2-19-2890/19 - Võlaõigus - Alusetu rikastumine - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

2.Kostja Ahtme Killustik OÜ vaidles hagile vastu. Kostja eeltooduga nõustuda ei saa. Nimelt on kostja seisukohal, et hageja on täitnud kostjale Szilagyi Perzsebet OÜ-le (pankrotis) (endise nimega Astnik Ehitus OÜ) kostjaga sõlmitud müügilepingust tuleneva kohustuse. Tegemist on VÕS § 78 lg 1 tuleneva olukorraga. VÕS § 78 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Kostja ja OÜ Astnik Ehitus vahelises müügilepingus ei ole kokku lepitud, et müügilepingust tulenevad kohustused peab täitma Astnik Ehitus OÜ isiklikult, samuti ei tulene see asjaolu seadusest ega ka kohustuse olemusest. Seega võis hageja täita Astnik Ehitus OÜ kohustuse kostja ees, mida ka 26.02.2016.a. maksega summas 2 611.77 eurot tehti. Hageja tahet täita kolmanda isiku OÜ Astnik Ehitus kohustus kostja ees kinnitavad ennekõike (kuid mitte ainult) asjaolud, et: makse selgitusse on makse tegija poolt märgitud OÜ-le Astnik Ehitus väljastatud arve number (so „arve nr 1“), seega on makse tegija väljendanud selget tahet tasuda just arve nr 1, mis oli väljastatud OÜ-le Astnik Ehitus. Makse selgitusse arve numbri märkimine eeldab makse tegija poolt selget tahtlust ja teadlikku tegutsemist; b) Hageja poolt 26.02.2016.a. tehtud makse summa 2 611.77 eurot ühtib OÜ-le Astnik Ehitus Ehitus väljastatud arve nr 1 summaga 2 611.70 eurot. Ka sellise täpse numbri sisestamine maksekorraldusse eeldab teadliku ja tahtliku käitumist ehk makse tegija soov oli tasuda justnimelt antud summas arvet; c) Hageja juhatuse liige on OÜ Astnik Ehitus endiste juhtorganite ja omanike (N. A. ja N. A.) lähikondne (tütar) ning nimetatud ajal oli maksete tegemine OÜ Astnik Ehitus juhtorganitega seotud teistest ühingutest (näiteks ka N. A.ile kuuluvast OÜ-st Astnik Finants (lisa 1)) tavapärane praktika; d) OÜ Astnik Ehitus kandis selleks samal päeval hagejale spetsiaalselt 3000,00 eurot, mille arvelt ka makse sooritati. Kostja hinnangul ei saa pidada eluliselt usutavaks, et hageja juhatuse liikmeks olnud isik teeb „kogemata“ makse, mis ühtib nii summaliselt, kui ka makse selgituse poolest sama isiku lähikondsega seotud äriühingule väljastatud arvega, seda veel olukorras, kus OÜ-l Astnik Ehitus endal makse tegemiseks raha. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et hageja juhatuse liikmel oli makse teostamise hetkel, s.o 26.02.2016. a kehtiv töösuhe OÜ-ga Astnik Ehitus (kehtiva nimega Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis)), mille alusel oli tema kohustuseks maksete tegemine OÜ-st Astnik Ehitus ega ka selle kohta, et ta eksis makse tegemisel pangalingi valikul. Hageja juhatuse liikme seletuskiri, mis on hagi lisaks nr 3, ei ole TsMS kohaselt tõend. Hageja esitatud juhatuse liikme seletuskirja näol on tegemist asjast huvitatud menetlusosalise seletusega, a)

mis ei ole TsMS § 229 lg 2 mõistes tõendiks ja tuleb tähelepanuta jätta. TsMS § 229 lg 2 järgi võib hagimenetluses olla tõendiks tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Ühtegi TsMS § 229 lg 2 esitatud tõendit ülalnimetatud väidete tõestamiseks ei ole hageja poolt esitatud. Hagejal on ka tõendamata väide, et tal oli üldse ligipääs OÜ Astnik Ehitus arveldusarvele. Kostja käsituses oleva AS SEB Pank vastuse kohaselt sellist õigust hageja juhatuse liikmel ei olnud, mistõttu ei saa vastata ka tõele hageja paljasõnaline jutt makse tegijate segamini ajamisest. Hageja ei olnud isikuks, kellel oli ligipääs OÜ Astnik Finants kontole ja seega ei saanud minna kahe äriühingu kontod segamini. Kostja esitatud OÜ Astnik Ehitus pangakonto väljavõttest nähtub, et 26.02.2016.a. ei olnud OÜ Asnik Ehitus pangakontol sellises ulatuses rahalisi vahendeid, mille arvelt oleks OÜ Astnik Ehitus üldse saanud kostjale makset summas 2611,77 eurot teha. OÜ Astnik Ehitus konto algjääk oli 26.02.2016.a. 0,08 eurot ja lõppjääk 0,27 eurot (lisa 2). Kontole on laekunud 26.02.2016.a. 3000,00 eurot, mis on kohe ka edasi kantud hagejale. Kuna kontol puudus raha, mille arvelt makset teha, siis ei ole ka usutav hageja juhatuse liikme paljasõnaline jutt, et ta eksis äriühingu valikul kelle alt makset teha. Pangakonto liikumised kinnitavad hoopis vastupidist. OÜ Astnik Ehitus kontolt on kantud raha teadlikult hagejale, kes on seejärel täitnud oma arveldusarve vahendusel OÜ Astnik Ehitus erinevaid kohustusi. Lisaks on kummastav, miks hageja viivitas väidetava „eksliku“ makse tagasinõudmisega ligi 3 aastat (s.o peaaegu aegumistähtaja lõpuni), mitte ei palunud seda koheselt tagastada. Nimetatud „eksitus“ ilmneks makse tegemise kuule järgneval kuul, kui hageja olles käibemaksukohuslane (lisa 4) oleks pidanud esitama käibemaksudeklaratsiooni ja selleks teostama ka vajaliku raamatupidamise. Ometigi ei ole keegi peale makse tegemist mõistliku aja jooksul kostja poole pöördunud. Hageja pöördus nõudega kostja poole alles siis, kui ilmes, et OÜ Astnik Ehitus (pankrotis) pankrotimenetluses on kostja asunud toetama ja hääletama nende võlausaldajatega ühiselt, kes soovivad OÜ Astnik Ehitus (pankrotis) maksejõuetuks muutnud isikutelt (hageja juhatuse liikme ema ja isa) hüvitist. Peale seda on hageja muutunud oma seisukohta makse osas ja asunud paljasõnaliselt väitma, et tegemist oli ekslikult kantud rahaga.

7.Kostja esitas vastuväite, et hageja tegi makse teadlikult Astnik Ehitus OÜ eest, sest Astnik Ehitus OÜ ja Astnik Grupp OÜ juhatuse liikmed on lähisugulased ning selline praktika tasuda teise perekonnale kuuluva ettevõtte arveid pereliikmetele kuuluvate ettevõtete kaudu on toimunud ka varem. VÕS § 78 lg.1 sätestab kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Vaidlust ei ole selle üle, et Astnik Ehitus OÜ-l ei olnud kohustust täita isiklikult oma kohustus kostja ees. Kui kolmas isik täidab võlgniku kohustuse, vabaneb võlgnik kohustuse täitmisest ning võlausaldaja ei saa seda enam temalt nõuda. Samas on tõendamist leidnud, et kostja võlausaldaja on esitanud Astnik Ehitus OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses vastava nõude. Kohus leiab, et selline väidetav eksimus nagu seda hagiavalduses kirjeldatakse, ei ole tavapärane, so A. A., kes on ja oli tehingu tegemise ajal hageja juhatuse liige, töötas hagis märgitud tehingu tegemise ajal ka Astnik Ehitus OÜ-s lepingulisel alusel, maksis ekslikult Astnik Ehitus OÜ kohustuse kostja eest hageja arvelt. Tunnistajana ülekuulatud Astnik Ehitus OÜ (pankrotis) juhatuse liikme N. A. ütluste järgi oli A. A.l õigus muu hulgas ka Astnik Ehitus OÜ arvete tasumiseks. N. A. kinnitas tunnistajana, et kõik tehingud, mida A. A. tegi, olid eelnevalt kooskõlastatud temaga ja ta andis selleks Anastassija A.le pin-kalkulaatori. Seega sai A. A. tasuda arve vaid siis, kui see oli eelnevalt N. A.ga kooskõlastatud. Vaidlust ei ole selle üle, et tasumise ajal Astnik Ehitus OÜ kontol tasumiseks vajalikku summat ei olnud ja sellest pidi olema teadlik nii juhatuse liige N. A. (eeldades juhatuse liikme hoolsuskohustust) ning samas pidi seda märkama A. A. (tema vastava töökogemus oli juba alates 2014). Antud juhul tasuti aga Astnik Ehitus OÜ kohustus Astnik Grupp OÜ arvelt, seejuures märkega „arve nr 1“, millist kohustust hagejal kostja ees ei olnud. Tunnistaja N. A. ütluste kohaselt oli ta haige ja sel päeval (26.02.2016) tegi tema eest Astnik Ehitus OÜ nimel makseid tütar A. A.. Tsiviilasja materjalide kohaselt laekus 26.02.2016 Astnik Ehitus OÜ kontole 3000 eurot, mis koheselt kanti Astnik Grupp OÜ kontole ning Astnik Ehitus kontole ei jäänud vajalikku summat, et tasuda kohustust kostjale. Kui A. A. 26.02.2016 Astnik Ehitus OÜ nimel makseid tegi, pidi ta märkama, et Astnik Ehitus OÜ kontol puudub vajalik raha kohustuse täitmiseks kostja ees. Oluline asja lahendamisel on ka see, et tunnistaja N. A. ja hageja seadusliku esindaja ütlused selle kohta, millal saadi eksimusest teada, on erinevad. Hageja seaduslik esindaja kinnitas, et juhatuse liikmetega arutati tagasimakse nõuet juba alates teisest kuust peale makset. Paari kuu jooksul 4(6)

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus on seisukohal, et seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb hagimenetluse kulud jätta põhjendatud ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on seisukohal, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-4-15; 3-2-1115-14). Kostja esitas maakohtule 10.06.2019 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja kulutanud õigusabile kokku 8,75 tundi tunnitasuga 120 eurot, menetluskulud kokku 1050 eurot sh vastus hagile 570 eurot (4,75*120), ettevalmistus 13.05.2019 kohtuistungiks 240 eurot (2*120) ja 10.06.2019 istungiks 60 eurot (120/2), 13.05.2019 istungil osalemine 60 eurot (120/2) ja 10.06.2019 istungil osalemine 120 eurot. 5(6)