Määruse tegemise aeg 20. juuni 2019, Tallinn ja koht Kohtukoosseis
Gaida Kivinurm, Iko Nõmm, Ande Tänav
Kohtuasi
AV hagi omandiõiguse tunnustamiseks, alternatiivselt kaasomandi lõpetamiseks või kasutuskorra kindlaksmääramiseks MG, JP, RK, FJ, VK, VL, MK, UV, AV, AS, ZD, VK, EL, SE, AT, MB, RB, KV, LV, MK, NT, MS, ÜO, NB, RE, AI, JB, JT, VP, KJ, SP, TP, VF, RH, LR, VA, HN, FR, OR, VK, MV, HR, AB, AB, ER, AS, VT, MM, MM, PK, HV, AS, NI, IS, JG, VM, NM, AP, NS, HJ, RN, OK, UL, AU, KR, AM, GS, VE, BH, MV, TP, PP, LJ, HK, VP, JT, LM, MK, AS, AT, HM, KJ, MV, VR, LK, KP, MT, HM, HK, EE, EP, SL, KV, AR, OR, GK, TM, AA, NL, KR, KR, LP, AK, JT, TS, JS, LJ, GV, EK, HS, HK, VG, JT, AP, NI, EH, ÜM, AM, KK, JG, MZ, ER, SS, SK, LV, SV, MK, RM, ET, TT, LM, IS, LV, IJ, AB, RK, KK, HK, AT, LB, AK, RT, UL, LS, AT, VT, EM, JM, VK, SK, UP, ET, HR, SU, AS, AA, AB, MB, MR, BL, LS, IP vastu ning MG jt vastuhagi AV vastu eelnenud olukorra taastamiseks või alternatiivselt kulude hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24. novembri 2017 määrus
Kaebuse esitaja kaebuse liik
ja Puudutatud isikute 1-118 määruskaebus
Menetlusosalised nende esindajad
ja Avaldaja (hageja): AV (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX, lepinguline esindaja Sergei Postnikov Puudutatud isik 1: MG (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 2: JP (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 3: RK (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX
Puudutatud isik 4: FJ (isikukood XXXXXXXXXXX) endine korteriomanik), tänane omanik üldõigusjärglane HJ (isikukood XXXXXXXXXXX) (advokaadil HJ esindusõigus puudub) XXX Puudutatud isik 5: VL (isikukood XXXXXXXXXXX (endine korteriomanik), tänane omanik TS (isikukood XXXXXXXXXXX) (advokaadil TS esindusõigus puudub), XXX Puudutatud isik 6: MK (isikukood XXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 7: UV (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 8: AV (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 9: AS (sündinud XX.XX.XXXX), XXX Puudutatud isik 10: ZD (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 11: EL (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 12: SE (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 13: MB (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 14: LV (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 15: MK (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 16: MS (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 17: ÜO (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 18: NB (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 19: RE (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 20: KJ (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 20: SP (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 21: RH (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 22: LR (sündinud XX.XX.XXXX), XXX Puudutatud isik 23: VA (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 24: HN (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 25: OR (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 26: VK (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX
Puudutatud isik 27: MV (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 28: HR (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 29: AB (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 30: AB (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 31: ER (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 32: AS, (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 33: VT (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 34: MM (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 35: MM (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 36: PK (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 37: IS (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 38: JG (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 39: VM (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 40: NM (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 41: NS (isikukood XXXXXXXXXXX, endine korteriomanik), tänased ühisomanikud AG (isikukood XXXXXXXXXXX) ja AG (isikukood XXXXXXXXXXX) (advokaadil ühisomanike esindusõigus puudub), XXX Puudutatud isik 42: HJ (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 43: RN (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 44: OK (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 45: UL (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 46: KR (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 47: AM (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 48: VE (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 49: MV (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 50: PP (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX
Puudutatud isik 51: LJ (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 52: HK (isikukood XXXXXXXXXXX endine omanik), tänane omanik HK (isikukood XXXXXXXXXXX) (advokaadil HK esindusõigus puudub), XXX Puudutatud isik 53: JT (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 54: LM (isikukood XXXXXXXXXXX endine omanik), tänane omanik AV (isikukood XXXXXXXXXXX) (advokaadil AV esindusõigus puudub), XXX Puudutatud isik 55: MK (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 56: KJ (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 57: VR (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 58: LK (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 59: KP (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 60: HM (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 61: HK (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 62: EE (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 63: EP (isikukood: XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 64: SL (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 65: AR (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 66: AA (isikukood XXXXXXXXXXX endine omanik), tänased ühisomanikud LA (isikukood XXXXXXXXXXX) ja LN (isikukood XXXXXXXXXXX) (advokaadil ühisomanike esindusõigus puudub), XXX Puudutatud isik 67: LP (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 68: AK (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 69: JT (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 70: TS (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 71: JS (isikukood: XXXXXXXXXXX), XX Puudutatud isik 72: GV (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX
Puudutatud isik 73: EK (isikukood XXXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 74: HS (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 75: HK (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 76: VG (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 77: JT (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik 78: AP (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 79: NI (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 80: EH (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 81: ÜM (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 82: AM (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 83: KK (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 84: ER (isikukood XXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 85: SS (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 86: SK (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 87: LV (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 88: SV (isikukood XXXXXXXXXXX endine omanik), tänane omanik KV (isikukood XXXXXXXXXXX) (advokaadil KV esindusõigus puudub), XXX Puudutatud isik 89: MK (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 90: RM (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 91: LM (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 92: IS (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 93: LV (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 94: IJ (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 95: AB (isikukood XXXXXXXXXXX), XX Puudutatud isik 96: KK (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX
Puudutatud isik 97: HK (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 98: AT (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 99: LB (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 100: AK (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 101: RT (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 102: UL (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 103: LS (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 104: AT (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 105: VT (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 106: EM (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 107: JM (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 108: UP (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 109: ET (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 110: HR (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 111: AS (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 112: AA (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 113: AB (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 114: MB (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 115: MR (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 116: BS (endine perekonnanimi L, isikukood
XXXXXXXXXXX), XXX
Puudutatud isik 117: LS (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 118: IP (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isikute 1-118 esindaja vandeadvokaat Kalju Hanni Puudutatud isik 119: HJ (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX
Puudutatud isik 120: TS (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 121: AG (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik 122: AG (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 123: HK (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 124: AV (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 125: LA (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 126: LN (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 127: KV (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 128: VK (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 129: VK (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 130: AT (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 131: RB (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 132: KV (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 133: NT (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 134: AI (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 135: JB (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 136: JT (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 137: VP (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 138: TP (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 139: VF (isikukood XXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 140: FR (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 141: HV (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 142: AS (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 143: NI (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 144: AP (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX
Puudutatud isik 145: AU (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 146: GS (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 147: BH (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 148: TP (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 149: VP (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 150: AS (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 151: AT (endine perekonnanimi S, isikukood
XXXXXXXXXXX), XXX
Puudutatud isik 152: HM (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 153: MV (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 154: MT (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 155: KV (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 156: OR (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 157: GK (endine perekonnanimi R, isikukood
XXXXXXXXXXX), XXX
Puudutatud isik 158: TM (endine perekonnanimi R isikukood
XXXXXXXXXXX), XXX
Puudutatud isik 159: KR (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 160: KR (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 161: NL (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 162: LJ (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 163: JG (isikukood XXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 164: MZ (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 165: EH (endine perekonnanimi T, isikukood
XXXXXXXXXX), XXX
Puudutatud isik 166: TT (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 167: RK (isikukood XXXXXXXXXX), XXX Puudutatud iski 168: SK (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX
Puudutatud isik 169: VK (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 170: SK (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 171: SU (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 172: AK (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX Puudutatud isik 173: MS (isikukood XXXXXXXXXXXXXX Puudutatud isik 174: MP (isikukood XXXXXXXXXXX), XXX
Menetluse liik:
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 24. novembri 2017 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud määruskaebuse esitajate kanda. Jätta menetluskulud kulude puudumise tõttu rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul käesoleva määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetluse käik
1.AV esitas 23.12.2014 Harju Maakohtule hagi Õismäe tee 51/53 korteriomanike vastu (kostjad/puudutatud isikud), milles palus tunnustada tema omandiõigust korteriomandi Õismäe tee 51-47 (nr 18949501) juurdeehitisele, alternatiivselt lõpetada kaasomand juurdeehitisele ja jagada see selliselt, et see jääb hageja omandisse või teise alternatiivina määrata juurdeehitise suhtes kindlaks kasutuskord. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.
2.Kostjad 1-118 esitasid 09.06.2015 vastuhagi, milles palusid kohustada hagejat taastama kaasomanike valduse endine olukord, selleks avama sissepääsud ruumidele nr 47-4 ja nr 47-10 ning sulgema neist suubuvad sissepääsud tema korterisse. Kostjad palusid määrata, et kui hageja kohustust vabatahtlikult kohtuotsuse jõustumisest kahe kuu jooksul ei täida, siis tõstetakse ta vaidlusalustest ruumidest välja ja nõutakse temalt sisse endise olukorra taastamise kulu 2195,88 eurot. Menetluskulud palusid kostjad jätta hageja kanda.
3.Maakohus jättis 06.06.2016 otsusega hagi rahuldamata, rahuldas vastuhagi ja jättis menetluskulud hageja kanda.
4.Ringkonnakohus tühistas 17.03.2017 otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
5.Hageja loobus 20.09.2017 omandi tunnustamise ja korteriomandi osa eraldamise nõuetest. Asjaolud
6.Avalduse 20.09.2017 tervikteksti kohaselt palus hageja määrata korteriomandile aadressil Õismäe tee 51-47 Tallinn juurdeehitatud ruumide, mis on plaanil märgitud numbritega 47-4 (tuba) ja 47-10 (abiruum), kasutuskord kindlaks selliselt, et kinnisasja nr 18949501 igakordne omanik on õigustatud tähtajatult ja ainuisikuliselt ruume, kokku suurusega 26,30 m2 kasutama, kohustusega igakuiselt tasuda teistele kinnisasja kaasomanikele hüvitist 50 eurot kuus. Samuti palus avaldaja tuvastada kaasomanike nõusolek teha kinnistusraamatusse igale kaasomanikule kuuluva kinnisasja registriossa märge kindlaksmääratud kasutuskorra kohta ja kanda märked kinnistusraamatusse. Menetluskulud palus hageja jätta puudutatud isikute kanda.
7.Avaldaja ostis 26.03.2013 TR-lt korteriomandi aadressil Õismäe tee 51-47, Tallinn. Kinnistusraamatu andmetel on korter 66,70 m2, tegelikult kasutab avaldaja 93 m2, seejuures 26,30 m2 ilma õigusliku aluseta. Õismäe tee 51/53 elamute tolleaegse omaniku Vahuri Elamuühistu (likvideerimisel, edaspidi Vahuri EÜ) juhatuse 03.03.1999 otsusega eraldati TR-le neljale trepikojale metallist välisuste (väärtusega 20 000 krooni) paigaldamise eest elamistingimuste parandamiseks Õismäe tee 51 elamu IV trepikojas asuv ruum. 14.06.2001 koostati korteri nr 47 juurdeehitise ehitusprojekt ja 04.10.2001 väljastati ehitusluba. 08.11.2002 sai Vahuri EÜ korteri nr 47 juurdeehitisele, millega ehitati ja võeti ametlikult kasutusse elu- ja abiruumina veel 26,30 m2, kasutusloa.
8.Juurdeehitise kaasomanikud, s.o Õismäe tee 51/53 korteriomanikud ei ole nõus juurdeehitisele omandiõiguse seadmisega. Korteriühistu Uus Vahuri (edaspidi KÜ Uus Vahuri) 05.07.2011 üldkoosolekul otsustati, et võimalik on juurdeehitis avaldajale võõrandada ruutmeetrihinnaga 1000 eurot, kuigi 09.05.2014 AS Pindi Kinnisvara hindamisakti kohaselt on selle väärtus 8000 eurot. Avaldaja keeldus pakutud tingimustel juurdeehitise ostmisest. 26.11.2014 taotles avaldaja KÜ Uus Vahuri juhatuselt pöördumist kõigi ühistu liikmete poole erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks, et saada nõusolek juurdeehitise väljaostmiseks hinnaga 8000 eurot. 15.12.2014 sai avaldaja kirja vaidlusaluste ruumide vabastamise kohta.
9.Avaldaja kasutuses olev juurdeehitis ei takista puudutatud isikutel nende korterite ega kaasomandi kasutamist. Kaasomanikud olid teadlikud juurdeehitisest 15 aastat ega esitanud kuni 2014. aastani ühtegi pretensiooni ega tundnud ruumide vastu huvi, sh ei küsinud, kas nad saavad keldriruumide osasid kasutada või kas tuletõrje läbipääs on endiselt ehitusnormide alusel nõutav. Seega on nad juurdeehitise kasutamisega nõustunud. Tuleb tähele panna, et endise olukorra taastamise initsiaator on tegelikult KÜ Uus Vahuri, mitte kaasomanikud. Ei ole selge, miks puudutatud isikud soovivad endise olukorra taastamist ja mida konkreetselt ruumidega tehakse. Endise olukorra taastamist ei saa nõuda karistusena, kui ümberehitus kellegi huve ei riku (3-2-1-31-03)
10.Ruumide kasutamiseks tuleb määrata kasutuskord, hüvitisega kaasomandiosa kasutamise eest 50 eurot kuus. Kinnisvara müügiportaalide www.kv.ee ja www.city24.ee andmetel on seisuga 29.09.2017 Haaberstis 3-toaliste korterite keskmine ruutmeetri hind 7,45 eurot, kuid kortereid üüritakse möbleerituna ja suur osa neist asub uutes elamutes. Keskmise hinna arvestamisel võib olla vaja küsida asjatundja arvamust. 4-toaliste korterite ja keldriruumide üüripakkumisi Haaberstis ei ole. Keldrid müüakse või antakse üürile koos korteritega sisuliselt tasuta. Puudutatud isikud ja korteriühistu ei kandnud ruumide ehitamiseks ega dokumentatsiooni koostamiseks kulusid. Kaasomanikud juba said õiglase hüvitise 1999.a turuhinnas ehk neli metallust hinnaga 20 000 krooni. Uksi kasutatakse käesoleva ajani. Korteriühistu on mittetulundusühistu. Vaidlusaluseid ruume ei ole puudutatud isikud kunagi kasutanud. Nendes ei ole eraldiseisvat sissepääsu, vett ega kanalisatsiooni ja neid ei saa anda üürile ilma korteri nr 47 omaniku loata. Hüvitise
arvutamisel ei saa võrdsustada tubade ja korterite üüripakkumisi. Kõiki õiglase hüvitise suurust mõjutavaid kriteeriume on raske arvestada ja avaldaja palub selleks kohtu abi. Puudutatud isikute 1-118 vastuväited
11.Puudutatud isikud palusid jätta avalduse rahuldamata.
12.Käesolevas menetluses on 160 korteriomanikku, kellest vähemalt 118 on hageja soovitud kasutuskorra kindlaksmääramise vastu, s.o enam kui 2/3 häältest.
13.Kuna avaldajal ei ole omandiõigust kunagi tekkinud, puudutatud isikud ei ole oma omandi osa võõrandanud ega saanud kunagi mingit hüvitist, ei saa nõustuda kasutuskorra kindlaksmääramisega. 26.03.2013 lepingust, millega avaldaja korteri omandas, ei nähtu, et TR oleks Vahuri EÜ (likvideerimisel) juhatuse 03.03.1999 otsusest nr 4 tulenevad võimalikud õigused avaldajale üle andnud. Puudutatud isikute 1-118 vastuavaldus
14.Vastuavalduse 20.09.2017 terviktekstis paluvad puudutatud isikud kohustada avaldajat taastama enda kulul Õismäe tee 51/53, Tallinnas kaasomanike valdus korteri plaanil numbritega 47-4 ja 47-10 märgitud ruumidele, milleks kohustada teda avama esimesel korrusel nr 47-4 ruumi sissepääs koridorist ja sulgema ruumist 47-3 tema korterisse suubuva sissepääsu ning avama keldrikorrusel numbriga 47-10 ruumi sissepääsu ja sulgema ruumist 47-9 tema korterisse suubuva sissepääsu kahe kuu jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. Puudutatud isikud palusid määrata, et kui avaldaja lahendit vabatahtlikult ei täida, tuleb ta ruumidest nr 47-4 ja 47-10 välja tõsta ning kohustada teda tasuma KÜ-le Uus-Vahuri endise olukorra taastamise kuluna 3500 eurot ning taluma korteriühistu poolt korraldatud ümberehitustöid ruumidesse nr 47-9 ja 47-10 ligipääsude sulgemiseks. Menetluskulud palusid puudutatud isikud jätta avaldaja kanda.
15.Vastuavalduse kohaselt kuulub hagejale Tallinnas Õismäe tee 51-47 asuv korteriomand suurusega 66,70 m2, kuid ta kasutab täiendavalt veel kaasomandisse kuuluvat 26,30 m2 suurust osa. Sellest 16,70 m2 asub esimesel korrusel (ruum nr 47-4) ja 9,60 m2 keldrikorrusel (ruum nr 47-10). Hageja tehtud ümberehitustega hõivatud ruumid on korterelamute ohutuse tagamiseks ja haldamise toiminguteks vajalikud alad (tehnoloogiline soojussõlm keldrikorrusel ning tuletõrje varusissepääs ja veevõtukoht esimesel korrusel), s.t tegemist on spetsiifilise eesmärgiga ruumidega.
16.Kaasomanikud nõudsid korteri nr 47 eelmiselt omanikult TR-lt korduvalt ebaseadusliku valduse vabastamist. TR esitas Vahuri EÜ (likvideerimisel) vastu hagi (tsiviilasi nr 2/226559/25), milles nõudis Vahuri EÜ (likvideerimisel) poolt kinnistusosakonnale esitatud ruumide plaani ja eksplikatsiooni muutmist selliselt, et temale kuuluv osa suureneks. Hagi jäeti rahuldamata.
17.Kaasomanikud nõudsid avaldajalt ruumide vabastamist nii suuliselt kui hiljem, 04.04.2014, kirjalikult. Avaldaja oli korterit omandades teadlik kinnistusraamatu sisust ja tal ei tekkinud õiguslikku ootust ebaseadusliku valduse seadustamisele. Kuna kaasomanikud ei ole ühise asja kasutamises kokku leppinud, on korteriomanikel võrdne õigus ühiseid ruume kasutada ja üks kaasomanik ei või teha selleks teistele takistusi. Avaldajal tuleb endine olukord taastada ja kui ta seda ei tee, siis tuleb temalt välja mõista endise olukorra taastamise kulu.
Vastus vastuavaldusele
18.Avaldaja vaidles vastuavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
19.Puudutatud isikud said TR-lt juurdeehitise eest neli metallust ja seega on nad õiglase hüvitise juba saanud. Metalluksi kasutatakse käesoleva ajani. Nad on olnud juurdeehitisest teadlikud 17 aastat, kuid ei ole senini ühtegi pretensiooni esitanud. Seega on nad juurdeehitise tegemise või vähemalt selle kasutamisega nõustunud. Sisuliselt ei riiva korteri nr 47 juurdeehitis kellegi õigusi. Tegelikult ei ole puudutatud isikud kunagi olnud juurdeehitise kaasomanikud. Tegemist on kinnistusraamatu ebaõige kande olukorraga, kus mõtteliste osade suurused on ebaõiged.
20.Õismäe tee 51/53 asuvates elamutes teostati 2010.a fassaadi kapitaalne renoveerimine. Kui avaldaja lammutab juurdeehitatud ruumi esimesel korrusel ja taastab endise planeeringu, peab ta tegema ka algselt olnud väljapääsu tänavale, mis võib kahjustada uut fassaadi ja sellega ka kogu elamu energiasäästusüsteemi.
21.Juurdeehitatud keldriosa kasutatakse kuurina ehk mitteeluruumina, s.t muutunud on üksnes sissepääs keldrisse. Keegi kaasomanikest ei ole kunagi juurdeehitatud keldriosa kasutanud. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
22.Maakohus võttis vastu omandiõiguse tunnustamise ja kaasomandi lõpetamise nõudest loobumise, lõpetas selles osas asja menetluse ja jätkas asja lahendamist hagita menetluses. Kohus kaasas menetlusse puudutatud isikutena korteriomanikud HJ, TS, AG, AG, HK, AV, LA, LN, AP ja KV. Kohus rahuldas avalduse kaasomandi kasutamise korra kindlaksmääramiseks ja määras Tallinnas, Õismäe tee 51/53 asuvate korteriomandite kaasomandi kasutamise korra selliselt, et asja lisaks oleval plaanil numbritega 47-4 (tuba) ja 47-10 (abiruum) märgitud ruumid on kinnisasja nr 18949501 igakordse omaniku ainukasutuses. Kinnisasja nr 18949501 igakordne omanik on kohustatud tasuma kaasomandi ainukasutuse eest hüvitist 100 eurot kuus, millest iga ülejäänud korteriomandi igakordsel omanikul on õigus nõuda osa vastavalt oma kaasomandi mõttelise osa suurusele. Kohus kohustas kinnisasja teisi omanikke andma nõusoleku igasse kinnistusregistriossa märkuse kandmiseks kaasomandi kasutamise korra kohta. Kohus jättis vastuavalduse endise olukorra taastamiseks või väljatõstmiseks ja kulude hüvitamiseks rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda.
23.Määruse kohaselt langes osalise nõuetest loobumisega ära alus menetleda muid nõudeid hagimenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 kohaselt lahendatakse need hagita menetluses. Menetlusse tuleb puudutatud isikutena kaasata seni kaasamata korteriomanikud.
24.Vahuri EÜ juhatuse 03.03.1999 koosoleku protokolli kohaselt otsustati eraldada TR-le neljale trepikojale metallist välisuste paigaldamise eest elamistingimuste parandamiseks elamu Õismäe tee 51 IV trepikojas asuv ruum pindalaga 18 m2. Korteri nr 47 juurdeehitise ehitustööd lõpetati ja kasutuselevõtmise kooskõlastas Tallinna Haabersti Linnaosa Valitsus. Juurdeehitis vastab tule- ja tervisekaitse nõuetele. Vahuri EÜ sai korteri nr 47 juurdeehitise kasutusloa 08.11.2002. TR kasutas ruume nr 47-4 ja 4-10 14 aastat. Alates 2013.a on ruumid hageja kasutuses. Inventariseerimisjooniste kohaselt on ruumide nr 47-4 ja 47-10 suurus kokku 26,3 m2.
25.Õismäe tee 51 elamu ühetoalise korteri kuu üür on üürikuulutuste kohaselt 11,43 eurot/m2. Haabersti linnaosas on kolmetoalise korteri keskmine üür 7,32 eurot/m2. Ruumide 47-4 ja
47-10 kasutamisest saadav kasu, s.o kohalik keskmine üür kuus on ligikaudu 3,80 eurot/m2, arvestades, et keldrikorrusel asuv abiruum nr 47-10 pindalaga 9,6 m2 ei vasta eluruumile esitatavatele nõuetele ega ole eluruum ning ruumid nr 47-4 ja 47-10 koos ei ole iseseisvalt kasutatavad. 26,3 m2 kaasomandi osa ainukasutuse hind on seega 100 eurot kuus, mille tasumisega on hageja ise nõustunud. Hagejal on õigus maksta hüvitis korteriühistule.
26.Lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ja arvestades kõigi kaasomanike ühiste huvidega, kaasomandi mõtteliste osade suurustega, senise kasutusega, pooltevaheliste suhetega ja muude oluliste asjaoludega, on põhjendatud jätta ruumid hageja ainukasutusse. Ruumid olid pika aja jooksul ja vastusooritusena elamule metallist välisuste paigaldamise eest TR ainukasutuses. TR-le ei esitatud nõuet ruumide tagastamiseks ühiskasutusse. Teiste korteriomanike huvi igaühel üksikult, samuti huvi ühiselt ruumide ühiskasutuse vastu ei ole suur, arvestades, et menetlusosaliste esile toodud asjaolude kohaselt on ruumide ühiskasutus vajalik üksnes elamu ohutuse tagamise ja haldamise toiminguteks, mitte kasutuseelise saamiseks või muu olulise kasu saamiseks.
27.Korteriomanike huvi tuletõrje varusissepääsu ja veevõtukoha ühiskasutuse vastu ei ole märkimisväärne, sest täiendavad läbipääsud ja veevõtukohad ei ole antud juhul tuleohutusnõuetest tulenevalt kohustuslikud. Juurdeehitise kasutusloa kooskõlastas nii Tuletõrje- kui ka Tervisekaitsetalitus. Hageja huvi ruumide ainukasutuse vastu on suur, arvestades tema ainukasutust alates 2013.a kuni kirjaliku ühiskasutusse andmise nõude esitamiseni 04.04.2014. Ruumide ainukasutus hageja poolt on ehituslikult ja õiguslikult võimalik ning toimiv. Ruumide ühiskasutuse võimaldamiseks tuleks teha ümberehitus, mille kulu on vähemalt 3500 eurot. Vastandlikke huve tasakaalustab hüvitis.
28.Vastuavaldus endise olukorra taastamiseks, hageja väljatõstmiseks ja ümberehituskulude hüvitamiseks jääb rahuldamata. Arvestades, et kasutuskorra kohaselt jäävad ruumid hageja ainukasutusse, ei riku juurdeehitis sisuliselt teiste korteriomanike huve (vt Tallinna Ringkonnakohtu 17.03.2017 otsus käesolevas asjas, p 48).
29.Kui ainukasutusse määratud ruumis asub ainukasutusse määramata kaasomandi eseme püsimiseks või ohutuse tagamiseks vajalikke seadmeid, ei piira ainukasutus hageja kohustust võimaldada ruumi kasutada teistel isikutel kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikeks toiminguteks analoogselt KOS § 2 lõikega 2 ja § 11 lg 1 punktiga 3.
30.Põhjendatud ei ole kasutuskorra kindlaksmääramise raames otsustada juurdeehitise majandamiskulude avaldaja kanda jätmist. Eluruumi majandamise kulude kandmist reguleerib seadus ja korteriühistu võib seda oma põhikirjaga täpsustada. Kui avaldaja ei hoidu ainukasutusse määratud kaasomandi eset kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud, võib esitada hüvitusnõude.
31.Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 4 ja § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, arvestades, et kaasomandi kasutamise korra kindlaksmääramine on kõigi korteriomanike huvides ja muude nõuetega seotud kulud peaksid kandma vastavad nõuded esitanud menetlusosalised. Määruskaebus
32.Puudutatud isikud vaidlustavad maakohtu määruse osas, milles kaasomandi kasutamise korra kindlaksmääramise avaldus rahuldati, endise olukorra taastamise nõue või väljatõstmise ja hüvitise nõue jäeti rahuldamata ja milles jäeti menetluskulud
menetlusosaliste endi kanda. Puudutatud isikud paluvad teha uue määruse, millega jäetakse avaldaja avaldus rahuldamata ja puudutatud isikute avaldus rahuldatakse. Menetluskulud paluvad puudutatud isikud jätta avaldaja kanda.
33.Kaebuse kohaselt jättis kohus menetluskulud ebaõigesti menetlusosaliste endi kanda. Avaldaja loobus sisuliselt kõikides hagimenetluses esitatud nõuetest ja allesjäänud nõuded lahendati hagita menetluses. Kohus oleks pidanud hindama hagi (2/3 mahust) ja hagita menetluses (1/3 mahust) esitatud nõuete osakaalu ja ainuüksi haginõuetest loobumise tõttu jätma 2/3 menetluskuludest hageja kanda. Arvestades avalduse rahuldamist kõigi teiste korteriomanike tahte vastaselt, ei ole tegemist olukorraga, kus nõude rahuldamine on kõigi korteriomanike huvides, nagu märkis maakohus. Menetluskulud tuli TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätta hageja kanda sõltumata nõude rahuldamisest.
34.Maakohus eelistas põhjendamatult ühe korteriomaniku huve 149 omaniku huvidele ja jättis teiste huvid sisuliselt hindamata. Vaidlus puudub selles, et avaldaja hõivas omavoliliselt maja esimesel ja keldrikorrusel asuvad korterelamute ohutuse tagamiseks ja haldamise toiminguteks vajalikud ruumid (tehnoloogiline soojussõlm keldrikorrusel ning korterelamu tuletõrje varusissepääs ja veevõtukoht I korrusel). Maakohus järeldas avaldaja huvi sellest, et ta on alates 09.07.2013 ruume omavoliliselt kasutanud. Maakohtu hinnang, et teiste kaasomanike huvi ei ole suur, on ekslik ja vastuolus AÕS § 72 lg-tega 3 ja 5. Elamu ohutuse tagamise ja haldamise toimingud on kordades olulisemad kasutuseelise saamisest. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb esimeses järjekorras tagada asja haldus ja ohutus ning eelistada 149 korteriomandi omaniku huvi. Kasutuskorra määramine või üüritulu teenimine ei ole kaasomaniku huvi.
35.Ruumide vabastamise nõuet ei esitatud alles 2014.a, nagu märkis kohus. Vaidlus elamuühistu ja TR vahel on olnud alates 1999.a, nagu kinnitas ka hageja ise. Korteriühistu ja kaasomanikud ei ole ruumide ainukasutust aktsepteerinud. Vaidlus, samuti korteri tegelik suurus, oli hagejale korteri omandamisel teada.
36.Kasutuseelise suurus ei ole kooskõlas eseme väärtusega. Jälgitav ei ole kohtu järeldus keskmise turuhinna leidmise kohta. Lähtuda tuli üürihindadest samas majas, s.o 11,43 eurot/m2. Hageja esitatud tõenditest nähtub aga Haaberstis asuvate korterite keskmine üür 7,32 eurot/m2. Ruumide keskmine kalendrikuu üürihind on 300,60 eurot.
37.Maakohtu poolt kaasomanike huvide kehtestamisega ei ole õige ega õiglane.
vastane
omandi
piiramine
kasutuskorra
Vastus määruskaebusele
38.Avaldaja määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud. Menetluse edasine käik
39.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
40.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
41.Ringkonnakohus selgitab esmalt, et TsMS § 210 lg 1 kohaselt ei puuduta hagi esitamine ja menetlemine poole õigust võõrandada vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei mõjuta iseenesest asja menetlust vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule. TsMS § 477 lg 1 alusel kohalduvad hagimenetluse reeglid menetlus(eri)õigusjärgluse kohta ka hagita menetluses. Poolte vahetumist kohtumenetluses käsitlev normistik peab tagama muu hulgas ka selle, et vaidlusaluse asja võõrandamisega ei oleks võimalik tekitada teistele menetlusosalistele raskusi oma õiguste maksmapanekul. Vastasel korral oleks takistatud tsiviilkohtumenetluse üks eesmärk menetleda asja mõistliku aja jooksul. Seega võib üldjuhul jätta kinnisasja omaniku vahetumise tsiviilasja lahendamise käigus tähelepanuta (TsMS § 210 lg 2). See tähendab ühtlasi ka seda, et varasem kinnisasja omanik jääb menetlusse edasi ja tema suhtes tehtav otsus kehtib TsMS § 460 lg 1 üldreegli kohaselt ka selle isiku kohta, kes on pärast hagi (hagita asjas avalduse) esitamist saanud uueks omanikuks. Kinnisasja uue omaniku suhtes ei kehti tehtav lahend TsMS § 460 lg 2 järgi vaid juhul, kui ta ei teadnud kinnisasja omandamise ajal kohtuotsusest või hagi esitamisest (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-46-14, p 13). Viidatud põhimõtetest tulenevalt oleks maakohus saanud jätta korteriomandite omanike vahetumised tähelepanuta, lihtsustades ja kiirendades sellega asja menetlust. Ringkonnakohus käsitleb siiski järjepidevuse ja selguse huvides menetlusosalistena kõiki maakohtu poolt menetlusse kaasatud isikuid.
42.Asja lahendamise ajal kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 12 järgi võisid korteriomanikud kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega ja otsustada KOS § 11 lg 1 p-s 1 silmas peetud tavakasutuse küsimusi häälteenamuse alusel. Korteriomanik võib nõuda, et korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt. Kui korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest. Sama sätestab asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1, mille kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Sama paragrahvi lõiked 3 ja 5 sätestavad kaasomanike kohustuse käituda üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest ja kohustuse mitte takistada teiste kaasomanike kaas(ühis)kasutust. Kuna kaasomanikud kaasomandi, st avaldaja kasutuses olevate ruumide kasutamises kokku leppida ei suutnud, oli avaldajal õigus nõuda kohtult kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist.
43.Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohtutel on kasutuskorra kindlaksmääramisel lai diskretsiooniõigus, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestades kõigi oluliste asjaoludega (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-87-16 p 14). Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsusesse sekkuda vaid juhul, kui maakohus on diskretsioonipiire ületanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole käesoleval juhul diskretsioonipiire ületanud ja määruskaebuse väited ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu määruse muutmiseks. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
44.Määruskaebuse esitajad heidavad maakohtule ebaõigesti ette avaldaja huvide eelistamist 149 korteriomaniku huvidele ja viimaste huvide hindamata jätmist. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus hindas menetlusosaliste huve ja jõudis järeldusele, et avaldaja huvid kaaluvad antud juhul puudutatud isikute huvi üles. Määruskaebuse esitajate väide, et kaasomanike huvi ohutuse tagamise ja halduse toimingute teostamise vastu on suurem avaldaja huvist kasutada ruume, mida on selliselt kasutatud juba alates 2002. aastast, on konkretiseerimata. Ringkonnakohus juhtis juba asja esimesel läbivaatamisel tähelepanu sellele, et Tuletõrje- ja Päästeamet ning Tervisekaitsetalitus on vaidlusaluse juurdeehitise kooskõlastanud. Elamuühistule väljastati juurdeehitise kasutusluba (kd I tl 94). Sellele
tugines oma lahendis ka maakohus. Kaebuse esitajad ei ole pädevate ametiasutuste antud kooskõlastusi kahtluse alla seadnud ega väida, et eelmärgitud maakohtu tuvastatud asjaolud on ebaõiged.
45.Asjas ei ole esitatud põhjendusi ega tõendeid selle kohta, et avaldaja poolt vaidlusaluste ruumide kasutamine riivab tegelikult teiste kaasomanike huve. Kaebuse esitajad ei ole esile toonud, et neil oleks alates 2002.a olnud kordagi tegelikku ja sisulist vajadust ruumide kasutamiseks ja et avaldaja või tema õiguseellane oleks teinud sellele takistusi. Seda, et tegelikult ei ole tegemist elamu haldamiseks ja ohutuse tagamiseks olulist tähtsust omavate ruumidega näitab ka see, et korteriühistu on olnud valmis need ruumid avaldajale võõrandama, sh viimati 04.04.2014 (kd II tl 197). Ka oma esialgses vastuses hagile ja 09.06.2015 vastuhagis tuginevad kaasomanikud vaid sellele, et avaldajal ei ole õiguslikku alust ruumide kasutamiseks, mitte sellele, et ruumide kasutamine on vajalik muul otstarbel. Selliselt on kaebuse esitajate väited ka vastuolulised. Väited selle kohta, et korteri(elamu)ühistu või kaasomanikud on enne 2014.a nõudnud ruumide vabastamist, on vastuolus muude asjas esitatud tõenditega, mille kohaselt anti ruumid korteri nr 47 omaniku kasutusse elamuühistu otsusega (s.t ruume ei hõivatud omavoliliselt AÕS § 40 tähenduses) ja et nende ruumide avaldajale võõrandamist on varem korduvalt arutatud.
46.Eeltoodu tõttu nõustub ringkonnakohus avaldaja seisukohaga, et ei ole selge, milliseid puudutatud isikute huve ruumide kasutamise jätkamine senisel viisil tegelikult riivab. Ainuüksi asjaolu, et kaasomanikke on rohkem, ei tõenda nende suuremat huvi.
47.Iseenesest on õige kaebuse esitajate viide, et kui kaasomanikud ei ole ühise asja kasutamises kokku leppinud, lähtutakse korteriomanike huvidest ja kaasomandiks olevate ühiste ruumide kasutamisel kehtib režiim, mille järgi on kõigil korteriomanikel võrdne õigus ühiseid ruume kasutada ning üks kaasomanik ei või teha ühise ruumi või selle osa kasutamiseks teistele takistusi. Ringkonnakohus leiab aga, et korteriomanike kokkuleppe ja enamuse otsuse puudumine ei välista avaldaja nõude rahuldamist, nagu leiavad kaebuse esitajad. Avaldaja esitas avalduse kasutuskorra kindlaksmääramiseks just põhjusel, et kaasomanike kokkulepe ruumide kasutamiseks puudub. Maakohtul tuli avaldus ja vastuavaldus lahendada poolte huvide kaalumise teel, arvestades kõikide asjas tähtsust omavate asjaoludega, mida maakohus ka õigesti tegi.
48.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega ka selle kohta, et kasutuseelise väärtuseks tuli määrata 300,60 eurot kuus lähtudes samas majas asuvate korterite üürihinnast. Ringkonnakohus märgib, et ka kasutuseelise suuruse kindlaksmääramine on maakohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole antud juhul diskretsioonipiire ületanud.
49.Määruskaebuse esitajad jäävad kaebuses maakohtus esitatud seisukoha juurde, et kasutuseelise suuruse arvutamisel tuleb lähtuda samas majas asuvate korterite keskmisest üürihinnast. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 kohaselt võib kaotatud kasutuseeliste eest saadava kahjuhüvitise arvestamisel olla lähtekohaks kasu, mida hüvitise nõudja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks pidi tegema (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-175-15, p 12). Kasutuseelise suurus tuleb määrata kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid arvesse võttes ja selle võib jätta ka määramata, kui kasutuseelise nõue on vastuolus hea usu põhimõttega (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-172-10, p 13 ja analoogia korras 01.11.2017 lahendit nr 2-14-11930, p-d 13-14).
50.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus võtnud kasutuseelise suuruse määramisel õigesti arvesse vaidlusaluste ruumide eripära ja arvestanud kasutuseelise korteri üürihindadest väiksemana. Maakohus leidis, et kasutuseelise suurust mõjutab see, et keldrikorrusel asuv
abiruum nr 47-10 ei vasta eluruumile esitatavatele nõuetele ega ole eluruum ja ruumid nr 47-4 ja 47-10 koos ei ole iseseisvalt kasutatavad ning määras kaalutlusõiguse alusel õiglaseks kasutuseelise väärtuseks 3,80 eurot/m2 kohta. Kaebuse esitajad ei ole selgitanud, miks need asjaolud kasutuseelise suurust ei mõjuta või miks on sõltumata nendest asjaoludest põhjendatud lähtuda siiski korteri üürihinnast. Seejuures on ebaõige kaebuse esitajate väide, nagu oleks kohus pidanud kasutuseelise suuruseks määrama vähemalt 7,32 eurot/m2, kuna selline hind nähtub avaldaja enda esitatud tõenditest. Avaldaja selgitas oma 20.09.2017 menetlusdokumendis, et keskmine üürikorterite ruutmeetri hind Haaberstis on 7,45 eurot/m2, kuid arvestades antud asjas tähtsust omavaid asjaolusid, ei ole kohane sellest lähtuda.
51.Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebusega osas, milles vaidlustati menetluskulude jaotamist. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, arvestades asjaolu, et kaasomandi kasutamise korra kindlaksmääramine on kõigi korteriomanike huvides ja muude nõuetega seotud kulud peaks kandma vastavad nõuded esitanud menetlusosalised. Ringkonnakohus leiab, et maakohus, arvestades kõiki asjas esitatud nõudeid, nõuetest loobumise, rahuldamise ja rahuldamata jätmise ulatust, jättis menetluskulud õigesti menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebuse esitajate väide, et avaldaja kahest nõudest loobumise tõttu tuli 2/3 menetluskuludest jätta avaldaja kanda, ei arvesta sellega, et kaebuse esitajate vastuavaldus jäi samuti terves ulatuses rahuldamata. TsMS § 162 lg 4 lause kohaselt on kohtul õigus jagada menetluskulud ka lähtudes õiglusest.
52.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel kaebuse esitajate kanda. Kuna avaldaja määruskaebemenetlusega seotud menetluskulude nimekirja ei esitanud ja kulusid ei nähtu ka tsiviilasja toimikust, jätab ringkonnakohus menetluskulud nende puudumise tõttu rahaliselt kindlaks määramata. Gaida Kivinurm