna kostja arvet õigeaegselt ei tasunud, helistas hageja korduvalt kostja seaduslikule esindajale. 12.09.2017 saatis kostja seaduslik esindaja hagejale SMS-sõnumi, mille kohaselt oli ta Lätis ja raha ei olnud veel tulnud. Kuna kostja tellis hagejalt töö edasimüümise eesmärgil, takistas arve tasumist mitte töö mittevastavus, vaid asjaolu, et kostjale ei tulnud raha trummide eest enda kliendilt.
12.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu 308 eurot ja õigusabikulud 408 eurot. Algsele konsultatsioonile ning hagi koostamisele kulus 1 h 30 min ja 144 eurot. Kohtu nõudele vastuse koostamisele kulus 1 tund ja 96 eurot. 06.02.2019 istungil osalemisele kulus 45 minutit ja 72 eurot. 04.06.2019 istungiks valmistumisele kulus 1 tund ja 96 eurot. Hageja kinnitas, et ta on käibemaksukohustuslane ja palus menetluskuludena kostjalt välja mõista 648 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista 05.06.2019 istungil osalemise kulud vastavalt istungi kestvuse ajale hinnaga 80 eurot tunnis.
13.Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu. Kostja on menetluse kestel eitanud hageja ja kostja vahel lepingu olemasolu ning teisi vastuväiteid ei ole ta esitanud. Kostja kahe vastuse sisud on sarnased, mistõttu on vajalik ja põhjendatud kulu kuni 3 tundi.
KOSTJA VASTUVÄITED
14.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja tellimuskiri ei olnud tellimus, vaid hinnapäring. Hageja on ise esitanud tõlke, milles on väljendanud poole tegelikku tahet, sest kasutatud sõna “oodata” kirjeldab olukorda, kus tellimuse täitmise eelduseks oleks olnud kostja poolt mingi eelneva tegevuse sooritamine.
15.Kostja leidis, et kirjas märgitud tooteid ei oleks hageja saanud kostjale valmistada, sest hageja eiole kostjalt saanud tehnomaterjale. Kuna neid ei ole hagejale saadetud, on e-kirja näol tegemist hinnapäringuga. Telefoni teel on hageja kostjalt küsinud, milline on tarneklausli CPT tarneaadress. Tõend ei tõenda tellimuse täitmisele asumist. Kostja leidis, et veo toimumises võib kahelda, sest päringut vedajale ei ole teinud mitte hageja, vaid A.OÜ. Samuti on nimetuseks alusplaadid kogusega 2 tk. Kuna transpordi hinnapäringus on veose kaaluks märgitud 320 kg, on see vastuolus teiste tõenditega, sest transpordi aruandes on veomahuks toodud 2 FIN alust ning 0 kg.
16.Transpordi aruandest on loetav, et samal päeval ja samal kellaajal 04.05.2017 oli veok nii Mustaninal kui Maardus. 05.05.2017 oli veok nii Mustaninal kui ka Tallinnas. Kostja pidas eluliselt ebausuavaks, et sama veok sai olla samal ajal nii Mustaninal kui Tallinnas. Kuna suunal Tallinn-Mustanina on märgitud kaaluks 25,10 kg, pidas kostja seda vedu tegelikuks ja vedu suunal Mustanina-Tallinn tühiveoks. Veose tellijaks oli saatja kohal märgitud A.OÜ ja mitte hageja. Kostja leidis, et talle ei ole hageja ühtegi asja üle andnud.
17.Kostja leidis, et hageja pidi ootama, kuni tehnomaterjalid saabuvad. Kostja ei pidanud ettemääratud tähtajaks hagejale tehnomaterjale toimetama. Kostja ei ole tellinud vedu ega ole olnud vedajaga lepingulises suhtes. Vedajaga oli lepingulises suhtes A.OÜ. Hageja ei saa tõendada vedu teise ettevõtte lepingulist suhet tõendava tõendiga. Esitatud tõendid on seotud ettevõtetega A.OÜ ja O. OÜ. Tõendid ei ole seostatavad hageja ja kostja vahelise lepingulise suhtega. Tõendid ei tõenda veose üleandmist hagejalt vedajale ega hagejalt kostjale. Kokku ei lange ka kogused.
18.24.09.2018 seisukohtades leidis kostja, et A.OÜ ja O. OÜ vaheline kirjavahetus on asjasse puutumatu. Hageja ei ole tõendanud olulise osa üleandmist talle kostjalt. Hageja on tõendanud veose üleandmist ettevõttele F. OÜ. Kostja kinnitas, et ei ole ettevõtte F. OÜ tegelik kasusaaja ega oma mistahes õigusi otsustada, kuidas ettevõtte F. OÜ oma majandustegevust korraldab.
19.Kostja esitas F. OÜ seadusliku esindaja kirjalikud ütlused, millest selgub, et ettevõte saldo kostjaga oli 0 ning ettevõttel puudus kohustus kostja eest kvaliteeti kontrollida. Hageja peab olema teadlik, mida on vedajale üle andnud. Kohtuasjas ei ole hageja esitanud tõendeid, et ta on tellinud veo ja andnud asja vedajale üle. Tõendid ei tõenda, et vedaja on vedanud lisaks FIN alustele kostjale üleantavat kaupa. Tõendiga on tõendatud, et ettevõttesse F. OÜ on toimetatud ainult 2 tk FIN aluseid. Puuduvad tõendid sellekohase kokkuleppe olemasolu kohta hageja ja kostja vahel.
20.Kostja pidas eluliselt ebausutavaks, et veost ei kaaluta. Veoseid ei saa teostada ilma nende täpseid või lubatud teljekoormusele lähedasi kaaluandmeid teadmata. Veose vedaja on vastutav veose vedamisele kehtestatud piirangute järgimises, samuti on lubamatu veoki haagise koormamine üle haagise tehnilise kirjelduse. Vastavalt LS § 50 lg 3 p 1 tuleb veose iseloomust olenevalt valida sõidukile liikumise kiirus. Vastavalt LS § 80 lg 2 on teljekoormuse ületamisel tegemist eriveoga.
21.Kostja leidis, et kui veeti 2 tühja FIN alust, oli nende kaal tühine. FIN aluseks on tavaliselt 25 kg kaaluvad puust valmistatud alused mõõduga 1200 x 1000 x 141 mm, mida on lihtne koormarihmadega kinnitada. Puuduvad tõendid, et hageja oli lepingulises suhtes O. OÜ-ga ja viimane oli kohustatud hageja nimel kostjale asja vedu korraldama. Hageja ei teavitanud kostjat asja valmis olemisest.
22.Kostja ei ole hagejat teavitanud, et G. T. omaks volitusi asja ülevõtmiseks kostja nimel. Sellised volitused tal puuduvad. Kostja ei ole hagejalt küsinud hinnapäringut ega tellinud asju nimega trummid. Hageja ei ole tõendanud jooniste ega tehniliste kirjutistega mistahes tellimuste olemasolu.
23.Kostja viitas VÕS § 208 lõikele 2 ja leidis, et kostja ei ole hagejale üle andnud olulist osa, mis tegi asja valmistamise võimatuks. VÕS § 209 lõikele 1 viidates leidis kostja, et hageja ei ole kostjale üleandmiseks kaupa valmis pannud ega kostjale teatanud. VÕS § 637 lõikele 3 viidates leidis kostja, et tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud, sest hageja ei andnud kostjale asju üle. VÕS § 637 lg 5 alusel ei pea tellija tasuma enne, kui tal on võimalus asi üle vaadata. Hageja ja kostja kirjavahetusest ei tulene piiranguid, miks asju ei saa üle vaadata.
24.10.03.2019 seisukohtades leidis kostja, et saatis hinnapäringu mitte hagejale, et vaid adressaadiks oli A.OÜ. Vastust hinnapäringule ei saabunud hagejalt ega A.OÜ-lt. Hageja esitatud sõnumid ei ole saadetud seoses vaidlusaluse asjaga ning kostja ei tunne telefoni, millelt sõnumeid on kuvatud.
25.Kostja e-kiri oli hinnapäring. Kokkuleppe saavutamiseks pidi kostja hagejale üle andma töö valmistamise eelduseks vajalikud olulised osad, kuid seda kostja teinud ei ole. Puudus kokkulepe, et hageja muretseb ise tehnomaterjalid ja seda ei ole hageja teinud. Eluliselt pidas kostja ebausutavaks, et töö valmimisele oleks kulunud ligi 30 kalendripäeva.
26.Hageja esitatud ekraanipildist, millel vahetati sõnumeid, ei nähtu, kes on kelle ees kohustatud pool ja millisel määral. Kostja ei tunne telefoni, millelt ekraanipilt on kohtule esitatud. A. ja O. OÜ vahelises lepingulises suhtes ei ole kostja osapooleks.
27.Kostja leidis, et tema majandustegevuses on tavaks ja keevitusnõuete täitmise aluseks keevitusprotsesside sertifikaadid, mis hageja esitatud joonistelt ei nähtu. Sellistelt joonistelt ei ole võimalik lõplikke sertifikaate töö sooritamiseks koostada ja kindlasti oli vajalik töö täpsustamine enne hinnapakkumise tegemist ja tööga alustamist. Hageja ei ole täpsustusi kostjalt saanud. Joonistelt ei ole tuvastatavad selles majandustegevuses tavaks olevate standardite EN 22553, EN ISO 5817, EN ISO 13920 või samaväärsete tehniliste ainestike tingtähiseid ja selgitused. Puuduvad võlli läbimõõdule ja samatelgsusele vajalikud tolerantsid.
28.Kostja leidis, et enne 02.05.2017 ega 29.05.2017 ei olnud hagejaga saavutanud kokkulepet esitatud joonistel olevate detailide valmistamiseks. Hageja väide, et kostja on hinnapakkumise heaks kiitnud, on paljasõnaline ja tõendamata, samuti töö valmimine. Kostjal puuduvad varasemad lepingulised suhted hagejaga. Hageja ei ole tõendanud töö valmimist ja kooskõla joonistega. Pooled ei ole kokku leppinud hinnas, tähtajad, kvaliteedi tingimustes, üleandmise kohas ega kontrollimise protseduurides. Kostja viitas VÕS § 9 lõikele 2 ja 3.
29.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista õigusabikulud. Kostjale osutati õigusabi hinnaga 50 eurot tunnis. Hagiavaldusega tutvumisele ja vastuse koostamisele kulud 3 h ja 150 eurot. Hageja vastusega tutvumisele ja sellele vastamisele kulus 3 h ja 150 eurot. Eelistungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks kulus 2 h ja 100 eurot. Kohtu antud tähtajaks vastuse koostamisele kulus 2 h ja 100 eurot. Viimaseks istungiks valmistumisele kulus 1 h ja 50 eurot. Kokku on kulud 550 eurot ilma käibemaksuta. Kostja kinnitas, et ta on käibemaksukohustuslahe ja palus hagejalt menetluskuludena välja mõista 550 eurot.
30.Hageja etteheidetega kostja menetluskuludele kostja ei nõustunud. Kostja vastused ei ole samasisulised. Kostja kulu don põhjendatud seoses hageja algselt tõlketa esitatud tõendite ja kõikide teiste tõendite usaldusväärsuse hindamise ja vasturääkivuste väljaselgitamisega. Teiseks vajas laiemalt lahti kirjutamist seoste puudumine arve ja G. T. allkirja vahel. Lisaks esitas hageja menetluse käigus uusi tõendeid, millistele pidi kostja vastama. Lisaks leidis kostja, et vastuse koostamiseks kulunud aeg 2-4 tundi on 7000 euro suuruse vaidluse puhul tavaline. Kostja kulude suurusjärk on mõistlik.
KOHTU PÕHJENDUSED
31.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
32.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et hageja saatis kostjale 05.07.2017 arvesaatelehe nr 53 summas 7728 eurot, mida kostja ei allkirjastanud ega tasunud.
33.Pooled vaidlevad selle üle, kas nende vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille alusel valmistas hageja kostja soovitud detailid ning toimetas need kostja viidatud aadressile, mistõttu oli hagejal õigus nõuda kostjalt töövõtutasu ja viivist.
34.Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 7728 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 592,83 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise. Hageja leidis, et ta sõlmis kostjaga lepingu pakkumuse esitamise ja sellega nõustumise teel. Kostja saatis hagejale e-kirja teel pakkumuse detailide valmistamiseks, millega hageja nõustus telefoni teel. Tähtaega kokku ei lepitud ning hageja valmistas detailid mõistliku aja jooksul, misjärel saatis ta kostjale sõnumi ja palus teatada, kuhu detailid viia. Torud detailide valmistamiseks andis kostja. Kostja palus detailid viia aadressil xxx, F. OÜ-le, mida hageja ka tegi, kuigi pooltel ei olnud kokkulepet asja ostjani toimetamise kohta. Tasu kokkulepe sõlmiti suuliselt, mida tõendab hageja arve, millele kostja vastuväiteid ei esitanud.
35.Kostja vaidles hageja nõudele vastu ja leidis, et pooled ei ole lepingut sõlminud. Kostja saatis hinnapäringu mitte hagejale, vaid A.OÜ-le, kuid vastust ei saanud. Detailide valmistamiseks oleks hageja pidanud kostjalt saama materjalid ja teostusjoonised, mida ta ei saanud. Lisaks leidis kostja, et hageja ei ole tõendanud valmis detailide toimetamist F. OÜ-le, sest hageja saatis vaid kaks FIN alust kaaluga 0 kg. F. OÜ-l ei olnud õigust kontrollida kostja eest kauba vastavust. Kostjale ei ole hageja midagi üle andnud. Veo on tellinud mitte hageja, vaid A.OÜ. Kostja seaduslik esindaja saatis hageja viidatud sõnumid, kuid kostja ei teadnud, kellele sõnumid on saadetud ning eitas, et need saadeti seoses vaidlusaluse lepinguga. Kostjal puudusid varasemad lepingulised suhted hagejaga ja pooled ei ole kokku leppinud hinnas, tähtajas, kvaliteedi tingimustes ega kauba üleandmises.
36.Kohus leiab, et hageja töövõtutasunõue ei kuulu rahuldamisele, sest hageja ei ole välja toonud, millistel tingimustel ta kostjaga lepingu sõlmis ning hageja ei ole tõendanud kostjaga lepingu sõlmimist. Iseenesest on õige hageja väide, et töövõtulepingu või ostu-müügi lepingu võivad pooled sõlmida ka pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 9 lg 2 näeb ette, et pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. Eeltoodust tuleneb, et pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmise teel on leping sõlmitud alles siis, kui kokkuleppe saavutamine poolte vahel on piisavalt selge ja pooled on vahetanud vastastikuseid tahteavaldusi.
37.VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et mitte iga pöördumine ei ole hinnatav pakkumusena, vaid pakkumusega on tegemist siis, kui lepingu sõlmimise ettepanek on piisavalt selgelt määratletud. Nõustumus on VÕS § 20 lg 1 kohaselt otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek leping sõlmida. VÕS § 20 lg 2 järgi
loetakse vaikimine või tegevusetus nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Lisaks tuleneb VÕS § 27 lõikest 1, et kui lepingupooled ei ole kokku leppinud nende õiguste ja kohustuste määramiseks olulises tingimuses või üksnes arvavad, et nad on selles tingimuses kokku leppinud, on leping kehtiv, kui võib eeldada, et leping oleks sõlmitud ka selles tingimuses kokku leppimata.
38.Kohus leiab, et selleks, et lugeda lepingut sõlmituks pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmise teel, peab kirjeldatud viisil olema saavutatud kokkulepe kõigis lepingu olulistes tingimustes. Kui algne pakkumus ei sisalda kõiki lepingu olulisi tingimusi, peaksid pooled olema saavutanud olulistes tingimustes kokkuleppe mõnel muul moel ning kokkuleppe saavutamata jätmisel võib lepingu kehtivust eeldada vaid siis, kui võiks eeldada, et leping oleks sõlmitud ka ilma olulistes tingimustes kokku leppimata.
39.Hageja ei ole selgelt välja toonud, kas tema hinnangul sõlmisid pooled töövõtulepingu või müügilepingu. Samas on hageja väitnud, et kostja andis talle üle materjalid töö teostamiseks. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 2 näeb ette, et müügilepingu kohta sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Müügilepingute kohta sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises.
40.Kohus leiab hageja väiteid hinnates, et kirjeldatud lepingu puhul võis tegemist olla töövõtulepinguga. VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seega on töövõtulepinguga tegemist siis, kui töövõtja peab saavutama kokku lepitud tulemuse ning kasutab selleks tellija antud materjali. Kohtu hinnangul on töövõtulepingu sõlmimisel oluliseks tingimuseks kokkulepe selle kohta, millise töö peab töövõtja tegema. Samuti on kohtu hinnangul oluliseks tingimuseks töö eest saadav tasu, töö valmimise tähtaeg ning viis, kuidas muutub tasunõue sissenõutaks ehk kas töö valmimisest või selle kokku lepitud viisil üleandmisest.
41.VÕS § 637 lg 1 näeb ette, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 31 näeb ette, et kui töövõtja on kohustatud asja tellijale üle andma muus kohas kui koht, kus asi töö tegemise ajal asub, ei muutu tasunõue sissenõutavaks enne asja üleandmise kohustuse täitmist. Lisaks tuleneb VÕS § 637 lõikest 4, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 637 lg 5 kohaselt ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust.
42.Hageja väitis, et kostjaga ei olnud sõlmitud kokkulepet selle kohta, et hageja peaks valmis töö kostjale üle andma muus kohas peale selle, kus välistatud asi töö tegemise ajal asus. Samas väitis hageja vastuoluliselt, et toimetas valmis detailid kostja soovil kolmanda isiku asukohta ning hageja täitis oma lepingulised kohustused valmis detailide imisega kolmanda isiku asukohta. Kohus leiab, et hagejal oleks tulnud selgelt välja tuua ja tõendada, millise kokkuleppe pooled sõlmisid ning kuidas pidi kokkuleppe järgi hageja tasunõue sissenõutavaks muutuma.
43.Riigikohus on osundanud, et töövõtutasu sissenõutavuse hindamiseks tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas hageja ja kostja vahelises töövõtulepingus lähtus tasu sissenõutavus töö valmimisest või töö vastuvõtmisest (RK TKo 2-16-5851, p 16). Kui tellija on töö vastu võtnud, muutub pooltevaheline tõendamise koormus, sest kui tööd ei ole vastu võetud, peab töövõtja tõendama kõiki tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi, sealhulgas seda, et ta tegi lepingukohase töö (RK TKo 2-14-61484, p 18, 3-2-1-80-08, p 22, 24). Selleks, et VÕS § 637 lg 4 ei kohalduks, peab olema tuvastatud poolte kokkulepe, mille kohaselt muutub tasunõue sissenõutavaks muul kui sättes märgitud ajal. Kui kostja eitab töövõtusuhte olemasolu, ei saa kohus teistsuguse kokkuleppe olemasolu tuvastada (RK TKo 3-2-1-44-15, p 13).
44.Lisaks on Riigikohus rõhutanud, et töövõtu tasunõude rahuldamise eeldusena tuleb kindlaks teha lisaks tasunõude sissenõutavaks muutumisele see, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ja mida selle tasu eest tegelikult tehti (RK TKo 3-2-1-80-08, p 17). Pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmise teel on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahteavaldused, milles on poolte tahe äratuntavalt väljendatud (RK TKm 3-2-1-109-11, p 11). Nõude rahuldamise eeldusi tuleb esmalt tõendada hagejal. Kostja võib piirduda üksnes vastuväidete esitamisega seni, kuni hageja nõuet tõendab (RK TKo 2-17-10348, p 13).
45.Käesolevas asjas on kohus hagejale korduvalt selgitanud vajadust välja tuua ja tõendada töövõtutasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi. Kohus selgitas hagejale 23.08.2018 pöördumises (toimiku lk 52) vajadust tõendada, et ta on saavutanud kokku lepitud tulemuse ja täitis lepingu nõuetekohaselt. Kohus selgitas, et kuna kostja eitab lepingu sõlmimist, tuleb hagejal tõendada, et poolte vahel oli sõlmitud leping ja nõuetele vastav töö või asi oli kostjale vastavalt kokkuleppele üle antud. Kohtu selgituse kohaselt tuli hagejal välja tuua ja tõendada, milles pooled kokku leppisid, sealhulgas seda, millise töö tegemises, millise tasuga ja milliseks tähtajaks.
46.06.02.2019 eelistungil (toimiku lk 76-77) selgitas kohus hagejale uuesti vajadust välja tuua hagi aluseks olevad asjaolu. Kohus selgitas, et hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millise lepingu pooled sõlmisid ehk millise töö, millistel tingimustel, millise hinnaga ja milliseks tähtajaks pidi hageja tegema. Kohus osundas, et hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, mida ta kostja e-kirjale vastas. Kohus selgitas hagejale tema väidete tõendamise kohustust ning asjaolu, et seni, kuni hageja ei ole oma väiteid põhistanud ja tõendanud, ei ole kostjal vastuväidete tõendamise kohustust. Kohus selgitas, et hageja ei ole tõendanud kostjaga lepingu sõlmimist. Samuti selgitas kohus hagejale töövõtu tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi. 05.06.2019 istungil selgitas kohus hagejale täiendavalt (toimiku lk 97-98), et hageja ei saa kostjale omistada omaksvõttu asjaolu suhtes, mida viimane ei ole omaks võtnud. Kohus selgitas, et hageja on teinud ebaõige järelduse, et kostja ei ole vaidlustanud lepingu hinda olukorras, kus kostja vaidlustas lepingu sõlmimise tervikuna. Vaatamata kohtu korduvatele selgitustele ei põhistanud ega tõendanud hageja lepingu sõlmimist ega nõude sissenõutavaks muutumise eeldusi.
47.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja seaduslik esindaja saatis 02.05.2017 e-kirja e-posti aadressile xxx ning e-kirja pealkirjaks oli „tellimuskiri ELT-VTI“ (toimiku lk 24). E-kirjas avaldas kostja, et on vaja teha järgmised detailid ning lisas detailide kogused ja numbrid. Lisaks avaldas kostja, et noad ja torud detailide valmistamiseks tulevad kostjalt (e-kiri koos tõlkega toimiku lk 37-38, õige tõlge toimiku lk 86).
48.Kostja on väitnud, et tegemist oli hinnapäringuga, milline ei olnud adresseeritud mitte hagejale, vaid vaid A.OÜ-le. Kohus nõustub, et antud ettevõtte nimele viitab adressaadi e-posti aadress. Äriregistri andmete kohaselt on hageja e-posti aadressideks xxx ja xxx (toimiku lk 32).
Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, mida ta kostja pöördumisele vastas, millal ja kuidas ta seda tegi ning kuidas pooled saavutasid kokkuleppe. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega välja toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, millised detailid täpselt tuli valmistada, milliseks ajaks ja millise tasu eest. Kohtu hinnangul ei sisaldanud kostja e-kiri piisavalt tingimusi selleks, et lepingut sõlmida. Hageja väitis üksnes üldsõnaliselt, et kokkulepe saavutati suuliselt. Kohus ei pea usutavaks, et töövõtulepingu sõlmimisel ei leppinud pooled tegelikult kokku selles, kes on detailide valmistaja ja lepingu pool, millal detailid pidid valmis olema ja kuidas tuli need kostjale üle anda ning millise hinnaga pidi hageja detaile valmistama. Hageja ei ole väitnud, et hind oleks tulenenud tema tavalisest hinnakirjast või sarnaste toodete valmistamise turuhinnast (VÕS § 637 lg 1), vaid hageja on väitnud, et pooled sõlmisid hinna osas kokkuleppe, mida tõendab arve. Kohus ei nõustu, et tasu kokkulepet saaks tõendada üksnes hageja arve.
49.05.07.2017 esitas hageja kostjale arve summas 7728 eurot (toimiku lk 28). Arves oli kaubaks märgitud järgmised esemed: ELT-029551 ja kogus 1, ELT-032343 ja kogus 2 ning ELT-021154 ja kogus 4. Kohus osundab, et kostja e-kirjas oli iseenesest viidatud teistele detailide numbritele. Milliste detailidega täpsemalt tegemist on, arvest järeldada ei ole võimalik. Iga detaili puhul on eraldi välja toodud erinev hind. Hageja ei ole ühelgi viisil välja toonud ega tõendanud, millal ja kuidas ta kostjaga hinnas kokku leppis.
50.Täiendavalt esitas hageja kohtule kolm joonist. Hageja väitis, et samad joonised saatis kostja talle koos hinnapäringuga (toimiku lk 83-85). Kuigi tõenditest see ei nähtu, on kostja antud väitega nõustunud. Joonistel on viidatud samadele detailide numbritele, mis oli märgitud kostja e-kirjas, välja arvatud detail nr P002349, mille kohta joonist esitatud ei ole. Iseenesest kattuvad joonistel märgitud dokumendi numbrid hageja arvel toodud detailide numbritega. Kostja aga osundas, et joonistel on viidatud standarditele ja tolerantsidele, mida tuli detailide loomisel arvestada, kuid mida hagejal ei olnud, mistõttu ei oleks ta saanud jooniste alusel detaile luua. Samuti on kostja väitnud, et hageja ei oleks saanud detaile luua ilma kostja poolt e-kirjas viidatud materjalide toomiseta. Kuna kostja hinnapäringule vastust ei saanud, täiendavaid tehnoloogilisi jooniseid ja materjale hagejale üle ei andnud, ei olnud lepingut poolte vahel sõlmitud. Kostja samut eitas hagejaga kokkuleppe sõlmimist hinna, tähtaja ja üleandmise osas.
51.Kohus leiab, et seega nähtub kostja vastuväidetest, et tema hinnangul oleks saanud lepingu lugeda sõlmituks, kui poolte vahel oleks olnud saavutatud kokkulepe olulistes tingimustes ehk selles, millistele nõuetele pidi töö vastama, milliseks ajaks ja millise tasu eest tuli see teha ning kuidas antakse hagejale üle materjal ja kostjale valmis töö. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud olulistes tingimustes kokkuleppe saavutamist. Kohtu hinnangul ei ole kostja 02.05.2017 e-kiri hinnatav sellise pakkumusena, mis oleks kajastanud kõiki olulisi tingimusi ning millele vaikimisi või teoga antud nõustumisel oleks saanud lugeda lepingu sõlmituks. Hageja ei ole tõendanud, et pooled oleksid vahetanud piisavalt selgeid tahteavaldusi selleks, et lepingut saaks lugeda sõlmituks. Hageja ei ole tõendanud isegi seda, et kostja oleks oodanud nõustumust nimelt hagejalt ja mitte A. OÜ-lt.
52.Hageja esitas kohtule foto, millelt nähtub kellegi telefon (toimiku lk 25, foto koos tõlkega toimiku lk 38). Fotol kujutatud telefonilt on 29.06.2017 saadetud sõnum kostja seaduslikule esindajale S.M. ning on palutud koheselt saata aadress, kuhu viia trummid. Kostja on teatanud aadressiks xxx. F. OÜ. Kostja nõustus, et tema seaduslik esindaja oli sõnumi saatjaks, kuid teatas, et ei tunne telefoni, mis on fotol kajastatud ega tea seetõttu, kellega on sõnumeid vahetatud.
53.Hageja esitas kohtule ka teise foto telefonist (toimiku lk 88), millest nähtub sõnumite vahetus kostja seadusliku esindajaga. 12.09.2017 on kostja seaduslik esindaja kellelegi avaldanud, et ta on koosolekul ja helistab tagasi. Seejärel on ta teatanud, et on Lätis, tuleb järgmisel päeval ning raha ei ole veel saabunud. Fotost ei ole võimalik mõista, kellele ja mille kohta ta sõnumeid
saatis.
54.Kohus leiab, et esitatud sõnumid ei tõenda hageja väiteid kostjaga lepingu sõlmimise kohta, sest tõenditest ei nähtu, kellele on kostja seaduslik esindaja teateid saatnud. Sõnumid ei ole seostatavad varasema e-kirjaga. Hageja on ise väitnud, et tal ei olnud kostjaga kokkulepet selle kohta, et ta oleks pidanud valmis detailid kuhugi toimetama. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja ei ole välja toonud, millal ja millistel tingimustel ta kostjaga lepingu sõlmis ning hageja ei ole lepingu sõlmimist kostjaga tõendanud.
55.Kohus leiab, et hageja ei ole ta tõendanud võimaliku tasunõude sissenõutavaks muutumist. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, milliseid detaile ta tegelikult valmistas ja kas või millistele nõuetele need vastasid. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks valmis töö kostjale üle andnud. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta sõlmis kostjaga kokkuleppe selle kohta, et töövõtu tasunõue loetakse sissenõutavaks muutunuks siis, kui töö on üle antud kolmandale isikule ning sellise üleandmise viisi puhul oli tellija nõus erinevalt VÕS § 637 lõikes 5 märgitust töö eest tasuma ilma selle ülevaatamiseta.
56.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et A. OÜ on saatnud 03.07.2017 e-kirja (toimiku lk 26, koos tõlkega lk 39), milles soovis saada hinnapakkumist veose vedamiseks. Veoseks pidi olema kaks alust kogu kaaluga 320 kg ning veos tuli toimetada xxx, aadressile xxx F. OÜ-le. O. OÜ teatas, et hinnaks on 45 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega ei ole hageja tõendanud, et tema kui lepingu pool, oleks midagi saatnud aadressile xxx.
57.Hageja esitas kohtule dokumendi, mida ta on nimetanud transpordi aruandeks (toimiku lk 27, loetav ärakiri lk 93). Tõendist võib mõista, et veos kaaluga 0 kg oli 05.07.2017 maha laetud F. OÜ aadressil xxx. Kohus osundab, et tõendist nähtuvalt osutati A.OÜ-le sama aruande kohaselt ka teiste veoste vedamise teenust, kuid teiste veoste osas on aruandes kaal märgitud.
58.Täiendavalt esitas hageja kohtule väljavõtte O. OÜ arvutiprogrammist (toimiku lk 57), millelt nähtus 05.07.2017 F. OÜ esindaja G. T. allkiri. 22.08.2018 saatis O. OÜ e-kirja (toimiku lk 58), milles selgitas, et nad ei kaalu aluseid ja kohale oli toimetatud 2 FIN alust. Antud kirjas ei ole avaldatud, et transpordiettevõte ei kaalu mistahes kaupa ega veost. Kinnitatud on üksnes aluste mittekaalumist. Täiendavalt esitas hageja sama ettevõtte allkirjastamata kirja (toimiku lk 74), milles on kinnitatud, et tellimusele kauba sisu märgitud ei ole ja kohale toimetati 2 FIN alust. Samuti on täiendavalt kinnitatud, et aluseid ei kaaluta ning kirja läheb aluste kogus. Ühtlasi selgitas O. OÜ e-kirjaga (toimiku lk 87): „esimesel pildil on reaalne kellaaeg, kuna kaup üle anti. Aruandes on aga vaikimisi kellaajad“.
59.Kohus nõustub, et esitatud tõenditega on tõendatud vaid A.OÜ poolt kahe FIN aluse toimetamine 05.07.2017 F. OÜ-le. Tõenditest ei saa järeldada, et koos FIN alustega saatis hoopis hageja valmis töö F. OÜ-le. Kostja esitas kohtule F. OÜ juhatuse liikme G. Toli kirjaliku seletuse (toimiku lk 66), milles viimane avaldas, et ta ei mäleta, milliste esemete vastuvõtmise kohta ta allkirja andis. Samuti puudus tal kostja SCM Baltic OÜ nimel õigus kontrollida kauba kvaliteeti ja vastavust. Seega ei tõenda esitatud tõend hageja väiteid, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kokkulepe kauba üleandmiseks tema kirjeldatud viisil. 05.06.2019 istungil tunnistajana ütlusi andnud G. T. (toimiku lk 98) pidas võimalikuks, et kostja tellis midagi, kuid milliste detailide saamise kohta ta allkirja märkis, tunnistaja ei mäletanud. Samuti kinnitas tunnistaja, et kostja on tema ettevõttele andnud detaile värvimiseks, kuid ta ei teadnud, kes oli tarnijaks.
60.Kogumis ei tõenda ükski esitatud tõend hageja väiteid selle kohta, et tal oleks kostja vastu sissenõutavaks muutunud töövõtulepingust tulenev tasunõue. Kohus leiab, et lepingut ei saa lugeda sõlmituks ning tasunõuet ei saa lugeda sissenõutavaks muutunuks üksnes seetõttu, et hageja on esitanud kostjale arve. Kuna hageja ei ole tõendanud lepingulise suhte olemasolu
kostjaga ja tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi, tuleb jätta rahuldamata hageja põhinõue kostja vastu summas 7728 eurot. Kuivõrd hageja põhinõue ei kuulu rahuldamisele, tuleb jätta rahuldamata ka hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue kostja vastu summas 592,83 eurot ja sissenõutavaks muutuva viivise nõue.
61.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
62.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista õigusabikulud. Kostjale osutati õigusabi hinnaga 50 eurot tunnis. Hagiavaldusega tutvumisele ja vastuse koostamisele kulus 3 h ja 150 eurot. Hageja vastusega tutvumisele ja sellele vastamisele kulus 3 h ja 150 eurot. Eelistungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks kulus 2 h ja 100 eurot. Kohtu antud tähtajaks vastuse koostamisele kulus 2 h ja 100 eurot. Viimaseks istungiks valmistumisele kulus 1 h ja 50 eurot. Kokku on kulud 550 eurot ilma käibemaksuta. Kostja kinnitas, et ta on käibemaksukohustuslahe ja palus hagejalt menetluskuludena välja mõista 550 eurot.
63.Hageja etteheidetega kostja menetluskuludele kostja ei nõustunud. Kostja vastused ei olnud samasisulised. Kostja kulu on põhjendatud seoses hageja algselt tõlketa esitatud tõendite ja kõikide teiste tõendite usaldusväärsuse hindamise ja vasturääkivuste väljaselgitamisega. Teiseks vajas laiemalt lahti kirjutamist seoste puudumine arve ja G. T. allkirja vahel. Lisaks esitas hageja menetluse käigus uusi tõendeid, millistele pidi kostja vastama. Lisaks leidis kostja, et vastuse koostamiseks kulunud aeg 2-4 tundi on 7000 euro suuruse vaidluse puhul tavaline. Kostja kulude suurusjärk on mõistlik.
64.Kohus leiab, et kostja esindaja ajakulu menetlustoimingute tegemisel ja menetlusdokumentide koostamisel on olnud mõistlik ja põhjendatud. Kostja vastused ei ole samasisulised ning kostja on menetluse käigus pidanud kujundama seisukoha hageja täiendavalt esitatud tõendite osas. Kostja esindaja tunnitasu suurust loeb kohus samuti mõistlikuks ning põhjendatuks. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskuludena 550 eurot, mis on kostja põhjendatud õigusabikulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.