Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Marget Henriksen
Kohtujurist
Kaia Hälvin
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. juuni 2019.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-131753
Tsiviilasi
Osaühing Aktiva Finants hagi V Z vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1 623,88 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht Tallinn, A. Weizenbergi tn 20, 10150) Hageja lepinguline esindaja: Marilin Palts Kostja: V Z (isikukood XXX, registrijärgne elukoht XXX)
TsMS § 407 lg-s 1 on sätestatud, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on 15.05.2019.a kostjale kätte toimetatud TsMS § 3141 lg 2 alusel. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Seega on kohtul õigus teha TsMS § 407 lg 1 alusel käesolevas asjas tagaseljaotsus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja
avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kui poolte sõlmitud leping on tühine, on VÕS § 1028 lg 1 alusel õigus nõuda tühise lepingu järgi üleantu tagastamist isikult, kelle kasuks sooritus tehti (vt Riigikohtu 29. novembri 2017.a otsus tsiviilasjas nr 2-16-8456, p 18). VÕS § 4062 lg 3 järgi kui tarbijakrediidileping on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud seaduse järgi TsÜS § 86 lg 4 kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Laenu tagastamise tähtaeg oli 07.06.2014.a. VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud intressi määraks tuleb lugeda ajavahemikus 07.06.2013 – 30.06.2013 0,75%, 01.07.2013 – 31.12.2013 0,50% ja 01.01.2014 07.06.2014 0,25%. Kostja pidi seega saadud laenult 800 eurot tasuma intressi kokku 3,28 eurot. Kuivõrd hageja nõuab intressi alates 07.08.2013 maksest, tähendab, et kostja tasus ära 07.07.2013 intressimakse summas 52 eurot. Kuna laenuleping on aga tühine, siis tuleb 52 eurost lahutada intress summas 3,28 eurot ja ülejäänu lugeda põhivõlgnevuse katteks, mis teeb põhivõlgnevuse jäägiks 667,28 eurot (726 – 48,72). Viivis alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni on 227,80 eurot perioodi 08.06.2014 – 02.05.2018 eest. Kohus leiab, et sissenõudmiskulud 40 eurot on põhjendatud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda 60 % ulatuses. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv kogusummas 225 eurot ning lepingulise esindaja kulud summas 950 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et riigilõivu on makstud õiges ulatuses ja tegemist on põhjendatud kuluga. Kohus leiab, et õigusabikulud ei ole õigustatud enam kui 200 euro ulatuses. Menetluskulud kokku on 425 eurot, millest 60 % on 255 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. 3/4
Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.