Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. märts 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-2890
Tsiviilasi
Astnik Grupp OÜ hagi Ahtme Killustik OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 2611,77 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 21. juuni 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Astnik Grupp OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
18. veebruar 2020 kell 11.00 Apellant: Astnik Grupp OÜ (hageja), rk 12268682; esindaja vandeadvokaat Margus Kiir
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja: Ahtme Killustik OÜ (kostja), rk 10828326; esindaja Jaanus Silm
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 21. juuni 2019 otsus muutmata.
2.Jätta Astnik Grupp OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud apellandi Astnik Grupp OÜ kanda.
4.Määrata Ahtme Killustik OÜ ringkonnakohtus kantud menetluskulude suuruseks 930 eurot ja mõista menetluskulu 930 eurot välja Astnik Grupp OÜ-lt Ahtme Killustik OÜ kasuks. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Astnik Grupp OÜ (hageja) esitas 22.02.2019 hagi Ahtme Killustik OÜ (kostja) vastu alusetu rikastumise tulemusel saadud 2611,77 euro väljamõistmiseks. Hagi asjaolude kohaselt tasus hageja 26.02.2016 ekslikult kostjale 2611,77 eurot. Mitte ühtegi kohustust hagejal taoliseks ülekandeks polnud, ülekanne tehti hageja juhatuse liikme Anastassia Avdejeva eksimusel. 26.01.2016 väljastatud arve nr 1 alusel pidi A. Advejeva kandma sama summa Antsik Ehitus OÜ-lt (praeguse nimega Szilagyi Perzsebet OÜ-ga (pankrotis) edaspidi otsuses nimetatud võlgnik) OÜ-le Ahtme Killustik, kuid ekslikult kandis üle selle summa hageja arvelt.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja on täitnud kostjale võlgnikuga sõlmitud müügilepingust tuleneva kohustuse. Tegemist on VÕS § 78 lõikes 1 sätestatud olukorraga. Kostja ja võlgniku müügilepingus ei ole kokku lepitud, et müügilepingust tulenevad kohustused peab täitma võlgnik isiklikult, samuti ei tulene see asjaolu seadusest ega ka kohustuse olemusest. Seega võis hageja täita võlgniku kohustuse kostja ees, mida ka 26.02.2016 maksega summas 2 611,77 eurot tehti. Hageja tahet täita kolmanda isiku võlgniku kohustus kostja ees kinnitavad eelkõige järgmised asjaolud: a) makse selgitusse on makse tegija märkinud võlgnikule (kande tegemise ajal OÜ-le Astnik Ehitus) väljastatud arve numbri (s.o „arve nr 1“); seega on makse tegija väljendanud selget tahet tasuda just arve nr 1, mis oli väljastatud võlgnikule; b) hageja 26.02.2016 tehtud makse summa 2611,77 eurot ühtib võlgnikule väljastatud arve nr 1 summaga 2 611,70 eurot; c) hageja juhatuse liige on Võlgniku endiste juhtorganite ja omanike (Natalia Astaševa ja Nikolay Astašev) lähikondne (tütar) ning nimetatud ajal oli maksete tegemine võlgniku juhtorganitega seotud teistest ühingutest tavapärane; d) võlgnik kandis selleks samal päeval hagejale spetsiaalselt 3000,00 eurot, mille arvelt ka makse sooritati.
MAAKOHTU OTSUS
3.Viru Maakohus jättis 21. juuni 2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagejalt mõisteti kostja kasuks välja menetluskulude katteks 1050 eurot.
Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) hageja kandis 26.02.2016 kostja kontole 2611,77 eurot selgitusega „Arve nr 1“; 2) kostja ei olnud esitanud hagejale rahalist nõuet ja hagejale puudusid varasemalt kohustused kostja ees; 3) raha kandis kostjale üle Anastassia Avdejeva, kes oli sel ajal hageja juhatuse liige, kuid töötas ka võlgniku juures; 4) kostja on esitanud sama nõude ka Szilagyi Perzsebet OÜ-ga (pankrotis) (endise nimega Astnik Ehitus OÜ) pankrotimenetluses. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt: kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Antud juhul puudub vaidlus selle üle, et hagejal puudus kohustus nimetatud summa tasumiseks kostjale. VÕS § 78 lg 1 sätestab, et juhul, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Vaidlust ei ole selle üle, et võlgnikul ei olnud kohustust täita isiklikult oma kohustus kostja ees. Kui kolmas isik täidab võlgniku kohustuse, vabaneb võlgnik kohustuse täitmisest ning võlausaldaja ei saa seda enam temalt nõuda. Samas on tõendamist leidnud, et kostja võlausaldaja on esitanud Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses vastava nõude. Selline väidetav eksimus, nagu seda hagiavalduses kirjeldatakse (teise ettevõte kontolt ekslik kanne), ei ole tavapärane. Tunnistajana ülekuulatud Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis) juhatuse liikme Natalia Astaševa ütluste järgi oli Anastassia Avdejeval õigus muu hulgas ka Szilagyi Perzsebet OÜ arvete tasumiseks. Natalia Astaševa kinnitas tunnistajana, et kõik tehingud, mida Anastassia Avdejeva tegi, olid eelnevalt kooskõlastatud temaga ja ta andis selleks Anastassija Avdejevale PINkalkulaatori. Seega sai Anastassia Avdejeva tasuda arve vaid siis, kui see oli eelnevalt Natalia Astaševaga kooskõlastatud. Vaidlust ei ole selle üle, et tasumise ajal võlgniku kontol tasumiseks vajalikku summat ei olnud ja sellest pidi olema teadlik nii juhatuse liige Natalia Astaševa (eeldades juhatuse liikme hoolsuskohustust) ning samas pidi seda märkama Anastassia Avdejeva. Antud juhul tasuti võlgniku kohustus hageja arvelt, seejuures märkega „arve nr 1“, millist kohustust hagejal kostja ees ei olnud. Tunnistaja Natalia Astaševa ütluste kohaselt oli ta haige ja sel päeval (26.02.2016) tegi tema eest võlgniku nimel makseid tütar Anastassia Avdejeva. Tsiviilasja materjalide kohaselt laekus 26.02.2016 võlgniku kontole 3000 eurot, mis koheselt kanti Astnik Grupp OÜ kontole ning võlgniku kontole ei jäänud vajalikku summat, et tasuda kohustust kostjale. Kui Anastassia Avdejeva 26.02.2016 võlgniku nimel makseid tegi, pidi ta märkama, et võlgniku kontol puudub vajalik raha kohustuse täitmiseks kostja ees. Oluline asja lahendamisel on ka see, et tunnistaja Natalia Astaševa ja hageja seadusliku esindaja ütlused selle kohta, millal saadi eksimusest teada, on erinevad. Hageja seaduslik esindaja
kinnitas, et juhatuse liikmetega arutati tagasimakse nõuet juba alates teisest kuust pärast makset. Paari kuu jooksul esitati nõue kostjale. Tunnistaja Natalia Astaševa ütluste kohaselt sai ta eksimusest teada juba veebruari lõpus - märtsi alguses. Tsiviilasjas on tõendatud, et esmakordselt esitas hageja kostjale tagasinõude 7. juulil 2016, s.o enam kui kolm kuud pärast tehingu tegemist. Maakohus märkis, et arvestab otsuse tegemisel ka tunnistaja Natalia Astaševa ütluseid, mille kohaselt tasuti teiste perele kuuluvate ettevõtete poolt aeg-ajalt võlgniku kohustusi. Võttes arvesse eeltoodut, ei ole alusetut rikastumist toimunud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Maakohus oli seisukohal, et sama nõude esitamine kostja poolt võlgniku pankrotimenetluses ei tõenda hagis toodud asjaolusid. Tulenevalt VÕS § 78 lg 1 ei saaks kostja sellist nõuet pankrotimenetluses esitada. Mõistlikku vastust kostja esindaja selle väite kohta ei esitanud. See ei muutnud aga maakohtu veendumust, et alusetut rikastumist ei toimunud.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja mõista kostjalt välja hageja kasuks 2611,77 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus rikkus TsMS § 436 lõiget 1 ning TsMS § 232 lõiget 1 ja 2. Maakohtu järeldused on vastuolulised ning maakohus on jätnud olulises ulatuses tõendid hindamata. Maakohus ei ole tõendeid hinnanud kogumis. Maakohtu järeldus, et toimunud eksitus on tavapäratu, jääb arusaamatuks ja on põhjendamatu. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et 2016. aastast kuni tänaseni nõuab kostja sama arve tasumist võlgniku pankrotimenetluses. Maakohtu järeldus, et kui Anastassia Avdejeva 26.02.2016 võlgniku nimel makseid tegi, pidi ta märkama, et võlgniku kontol puudub vajalik raha kohustuse täitmiseks kostja ees, on vastuolus tõendite ja asjaoludega. A. Avdejeva võis ekslikult ja tähelepanematult toimetada teise äriühingu kontol. Hagejal puudus igasugune huvi ja tahe võlgniku kohustuste täitmiseks kostjale. Maakohus on jätnud tähelepanuta ja hinnanud valikuliselt tunnistaja ütlusi. Tunnistaja (kande tegemise ajal võlgniku, Astnik Ehitus OÜ seaduslik esindaja) on kinnitanud: hageja ei ole täitnud võlgniku korraldusi või kohustusi; hagejal ja võlgnikul ei ole olnud kokkuleppeid, et hageja täidaks võlgniku kohustusi; hageja ei ole võlgnikule laenu andnud; ekslikult tasutud summa tagasinõude osas pidi Astnik Grupp OÜ lahendama tekkinud olukorra ise. Kohtuistungil kinnitas hageja lepinguline esindaja korduvalt, et hageja sai eksitusest teada praktiliselt kohe ning asus telefoni teel summa tagastamist paluma. Asjaolu on kinnitanud ka tunnistaja. Maakohus on jätnud analüüsimata tunnistaja Natalia Astaševa ütlused.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Maakohus on põhjalikult analüüsinud ja selgitanud, miks hagis esitatud väited kostja alusetust rikastumisest ei ole leidnud tõendamist ning miks hagi rahuldamata on jäetud. Asjaolu, et
hageja ei nõustu kohtu järeldustega ei tähenda veel seda, et kohus oleks menetlusnorme rikkunud ja jätnud tõendid hindamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 alusel muutmata ja hageja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad hageja kanda.
7.Hagiavalduse kohaselt tasus A. Avdejeva ekslikult vaidlusaluse summa hageja arvelt kostjale. A. Avdejeva on hageja juhatuse liige, kes samaaegselt oli ka võlgniku (endise nimega Astnik Ehitus OÜ; käesoleval ajal OÜ Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis)) töötaja, kellel oli õigus teha nii hageja kui võlgniku arvelt pangaülekandeid. Ringkonnakohus märgib, et kui hageja leidis, et makse teostati tema juhatuse liikme eksimuse tõttu, siis tekkis tal sisesuhtest nõudeõigus makse teostaja vastu. Makse vahetult teostanud A. Avdejeva (hageja juhatuse liige ja võlgniku töötaja) on võlgniku omanike ja juhtorganite liikmete (Natalja ja Nikolay Astashevi) tütar. Kuna võlgnik on pankrotis, siis on kohane märkida, et pankrotiseaduse § 117 mõttes on tegemist lähikondsetega. A. Avdejeva väitel oli tal korraldus arve tasuda, kuid mitte hageja vaid võlgniku kontolt (lk 7). A. Avdejeva kinnitusel aitas ta sel perioodil võlgniku juhatuse liiget N. Avdejevat maksete tegemisel internetipangas. Vajalikud kasutajatunnused ja paroolid ning konkreetsed korraldused, millised maksed teha, sai A. Avdejeva igakordselt N. Astashevilt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et hageja nõudel puudub alus, kuna VÕS § 78 lg 1 järgi saab makse lugeda kolmanda isiku täitmiseks võlgniku eest. Hageja tasus kostjale tema esitatud arve, mille adressaat oli võlgnik. Kostja võttis täitmise vastu. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja väited tagasinõude esitamise aja osas on vastuolulised ning tõendatud on, et tagasinõue esitati kostjale 7.07.206. Seega kolm kuud pärast ülekande tegemist ning ajal, mil võlgnik oli juba maksejõuetu.
8.Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 78 järgi kolmanda isiku poolt kohustuse täitmine eeldab tahet. Hageja seaduslik esindaja väitis, et hagejal ei olnud tahet võlgniku kohustust täita. Tõendeid tahte puudumise osas hageja maakohtule ei esitanud. Ringkonnakohus leiab, et kuna võlgniku ja hageja omanikud ja juhatuse liikmed on lähikondsed ning võlgnik on pankrotis, siis ei ole tunnistajana ülekuulatud võlgniku juhatuse liikme N. Astashevi ütlused hageja tahte sisustamise osas usaldusväärsed. Ringkonnakohus leiab, et hageja tahet teha makse võlgniku eest tõendavad ülekandega seotud asjaolud – täpne summa ja õiged arve rekvisiidid, samuti võlgniku korraldus hagejale, et „tasu arve ära“. Tahet arvet hageja arvelt (hageja nimelt) tasuda kinnitab kaudselt ka võlgniku ning hageja omanike hilisem käitumine. Nimelt on asjas tõendatud, et N. Astashev asutas juulis 2016 OÜ Astnik Finants, mille tegevuseks oli võlgniku arvete valikuline tasumine. Tunnistaja N. Astasevi ütluste järgi moodustati OÜ Astnik Finants, et arveid maksta, selleks kanti võlgniku arvelt raha OÜ Astnik Finants arvele, maksti liisingut ja osaliselt arveid ka (lk 108). Tahet arve tasuda hageja kontolt tõendab ka see, et vaidlusaluse arve tasumisele eelnevalt kanti võlgniku kontolt hagejale üle 3000 eurot. Hageja ei ole tõendanud, mis oli nimetatud summa
ülekandmise aluseks. Ja ajaliselt hiljem tasuti hagi esemeks olev arve hageja arvelt kostjale. Ringkonnakohtu istungil selgitas kostja, et kostja osutas võlgnikule pidevalt teenuseid, võlgnikul oli juba hulk arveid tasumata ning arvete tasumisega saavutati see, et võlgnikule osutati teenust veel mõnda aega. Ringkonnakohus leiab, et kui alternatiivselt tuvastada, et hageja tahe oli puudustega, siis on hageja kaotanud nõudeõiguse oma hooletuse ja vastuolulise käitumise tõttu. Hageja kinnitas, et võlgnikul oli tahe arve maksta ning selleks andis võlgnik ka oma töötajale korralduse ning kanti üle summa 3000 eurot. Asjaolu, et töötajal oli samaaegselt juurdepääs ka tema endaga seotud (hageja) kontole ning ta kandis arve üle valelt kontolt on võlgniku töötaja ja hageja vaheline vaidlus. Sellise töötaja eksimuse tõttu puudub hagejal alus kostjalt makset alusetu rikastumise alusel tagasinõuda kuna see on hea usu põhimõttega vastuolus ning täitmise nõuet takistab TsÜS § 138 lg 2, mille kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.
9.Ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja poolte menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas apellatsiooniastmes kantud menetluskulude väljamõistmiseks taotluse summas 1530 eurot, millele lisandus kohtuistungil osalemise tasu. Kostja esitas menetluskulude nimekirja, milles märkis, et vastuse koostamise ajakulu oli 5,25 h, kohtuistungi ettevalmistus ja osalemine 2 h (tunnitasu 120 €). Ringkonnakohus leiab, et kostja õigusabi tasu summas 870 eurot on põhjendatud ja vajalik ning kuulub hagejalt väljamõistmisele. Lisaks taotles kostja sõidukulu hüvitamist 200 km eest summas 260 eurot. Sõidukulu osas kuulub taotlus rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus peab põhjendatuks 200 km sõidukulu hüvitamist summas 60 eurot (200 x 0,3).
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.