Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

15.03.2019 esitas Holm Bank AS (endine ärinimi AS Koduliising) seisukoha, et alus võlgniku kohustustest vabastamiseks puudub, võlgnik ei ole teinud nõude katteks ühtegi makset. Ülejäänud võlausaldajad kirjalikku seisukohta ei esitanud. 29.03.2019 kirjaga andis kohus võlgnikule tähtaja hiljemalt 30.04.2019 esitada aruanne. Kohus edastas kirja võlgnikule kontaktandmetel, mis olid kohtule teada menetluse algatamise ajal – epostiaadressile xxxx ja postiga aadressile xxxx. Võlgnik ei ole menetluse ajal teatanud kohtule, et tema kontaktandmed oleks muutunud. Kohus tegi järelpärimised krediidiasutustesse ning Maksu- ja Tolliametile. Päringute vastustest nähtub järgnev: 1) Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik saanud maksustatavat tulu järgmiselt 2013 (kolmel kuul) kokku 835,66 eurot. Ülejäänud aastate kohta andmed puuduvad. 2) võlgnikul oli arvelduskonto Swedbank AS-is, mis on suletud 27.09.2015 võlgnevuse tõttu. Kontole laekus 2013.a töötasu ja edaspidiselt töötutoetus. 11.06.2019 toimunud ärakuulamisele võlgnik ei ilmunud. Võlausaldaja I Z selgitas, et võlgnik pole midagi maksnud ja võlausaldajal pole andmeid võlgniku kohta. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 2 p 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 2 p 2 ja lg 5 kohaldamise eeldusteks on: 1) võlgnik on rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi; 2) võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus on seisukohal, et võlgnik on rikkunud oma kohustust anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta ehk rikkunud PankrS § 173 lg 2 nimetatud kohustusi. See rikkumine kahjustab võlausaldajate huve. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Kui võlgnik seda ei tee, on võlausaldajatel õigus kohtu kaudu nõuda selle põhjuste kohta selgitusi. Antud juhul ei ole võlgnik menetluse ajal vähemalt osadele võlausaldajatele midagi tasunud. Võlgniku poolt menetluse läbiviimisele kaasaaitamine dokumentide esitamise kaudu võimaldaks kontrollida, kas mittetasumine on olnud süüline või on võlgnik teinud siiski kõik endast oleneva, et tulu teenida, kuid see pole õnnestunud. Kuna võlgnik ei ole esitanud nõutud teavet, kuigi kohus on võlgnikule selleks korduvalt andnud tähtaegu, viitab see võlgniku soovile mitte täita võlausaldajate kohustusi ning huvipuudusele käesoleva menetluse läbiviimise suhtes. Selliselt ei vähene võlausaldajate nõuded ning see kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte

tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohtu hinnangul on võlgnik tegutsenud vähemalt raskelt hooletult. Mitme kuu jooksul ei ole võlgnik täitnud kohustust esitada kohtule teavet oma sissetulekute ja kohustuste täitmise kohta. Võlgniku kohustusi menetluse kestel on selgitatud menetluse algatamise määruses; 29.03.2019 kirjas on võlgnikku hoiatatud, et kui ta nõutud andmeid ei esita, võib kohus keelduda kohustustest vabastamisest ja lõpetada menetluse. Seega oli võlgnikule teada aruande esitamata jätmise tagajärjed, kuid sellele vaatamata nõutud infot ei laekunud. Võlgniku rikkumine on selgelt süüline. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnikul puudub huvi menetluse läbiviimisele kaasaaitamise osas. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad V N kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.