28. veebruar 2019.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-120664
Tsiviilasi
RekkaService OÜ hagi Tristeron Logistic OÜ vastu raha tasumise nõudes
Hagihind
2201,60 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
RekkaService OÜ (registrikood 11890563, aadress UusSadama tn 21, 10120 Tallinn) Lepinguline esindaja Marko Tiirik (elektronpost [email protected])
Kostja
Tristeron Logistic OÜ (registrikood 11015016, aadress SuurSõjamäe tn 36, 11415 Tallinn) Lepinguline esindaja Sulev Mander (elektronpost [email protected])
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta tähelepanuta Tristeron Logistic OÜ (registrikood 11015016) 02.04.2018.a kohtule esitatud dokumentaalne tõend „Tuusulan Autohuolto Oy LASKU 18.3.2016 Laskunro 5348 Määräysnro 4840“.
2.Rahuldada RekkaService OÜ (registrikood 11890563) hagiavaldus Tristeron Logistic OÜ (registrikood 11015016) vastu.
3.Välja mõista Tristeron Logistic OÜ-lt (registrikood 11015016) RekkaService OÜ (registrikood 11890563) kasuks 2355,62 (kaks tuhat kolmsada viiskümmend viis koma kuuskümmend kaks) eurot.
4.Välja mõista Tristeron Logistic OÜ-lt (registrikood 11015016) RekkaService OÜ (registrikood 11890563) kasuks viivis põhinõude 1904,13 (üks tuhat üheksasada neli koma kolmteist) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 15.02.2019.a (viieteistkümnendast veebruarist kahe tuhande üheksateistkümnendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 1452,64 (üks tuhat nelisada viiskümmend kaks koma kuuskümmend neli) eurot.
6.Jätta menetluskulud Tristeron Logistic OÜ (registrikood 11015016) kanda.
7.Määrata kindlaks RekkaService OÜ (registrikood 11890563) menetluskulud riigilõiv 250 (kakssada viiskümmend) eurot ja lepingulise esindaja tasu 450 (nelisada viiskümmend) eurot.
8.Välja mõista Tristeron Logistic OÜ-lt (registrikood 11015016) RekkaService OÜ (registrikood 11890563) kasuks menetluskulud 700 (seitsesada) eurot.
9.Välja mõista Tristeron Logistic OÜ-lt (registrikood 11015016) RekkaService OÜ (registrikood 11890563) kasuks viivis menetluskulude 700 (seitsesada) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.RekkaService OÜ (hageja) esitas 14.09.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Tristeron Logistic OÜ (kostja) vastu (tl 1). Pärnu Maakohus lõpetas 05.12.2016 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (tl 20). Hageja esitas 21.02.2017 hagiavalduse (tl-d 27-31). Hageja esitas 08.05.2017 menetlusdokumendi hagi puuduste kõrvaldamiseks (tl-d 43-46). Kohus võttis hagi 01.03.2018 menetlusse (tl 49). Kostja vastas hagile 02.04.2018 (tl-d 57-61). Kohus määras 17.12.2018 määrusega asja lahendamise kirjalikus menetluses ja andis pooltele avalduste ja dokumentide tähtaja (tl-d 7677). Hageja esitas 10.01.2019 menetlusdokumendi (tl-d 82-84).
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Hageja ja kostja sõlmisid 12.02.2016 suulise töövõtulepingu transpordivahendi Renault Magnum DXi13 (riiklik registreerimismärk xxx) remonditööde tegemiseks. Lepingu sõlmimisel esindas hagejat V V, kes oli hageja töötaja töökoja juhataja ametikohal. Kostjat esindas lepingu sõlmimisel kostja juhatuse liige T T. Leping sõlmiti hageja tegevuskohaks olevas remonditöökojas asukohaga xxx. Kostja soovis järgmiste tööde tegemist: veoki diagnostika, siduri solenoidi vahetus, gaasipedaali vahetus, retarderi kangi vahetus, webasto remont, ülekäigu silla remont, peegliklaasi vahetus. Kostja soovis, et nimetatud tööde tegemisel soetaks hageja vajalikud varuosad ja kasutaks vajalikke abimaterjale ning paigaldaks need antud veokile. Vastavad varuosad olid peegliklaas RVI, mägipiduri kang, I-Shift siduri solenoid, 2 (8)
gaasipedaal RVI dxi13, tihendi kompl web, põleti at 2000, pistik 4pin, küünal web, leegitunnisti web. Hageja ja kostja ei ole kokku leppinud haagisega seotud tööde tegemises. Hageja tegi enne lepingu sõlmimist kostja jaoks tööde ja varuosade maksumuse kalkulatsiooni ja esitas selle kostjale paberkandjal vahetult läbirääkimiste ajal. Kostja andis vahetult suulise nõusoleku nimetatud tööde tegemiseks, varuosade ja abimaterjali paigaldamiseks ning tööde, varuosade ja abimaterjali maksumuse osas, milleks oli 1904,13 eurot koos käibemaksuga. Tasu varuosade ja abimaterjalide eest oli 1547,72 eurot ja tasu remonditööde eest 356,41 eurot. Hageja ja kostja leppisid kokku, et hageja esitab kostjale arve lepingust tulenevas raha tasumise nõudes koheselt peale tööde teostamise ja sõiduki kostjale üle andmist. Hageja ja kostja leppisid kokku, et arve edastatakse kostjale e-kirjaga. Hageja ja kostja leppisid kokku, et arve tasumise tähtpäev on arve esitamisele järgnev 30. kalendripäev ehk 13.03.2016. Hageja andis tehtud remonditöödele kostjale ühekuulise garantii. Varuosadele kehtis tootja kuuekuuline garantii. Veoki hagejale üleandmise kohaks oli hageja tegevuskohaks olev remonditöökoda asukohaga xxx. Veoki kostjale üleandmise kohaks pärast remonti oli hageja tegevuskohaks olev remonditöökoda asukohaga xxx. Kostja ei ole hageja poole pöördunud seoses garantiiga ehk garantii korras tasuta kõrvaldada tehtud remonditöödes esinenud puudused või siis nõudega välja vahetada tööks mittekõlblik varuosa. Hageja esitas kostjale 12.02.2016 arve nr 7135 tasumise tähtajaga kuni 13.03.2016. Kostja arvet ei tasunud. Pooled ei vaidle selle üle, et tööd on tehtud. Pooled ei vaidle tööde ja paigaldatud varuosade maksumuse üle. Hageja ei nõustu kostja väitega, et tööd on teostatud ebakvaliteetselt ja mittenõuetekohaselt. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on arve kätte saanud. Pooled ei vaidle selle üle, et kohustuse täitmise tähtajaks oli arves märgitud tähtaeg. Pooled vaidlevad selle üle, kas tööd on teostatud ebakvaliteetselt ja mittenõuetekohaselt. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on tekitanud kostja vara lõhkumisega kostjale kahju. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on esitanud hagejale pretensiooni seoses väidetava tööde ebakvaliteetsuse ja mittenõuetekohasusega. Kostjal on etteheiteid hageja tööle, mitte aga varuosadele. Kostja ei ole koheselt peale tööde tegemist ja arve saamist esitanud hagejale vastuväidet seoses ebakvaliteetse töödega. Hageja on seisukohal, et kostja võttis tööd vastu ning selles osas ei saa vaidlust olla. Hageja avaldab, et veok anti kostjale üle 12.02.2016. Haagise üleandmist ei ole toimunud. Hagejale ei ole teada, mis tööd on kostja arvates tegemata. Hageja ei ole omaks võtnud väidet, et teostatud tööd on ebakvaliteetsed. Kostja teatas töö lepingutingimustele mittevastavusest esmakordselt 06.03.2016 e-kirjaga ehk 23 päeva peale sõiduki enda otsesesse valdusesse saamist. Kostja on töö lepingutingimustele mittevastavusest teatanud üldsõnaliselt, teade puudustest ei ole konkreetne ja täpne. Hagejale ei ole midagi teada kostja haagise ukse lõhkumisest (tl-d 27-31, 43-46, 82-84).
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Hageja ja kostja sõlmisid 12.02.2016 suulise töövõtulepingu remonditööde tegemiseks transpordivahendil Renault Magnum DXi13 (veok koos haagisega, riiklik registreerimismärk xxx). Kostja juhatuse liige T T suhtles remonditööde teostamise küsimustes hageja töötaja töökoja juhataja) V Vega (V). Pooled leppisid kokku teostatavates töödes, mille loetelu on märgitud hageja poolt kostjale 12.02.2016 esitatud arvel nr 7135. Hageja ja kostja leppisid täiendavalt kokku haagise veermiku kontrollis ja uute uksekinnituste paigaldamises. Hageja väide garantii andmise kohta remonditöödele ja varuosadele on väär. Hageja väide selle kohta, et kostja ei ole hageja pool pöördunud seoses puudustega remonditöödes või nõudega välja vahetada tööks mittekõlblik varuosa, on väär. Hageja esitas kostjale arve koheselt pärast tööde teostamist ja veokihaagise kostjale üleandmist. Kostja pöördus hageja poole esimesel võimalusel seoses hageja poolt teostatud töödes esinenud puudustega. Kostja haagise ust vigastati ajavahemikus, millal hageja teostas kostja tellitud töid. Kostja vestles 16.02.2016 hagejaga. Kostja edastas 16.02.2016 pärast vestlust hagejaga hagejale pildid haagise ukse vigastustest. Kostja pöördus 06.03.2016 hageja esindaja V Ve poole ja avaldas järgmist: autol xxx on tegemata pooled tellitud tööd; tehtud töödest toimib korralikult ainult gaasipedaal ja Webasto; teised vead on sellised, nagu enne remonti; haagise xxx osas tellitud veermiku kontrolli ja ukse kinnitusaasade remonti ei ole tehtud; haagise uks on puruks sõidetud; kostja ei aktsepteeri esitatud arvet; auto vajab uuesti remonti vigade kõrvaldamiseks; kostja võtab ukse remondiks pakkumised ja esitab hagejale arve sõltuvalt tehtud töödest. Hageja esindaja V V vastas 07.03.2016 kostjale. Hageja esindaja vaidles vastu ukse katki tegemise väitele 3 (8)
ning avaldas, et nemad peavad vead kõrvaldama juhul, kui asjad ei tööta. Kostja esitab 26.04.2016 hagejale vastuseks hageja 25.04.2016 meeldetuletusele selgitused, miks ta ei saa esitatud arvet aktsepteerida. Kostja avaldas, et oli sunnitud hageja ebakvaliteetse töö tõttu laskma teostatud töö uuesti teha. Hageja esindaja V V palub 27.04.2016 saata kostjal arved tehtud kulutuste kohta. Hageja esindaja V V saadab 02.05.2016 meeldetuletuse, et ootab jätkuvalt remondiarveid. Hageja esindaja leiab, et tagastada tuleks väidetavalt mittetöötavad varuosad. Hageja esindaja R H teatab 24.05.2016, et hageja ootab arve 7135 tasumist või kostja ilmumist hageja juurde koos hagejale tarnitud varuosade tagastamisega. Kostja edastab 24.05.2016 hagejale Tuusulan Autohuolto OY ning VTA Tehnika AS arved, mis olid seotud kostja ebakvaliteetselt teostatud töö uuesti tegemisega. Kostja on arved tasunud. Kostja avaldas 24.05.2016 e-kirjas hagejale, et ei aktsepteeri esitatud arvet, sest tellitud teenust ei ole saanud ja haagisel oli lõhutud tagumine uks. Hageja ei teostanud tellitud töid nõuetekohaselt, sest teostatud tööd ei olnud võimalik sihipäraselt kasutada ning kostja oli sunnitud nimetatud tööd uuesti teha laskma. Hageja jättis osa töid üldse teostamata (haagise veermiku kontroll ja uute ustekinnituste paigaldamine). Hageja tekitas haagisele vigastusi ja tekitas sellega kostjale kahju. Kostja teatas tööde mittevastavusest esimesel võimalusel. Hageja on võtnud omaks, et tema poolt teostatud tööd olid ebakvaliteetsed. Kostja ei tellinud hagejalt varuosi ega nende paigaldust. Kostja eesmärk oli kõrvaldada kõik puudused, mis veoki ja haagise sihtotstarbelist kasutamist takistasid. Hageja ei ole tõendanud töö valmimist, st töövõtulepinguga silmas peetud eesmärgi saavutamist. Hageja on omaks võtnud, et ta ei suutnud töövõtulepingut nõuetekohaselt täita. Töö oli osaliselt tegemata (vaegtööd). Töö ei vastanud lepingutingimustele. Puuduste vältimatu kõrvaldamise vajaduse tõttu oli kostja sunnitud tellima hageja töö puuduste kõrvaldamise kolmandatelt isikutelt ning on esitanud selle kohta ka vastavasisulised tõendid. Kostja on õigustatult keeldunud tööde vastuvõtmises. Töid ei saa lugeda ka vastuvõetuks, sest teostatud tööd ei vastanud lepingutingimustele (tl-d 57-61). II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.TsMS § 33 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, taotlus, kaebus või vastuväide ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde. Kui menetlusosalise kohtule esitatud dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud juhul, kui tõendi tõlkimine on selle sisu või mahtu arvestades ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi vastuvõtmisele vastu. TsMS § 33 lg 3 sätestab, et kui tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta avalduse, taotluse, kaebuse, vastuväite või dokumentaalse tõendi tähelepanuta. Kostja esitas 02.04.2018 kohtule soome keelse dokumentaalse tõendi „Tuusulan Autohuolto Oy LASKU 18.3.2016 Laskunro 5348 Määräysnro 4840“ (tl 69). Kohus kohustas kostjat esitama dokumentaalse tõendi tõlge soome keelest eesti keelde hiljemalt 11.01.2019 (tl-d 76, 77 p 11). Hageja on vastu vaielnud soome keelse tõendi vastuvõtmisele vastu (tl 83 p 5). Kostja ei esitanud tõendit kohtu määratud tähtaja jooksul. Eeltoodut arvestades jätab kohus kostja esitatud soome keelse tõendi tähelepanuta.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et pooled sõlmisid 12.02.2016 suulise töövõtulepingu transpordivahendi Renault Magnum DXi13 (riiklik registreerimismärk xxx) remonditööde tegemiseks. Hageja avaldatu kohaselt soovis kostja järgmiste tööde tegemist: veoki diagnostika, siduri solenoidi vahetus, gaasipedaali vahetus, retarderi kangi vahetus, webasto remont, ülekäigu silla remont, peegliklaasi vahetus. Kostja soovis, et nimetatud tööde tegemisel soetaks hageja vajalikud varuosad ja kasutaks vajalikke abimaterjale ning paigaldaks need antud veokile. Vastavad varuosad olid peegliklaas RVI, mägipiduri kang, I-Shift siduri solenoid, gaasipedaal RVI dxi13, tihendi kompl web, põleti at 2000, pistik 4pin, küünal web, leegitunnisti web. Kostja ei vaidle hageja väidetele vastu 4 (8)
ning kinnitab, et pooled leppisid kokku teostatavates töödes, mille loetelu on märgitud hageja poolt kostjale 12.02.2016 esitatud arvel nr 7135. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väidetele, et kokkulepitud tasu suuruseks oli 1904,13 eurot koos käibemaksuga ja tasumise tähtajaga kuni 14.03.2016. Kuivõrd pooled eelnevalt loetletud asjaolude üle ei vaidle, ei vaja need asjaolud kohtu hinnangul eraldi tõendamist ja kohus saab asja lahendada nende asjaolude pinnalt (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kostja leiab, et hageja ja kostja leppisid täiendavalt kokku haagise veermiku kontrollis ja uute uksekinnituste paigaldamises. Hageja ei ole kostja väidet omaks võtnud. Kohus andis kostjale võimaluse esitada tõendeid kokkuleppe kohta (tl 77, p 6). Kostja esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub üksnes kostja väide sellise kokkuleppe kohta. Hageja ei ole kirjavahetuses kostjaga sellise kokkuleppe sõlmimist tunnistanud. Kohus on seetõttu seisukohal, et kostja ei ole tõendanud poolte kokkulepet haagisel tööde tegemise kohta.
6.VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on pooled kokku leppinud tööde vastuvõtmises, mis nähtub hageja poolt kostjale arve esitamisest koheselt pärast tööde teostamist ja veoki kostjale üleandmist. Lisaks sellele leiab kohus, et transpordivahendite remontimiseks kokkulepitud tööde puhul on töö vastuvõtmine tavaline ning toimub üldjuhul selliselt, et tellija saab pärast tööde tegemist töövõtjalt tagasi transpordivahendi otsese valduse. Kohus leiab, et tööd veoki remontimiseks on üldjuhul sellised, mille vastuvõtmine toimub tavaliselt tervikuna, mitte osaliselt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et töövõtulepingust tuleneva tasunõude sissenõutavaks muutumise osas kuulub kohaldamisele VÕS § 637 lg 4. Kohus on seetõttu seisukohal, et asja lahendamise seisukohast ei oma tähtsust kostja vastuväide, mille kohaselt ei ole kostja hagejalt tööd vastu võtnud.
7.Kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija (vt ka Riigikohtu 18.04.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-61484, p 18; 28.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 22 ja 24). Kui tellija on töö vastu võtnud, saab ta tasu maksmisest keeldumiseks kasutada õiguskaitsevahendeid, kuid peab arvestama, et asjaolud on tema tõendada, st kui ta ei suuda tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt töövõtja nõuet välistava õiguskaitsevahendi rakendamist (mh eeldusi selle rakendamiseks), peab ta maksma töövõtjale kokkulepitud tasu (vt ka Riigikohtu 28.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-21-80-08, p 31). Kohus on käesolevas asjas kostjale tõendamiskoormis selgitanud (tl 77 p 9). Kohus leiab, et kostja ei ole kirjeldanud töö lepingutingimustele mittevastavust ega esitanud ka töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta tõendeid. Kostja poolt esitatud kirjavahetusest nähtub küll kostja esindaja rahulolematus hageja tehtud tööga, kuid töö lepingutingimustele mittevastavust kohtul selle põhjal sisustada võimalik ei ole (tl-d 62-67). Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 5 lõikest 1 puudub kohtul ka õigus omal algatusel otsida poole väidete aluseks olevaid asjaolusid poole esitatud tõendist. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud hageja teostatud tööde lepingutingimustele mittevastavust.
8.Kostja on põhjendanud hageja esitatud arve mitteaktsepteerimist sellega, et hageja on kostja hinnangul jätnud täitmata poolte kokkuleppe haagise veermiku kontrollimise ja uute uksekinnituste paigaldamise kohta. Kohus leidis eelnevalt, et kostja ei ole tõendanud poolte kokkulepet haagisel tööde tegemise kohta. Kohtu hinnangul ei oma asja lahendamisel tähtsust, kas hageja ja kostja olid kokku leppinud haagise veermiku kontrollis ja uute uksekinnituste paigaldamises. Hageja ei nõua kostjalt nimetatud tööde eest tasumist. Samuti ei ole kostja hageja vastu esitanud VÕS § 110 või 111 põhinevat kohustuste täitmisest keeldumise vastuväidet ega ole põhjendanud mittetasumist sellega, et ta ootab hageja kohustuse täitmist. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et kostja väited haagise 5 (8)
veermiku kontrolli ja uute uksekinnituste paigaldamise kokkuleppe täitmata jätmise kohta ei anna alust hagiavalduse rahuldamata jätmiseks.
9.Kostja on põhjendanud hageja esitatud arve mitteaktsepteerimist sellega, et kostja haagise registreerimisnumbriga xxx ust vigastati ajavahemikus, millal hageja teostas kostja tellitud töid. Kohus märgib, et kostja ei ole avaldanud, millist õiguskaitsevahendit ta haagise ukse kahjustamisele tuginedes kasutab. Seejuures ei ole kostja nõudnud hagejalt kahju hüvitamist ega tasaarvestanud oma võimalikku kahju hüvitamise nõuet hageja nõudega. Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust kostja väide temale kuuluva haagise ukse kahjustamise kohta, sest kostja ei ole kasutanud hageja suhtes õiguskaitsevahendit, mis välistaks hageja nõude täitmise. Lisaks eeltoodule on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud temale kuuluva haagise kahjustamist. Kostja on esitanud väite tõendamiseks hageja ja kostja vahel peetud kirjavahetuse, milles sisaldusid 16.02.2016 V Vele saadetud e-kirjale lisatud viis fotot haagisest registrinumbriga xxx (tl-d 62-65). E-kirjavahetusest ei nähtu, et hageja oleks tunnistanud haagise kahjustamist. Kohtu hinnangul ei ole fotode ja kirjavahetusega tõendatud haagise registreerimisnumbriga xxx ukse kahjustused ega ukse kahjustamine hageja poolt. Kohtu hinnangul ei saa haagisest registreerimisnumbriga xxx tehtud fotodega tõendada haagise registreerimisnumbriga xxx ukse kahjustusi. Lisaks sellele ei ole fotodega üldjuhul võimalik tõendada asja kahjustamist konkreetse isiku poolt, vaid üksnes asja seisundit ja seisundi fikseerimise aega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud kostjale kuuluva haagise ukse kahjustamist hageja poolt. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et kostja väited haagise ukse kahjustamise kohta ei anna alust hagiavalduse rahuldamata jätmiseks.
10.VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 sätestab, et oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Hageja väidab, et kostja ei ole koheselt peale tööde tegemist ja arve saamist esitanud hagejale vastuväidet seoses ebakvaliteetse töödega. Hageja leiab, et kostja on teatanud tööde mittevastavusest alles 06.03.2016 e-kirjaga ehk 23 päeva pärast veoki vastuvõtmist ning on kirjeldanud töö lepingutingimustele mittevastavust üldsõnaliselt. Kostja väidab, et kostja pöördus hageja poole esimesel võimalusel seoses hageja poolt teostatud töödes esinenud puudustega. Kostja on tõendanud, et ta saatis 06.03.2016 hageja esindajale V Vele e-kirja, milles märkis: „Esiteks on autol xxx pooled tööd mis olid tellitud tegemata. Tehtud töödest niipalju, et korralikult toimib ainult gaasipedaal ja Webasto teised, vead on sellised nagu enne remonti. Haagise xxx puhul ei tehtud üldse midagi kuigi oli tellitud veermiku kontroll ja ukse kinnitusaasade remont“ (tl 65 pöördel). Pooled ei ole avaldanud kohtule asjaolusid, et veokil tehtud tööde iseloom oli selline, et tööde lepingutingimustele mittevastavuse korral oleks puudunud võimalus veokit kasutada. Seetõttu leiab kohus, et 23 päeva alates töö vastuvõtmisest mõistlik aeg, et teatada töö lepingutingimustele mittevastavusest, sest nimetatud aeg oli piisav tööde lepingutingimustele mittevastavuse ilmnemiseks ja avastamiseks. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole kirjeldanud lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt. Kostja 06.03.2016 e-kirjast ei ole võimalik aru saada, millised veokil tehtud tööd on tegemata ja millised on tehtud. Samuti ei ole võimalik e-kirjast aru saada, millised sõidukil esinevad vead on kõrvaldamata. Kohtu hinnangul peab VÕS § 644 lg 2 nõuetele vastavast teatest töövõtjale nähtuma vähemalt see, millised tööd on tellija arvates tegemata, millised on tehtud lepingutingimustele mittevastavalt. Kostja 06.03.2016 e-kirjast eelkirjeldatu ei nähtu. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et kostja ei ole lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldanud, mistõttu ei või kostja töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. 6 (8)
11.Kohus tuvastas eelnevalt, et pooled on sõlminud kokkuleppe töö tegemiseks maksumuse 1904,13 eurot, kostja on töö vastu võtnud, kostja ei ole tõendanud töö lepingutingimustele mittevastavus, kostja ei teavitanud hagejat töö lepingutingimustele mittevastavusest nõuetekohaselt, kostja ei ole tõendanud kostja haagise kahjustamist hageja poolt ega ole haagise kahjustamisele tuginedes kasutanud hageja suhtes õiguskaitsevahendeid. Kohus on seetõttu seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt kokku lepitud tasu 1904,13 eurot maksmist.
12.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt ajavahemiku 14.03.2016 kuni 14.02.2019 (1067 päeva) eest viivise 451,49 eurot tasumist ning alates 15.02.2019 VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras viivise tasumist protsendina põhinõudelt, kuid mitte põhinõuet ületavas ulatuses. Kohus tuvastas, et hagejal on õigus nõuda kostjalt kokkulepitud tasu 1904,13 eurot maksmist. Kohtu hinnangul on hagejal seetõttu õigus nõuda kostjal põhinõudelt arvestatud viivise tasumist. Kohtu hinnangul on hagejal õigus nõuda kostjalt ajavahemiku 14.03.2016 kuni 14.02.2019 (1067 päeva) eest VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras viivist summas 451,49 eurot. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivis põhinõude 1904, eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 15.02.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 1452,64 eurot (TsMS § 367). Kohus lähtub viivisenõude piiramisel hageja taotlusest, mille kohaselt ei tohi viivisenõue kokku ületada põhinõuet.
13.Arvestades kohtu tuvastatud asjaolusid ja hageja nõuet, kuulub hagiavaldus rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõudena kokkulepitud tasu 1904,13 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 451,49 eurot ja viivise põhinõude 1904, eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 15.02.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 1452,64 eurot.
14.TsMS § 405 lg 1 p 10 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Kohus menetles asja hagihinnast tulenevalt lihtmenetluses. Kohus on seisukohal, et asja lihtsustatud korras menetlemise eesmärgiks on asja kiirem lahendamine, sealhulgas kohtuasjas tehtava kohtulahendi kiirema täitmisele pööramise võimaldamine. Kohus arvestab käesoleval juhul asjaoluga, et pooled tegutsevad majandustegevuses ning nende vaheline võlasuhe tuleneb äritehingust. Majandustegevuses tegutsevate isikute puhul peab asjas tehtav kohtulahend võimaldama võlausaldajal teostada oma õigusi hilinenud maksete korral täielikult ja tõhusalt. Kohus tunnistab TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel otsuse viivitamata täidetavaks ilma tagatiseta.
15.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse ja tegi sellega otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
7 (8)
16.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on avaldanud, et ta on asjas tasunud riigilõivu 250 eurot. Kohtu hinnangul on riigilõivu tasumine asjas tõendatud. Riigilõivu tasumine oli menetlustoimingute tegemise eeldusena vältimatu menetluskulu. Kohus määrab kohtukulude suuruseks 250 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on avaldanud, et hageja lepingulisel esindajal on kulunud õigusteenuse osutamisele aega 4,5 tundi. Hageja lepingulise esindaja osutas õigusteenust, mille sisuks oli hagi koostamine, komplekteerimine, kohtule esitamine, hagi puuduste kõrvaldamine, kostja vastusega ja kohtu 17.12.2018 määrusega tutvumine ja hageja seisukoha koostamine. Kohtu hinnangul on eelnimetatud toimingute tegemine olnud vajalik hageja õiguste teostamiseks kohtumenetluses. Õigusteenuse osutamisele tehtud ajakulu on põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole sarnase mahu ja keerukusastmega asjas vähemalt keskmise kvaliteediga õigusteenuse osutamine väiksema ajakuluga võimalik. Hageja on avaldanud lepingulise esindaja tasu suuruseks 100 eurot tunnis. Kohtu hinnangul ei erine tasu suurus oluliselt sarnase teenuse turuhinnast, mistõttu on tunnitasu määr põhjendatud. Kohus määrab lepingulise esindaja kulude suuruseks 450 eurot (4,5 tundi * 100 eurot = 450 eurot). Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse 700 eurot (riigilõiv 250 + lepingulise esindaja kulud 450 eurot = 700 eurot) ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks hageja taotluse alusel välja viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 700 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni (TsMS § 177 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ T Ventsli kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.