lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-120664/26

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 25.06.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-120664/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.06.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2582
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-16-120664

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Tsiviilasja number

2-16-120664

Määruse tegemise aeg ja koht

26.06.2019, Tallinn

Kohtukoosseis

Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Liis Arrak ja Ele Liiv

Kohtuasi

RekkaService OÜ hagi Tristeron Logistic OÜ vastu 1904 euro 13 sendi ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

2201 eurot 60 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.02.2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tristeron Logistic OÜ apellatsioonikaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (vastustaja) RekkaService OÜ (registrikood 11890563), lepinguline esindaja Marko Tiirik Kostja (apellant) Tristeron Logistic OÜ (registrikood 11015016), lepinguline esindaja Sulev Mander

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda Harju Maakohtu 28.02.2019 otsuse peale esitatud Tristeron Logistic OÜ apellatsioonikaebuse menetlusse võtmisest.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Tristeron Logistic OÜ kanda. Apellatsioonimenetluses kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega 1(7)

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi nr: 2-16-120664 kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1.RekkaService OÜ (hageja) esitas 14.09.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Tristeron Logistic OÜ (kostja) vastu. Pärnu Maakohus lõpetas 05.12.2016 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Harju Maakohtule 21.02.2017 esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt välja põhivõla 1904 eurot 13 senti, seisuga 20.02.2017 sissenõutavaks muutunud viivise 145 eurot 14 senti ning viivise põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-st 1 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõla suurus. Kõik menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning mõista kulud kostjalt hageja kasuks välja. Hagiavalduse ja selle hilisemate täpsustuste kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 12.02.2016 suulise töövõtulepingu sõiduki (veoauto) Renault Magnum DXi13 (riiklik registreerimismärk 191BDS; veok) remonditööde tegemiseks. Remont hõlmas lisaks remonditööle veokile diagnostika tegemist ja uute vajalike varuosade paigaldamist. Samuti soovis kostja, et eelnimetatud tööde tegemise käigus hageja soetaks vajalikud varuosad ja kasutaks vajalike abimaterjale ning paigaldaks need veokile. Enne töövõtulepingu sõlmimist koostas hageja kostja jaoks tööde ja varuosade maksumuse kalkulatsiooni ning esitas selle paberkandjal vahetult läbirääkimiste ajal kostjale. Kostja andis vahetult suulise nõusoleku (tööde tegemiseks, samuti varuosade ja abimaterjali paigaldamiseks, mh tööde, varuosade ja abimaterjali maksumuse osas 1904 eurot 13 senti (sh käibemaks)). Lepiti kokku, et hageja esitab kostjale arve koheselt peale tööde teostamise ja sõiduki kostjale üle andmist ning vastav arve edastatakse kostjale e-kirja teel ning töövõtulepingust tulenevate kostja rahaliste kohustuste täitmise tähtajaks oli arve esitamisele järgnev päev. Hageja andis kostjale seoses tehtud töödega 1-kuulise garantii ja varuosadele kehtis tootja antud 6-kuune garantii. Kostja ei pöördunud hageja poole tehtud töödes esinenud puuduste kõrvaldamiseks garantii korras tasuta või nõudega välja vahetada tööks mittekõlblik varuosa. Hageja on kokkulepitud tööd teostanud, kostjale üle andnud ning esitanud tööde kohta kostjale arve nr 7135. Kostja on jätnud aga tööde eest tasumata. Hageja leidis, et kostja on rikkunud VÕS § 635 lg-st 1 ja töövõtulepingust tulenevat tasuda tehtu töö eest. Hageja põhinõue 1904 eurot 13 senti jagunes kaheks: tasu varuosade ja abimaterjalide eest 1547 eurot 72 senti ja tasu remonditööde eest 356 eurot 41 senti. Hageja leidis, et tema põhinõue 1904 eurot 13 senti muutus sissenõutavaks alates 14.02.2017.

2(7)

Tsiviilasi nr: 2-16-120664

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidles hagile vastu.

Hagi aluseks olevad asjaolud olid kostja hinnangul esitatud valikuliselt ja moonutatult. Teostatud töid ei olnud võimalik sihipäraselt kasutada ning kostja oli sunnitud tööd uuesti teha laskma. Samuti jättis hageja osa töid (haagise veermiku kontroll ja uute uste kinnituste paigaldamine) üldse teostamata. Kostja teatas teostatud tööde mittevastavusest esimesel võimalusel. 06.03.2016, s.o 7 päeva enne arvel märgitud maksetähtaja saabumist ning hageja väidetud 1-kuulise garantiiaja lõppemist, pöördus kostja hageja esindaja VV poole pretensioonidega. 25.04.2016 saatis hageja kostjale meeldetuletuse tasumata arve kohta, millele kostja esitas 26.04.2016 omapoolsed selgitused, et ei saa arvet nr 7135 sellisena aktsepteerida. 24.05.2016 edastas kostja hagejale täiendavalt Tuusulan Autohuolto OY ja VTA Tehnika AS arved, mis olid seotud kostja ebakvaliteetselt teostatud töö uuesti tegemisega. Kostja esitas hagejale ka nende arvete tasumist tõendavad dokumendid. Samuti oli tööde tegemise käigus hageja poolt vigastatud sõiduki haagise ust. 16.02.2016, s.o vahetult pärast hageja poolt tööde teostamist, edastas kostja (pärast suulist vestlust hagejaga) hagejale pildid haagise ukse vigastustest. Kostja leidis, et hageja ei tõendanud töövõtja tasunõude eeldusi. Hageja ei ole tõendanud töö valmimist, st töövõtulepinguga silmas peetud eesmärgi saavutamist. Töö oli osaliselt tegemata ja et töö ei vastanud lepingutingimustele. Hageja käsitlus sellest, et tema nõue kostja vastu jagunes kaheks iseseisvaks nõudeks, ning et kostjal sai olla etteheiteid hageja tööle, aga mitte varuosadele, oli kostja hinnangul väär. Kostja leidis, et oli õigustatult keeldunud hageja tööde vastuvõtmisest. Töid ei saanud lugeda ka vastuvõetuks, sest teostatud tööd ei vastanud lepingutingimustele. Kuivõrd hageja tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud, st hagejal tasunõuet ei ole, puudus hagejal kostja arvates alus ka viivist arvestada.

MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED

4.Maakohus rahuldas 28.02.2019 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2355 eurot 62 senti ning viivise põhinõude (1904 eurot 13 senti) tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 15.02.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 1452 eurot 64 senti. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Kohus määras kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks 700 eurot (sh riigilõiv 250 eurot ja lepingulise esindaja tasu 450 eurot) ning mõistis kulu kostjalt hageja kasuks välja. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ka viivise menetluskulude 700 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus leidis, et pooled olid sõlminud kokkuleppe töö tegemiseks maksumuses 1904 eurot 13 senti, kostja võttis töö vastu, kostja ei tõendanud töö lepingutingimustele mittevastavust, kostja ei teavitanud hagejat töö lepingutingimustele mittevastavusest nõuetekohaselt, kostja ei tõendanud kostja haagise kahjustamist hageja poolt ega olnud haagise kahjustamisele tuginedes kasutanud hageja suhtes õiguskaitsevahendeid. Hagejal oli seetõttu õigus nõuda 3(7)

Tsiviilasi nr: 2-16-120664 kostjalt lepitud tasu 1904 euro 13 sendi maksmist. Samuti leidis kohus, et hagejal oli õigus nõuda kostjalt ajavahemiku alates 14.03.2016 kuni 14.02.2019 (1067 päeva) eest VÕS § 113 lg 1 lauses teises lauses sätestatud määras viivist 451 eurot 49 senti. Pooled olid kokku leppinud tööde vastuvõtmises, mis nähtus kostjale arve esitamisest koheselt pärast tööde teostamist ja veoki kostjale üleandmist. Kohus leidis, et transpordivahendite remontimiseks kokkulepitud tööde puhul on töö vastuvõtmine tavaline ning see toimub üldjuhul selliselt, et tellija saab pärast tööde tegemist töövõtjalt tagasi sõiduki otsese valduse. Tööd veoki remontimiseks on üldjuhul sellised, mille vastuvõtmine toimub tervikuna. Eeltoodust lähtudes kuulus töövõtulepingust tuleneva tasunõude sissenõutavaks muutumise osas kohaldamisele VÕS § 637 lg 4. Asja lahendamise seisukohast ei omanud seetõttu tähtsust kostja vastuväide, mille kohaselt ei võtnud kostja hagejalt tööd vastu. Kohus märkis, et on selgitas käesolevas asjas kostjale asjaolude tõendamise koormist. Kostja ei kirjeldanud sellele vaatamata töö lepingutingimustele mittevastavust ega esitanud ka töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta tõendeid. Kostja esitatud kirjavahetusest nähtus küll kostja esindaja rahulolematus hageja tehtud tööga, kuid kohtul ei olnud selle põhjal võimalik sisustada töö lepingutingimustele mittevastavust. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-st 1 puudus kohtul õigus omal algatusel otsida poole väidete aluseks olevaid asjaolusid poole esitatud tõendist. Kohus leidis, et kostja ei tõendanud hageja teostatud tööde lepingutingimustele mittevastavust. Kostja põhjendas hageja esitatud arve mitteaktsepteerimist sellega, et hageja oli kostja hinnangul jätnud täitmata poolte kokkuleppe haagise veermiku kontrollimise ja uute uksekinnituste paigaldamise kohta. Maakohus leidis, et kostja ei tõendanud poolte kokkulepet haagisel tööde tegemise kohta. Asja lahendamisel ei omanud tähtsust, kas hageja ja kostja olid kokku leppinud haagise veermiku kontrollis ja uute uksekinnituste paigaldamises. Hageja ei nõudnud kostjalt nimetatud tööde eest tasumist. Samuti ei esitanud kostja kohtu hinnangul hageja vastu VÕS § 110 või § 111 põhinevat kohustuste täitmisest keeldumise vastuväidet ega olnud põhjendanud mittetasumist sellega, et ta ootas hageja kohustuse täitmist. Seetõttu kostja väited haagise veermiku kontrolli ja uute uksekinnituste paigaldamise kokkuleppe täitmata jätmise kohta ei andnud alust hagiavalduse rahuldamata jätmiseks. Kostja põhjendas hageja esitatud arve mitteaktsepteerimist ka sellega, et kostja haagise (registreerimismärgiga 145GV) ust vigastati ajavahemikus, millal hageja teostas kostja tellitud töid. Samas kostja ei avaldanud, millist õiguskaitsevahendit ta haagise ukse kahjustamisele tuginedes kasutas. Kostja ei ole nõudnud hagejalt kahju hüvitamist ega tasaarvestanud oma võimalikku kahju hüvitamise nõuet hageja nõudega. Seetõttu ei olnud asja lahendamisel tähtsust kostja väitel temale kuuluva haagise ukse kahjustamise kohta. Kostja ei kasutanud hageja suhtes õiguskaitsevahendit, mis välistanuks hageja nõude täitmise. Lisaks ei olnud kostja kohtu hinnangul tõendanud haagise kahjustamist. Kostja esitas väite tõendamiseks hageja ja kostja vahel peetud kirjavahetuse, milles sisaldusid 16.02.2016 VVle saadetud e-kirjale lisatud viis fotot haagisest registreerimismärgiga 193GV. Poolte ekirjavahetusest ei nähtunud, et hageja oleks tunnistanud haagise kahjustamist. Lisaks sellele 4(7)

Tsiviilasi nr: 2-16-120664 ei olnud fotodega kohtu hinnangul üldjuhul võimalik tõendada asja kahjustamist konkreetse isiku poolt, vaid üksnes asja seisundit ja seisundi fikseerimise aega. Kostja tõendas, et ta saatis 06.03.2016 hageja esindajale VV-le e-kirja. Pooled ei avaldanud kohtule asjaolusid, et veokil tehtud tööde iseloom oli selline, et tööde lepingutingimustele mittevastavuse korral oleks puudunud võimalus veokit kasutada. Seetõttu oli 23 päeva alates töö vastuvõtmisest kohtu hinnangul mõistlik aeg, et teatada töö lepingutingimustele mittevastavusest. Nimetatud aeg oli piisav tööde lepingutingimustele mittevastavuse ilmnemiseks ja avastamiseks. Kohus leidis, et kostja ei olnud kirjeldanud piisavalt täpselt lepingutingimustele mittevastavust, mistõttu ei saanud kostja töö väidetavale lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kostja 06.03.2016 e-kirjast ei olnud võimalik aru saada, millised veokil tehtud tööd olid tegemata ja millised olid tehtud. Samuti ei olnud võimalik e-kirjast aru saada, millised sõidukil esinevad vead olid kõrvaldamata. VÕS § 644 lg 2 nõuetele vastavast teatest pidi töövõtjale nähtuma vähemalt see, millised tööd olid tellija arvates tegemata, millised olid tehtud lepingutingimustele mittevastavalt. Kostja 06.03.2016 ekirjast eelkirjeldatu ei nähtunud.

APELLATSIOONKAEBUS

5.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Maakohus lahendas vaidluse ilma olulisi asjaolusid välja selgitamata. Esiteks, kohus lahendas asja sisuliselt üksnes hageja paljasõnaliste väidete alusel. Ainus tõend, millele hageja oma nõudes tugines, on tema enda väljastatud arve. Senises kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et arve üksinda ei tekita maksekohustust, maksekohustuse tuvastamiseks tuleb tuvastada kokkulepe, mille alusel arve väljatati. Sellist kokkulepet, millega tekkinuks arve tasumise kohustus, ei ole maakohus tuvastanud. Teiseks, kohtul tuli selgitada välja lepingu täitmise asjaolud, st tööde teostamine vastavalt kokkuleppele. Kohus ei ole tuvastanud, et tööd teostas hageja kokkulepitud mahus ja kokkulepitud kvaliteediga. Kolmandaks, maakohtul tuli tuvastada, kas hageja esitatud tõendid lükkavad ümber kostja esitatud vastuväited tasu sissenõutavaks muutumise kohta. Tuvastamaks tasunõude kehtivust tuli kohtul tuvastada, kas tööd on tehtud kokkulepitud mahus ja kokkulepitud kvaliteediga. Hagile ei lisatud tööde nõuetelevastavuse kinnitamise kohta mitte ainsatki tõendit. Neljandaks, maakohus pööras ebaõigesti tõendamiskoormuse ümber ja heitis hoopis kostjale ette, et ta ei tõendanud tööde nõuetele mittevastavust. Tõendite hindamisel tuleb lähtuda TsMS § 405 lg 1 p-st 8 ning TsMS § 232 lg-st 1, mille järgi muuhulgas tuleb kõiki tõendeid analüüsida ja hinnata täielikult. Maakohus jättis tähelepanuta kostja vastuse lisa 3, milles kostja esindaja kirjeldas detailselt muuhulgas, et ka Webasto, mida hageja oli remontinud, tuli uuesti remontida. Maakohus ei tuvastanud sisuliselt, et tasunõude sissenõutavust välistavad vastuväited olid alusetud. Maakohus ei oleks saanud mõista välja tasu tegemata töö eest, sest hageja töö ei olnud VÕS § 637 lg 3 tähenduses valmis.

5(7)

Tsiviilasi nr: 2-16-120664 Viiendaks, kohus asus omaalgatuslikult analüüsima tööde vastuvõtmist ilma, et hagis oleks üldse tööde vastuvõtmise asjaolusid selgitatud ja vastuvõtmisele tuginetud. Kogu vaidlus seisnebki selles, et töid ei ole üle antud. Seejuures ei ole hageja ka ise avaldanud, kuidas ta enda arvates tööd üle andis. Kohtuotsuses tuvastati, et pooled leppisid kokku tööde vastuvõtmise, kuid sellise kokkuleppe tuvastamist ei ole hagiavalduses palutud teha. Samuti ei ole hagis esitatud ainsatki väidet sellise kokkuleppe võimalike tingimuste kohta, mistõttu puudus kostjal võimalus selles osas oma arvamust avaldada. Seejuures jättis kohus otsuses selgitamata, millised kokkuleppe tingimused on kohus tuvastanud, st millistel tingimustel on pooled kohtu hinnangul tööde vastuvõtmises kokku leppinud. Maakohus tõlgendas ka faktilisi asjaolusid valesti, tuvastades, et transpordivahendi tagastamisega selle omanikule toimub teostatud remonttööde üleandmine ja vastuvõtmine. Kostja sellega ei nõustu. See ei ole tavaline selles konkreetses valdkonnas ega saa olla tavaline ka laiemalt teenuse osutamise turul. Tavaline on küll see, et peale asja remontimist antakse asi omanikule üle ja omanik võtab asja ka vastu, kuid see ei tähenda, et ka remonditööd võetakse vastu VÕS § 637 lg 4 mõttes automaatselt koos asja vastuvõtmisega. Kostja sellist seisukohta toetab ka VÕS § 644 lg 1. Kuivõrd töö sisuks oli sellise keerulise tehnoloogilise seadeldise nagu raskeveoki remont, siis ei saa eeldada, et veokit remonditöökojast vastu võttes saab lihtsa vaatluse põhjal tuvastada, kas sellele on tehtud diagnostika, kas veermik on remonditud, kas mingisugused mootori või käigukasti sisesed vm varjatud detailid on remonditud. Tööde kvaliteedile vastavuse selgitamiseks ongi vajalik veokit kasutada ja veenduda, et saavutatud tulemus vastab ootustele. Seetõttu, kui maakohus tuvastas kokkuleppe vastuvõtmise kohta, siis tulnuks tuvastada ka selle kokkuleppe tingimused (tähtaeg, vastuvõetuks lugemise kord jm). Maakohus ei ole neid tingimusi kohtuotsus märkinud, millest tulenevalt ei saanud ta ka asuda seisukohale, et kostja selle kokkuleppe alusel tööd vastu võttis.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Kolleegium, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 keelduda.
7.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Praeguses asjas palusid hagejad mõista kostjalt välja põhivõla 1904 eurot 13 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 145 eurot 14 senti ja põhivõlalt arvestatava edasiulatuva viivise. Seega esitasid hagejad rahalise nõude, mille põhinõue ei ületa 2000 eurot ja põhinõue koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, st tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
8.Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse üksnes juhul, kui maakohus on andnud loa edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seejuures lähtub ringkonnakohus lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud 6(7)

Tsiviilasi nr: 2-16-120664 tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks tarbetuid menetluskulusid.

9.Maakohus ei ole andnud otsuses luba edasikaebamiseks. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ega rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võiks mõjutada lahendit, sh ei ole maakohus hinnanud tõendeid selgelt ebaõigesti. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 1 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagiavaldus tuli rahuldada.
10.Seega ei ole kolleegiumi hinnangul TsMS § 637 lg 21 järgi alust apellatsioonkaebust menetleda.
11.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna hagejal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hüvitada hagejatele apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid. Lisaks on kostjal apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (s.o 225 eurot). Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada kohtule sellekohane taotlus.
12.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna kostja esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
13.Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak

(allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja