1.Tühistada Harju Maakohtu 06.06.2016 otsus täielikult ja saata tsiviilasi uueks arutamiseks samale maakohtule.
2.AV apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja on aadressil Õismäe tee 51-47 Tallinnas asuva korteriomandi omanik. Korteriomandi ametlik suurus on 66,7 m2. 1999. aastal ehitati korteriomandile juurde ning anti kasutusse eluruumina ja abiruumina täiendavalt 23,3 m2. Tegelikult kasutab hageja elamispinda suurusega 90 m2 ning vahe 23,3 m2 kasutab hageja mitteametlikult ehk kinnistusraamatusse seadmata.
2.Hageja soetas korteriomandi TR-lt 26.03.2013 asjaõiguslepingu alusel. TR sai korteriomandi enda omandisse 02.06.2010 korteriomandi tasuta võõrandamise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel. Enne korteriomandi üleandmist kuulusid elamute Õismäe tee 51/53 korterid ja elamute alune maa Vahuri EÜ-le (likvideerimisel). Vahuri EÜ (likvideerimisel) sai elamute Õismäe tee 51/53 korterite omanikuks alates 18.11.2003 ehk alates registriosa avamisest. Enne 18.11.2003 olid elamute Õismäe tee 51/53 korterid vallasvara. 03.03.1999 tegi Vahuri EÜ (likvideerimisel) juhatuse koosolek otsuse eraldada TR-le neljale trepikojale metallist välisuste paigaldamise eest elamistingimuste parandamiseks elamu Õismäe tee 51 IV trepikojas asuv ruum pindalaga 18 m2. TR omand juurdeehitisele kui vallasasjale tekkis õiguslikult 03.03.1999, s.o. ajast, mil tema sai Vahuri EÜ-lt oma valdusse ja kasutusse korteriomandi juurdeehitise. Hageja on seisukohal, et temale läksid kõik TR ja Vahuri EÜ (likvideerimisel) vahelised kokkulepped korteriomandi omandamisega üle.
3.Kuna TR-l tekkisid võlgnevused majandamiskulude osas Vahuri EÜ (likvideerimisel) ees, ei soovinud viimane vormistada ümberehitatud ehk 90 m2 suurust korterit nr 47 kinnistusraamatus ning kinnistamisel kandis Vahuri EÜ 10(20)
Tsiviilasi nr: 2-14-63063 (likvideerimisel) hageja korteriomandi kinnistamisraamatusse ilma juurdeehitiseta ehk 66,7 m2 suuruses, mis tähendab, et Vahuri EÜ võõrandas oma kinnistamisavaldusega hagejale kuuluva omandi osa kostjatele ning juurdeehitis on käesoleva ajani kinnistusraamatusse seadmata. Hageja leiab, et käesoleval ajal rikkuvad kostjad hageja omandiõigust juurdeehitisele. Juurdeehitis ei ole tekkinud endise korteriomaniku omavoliliste tegude tagajärjel. Omand juurdeehitisele tekkis seaduse alusel ning juurdeehitise ehitamine toimus kooskõlas ehitusnormidega. Hageja on seisukohal, et omandiõigus juurdeehitisele tekkis temal kui TR õigusjärglasel Vahuri EÜ (likvideerimisel) juhatuse 03.03.1999 otsuse nr 4 alusel, samuti vastavalt AÕS § 92 sätestatule ehk eelkõige juurdeehitise üleandmisega vallasasjana TR valdusesse EÜ Vahuri ja TR kokkuleppe alusel.
4.Hageja soovib seada ametlikult korteriomandi juurdeehitisele suurusega 23,3 m2 omandiõigus või alternatiivselt lõpetada kaasomand või määrata kindlaks juurdeehitise kasutuskord. Seega hageja palub tunnustada enda omandiõigust korteriomandi juurdeehitisele suurusega 23,3 m2, mis on tehtud vastavalt AS Eesti Projekt 14.06.2001 ehitusprojektile ja muuta kinnistusraamatu korteriomandi nr 18949501 kannet ning teha uus kanne, et korteriomandi nr 18949501 suurus on 90 m2. Kande muutmisega kaasnevad kulud ja toimingud (sh uute eksplikatsioonide ja projektide tegemine) jätta hageja kanda. Alternatiivselt palub hageja lõpetada kaasomand korteriomandi nr 18949501 juurdeehitisele suurusega 23,3 m2 ning jagada kaasomandis olev juurdeehitis selliselt, et jätta korteriomandi nr 18949501 juurdeehitis suurusega 23,3 m2, mis on tehtud vastavalt AS Eesti Projekt 14.06.2001 ehitusprojektile, hageja omandisse ja muuta kinnistusraamatu korteriomandi nr 18949501 kannet ning teha uus kanne, et korteriomandi nr 18949501 suurus on 90 m2. Teise alternatiivina palub hageja määrata korteriomandi nr 18949501 juurdeehitise suurusega 23,3 m2 kasutuskord tingimusel, et hageja on õigustatud kasutama korteriomandi nr 18949501 juurdeehitist, mis on tehtud vastavalt AS Eesti Projekt 14.06.2001 ehitusprojektile, tasuta ja tähtajatult ning teha vastav kanne kinnistusraamatusse. Hageja vastuväited vastuhagile
5.Hageja palub vastuhagi jätta rahuldamata. Hageja leiab, et kostjad said TR-lt juurdeehitise eest neli metallust, seega on kostjad juba saanud õiglase hüvitise kaasomandiosa kaotamise eest. Hageja andmetel kasutatakse metalluksi Õismäe tee 51 ja 53 elamutes käesoleva ajani. Hageja märgib, et kostjad olid teadlikud juurdeehitise olemasolust juba 17 aastat ning kogu selle aja jooksul ei ole keegi naabritest hagejale ühtegi pretensiooni esitanud. Sisuliselt ei saa korteri nr 47 juurdeehitis kellegi õigust riivata. Kostjate tegevusetust seitsmeteistkümne aasta jooksul võib käsitleda ka nõustumisena juurdeehitise tegemiseks või vähemalt selle kasutamiseks.
6.Hageja leiab, et sisuliselt ei ole kostjad kunagi olnud juurdeehitise kaasomanikeks ning antud juhul on tegemist kinnistusraamatu ebaõige kandega, mille põhjus on kinnistusraamatusse kantud kostjate korteriomandite mõtteliste osade ebaõiged suurused.
7.Hageja märgib, et Õismäe tee 51 ja 53 Tallinnas asuvates elamutes teostati 2010.a fassaadi kapitaalne renoveerimine. Juhul, kui hageja lammutab juurdeehitatud ruumi esimesel korrusel ning asub endist planeeringut taastama, peab hageja tegema ka algselt olnud väljapääsu tänavale, mis aga võib kahjustada uut fassaadi ja sellest lähtuvalt ka kogu elamu energiasäästusüsteemi. Samas täpsustab hageja, et juurdeehitatud keldriosa kasutatakse jätkuvalt kuurina ehk mitteeluruumina ehk
11(20)
Tsiviilasi nr: 2-14-63063 on muutunud üksnes sissepääs keldrisse. Keegi kaasomanikest ei ole kunagi juurdeehitatud keldriosa kasutanud. Kostjate 1-4, 6-9, 10-14, 16, 19-20, 22-25, 30-31, 33-36, 38-49, 53-56, 58-62, 64-65, 67, 69, 71-73, 75-77, 81, 83-85, 87-89, 90-91, 97, 100-104, 106-116, 119-125, 128-132, 134-145, 148-150 ja 152-159 vastuväited hagile
8.Kostjad on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostjad märgivad, et hageja ei ole hagiavalduses veenvalt esile toonud, kuidas on temal tekkinud juurdeehitisele omandiõigus. AÕS § 68 lg 3 tulenevalt tekib omand ainult seaduses sätestatud juhtudel. Hageja on seisukohal, et temal on omand tekkinud Vahuri Elamuühistu 03.03.1999 juhatuse koosoleku protokolliga nr 4. Samas ei ole hageja selgitatud ega viidanud konkreetse tõendi sisule, kuidas saaks seaduses sätestatud alusel tekkida temale Vahuri Elamuühistu 03. märts 1999 protokolli nr 4 alusel omandiõigus.
9.Teise alusena tugineb hageja sellele, et omand tekkis juurdeehitisele ka AÕS § 96 lg 1, 3 mõttes. Kostjate hinnangul on antud viited asjakohatud.
10.Alternatiivselt on hageja tuginenud AÕS § 76 lg 1 ja § 77 nõudes kaasomandi osalist jagamist selliselt, et jätta juurdeehitis hageja omandisse kohustusega hüvitada kostjatele kaasomandi osa kaotamise eest hüvitis. Kostjad mõistavad hageja nõuet selliselt, et hageja soovib temale kuuluva korteriomandi reaalosa suurendada kaasomanikele kuuluvate korteriomandite mõtteliste osade arvelt. KOS § 1 lg 3 kohaselt ei saa korteriomandi esemeks olevaid ehitise reaalosa ja kaasomandi mõttelist osa teineteisest eraldi võõrandada, koormata ega pärandada. Seega peaks ilmselt muudetama kõigi kaasomanike korteriomandi esemeks oleva osa suurust selliselt, et tekiks uus korteriomand ning see korteriomand liidetakse omakorda hagejale kuuluva korteriomandiga. Ehk siis tervikuna kaasomandis olnud ehitis läheks ilmselt korteriomandi reaalosa koosseisu (vt ka Riigikohtu 3-21-101-13 p 15). Olukorda reguleerib antud juhul KOS § 8 1, mille lg 1 sätestab, et korteriomanik võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul teiselt korteriomanikult korteriomandi koosseisu kuuluvast kaasomandist osa eraldamiseks vajalike võõrandamislepingu ja asjaõiguslepingu tahteavalduste andmist, samuti vastava kinnistusraamatu kande tegemise eelduseks oleva puudutatud isiku nõusoleku andmist. Kostjad märgivad, et KOS § 8 1 lg 2 kohaselt ei ole antud juhul täidetud mitte ükski eeldus. Eeltoodust nähtuvalt ei ole võimalik hageja alternatiivset kaasomandi lõpetamise nõuet võimalik rahuldada.
11.Seoses kasutuskorra kindlaksmääramisega märgivad kostjad, et vaidlevad sellele vastu, kuna hagejal ei ole omandiõigust kunagi tekkinud, kostjad ei ole kunagi kaasomandi osa võõrandanud ja kostjad ei ole saanud kunagi mingit hüvitist, seda enam, et see oleks kooskõlas ka KOS § 8 1 lg 2 p 3.
12.Kostjad leiavad, et 26.03.2013 asjaõiguslepingust tuleneb, et hageja saab Õismäe tee maja 51 – 47 asuva korteriomandi omanikuks, mille reaalosa suurus on 66,7 m2 koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Korteriomandi koosseisu kuulub 667/75625 mõttelist osa maatükist katastritunnusega 78406:603:0610, pindalaga 4679 m2. Eelnimetatud lepingusätetest ega ka teistest ei nähtu, et lepinguga oleks TR üle andnud Vahuri Elamuühistu (likvideerimisel) juhatuse 03.03.1999 otsusest nr 4 tulenevad võimalikud õigused. Vastuhagi nõue ja selle põhjendused
13.Kostjad märgivad, et tegelikkuses on hageja ainuvalduses 93 m2 suurune eluruum ehk 26,3 m2 võrra rohkem kui registriosa väljavõttest nähtub. Registriosast
12(20)
Tsiviilasi nr: 2-14-63063 suuremast pinnast 16,7 m2 asub maja hoone esimesel korrusel kostja korteri kõrval ning 9,6 m2 korteriomandi all ning see on suurendatud esimesel korrusel asuva avariiväljapääsu arvelt ning 9,6 m2 korteriomandi all keldrikorrusel. Täpsustada tuleb, et kuigi hageja on nõudnud 23 m2 osas omandiõiguse tunnustamist, on tegelikkuses hageja valduses 26,3 m2, mis nähtub plaani andmetest (I korrusel 16,7 + keldris 9,6 = 26,3 m2). Kostjad on seisukohal, et hagejale ei ole eelnimetatud ulatuses omandiõigust kunagi tekkinud.
14.Kostjad nõuavad hagejalt endise olukorra taastamist, milleks taotlevad hageja kohustamist avama plaanil näidatud 1 korrusel asuva ruumi sissepääs ja sulgeda plaanil märgitud ruumist korteriomandisse tehtud ava. Samuti avama keldrikorrusel asuva ruumi sissepääs ja sulgema keldriruumist korteriomandisse tehtud ava. Lisaks kohustada hagejat hoiduma edasistest valduse rikkumistest. Juhul, kui hageja keeldub vabatahtlikult endist olukorda taastamast, taotlevad kostjad kohtutäituri vahendusel tõsta hageja ruumidest välja ning nõuda hagejalt sisse 2 195,88 eurot endise olukorra taastamise kuludena. Esimese astme kohtu otsus
15.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi, kohustades hagejat taastama Õismäe tee 51/53 Tallinn kaasomanike valdus kohtuotsuse lisaks oleval plaanil numbritega 47-4 ja 47-10 märgitud ruumidele ning kohustas hagejat avama Õismäe tee 51/53 Tallinn esimesel korrusel kohtuotsuse lisaks oleval plaanil numbritega 47-4 märgitud ruumile sissepääs koridorist ja sulgema hageja korteriomandisse suubuv sissepääs ning avama Õismäe tee 51/53 Tallinn keldrikorrusel kohtuotsuse lisaks oleval plaanil numbriga 47-10 märgitud ruumile sissepääs ja sulgema ruumist AV korteriomandisse suubuv sissepääs kahe kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui hageja jätab nimetatud kohustused vabatahtlikult täitmata ning endise olukorra enda kuludega taastamata, tuleb hageja kohtuotsuse lisaks oleval plaanil numbritega 47-4 ja 47-10 tähistatud Õismäe tee 51/53 Tallinn asuvatest ruumidest välja tõsta ning kohustada hagejat tasuma kostjatele endise olukorra taastamise kulud 2 195,88 eurot. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.
16.Otsuse põhjenduste kohaselt kuulub hagejale korteriomand asukohaga Õismäe tee 51/53-47 suurusega 66,7 m2 ning kostjad on ülejäänud korteriomandite asukohaga Õismäe tee 51/53 omanikud. Hagejale kuuluva korteriomandi juurde on ehitatud juurdeehitus, mille suhtes on hageja seisukohal, et see kuulub omandiõiguse alusel temale. Hageja on märkinud juurdeehituse suuruseks 23,3 m2, kuid OÜ Tallinn TIB inventariseerimisjoonise ruumide eksplikatsioonist nähtub, et juurdeehitise suuruseks on kokku 26,3 m2. Hageja on seisukohal, et ta on juurdeehituse omanik, kuna ta on endise omaniku TR üldõigusjärglane. TR omandas juurdeehituse Vahuri EÜ 03.03.1999 juhatuse koosoleku otsuse alusel ning TR omand juurdeehitusele tekkis ka hõivamisega.
17.03.03.1999 Vahuri EÜ juhatuse koosoleku protokolli nr 4 kohaselt eraldati TR-le neljale trepikojale metallist välisuste paigaldamise eest elamistingimuste parandamiseks elamu Õismäe tee 51 IV trepikojas asuv ruum pidalaga 18 m2, mida ei ole kinnistusraamatusse kantud. Hageja kasutuses on käesoleval ajal eluruum kogupinnaga 93 m2, millest juurdeehitis on suurusega 26,3 m2. Hageja ja TR vahel 26.03.2013 sõlmitud lepingu järgi oli lepingu esemeks Õismäe tee 51753-47 Tallinn asuv korteriomand, mille reaalosaks on korter nr 47 üldpindalaga 66,7 m2. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et TR on üle andnud juurdeehitise
13(20)
Tsiviilasi nr: 2-14-63063 suurusega 26,3 m2. Kuna kinnistusraamatust ei nähtu, et hageja omandas juurdeehitise, siis tuleb hageja omandiõiguse nõue jätta rahuldamata.
18.Kohus märgib, et antud juhul ei ole tegemist ka hõivamisega AÕS § 96 lg 1 kohaselt. Kinnistusraamatu andmete kohaselt on korteriomandi asukohaga Õismäe tee 51/53 Tallinn registriosa avatud 18.11.2003 ning korteriomand ehitatud aastal 1974. See tähendab, et perioodil 1974-2003 oli tegemist ehitise kui vallasasjaga. AÕSRS järgi ei saanud juurdeehitise omand tekkida ajal, kui ehitis oli veel vallasasi, sest hõivamise õigus oli vaid riigil või kohalikul omavalitsusel.
19.Hageja on alternatiivse nõudena esitanud kaasomandi lõpetamise nõude. Kohus on seisukohal, et sisuliselt saaks hageja kõiki kaasomanike kasutuses oleva ala suhtes olla üksnes nõue kaasomandist osa eraldamist. Kohus on seisukohal, et antud juhul puudub alus kaasomandi lõpetamiseks kaasomandi osa eraldamise kaudu, kuna KOS § 1 lg 3 ja § 81 lg 2 p-s 2 nimetatud eeldused ei ole täidetud, eelkõige ei ole kohtule esitatud tõendeid, et vähemalt 2/3 elamu korteriomanikest on nõus osa kaasomandist hageja ainuomandisse jätma. Seega jätab kohus rahuldamata hageja nõude kaasomandi lõpetamiseks kaasomandiosa eraldamise teel
20.Hageja on alternatiivselt esitanud kasutuskorra kindlaksmääramise nõude lähtudes asjaolust, et kostjad ei ole esitanud pretensioone alates 1999.aastast korteri ümberehitamise osas. Kohus on seisukohal, et hageja väited kasutuskorra kindlaksmääramise põhjendatuse osas ei ole antud juhul piisavad, kuna asjaolu, et kaasomanikud ei ole varasemalt esitanud pretensioone, ei ole hageja nõude rahuldamise eelduseks. Antud juhul on kostjad sõnaselgelt väljendanud soovi kaasomandisse kuuluva ruumi kasutamiseks. Kohtu hinnangul ei ole hageja, vaatamata kohtu selgitustele erandlikke asjaolusid välja toonud ning antud juhul ei ole hageja huvi juurdeehituse alla jäävate ruumide kasutamiseks olulisem teiste kaasomanike huvist kasutada ühistes huvides kaasomandisse jäävat ala. Samuti tuleb kaasomandis olevad alad eelduslikult jagada võrdeliselt kõigi kaasomanike vahel, mistõttu ei ole põhjendatud jätta hageja ainukasutusse tunduvalt suurem ala, kui on teistel kaasomanikel. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et puudub alus määrata kindlaks kaasomandi kasutuskorda selliselt, et üksnes hagejale jääb juurdeehitise kasutamise õigus.
21.Kostjad on esitanud vastuhagi endise olukorra taastamise nõudes. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole tõendamist leidnud, et juurdeehitise ruumides tehtud muudatuste tarbeks oleks antud poolte või kõigi kaasomanike nõusolek, seega puudub alus nii AÕS § 72 lg-st 1 kui § 74 lg-st 1 tulenev alus jätta olemasolev olukord muutmata. Olukorras, kus kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kaasomandi osal on tehtud muudatusi vähemalt poolte kaasomanike nõusolekul, on kostjad õigustatud nõudma endise olukorra taastamist. Seega tuleb kostjate vastuhagi kaasomandi endise olukorra taastamise nõudes rahuldada.
22.Kuna hagi jääb rahuldamata ja vastuhagi rahuldatakse jäävad menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus
23.Apellatsioonkaebuse kohaselt palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi ja jätta vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
24.Hageja leiab, et omand juurdeehitisele, sh ruumide otstarbe muutus tekkis omaniku loal. Kaasomanike nõusolek omandi tekkimiseks või korteri ümberehitamiseks ei olnud omandi tekkimise ajal nõutav, kuna omandi tekkimisel kuulus kogu elamu
14(20)
Tsiviilasi nr: 2-14-63063 Vahuri EÜ-le (likvideerimisel). Juhatus oli pädev otsustama TR kasutuses oleva eluruumi laiendamise küsimust. Eraldi kõikide elamuühistu liikmete või nende enamuse nõusolekut seadus tol ajal ei nõudnud.
25.Hageja peab üldtuntuks asjaolu, et elamuühistutele (-kooperatiividele) kuuluvate korterite müügitehingute vormistamine toimus tol ajal lihtkirjalikus vormis. Elamuühistus, kellele kuulus näiteks mitte kaks, vaid 20 elamut, ei olnud üldse võimalik saada korteri müügi ümbervormistamiseks liikmete enamuse nõusolekut. Seega leiab hageja, et EÜ juhatuse otsuse on seaduslik alus hagejal kui TR õigusjärglasel omandi tekkimiseks vaidlusalusele juurdeehitisele. Juurdeehituse tegemiseks oli olemas projekt, väljastati ehitus- ja kasutusluba. Nende tõendite alusel saab teha järelduse, et EÜ-l oli tahe võõrandada juurdeehitis TR-le, kes võttis omandi vastu. Hageja on seisukohal, et käesoleval ajal on temale kuuluva korteriomandi puhul kinnistusraamatus ebaõige kanne korteriomandi suuruse kohta. Kuna TR-l tekkisid Vahuri EÜ ees võlgnevused majandamiskulude osas, siis ei vormistanud EÜ ümberehitatud suuruses korterit hageja õigusseelase omandisse. Vahuri EÜ võõrandas hageja õiguseellasele kuuluva omandi osa kostjatele. Käesoleval ajal rikuvad kostjad hageja omandiõigust juurdeehitisele. Apellant on seisukohal, et juurdeehitise ehitamine toimus vastavalt ehitusnormidele ning ruumide otstarve muutus omaniku loal.
26.Juhul, kui kohus jõuab järeldusele, et hageja omandiõigus juureehitisele ei ole tekkinud, siis alternatiivselt palub hageja määrata juurdeehitise kasutuskord. Vastuhagis paluvad kostjad taastada korteri endine planeering. Hageja on seisukohal, et kaasomanike valduse ehk endise olukorra taastamine ei ole sisuliselt ega õiguslikult õige. Kostjad ehk kaasomanikud said TR-lt juurdeehitise eest neli metallust. Seega on kostjad juba saanud õiglase hüvitise kaasomandiosa kaotuse eest, hageja andmetel kasutatakse neid metalluksi seniajani.
27.Elamutes aadressil Õismäe tee 51 ja 53, Tallinn teostati 2010 fassaadi kapitaalne renoveerimine. Juhul, kui hageja lammutab juurdeehitatud ruumi esimesel korrusel ning taastab endise planeeringu, peab hageja tegema ka algselt olnud väljapääsu tänavale, mis võib aga rikkuda fassaadi ning sellest tulenevalt kogu elamu energiasäästurežiimi.
28.Vastuhagis valitud viis kaasomandite endise planeeringu taastamiseks ei ole õige viis tekkinud olukorra lahendamisel. Hageja on algusest peale nõus soetama kostjatelt juurdeehitise hinnaga 8 000 eurot, lisaks juba üle antud neljale metalluksele.
29.Kostjad ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja tegevus halvendab või takistab kaasomandi valdamist kostjate poolt. Kostjad olid teadlikud juurdeehitisest juba 17 aastat ning kogu selle aja jooksul ei ole keegi naabritest esitanud hagejale ühtegi pretensiooni. Sisuliselt ei saa korteri 47 juurdeehitis kellegi õigusi riivata. Maakohus ei teinud kindlaks, kas juurdeehitis sisuliselt rikub teiste kaasomanike huve või mitte. Juhul, kui maakohus oleks teinud vaatluse oleks kohus saanud aru, et vaidlustatav juurdeehitis on teistest korteriomanditest piiritletud terviklik korter.
30.Maakohus asus seisukohale, et sisuliselt saaks hagejal olla kaasomanike ühises kasutuses oleva ala suhtes olla üksnes nõue kaasomandist osa eraldamiseks. Maakohtu seisukohast sai hageja teada alles kohtuotsuses. Hageja on seisukohal, et maakohus ei ole täitnud lõpuni oma selgitamiskohustust. 05.07.2011 otsustas KÜ Uus Vahuri koosolek esitada üldkoosolekule otsustamiseks küsimuse korteri 47 pindade müümiseks õiglase turuhinna eest. Hindaja hindas seadustatud juurdeehitise hinnaks 8 000 eurot. 2014 toimunud üldkoosolekule KÜ
15(20)
Tsiviilasi nr: 2-14-63063 hindamisakti ei esitanud. 10.07.2014 üldkoosolek lubas hagejale juurdeehitise soetada, kuid vaidlus tekkis hinna osas.
31.Hageja on seisukohal, et juurdeehitist on võimalik kaasomandist välistada ning kas tasuta võõrandada või anda tasuta tähtajatusse kasutusse. Maakohus ei ole tuvastanud juurdeehitise tegemisel hageja omavolilist käitumist, seega ei olnud kostjad õigustatud nõudma endise olukorra taastamist.
Vastus apellatsioonkaebusele
32.Vastuse esitanud vastustajad vaidlesid apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
33.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja tsiviilasi tuleb saata uueks arutamiseks samale maakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
34.Asja materjalidest nähtub: -Vahuri EÜ-le kuulusid elamud vallasasjana aadressil Õismäe tee 51/53, Tallinn. -TR oli Vahuri EÜ liige ning talle kuulus Vahuri EÜ-s osamaksu tagasinõude õigus (edaspidi osamaks). TR kasutas selle alusel eluruumi aadressil Õismäe tee 51-47, Tallinn. - 03.03.1999, kui hooned aadressil Õismäe tee 51/53, Tallinn kuulusid EÜ-le Vahuri, võttis Vahuri EÜ juhatuse koosolek vastu otsuse eraldada TR-le neljale trepikojale metallist välisuste paigaldamise eest elamistingimuste parandamiseks elamu Õismäe tee 51 IV trepikojas asuv ruum pindalaga 18 m2 (I kd, tlk 91). - 14.06.2001 tegi AS Eesti Projekt juurdeehitise ehitusprojekti (I kd, tlk 95-95). - 04.10.2001 sai Vahuri EÜ korteri nr 47 juurdeehitise ehitusloa nr 26356. - 08.11.2002 oli korteri nr 47 juurdeehitise ehitustööd lõpetatud ning Vahuri EÜ sai korteri nr 47 juurdeehitise osas kasutusloa (I kd, tlk 94). - Vahuri EÜ sai elamutes Õismäe tee 51/53, Tallinn asuvate korteriomandite omanikuks alates 18.11.2003, kui kinnistusraamatus avati nende suhtes registriosa. - TR sai korteriomandi aadressil Õismäe tee 51-47, Tallinn omanikuks 02.06.2010 Vahuri EÜ (likvideerimisel) ja TR vahel sõlmitud tasuta võõrandamise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel (I kd, tlk 47 jj). Korteriomandi üldpinnaks oli lepingu järgi 66,7 m2. - 26.03.2013 võlaõigusliku müügilepingu alusel sõlmitava asjaõiguslepingu alusel said Õismäe tee 51/53, Tallinn asuva korteriomandi, mille reaalosaks on eluruum Maja 51 korter nr 47 üldpinnaga 66,7 m2 ühisomanikeks AV ja RU (I kd, tlk 43 jj). - Käesoleval ajal on korteriomandi Õismäe tee 51/53-47,Tallinn omanik hageja (I kd, tlk 26).
35.Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus õigesti, et hageja omandiõiguse tunnustamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väidetest nähtuvalt on hageja seisukohal, et TR-le võõrandati koos korteriomandiga ka korteri nr 47 juurdeehitis. Ringkonnakohus leiab, et asjas esitatud tõendid hageja väidet ei kinnita.
36.Kuigi 03.03.1999 Vahuri Elamuühistu juhatuse koosoleku protokolli nr 4 kohaselt eraldati TR-le elamistingimuste parandamiseks Õismäe tee 51 IV trepikojas asuv ruum pindalaga 18 m2, ei nähtu nimetatud juhatuse otsusest, et TR-le kuuluvat
16(20)
Tsiviilasi nr: 2-14-63063 osamaksu oleks suurendatud. Otsust, mille kohaselt suurendatakse ühe elamuühistu liikme osamaksu suurust ühistu liikmete ühises kasutuses oleva hooneosa arvelt ei oleks juhatus pädevuse puudumise tõttu ka saanud teha. 1999.a kehtinud elamuseaduse (ES) § 14 lg 1 järgi on elamuühistu (-kooperatiiv) mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on liikme valdusesse anda liikmelisuse alusel kasutamiseks eluruum omaette korterina elamuühistule (-kooperatiivile) kuuluvas elamus ning korraldada elamu, elamualuse ja elamu teenindamiseks vajaliku maa majandamist, lg 2 kohaselt elamuühistu (-kooperatiivi) liikme osamaksu suurus peab vastama tema valdusesse antava või tema valduses oleva eluruumi üldpinna suurusega vastavale osale elamu ehitusmaksumusest. ES § 15 järgi elamuühistu (-kooperatiiv) lähtub oma tegevuses käesolevast seadusest, Eesti Vabariigi ühistuseadusest, mittetulundusühingute seadusest ja oma põhikirjast. Eesti Vabariigi ühistuseaduse § 43 lg 1 järgi juhatus on ühistu alatiselt tegutsev juhtimisorgan ja tema pädevusse kuulub: 1) ühistu liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine, kui see on käesolevas seaduses või põhikirjas ette nähtud; 2) liikmete nimekirja pidamine; 3)--4) [kehtetud -- 15.02.1995] 5) ühistu töötajate töölevõtmine ja vabastamine; 6) majandusaasta aruande ja bilansi esitamine üldkoosolekule; 7) muude küsimuste otsustamine, mis ei kuulu üldkoosoleku pädevusse. 1999.a kehtinud mittetulundusühingute seaduse § 27 lg 4 järgi võib juhatus mittetulundusühingu kinnisasju või registrisse kantud vallasasju võõrandada või asjaõigusega koormata üldkoosoleku otsusega ja selles otsuses ettenähtud tingimustel, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Nimetatud piirang kehtib kolmandate isikute suhtes, kui see on kantud registrisse.
37.Seega TR-le juurdeehitisena eraldatud ühistu liikmete poolt ühiselt kasutatava hooneosa arvelt TR osamaksu suurendamise sai otsustada vaid ühistu üldkoosolek, kui EÜ põhikirjast ei nähtud ette teisiti. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et põhikirjast tulenevalt oli EÜ juhatusel pädevus TR-le kuulunud osamaksu suurendada.
38.Apellatsioonkaebuse väide, et Vahuri EÜ juhatuse 03.03.1999 otsus tõendab juurdeehitise lihtkirjalikus vormis müüki TR-le, ei ole kooskõlas ka sellega, et 02.06.2010 võõrandas Vahuri EÜ (likvideerimisel) temale kuuluva korteriomandi Õismäe tee 51/53-47, Tallinn ilma juurdeehitiseta TR-le. Asjaolu, et juurdeehitise tegemiseks sai EÜ ehitusloa ja kasutamiseks kasutusloa, ei muutunud TR osamaksu automaatselt suuremaks, sest nimetatud load andsid vaid õiguse juurdeehituse ehitamiseks ja kasutamiseks avaliku õiguse järgi. Kuna TR-le Õismäe tee 51/53-47, Tallinn juures asuva juurdeehitise omandiõigus ei kuulunud, ei saanud korteriomandi hilisemal võõrandamisel omandiõigust ka hageja.
39.Samas, kuna EÜ tellis juurdeehitise tegemiseks ehitusprojekti, sai ehitamiseks ehitusloa ja valminud juurdeehitise kasutamiseks kasutusloa, kuid TR osamaksu juurdeehitise tõttu ei suurendatud, viitab see ringkonnakohtu arvates sellele, et EÜ eesmärgiks oli anda EÜ vara parendamise tõttu (elamule metallist välisuste paigaldamine) TR-le juurdeehitis kasutada.
40.Hagis esitas hageja alternatiivse nõude kaasomandi lõpetamiseks juurdeehitise suurusega 23,3 m2 osas selliselt, et palus jätta juurdehitis korteriomandi nr 18949501 juurde ning muuta vastavalt kinnistusraamatu kannet korteriomandi nr 18949501 osas, kande parandamisega kaasnevad kulud ja toimingud (sh uute eksplikatsioonide ja projektide tegemine) jätta hageja kanda.
41.Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus õigesti, et sisuliselt esitas hageja kaasomandist osa eraldamise nõude KOS § 81 lg 1 järgi. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt oli hagejale kohtu otsuses kohaldatud KOS § 81 lg 1 üllatuslik.
17(20)
Tsiviilasi nr: 2-14-63063 Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole maakohus, menetledes asja kirjalikus menetluses, õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile tähelepanu juhtinud. 06.01.2016 kirjas (IV kd, tlk 3) on kohus selgitanud üldsõnaliselt, et kuna hagejate ja kostjate vahel on kaasomandit puudutav vaidlus, siis kuuluvad kohaldamisele korteriomandiseaduse ja asjaõigusseaduse kaasomandit käsitlevad sätted. Täpsemalt on viidatud vaid AÕS § 72 lg-le 1 ja § 74 lg-le 1. Neid sätteid aga kohus kaasomandist osa eraldamise nõude lahendamisel ei kohaldanud. TsMS 436 lg-st 4 tulenevalt ei tohi kohtu antud õiguslik hinnang tulla pooltele üllatusena. Seega peab kohus üldjuhul juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust ning esitada asjaolud ja tõendid. Apellatsioonkaebuses väidab hageja, et kui kohus oleks juhtinud hageja tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile, siis ta oleks oma hagi tõendamiseks esitanud täiendavaid tõendeid, sh 2/3 kaasomanike nõusoleku selle kohta, et juurdeehitis jääb hagejale. Seega võis kohtu poolt alles kohtuotsuse poolte vaidluse lahendamiseks antud õiguslik hinnang tuua kaasa vale otsustusega lõpplahendi.
42.Lisaks osutab ringkonnakohus sellele, et TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendatakse hagita menetluses asju, mis tulenevad korteriomanike ühisusest ja kaasomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõuded, mis KOS § 9 kohaselt tulenevad ühisuse lõpetamise erisusest, ja nõuded, mis KOS § 14 järgi on esitatud korteriomandit võõrandama kohustamiseks. KOS § 81 paikneb KOS 2. peatükis „Valitsemine" . KOS § 8 lg 1 kohaselt on korteriomanike ühisuseks korteriomanike kaasomandi esemega seotud õigussuhted. Kuna KOS § 81 alusel esitatud nõuded tulenevad korteriomanike ühisusest ja kaasomandi eseme valitsemisest, tuleb need TsMS § 475 lg 1 p 13 ja § 613 lg 1 p 1 järgi lahendada hagita menetluses (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-101-13 p 12).
43.Käesolevas asjas esitas hageja ka omandiõiguse tunnustamise nõude, mida tuli menetleda hagimenetluses. Kuna hageja esitas korraga nõuded, mida tuli läbi vaadata nii hagi- kui hagita menetluses, siis oleks maakohus pidanud asja menetledes lähtuma sellest, et hagiasja vaadatakse läbi hagimenetluse reeglite järgi ja hagita menetluse asja läbivaatamisel järgitakse hagita menetluse reegleid. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi 7. lõike kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajadusel võib kohus nõuda avaldajalt tõendite esitamist või koguda neid omal algatusel. Ka TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eelnimetatud sätetes väljendub hagita menetlusele omane uurimispõhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata. Asja materjalidest nähtuvalt maakohus, lahendades hageja esimese alternatiivina esitatud nõuet, hagita menetluse läbiviimise kohta sätestatut ei järginud.
44.Ka kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise nõue tuleb TsMS § 613 lg 1 p 1 ja lg 2 järgi lahendada hagita menetluses. Ka hageja teise alternatiivina esitatud nõude lahendamisel ei ole maakohus järginud hagita menetluse läbiviimise kohta sätestatut. Hageja alternatiivsete nõuete mittekohane menetlemine võis ringkonnakohtu arvates kaasa tuua vale otsustusega lõpplahendi.
18(20)
Tsiviilasi nr: 2-14-63063
45.Täiendavalt juhib ringkonnakohus tähelepanu järgmistele asjaoludele. Esiteks on ringkonnakohtu arvates ebaselge, kas juurdeehitise suuruseks on hageja väidetud 23,3 m2 või kostjate väidetud 26,3 m2. Asja materjalidele on lisatud ja ka kohtuotsuse lisaks on OÜ Tallinna TIB inventariseerimisjoonis ja ruumide eksplikatsiooni järgi on korteri nr 47 pindala koos juurdeehitisega 90 m2. Kinnistusraamatu andmete järgi kuulub hagejale reaalosana korter 47 pindalaga 66,7 m2. Kui korter koos juurdeehitisega on suuruses 90 m2 ja omandiõigus on hagejal sellest 66,7 m2, siis kasutab hageja kaasomandiosa (90-66,7) 23,3 m2 ulatuses. Kui kostja väidetud ja maakohtu poolt tuvastatud juurdeehitise suuruseks on 26,3 m2, siis ei kasuta hageja kogu juurdehitise osa õigusliku aluseta. Võib olla siiski võimalik, et maakohus on ekslikult hinnanud juurdehitise asukohta plaanil. Hageja väidetest nähtuvalt kasutab ta mitteeluruumina ka keldriosa, kuhu saab korteriomandi juurdeehitise siseselt. Kuna eelnimetatud jooniselt on näha, et korteris sees on vaid üks trepp, võib olla, et juurdeehitis paikneb plaani järgi ruumides 47-9 ja 47-10, mille pindala on vastavalt 15,1 ja 9,6 (so kokku 24,7). Kuna koos juurdeehitisega on korteri suuruseks 90 m2 ja kinnistusraamatus on korteri suuruseks 66,7m2, on võimalik, et hageja kasutab joonise järgi osaliselt (üle 1 m2) juurdeehitust omandiõiguse alusel.
46.Maakohus on leidnud, et hageja kasutuskorra kindlaksmääramise nõue tuleb rahuldamata jätta, kuna hageja ei ole esitanud erandlikke asjaolusid, mis kaaluksid üles tema huvi juurdeehitise alla jäävate ruumide kasutamiseks, võrreldes teiste kaasomanike huviga kasutada kaasomandisse jäävat ala ühistes huvides. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole poolte väiteid nõuetekohaselt analüüsinud. Hageja on esile toonud, et EÜ juhatuse otsusega anti TR kasutusse juurdeehitis, mille ehitamiseks tellis EÜ projekti, taotles ehitus- ja kasutusloa. Asjast nähtuvalt ei esitanud TR ja hageja poolt juurdeehitise kasutamise kohta algselt EÜ ja seejärel kaasomanikud pretensioone kuni 2014.a. Kuigi, kui korteriomandid kinnistati ja korteriomandite omanikuks sai Vahuri EÜ, kasutuskokkulepet juurdeehitise osas hagejaga kinnistusraamatusse ei kantud ning peale EÜ poolt korteriomandite võõrandamist ei olnud kaasomanike jaoks enam Vahuri EÜ sõlmitud kasutuskokkulepe siduv, tuleb ringkonnakohtu arvates kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise nõude rahuldamisel arvestada sellega, et TsÜS § 138 lg 1 järgi õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus ning lg 2 järgi õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.
47.Kuigi maakohus on ise viidanud sellele, et kasutuskorra määramise avalduse lahendamisel on kohtul lai diskretsiooniõigus, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestada tuleb mh kõigi kaasomanike ühiste huvidega, kaasomandi mõtteliste osade suurusega, senise kasutuskorraga ning vajadusel tuleb eelistada ka vähemuse huvisid, ei nähtu otsuse põhjendustest, et maakohus on nimetatud asjaolusid igakülgselt vaidluse lahendamisel kaalunud.
48.Vastuhagi rahuldades on maakohus leidnud, et olukorras, kus kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kaasomandi osal on tehtud muudatusi vähemalt poolte kaasomanike nõusolekul, on kostjad õigustatud nõudma endise olukorra taastamist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole arvestanud sellega, et kostjate vastuhagi lahendamisel on oluline kindlaks teha, kas juurdeehitis ka sisuliselt rikub teiste kaasomanike huve (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-31-03 p 18), mh võib asja lahendamisel oluline olla ka see, et juurdeehitise kasutusloa on kooskõlastanud nii Tuletõrje- ja Päästeamet kui ka Tervisekaitsetalitus (I kd, tlk 94).
19(20)
Tsiviilasi nr: 2-14-63063
49.Ringkonnakohus osutab, et hageja on palunud kasutuskorra määrata juurdeehitisele selliselt, et ta saab juurdeehitise alla jäävat kaasomandiosa kasutada tasuta ja tähtajatult. Maakohus ei ole asja materjalidest nähtuvalt hagejale selgitanud, et kui kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisel jääb isiku ainukasutusse suurem osa kaasomandi esemest, kui tema kaasomandi osa, tuleb tal üldjuhul maksta selle eest hüvitist (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-172-10 p 13). Võimaliku hüvitise suuruse kohta peaksid menetlusosalised saama esitada oma seisukohti ja tõendeid.
50.Hageja väidetest nähtub sisuliselt, et ta on hüvitise kaasomandiosa kasutamise eest tasunud juba ette (metallist välisuste paigaldamisega). Asjas võib olla oluline võrrelda, kas kaasomandisse kuuluva asja parendamise maksumus katab hageja kasutuseelise, mille ta saab kaasomandiosa ainukasutamise eest.
51.Asjas võib olla võimalik, et peale asja lahendamiseks tähtsate asjaolude väljaselgitamist ja tõendite kogumist eelistavad vähemalt 2/3 elamu korteriomanikest (juhul, kui selline nõusolek käesoleval hetkel puudub), et hageja tasub nõutud kaasomandiosa eest selle väärtuse korraga korteriomanikele, mh selle kaudu, et seda kasutatakse kaasomanikele kuuluva kaasomandi korrashoiuks või parendamiseks, selle asemel, et saada hageja poolt kaasomandiosa kasutamise eest kasutuseelisena perioodiliselt makstav (suhteliselt väikeses suuruses) hüvitisesumma.
52.Ringkonnakohus toob esile ka selle, et kuna hageja on esitanud nõude teha kasutuskorra kindlaksmääramisel vastav kanne ka kinnistusraamatusse, tuleb maakohtul selgitada, et materiaalõiguslikult on tegemist TsÜS § 68 lg 5 alusel kaasomanike sõlmimise tahteavalduste ja kinnistusraamatu kande tegemise nõusolekute asendamisega. Seega võib esineda vajadus nõude täpsustamiseks.
53.Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei saa ta ise asja lõpuni lahendada, eelkõige seetõttu, et maakohus ei ole asja, mida tuleb läbi vaadata hagita menetluse sätete järgi, selliselt menetlenud. Seega on asja lahendamiseks tähtsad asjaolud välja selgitamata ja tõendid kogumata. Käesoleval juhul on ringkonnakohus sellises menetluslikus olukorras, kus juhul, kui ringkonnakohus asuks asja lahendamiseks tähtsaid asjaolusid välja selgitama, sh täpsustama nõudeid, tuleks tal esimesena teha hagide osas sisuline lahend, mis ei ole kooskõlas TsMS §-ga 12, mille järgi ringkonnakohus vaatab läbi maakohtute lahendeid nende lahendite peale esitatud apellatsioon- ja määruskaebuste alusel.
54.Lähtuvalt eeltoodust tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse täies ulatuses ja saadab samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
20(20)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.