Tsiviilasi nr: 2-16-120664
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium
Tsiviilasja number
2-16-120664
Määruse tegemise aeg ja koht
26.06.2019, Tallinn
Kohtukoosseis
Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Liis Arrak ja Ele Liiv
Kohtuasi
RekkaService OÜ hagi Tristeron Logistic OÜ vastu 1904 euro 13 sendi ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2201 eurot 60 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.02.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tristeron Logistic OÜ apellatsioonikaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja) RekkaService OÜ (registrikood 11890563), lepinguline esindaja Marko Tiirik Kostja (apellant) Tristeron Logistic OÜ (registrikood 11015016), lepinguline esindaja Sulev Mander
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Tsiviilasi nr: 2-16-120664 kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-16-120664
Kostja vaidles hagile vastu.
Hagi aluseks olevad asjaolud olid kostja hinnangul esitatud valikuliselt ja moonutatult. Teostatud töid ei olnud võimalik sihipäraselt kasutada ning kostja oli sunnitud tööd uuesti teha laskma. Samuti jättis hageja osa töid (haagise veermiku kontroll ja uute uste kinnituste paigaldamine) üldse teostamata. Kostja teatas teostatud tööde mittevastavusest esimesel võimalusel. 06.03.2016, s.o 7 päeva enne arvel märgitud maksetähtaja saabumist ning hageja väidetud 1-kuulise garantiiaja lõppemist, pöördus kostja hageja esindaja VV poole pretensioonidega. 25.04.2016 saatis hageja kostjale meeldetuletuse tasumata arve kohta, millele kostja esitas 26.04.2016 omapoolsed selgitused, et ei saa arvet nr 7135 sellisena aktsepteerida. 24.05.2016 edastas kostja hagejale täiendavalt Tuusulan Autohuolto OY ja VTA Tehnika AS arved, mis olid seotud kostja ebakvaliteetselt teostatud töö uuesti tegemisega. Kostja esitas hagejale ka nende arvete tasumist tõendavad dokumendid. Samuti oli tööde tegemise käigus hageja poolt vigastatud sõiduki haagise ust. 16.02.2016, s.o vahetult pärast hageja poolt tööde teostamist, edastas kostja (pärast suulist vestlust hagejaga) hagejale pildid haagise ukse vigastustest. Kostja leidis, et hageja ei tõendanud töövõtja tasunõude eeldusi. Hageja ei ole tõendanud töö valmimist, st töövõtulepinguga silmas peetud eesmärgi saavutamist. Töö oli osaliselt tegemata ja et töö ei vastanud lepingutingimustele. Hageja käsitlus sellest, et tema nõue kostja vastu jagunes kaheks iseseisvaks nõudeks, ning et kostjal sai olla etteheiteid hageja tööle, aga mitte varuosadele, oli kostja hinnangul väär. Kostja leidis, et oli õigustatult keeldunud hageja tööde vastuvõtmisest. Töid ei saanud lugeda ka vastuvõetuks, sest teostatud tööd ei vastanud lepingutingimustele. Kuivõrd hageja tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud, st hagejal tasunõuet ei ole, puudus hagejal kostja arvates alus ka viivist arvestada.
Tsiviilasi nr: 2-16-120664 kostjalt lepitud tasu 1904 euro 13 sendi maksmist. Samuti leidis kohus, et hagejal oli õigus nõuda kostjalt ajavahemiku alates 14.03.2016 kuni 14.02.2019 (1067 päeva) eest VÕS § 113 lg 1 lauses teises lauses sätestatud määras viivist 451 eurot 49 senti. Pooled olid kokku leppinud tööde vastuvõtmises, mis nähtus kostjale arve esitamisest koheselt pärast tööde teostamist ja veoki kostjale üleandmist. Kohus leidis, et transpordivahendite remontimiseks kokkulepitud tööde puhul on töö vastuvõtmine tavaline ning see toimub üldjuhul selliselt, et tellija saab pärast tööde tegemist töövõtjalt tagasi sõiduki otsese valduse. Tööd veoki remontimiseks on üldjuhul sellised, mille vastuvõtmine toimub tervikuna. Eeltoodust lähtudes kuulus töövõtulepingust tuleneva tasunõude sissenõutavaks muutumise osas kohaldamisele VÕS § 637 lg 4. Asja lahendamise seisukohast ei omanud seetõttu tähtsust kostja vastuväide, mille kohaselt ei võtnud kostja hagejalt tööd vastu. Kohus märkis, et on selgitas käesolevas asjas kostjale asjaolude tõendamise koormist. Kostja ei kirjeldanud sellele vaatamata töö lepingutingimustele mittevastavust ega esitanud ka töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta tõendeid. Kostja esitatud kirjavahetusest nähtus küll kostja esindaja rahulolematus hageja tehtud tööga, kuid kohtul ei olnud selle põhjal võimalik sisustada töö lepingutingimustele mittevastavust. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-st 1 puudus kohtul õigus omal algatusel otsida poole väidete aluseks olevaid asjaolusid poole esitatud tõendist. Kohus leidis, et kostja ei tõendanud hageja teostatud tööde lepingutingimustele mittevastavust. Kostja põhjendas hageja esitatud arve mitteaktsepteerimist sellega, et hageja oli kostja hinnangul jätnud täitmata poolte kokkuleppe haagise veermiku kontrollimise ja uute uksekinnituste paigaldamise kohta. Maakohus leidis, et kostja ei tõendanud poolte kokkulepet haagisel tööde tegemise kohta. Asja lahendamisel ei omanud tähtsust, kas hageja ja kostja olid kokku leppinud haagise veermiku kontrollis ja uute uksekinnituste paigaldamises. Hageja ei nõudnud kostjalt nimetatud tööde eest tasumist. Samuti ei esitanud kostja kohtu hinnangul hageja vastu VÕS § 110 või § 111 põhinevat kohustuste täitmisest keeldumise vastuväidet ega olnud põhjendanud mittetasumist sellega, et ta ootas hageja kohustuse täitmist. Seetõttu kostja väited haagise veermiku kontrolli ja uute uksekinnituste paigaldamise kokkuleppe täitmata jätmise kohta ei andnud alust hagiavalduse rahuldamata jätmiseks. Kostja põhjendas hageja esitatud arve mitteaktsepteerimist ka sellega, et kostja haagise (registreerimismärgiga 145GV) ust vigastati ajavahemikus, millal hageja teostas kostja tellitud töid. Samas kostja ei avaldanud, millist õiguskaitsevahendit ta haagise ukse kahjustamisele tuginedes kasutas. Kostja ei ole nõudnud hagejalt kahju hüvitamist ega tasaarvestanud oma võimalikku kahju hüvitamise nõuet hageja nõudega. Seetõttu ei olnud asja lahendamisel tähtsust kostja väitel temale kuuluva haagise ukse kahjustamise kohta. Kostja ei kasutanud hageja suhtes õiguskaitsevahendit, mis välistanuks hageja nõude täitmise. Lisaks ei olnud kostja kohtu hinnangul tõendanud haagise kahjustamist. Kostja esitas väite tõendamiseks hageja ja kostja vahel peetud kirjavahetuse, milles sisaldusid 16.02.2016 VVle saadetud e-kirjale lisatud viis fotot haagisest registreerimismärgiga 193GV. Poolte ekirjavahetusest ei nähtunud, et hageja oleks tunnistanud haagise kahjustamist. Lisaks sellele 4(7)
Tsiviilasi nr: 2-16-120664 ei olnud fotodega kohtu hinnangul üldjuhul võimalik tõendada asja kahjustamist konkreetse isiku poolt, vaid üksnes asja seisundit ja seisundi fikseerimise aega. Kostja tõendas, et ta saatis 06.03.2016 hageja esindajale VV-le e-kirja. Pooled ei avaldanud kohtule asjaolusid, et veokil tehtud tööde iseloom oli selline, et tööde lepingutingimustele mittevastavuse korral oleks puudunud võimalus veokit kasutada. Seetõttu oli 23 päeva alates töö vastuvõtmisest kohtu hinnangul mõistlik aeg, et teatada töö lepingutingimustele mittevastavusest. Nimetatud aeg oli piisav tööde lepingutingimustele mittevastavuse ilmnemiseks ja avastamiseks. Kohus leidis, et kostja ei olnud kirjeldanud piisavalt täpselt lepingutingimustele mittevastavust, mistõttu ei saanud kostja töö väidetavale lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kostja 06.03.2016 e-kirjast ei olnud võimalik aru saada, millised veokil tehtud tööd olid tegemata ja millised olid tehtud. Samuti ei olnud võimalik e-kirjast aru saada, millised sõidukil esinevad vead olid kõrvaldamata. VÕS § 644 lg 2 nõuetele vastavast teatest pidi töövõtjale nähtuma vähemalt see, millised tööd olid tellija arvates tegemata, millised olid tehtud lepingutingimustele mittevastavalt. Kostja 06.03.2016 ekirjast eelkirjeldatu ei nähtunud.
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-16-120664 Viiendaks, kohus asus omaalgatuslikult analüüsima tööde vastuvõtmist ilma, et hagis oleks üldse tööde vastuvõtmise asjaolusid selgitatud ja vastuvõtmisele tuginetud. Kogu vaidlus seisnebki selles, et töid ei ole üle antud. Seejuures ei ole hageja ka ise avaldanud, kuidas ta enda arvates tööd üle andis. Kohtuotsuses tuvastati, et pooled leppisid kokku tööde vastuvõtmise, kuid sellise kokkuleppe tuvastamist ei ole hagiavalduses palutud teha. Samuti ei ole hagis esitatud ainsatki väidet sellise kokkuleppe võimalike tingimuste kohta, mistõttu puudus kostjal võimalus selles osas oma arvamust avaldada. Seejuures jättis kohus otsuses selgitamata, millised kokkuleppe tingimused on kohus tuvastanud, st millistel tingimustel on pooled kohtu hinnangul tööde vastuvõtmises kokku leppinud. Maakohus tõlgendas ka faktilisi asjaolusid valesti, tuvastades, et transpordivahendi tagastamisega selle omanikule toimub teostatud remonttööde üleandmine ja vastuvõtmine. Kostja sellega ei nõustu. See ei ole tavaline selles konkreetses valdkonnas ega saa olla tavaline ka laiemalt teenuse osutamise turul. Tavaline on küll see, et peale asja remontimist antakse asi omanikule üle ja omanik võtab asja ka vastu, kuid see ei tähenda, et ka remonditööd võetakse vastu VÕS § 637 lg 4 mõttes automaatselt koos asja vastuvõtmisega. Kostja sellist seisukohta toetab ka VÕS § 644 lg 1. Kuivõrd töö sisuks oli sellise keerulise tehnoloogilise seadeldise nagu raskeveoki remont, siis ei saa eeldada, et veokit remonditöökojast vastu võttes saab lihtsa vaatluse põhjal tuvastada, kas sellele on tehtud diagnostika, kas veermik on remonditud, kas mingisugused mootori või käigukasti sisesed vm varjatud detailid on remonditud. Tööde kvaliteedile vastavuse selgitamiseks ongi vajalik veokit kasutada ja veenduda, et saavutatud tulemus vastab ootustele. Seetõttu, kui maakohus tuvastas kokkuleppe vastuvõtmise kohta, siis tulnuks tuvastada ka selle kokkuleppe tingimused (tähtaeg, vastuvõetuks lugemise kord jm). Maakohus ei ole neid tingimusi kohtuotsus märkinud, millest tulenevalt ei saanud ta ka asuda seisukohale, et kostja selle kokkuleppe alusel tööd vastu võttis.
Tsiviilasi nr: 2-16-120664 tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks tarbetuid menetluskulusid.
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.