XXX hagi XXX jt vastu omandiõiguse tunnustamiseks või avaldus kaasomandi lõpetamiseks korteriomandite hulka kuuluvast kaasomandist osa eraldamiseks tahteavalduste andmiseks kohustamiseks, avaldus kaasomandi kasutamise korra kindlaksmääramiseks. XXXjt avaldus endise olukorra taastamiseks või väljatõstmiseks ja kulude hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
XXX (XXX), lepinguline esindaja Sergei Postnikov XXX (XXX) jt.
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu loobumine omandiõiguse tunnustamise nõude ja kaasomandi lõpetamiseks korteriomandite hulka kuuluvast kaasomandist osa eraldamiseks tahteavalduste andmiseks kohustamise nõudest.
2.Lõpetada omandiõiguse tunnustamise nõude ja kaasomandi lõpetamiseks korteriomandite hulka kuuluvast kaasomandist osa eraldamiseks tahteavalduste andmiseks kohustamise nõude osas asja menetlus.
numbritega 47-4 (tuba) ja 47-10 (abiruum) märgitud ruumid on kinnisasja nr 3(9)
18949501 igakordse omaniku ainukasutuses.
4.2.Kinnisasja nr 18949501 igakordne omanik on kohustatud tasuma kaasomandi ainukasutuse eest hüvitist summas 100 eurot kuus, millest iga ülejäänud korteriomandi igakordsel omanikul on õigus nõuda osa vastavalt oma kaasomandi mõttelise osa suurusele.
5.XXXjt avaldus endise olukorra taastamiseks või väljatõstmiseks ja kulude hüvitamiseks jätta rahuldamata.
6.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses. Kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. MENETLUSE KÄIK, NÕUETE ALUSENA ESITATUD ASJAOLUD JA
2.XXX kohaselt anti juurdeehitis korteri nr 47 omaniku ainukasutusse ja on olnud XXX ainukasutuses. XXX on nõus maksma kasutuskorra kindlaksmääramise korral hüvitist 100 eurot kuus.
3.XXXjt vaidlesid kasutuskorra kindlaksmääramise nõudele vastu. XXX peaks kasutuskorra kindlaksmääramise korral maksma hüvitist 300,61 eurot kuus ja kandma kulud. Ruumides asub elamu soojussõlm ning tuletõrje varusissepääs. Elamule metallist välisuste paigaldamist korteri 47 endise omaniku XXX poolt ei saa lugeda kohaseks hüvituseks juurdeehitise XXX kasutusse andmise eest.
4.XXX jt nõude põhjenduste kohaselt on XXX on hõivanud elamu ohutuse tagamiseks ning haldamise toiminguteks vajaliku ala (tehnoloogiline soojussõlm keldrikorrusel ning tuletõrje varusissepääs ja veevõtukoht I korrusel), seega tegemist ei ole olulise kasutuseta ruumidega.
5.XXX ei tunnistanud XXXjt nõudeid.
6.XXX esitas kohtule avalduse omandiõiguse tunnustamise või kaasomandi lõpetamise nõuetest loobumiseks. Menetlusosalised ei esitanud loobumisele vastuväiteid.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb osaline loobumine hagist vastu võtta ja asja menetlus vastavate nõuete osas lõpetada.
5(9)
8.TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
9.Hagist loobumine ei ole ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega ning hagist loobumisega ei rikuta olulist avalikku huvi.
10.Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle; kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).
11.Kohus selgitas (kd VII tl 80), et kooskõlas Tallinna Ringkonnakohtu 17.03.2017 otsusest nähtuva ringkonnakohtu seisukohaga vaatab kohus asja läbi jätkuvalt hagimenetluses, seejuures omandiõiguse tunnustamise hagi hagimenetluse reeglite järgi ning ülejäänud avalduste nõuded (osa eraldamise, kasutuskorra kindlaksmääramise, kinnistusraamatusse kande tegemiseks vajaliku tahteavalduse andmiseks kohustamise, eelnenud olukorra taastamise ja kulude hüvitamise nõuded) hagita menetluse reeglite järgi, välja arvatud asja lahendamine otsusega ja muud reeglid, mida ei ole võimalik hagimenetluses asendada hagita menetluse reeglitega. Omandiõiguse tunnustamise ja kaasomandi lõpetamiseks korteriomandite hulka kuuluvast kaasomandist osa eraldamiseks tahteavalduste andmiseks kohustamise nõuetest loobumise ja loobumise vastuvõtmise tõttu on ära langenud alus menetleda muid nõudeid hagimenetluses. Muud nõuded tuleb TsMS § 613 järgi lahendada hagita menetluses. Asja saab lahendada menetlust uuendamata, sest vastavalt kohtu selgitusele järgis kohus asja läbivaatamisel hagita menetluse reegleid ja menetlusosaliste hagita menetluse menetlusõigused olid tagatud, muu hulgas vastavalt hagita menetluse reeglitele asjaolude kogumise ja tõendamise kohta. Menetlusosalistel oli võimalik kasutada õigust olla suuliselt ära kuulatud 07.11.2017 kohtuistungil, mille läbiviimisel kohus arvestades ka hagita menetluse reeglitega.
12.TsMS § 614 ja § 198 lg 3 alusel tuleb kaasata menetlusse puudutatud isikutena korteriomanikud, kes seni ei olnud esitanud nõudeid ja kelle vastu seni ei olnud nõudeid esitatud ja keda kohus seni ei olnud puudutatud isikutena menetlusse kaasanud. 07.11.2017 kaasas kohus XXX omaniku XXX. Kohus peab võimalikuks lugeda senised menetlustoimingud kehtivaks ka käesoleva määrusega kaasatud menetlusosaliste kui varem menetlusosaliseks olnud korteriomanike eriõigusjärglaste suhtes. Teistsuguse tõlgenduse korral ei tuleks korteriomanike pideva asendumise tõttu võimalust asja lahendada.
13.Korteriomandiseaduse (KOS) § 12 lg 3 teise lause alusel tuleb XXX avaldus kaasomandi kasutamise korra kindlaksmääramiseks rahuldada, määrata kindlaks aadressil XXX, asuvate korteriomandite kaasomandi kasutamise kord, mille kohaselt plaanil numbritega 47-4 (tuba) ja 47-10 (abiruum) märgitud ruumid on kinnisasja nr 18949501 igakordse omaniku ainukasutuses, kinnisasja nr 18949501 igakordne omanik on kohustatud tasuma kaasomandi ainukasutuse eest hüvitist summas 100 eurot kuus, millest iga ülejäänud korteriomandi igakordsel omanikul on õigus nõuda
6(9)
oma kaasomandi mõttelise osa suurusele vastavat osa, ning kohustada korteriomandite omanikke andma nõusolek igasse kinnistusregistriossa märkuse kandmiseks kaasomandi kasutamise korra kohta.
14.KOS § 12 lg 3 teise lause kohaselt, kui korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest. Kohtul on kaasomandis oleva kinnisasja kasutuskorra määramisel lai diskretsiooniõigus, st lähtuda tuleb hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestada mh kõigi kaasomanike ühiste huvide, kaasomandi mõtteliste osade suuruse, senise kasutuskorra, pooltevaheliste suhete jm oluliste asjaoludega (RK 3-2-1-87-16). Kui kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisel jääb ühe isiku ainukasutusse suurem osa kaasomandi esemest kui tema kaasomandi osa, tuleb tal üldjuhul maksta selle eest teistele hüvitist (RK 3-2-1-81-13). Korteri kasutuseelise väärtuse saab TsÜS § 65 vastavalt kohaldades määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi (RK 3-2-1-69-13).
15.TsMS § 229 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi, muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all. TsMS § 5 lg 3 esimese lause kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
16.Vahuri Elamuühistu juhatuse koosoleku protokolliga (I kd tl 91) on tõendatud, et 03.03.1999 võttis Vahuri EÜ juhatuse koosolek vastu otsuse eraldada XXX neljale trepikojale metallist välisuste paigaldamise eest elamistingimuste parandamiseks elamu XXXIV trepikojas asuv ruum pindalaga 18 m2. Kasutusloaga (kd I tl 94) on tõendatud, et 08.11.2002 olid korteri nr 47 juurdeehitise ehitustööd lõpetatud, kasutuselevõtmise kooskõlastas Tallinna Haabersti Linnaosa Valitsus, juurdeehitis vastab tule- ja tervisekaitse nõuetele ning Vahuri EÜ sai korteri nr 47 juurdeehitise osas kasutusloa.
17.Kinnistusregistri väljavõtetega on tõendatud XXX asuvate korteriomandite omanikud ja XXXkorteri omanikuna XXX, kellele kuulub 667/75625 suurune mõtteline osa. Menetlusosaliste seletustega on tõendatud, et XXX asuvate korteriomandite kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, XXX eelmine omanik XXX kasutas ruume 47-4 ja 4-10 ainukasutajana 14 aastat ja seejärel alates 2013. aastast on need ruumid XXX ainukasutuses (kd VII tl 169 pöördel viim. lg teine lause). Inventariseerimisjoonistega (kd I tl 82) on tõendatud, et kaasomandi eseme hulka kuuluvate XXX ainukasutuses olevate ruumide nr 47-4 ja 47-10 suurus on kokku 26,3 m2 .
18.Üürikuulutustega (kd VII tl 173, kd VIII tl 15) on tõendatud, et XXX elamus ühetoalise korteri üür kuus on 11,43 eurot ruutmeetri kohta ning Haabersti linnaosas kolmetoaliste korterite keskmine üür kuus on (6,11 + 6,54 + 4,12 + 7,30 + 7,58 + 6,96 + 7,77 + 8,96 + 8,01 + 9,86) / 10 = 7,32 eurot ruutmeetri kohta. Menetlusosalised ei esitanud muid tõendeid võimaliku hüvitise suuruse asjaolude kohta. Ruumide 47-4 ja 47-10 ainukasutusse määramise korral on nende ruumide kasutuseelis ja muu kasutamisest saadav kasu, s.o kohalik keskmine turu üür kuus, ligikaudu 3,80 eurot ruutmeetri kohta, arvestades, et keldrikorrusel asuv abiruum nr 47-10 pindalaga 9,6 m2
7(9)
ei vasta eluruumile esitatavatele nõuetele ja ei ole eluruum ning ruumid nr 47-4 ja 410 koos ei ole iseseisvalt kasutatavad. Võimaliku hüvitise suurus kaasomandi esemest 26,3 m2 ainukasutusse määramise korral, arvestades eeltoodud asjaolusid, on 100 eurot kuus, millega XXX on nõustunud (kd VIII tl 179).
19.Ruumid olid pika aja jooksul ja vastusooritusena elamule metallist välisuste paigaldamise eest korteri 47 omaniku XXXe ainukasutuses. Puuduvad andmed, nagu XXX oleks esitatud kirjalik nõue ruumide tagastamiseks ühiskasutusse. Teiste korteriomanike huvi igaühena üksikult, samuti ühiselt ruumide ühiskasutuse vastu ei ole suur, arvestades, et menetlusosaliste esile toodud asjaolude kohaselt on ruumide ühiskasutus vajalik üksnes elamu ohutuse tagamise ja haldamise toiminguteks, mitte aga kasutuseelise saamiseks või muu kasutamisest tuleneda võiva olulise kasu saamiseks. Korteriomanike huvi tuletõrje varusissepääsu ja veevõtukoha ühiskasutuse vastu ei ole märkimisväärne, sest täiendavad läbipääsud ja veevõtukohad ei ole antud juhul tuleohutusnõuetest tulenevalt kohustuslikud. Juurdeehitise kasutusloa on kooskõlastanud nii Tuletõrje- kui ka Tervisekaitsetalitus. XXX huvi ruumide ainukasutuse vastu on suur, arvestades tema ainukasutust alates 2013. aastast, eelkõige kuni kirjaliku ühiskasutusse andmise nõude esitamiseni 04.04.2014. Ruumide ainukasutus XXX poolt on ehituslikult ja õiguslikult võimalik ja toimiv. Ruumide ühiskasutuse võimaldamiseks tuleks teha ümberehitus, mille kulud on vähemalt 3500 eurot. Lisaks tasakaalustab vastandlikke huve makstav hüvitis. Lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestades kõigi kaasomanike ühiste huvidega, kaasomandi mõtteliste osade suurustega, senise kasutusega, pooltevaheliste suhetega ja muude oluliste asjaoludega, on põhjendatud jätta ruumid XXX ainukasutusse.
20.XXXl on õigus maksta hüvitis korteriühistule, mis korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 järgi on korteriühistu liikmete ja Riigikohtu praktika kohaselt kõigi korteriomanike ühiste huvide esindaja. Korteriühistul on võimalik teha teiste korteriühistu liikmeks olevate korteriomanike suhtes tasaarvestusi.
21.KOS § 12 lg 3 esimese lause ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 esimese lause alusel tuleb XXXjt avaldus endise olukorra taastamiseks ja XXX väljatõstmiseks jätta rahuldamata ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 alusel avaldus 3500 euro ümberehituskulude hüvitamiseks jätta rahuldamata.
22.KOS § 12 lg 3 esimese lause kohaselt võib korteriomanik nõuda, et korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt. AÕS § 89 esimese lause kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
23.Tallinna Ringkonnakohtu 17.03.2017 otsuse p 48 kohaselt on endise olukorra taastamise nõude lahendamisel oluline kindlaks teha, kas juurdeehitis ka sisuliselt rikub teiste kaasomanike huve (TsMS § 658 lg 2). Arvestades, et kasutuskorra kohaselt jäävad ruumid XXX ainukasutusse, ei riku juurdeehitis sisuliselt teiste korteriomanike huve. XXXl puudub endise olukorra taastamise kohustus, mille
8(9)
täitmist võiks temalt nõuda ja mille rikkumise alusel võiks temalt nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist, ning teda ei tule ruumidest välja tõsta.
24.Vastuseks XXXjt muudele väidetele märgib kohus järgmist.
25.Kui ainukasutusse määratud ruumis asub ainukasutusse määramata kaasomandi eseme püsimiseks või ohutuse tagamiseks vajalikke seadmeid, ei piira ainukasutus XXX kohustust võimaldada ruumi kasutada teistel isikutel kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikeks toiminguteks analoogselt KOS § 2 lõikega 2 ja § 11 lg 1 punktiga 3.
26.Juurdeehitise majandamiskulude XXX kanda jätmist kasutuskorra kindlaksmääramise raames otsustada ei ole põhjendatud. KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega; korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. KOS 8 lg 1 teise ja kolmanda lause kohaselt, kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi, sel juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes korteriomandiseadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Toodust tulenevalt reguleerib XXX eluruumi majandamise kulude kandmist seadus ja korteriühistu võib seda oma põhikirjaga täpsustada või muuta seadusega lubatud piires. Kui XXX ainukasutusse määratud kaasomandi eset kasutades ei hoidu tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (KOS § 11 lg 1 p 1), võivad teised korteriomanikud või nende ühistes huvides korteriühistu esitada seaduses sätestatud alustel XXX vastu hüvitusnõude.
27.Menetluskulud on põhjendatud jätta TsMS § 168 lg 4 ja § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, arvestades, et kaasomandi kasutamise korra kindlaksmääramine on kõigi korteriomanike huvides ja muude nõuetega seotud kulud peaksid kandma vastavad nõuded esitanud menetlusosalised.
/allkirjastatud digitaalselt/ Mihkel Roos kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.