377,32 eurot Hageja: Rediem Capital AB, registrikood: 559310-4697, asukoht: Götaland, Västra, Borås, Lilla Brogatan, 6, 50330, Rootsi Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema, e-posti aadress: xxx Kostja: X, isikukood: XXX, registrijärgne elukoht: xxx, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Xlt Rediem Capital AB kasuks kostja ja TF Bank (publ.) Eesti filiaal vahel 11.09.2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr 17702400 alusel tekkinud põhivõlgnevus 238,62 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 25,38 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot, edasiulatuv viivis alates 07.02.2025 põhinõudelt 238,62 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
3.Jätta rahuldamata Rediem Capital AB hagi X vastu sissenõutavaks muutunud viivisenõude 25,69 euro ja sissenõudmiskulu 5 euro osas.
5.Välja mõista Xlt Rediem Capital AB kasuks menetluskulud 361,60 eurot ning menetluskuludelt 361,60 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni. 6.Avaldada kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue 1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 11.09.2023 järelmaksulepingu nr 17702400, mille alusel sai kostja soetada kauba külmiku Candy CHCS 514FW, maksumusega 299,90 eurot. Järelmaksulepingu maksegraafiku perioodiks on 10.10.2023-10.09.2024. Krediidilepingu krediidi kulukuse määraks on 47,34%. Lepingu tasu 0 eurot, igakuine lepingu haldustasu 1,99 eurot. Kostja ei täitnud järelmaksulepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 09.03.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav kahe nädalane tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 24.03.2024 lepingu üles. Ülesütlemise seisuga 24.03.2024 oli kostja võlas juba 4 järjestikuse osamaksega so 10.12.2023, 10.01.2024, 10.02.2024 ja 10.03.2024.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal loovutas 01.09.2024 järelmaksulepingust nr 17702400 tulenevad nõuded Rediem Capital AB-le. Kostjalt tasus lepingu alusel 61,28 eurot, mille hageja arvestas põhiosa katteks ning põhivõlgnevus on 238,62 eurot (299,90-61,28=238,62 eurot). Järelmaksulepingu nr 17702400 alusel nõuab hageja kostjalt lepingujärgset viivist määras 24,15% aastas, so 0,0671% päevas põhivõlalt 238,62 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates so 25.03.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 6.02.2025 51.07 eurot. Sissenõudmiskulud 30 eurot koosnevad järgnevast: 09.05.2024 meeldetuletuskiri 15 eurot; 13.06.2024 meeldetuletuskiri 5 eurot; 16.08.2024 meeldetuletuskiri 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, e-maili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas esitas hageja tõenditena kostja taotluse, maksehäire raporti ja krediidiregistri väljavõtte (lisa 5, 6.1 ja 6.2). Kostjal maksehäireid ei olnud ja kostja taotluses toodult oli kostja sissetulekuks 350 eurot. Hageja leidis, et on tõendanud, et krediidiandja on kogunud ja kontrollinud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist, kostja majandusliku seisu, so sissetulekute, vara ja kohustuste kohta) ning vastutustundlikku laenamise põhimõtet ei ole rikutud. Hagi esemes palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 238,62 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 51,07 eurot; edasiulatuva viivise 24,15% aastas alates 07.02.2025 kuni põhinõude summas 238,62 euro täitmiseni. Kostja vastuväited
2.Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 26.04.2025. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so
12.05.2025 hagile vastust esitanud. Kostjale on maksekäsu kiirmenetluses püütud menetlusdokumente kätte toimetada järgnevalt: -11.12.2024 postiaadressile: xxx, tagastatud märkega, et isik ei ela antud aadressil. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur on 27.12.2024 teatanud, et neil oli viimane kontakt Xga 28.09.2022 xxx vallas xxx külas xxx talu sissesõidutee otsas, kus naisterahvas oli kaotanud maja võtmed ja viidi sõbranna juurde. Rohkem andmeid politseil isiku kohta ei ole. Kohus on tsiviilasjas nr 2-24-144970 kostjale edastanud menetlusdokumente järgnevalt: - 20.02.2025 ja 22.02.2025 xxx, tagastatud märkega, et isik ei ela aadressil. xxx Vallavalitsus teatas kohtule, et kostja viibimiskohaks on xxx küla xxx. 10.04.2025 helistas kohtujurist kostjale Xle rahvastikuregistris näidatult mob tel nr xxxx, kostja elukoha aadressi teadasaamiseks, kuid telefonikõnele ei vastatud ning tagasi ei helistatud. Töötamise registri väljavõttest nähtuvalt ei ole kostjal kehtivat töösuhet, mistõttu ei ole kohtul võimalik kostjale menetlusdokumente kätte toimetada tööandja kaudu. Rahvastikuregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole kostja elukoha aadressi osas muutusi. Täiendavad andmed kostja elu- ja viibimiskoha (sh kontaktandmete) kohta kohtul puuduvad. Seega eeldused otsuse kätte toimetamiseks Ametlike Teadaannete vahendusel on täidetud. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 lahend nr 3-2-1-23-16, p 16).
5.Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) pis 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt lahendab kohus asja sisulise otsusega.
6.Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-144970 OÜ Rediem Capital AB hagi X vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevuse 238,62 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 51,07 eurot; edasiulatuva viivise 24,15% aastas alates 07.02.2025 kuni põhinõude summas 238,62 euro täitmiseni.
7.Hageja nõuded tulenevad kostja ja TF Bank (publ.) Eesti filiaal (krediidiandja) vahel 11.09.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr 17702400. Kuna krediidiandja sõlmis krediidilepingu oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
8.Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus antud juhul loovutusest tulenevalt hagejal. VÕS § 403 4 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
9.7.01.2025 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kostja oli krediidilepingu sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7.
10.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas on hageja esitanud hagis selgitusi ning hagi lisad 5, 6.1 ja 6.2 (kostja taotlus, maksehäireregistri raport ja krediidiregistri väljavõte). Kohus märgib, et hagi lisadest 6.1 ja 6.2 ei nähtu seda, kelle kohta väljavõtted on tehtud ning viidatud lisad ei kajasta seda, et kostjal polnud enne krediidilepingu sõlmimist maksehäireid ning kohtu hinnangul ei ole tegemist asjakohaste tõenditega. Kohus leiab, et hagi lisa 5 (kostja taotlus) ning hagis esitatud
selgitused ei ole piisavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ja mille põhjal ei ole võimalik veenduda, et kostja oli enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist krediidivõimeline. Krediidiandja ei ole kostja igakuiseid sissetulekuid ja kohustusi tegelikkuses enne krediidilepingu sõlmimist kontrollinud ja pangakontoväljavõtet krediidiandja kostjalt nõudnud ei ole. Niisamuti ei ole hageja kohtule kostja pangakonto väljavõtet, kostja krediidivõimelisuse kontrollimiseks, esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet 11.09.2023 krediidilepingu nr 17702400 sõlmimisel järginud. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (VÕS § 4034 lg 6).
11.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kostja tagasimaksed lugeda põhinõude katteks, mida hageja on ka hagis teinud. Põhjendatud põhinõue on 238,62 eurot (299,90, ei sisalda lepingutasu-61,28 eurot=238,62 eurot).
12.Riigikohus on osundanud, et VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-2113098, p 24) (vt Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2023. a otsus asjas nr 2-23-133882, p 8). Tsiviilasjas nr 2-23-133882 on Tartu Ringkonnakohus 19.12.2023 otsuse p-s 10 märkinud, et kui krediidilepingus sisalduv intressikokkulepe peaks osutuma vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tühiseks, siis jääb sellest hoolimata kehtima kokkulepe selle kohta, et viivisemäär on võrdne intressimääraga. See tähendab, et viivisemäär on sellisel juhul võrdne seadusjärgse intressimääraga. Hageja ei nõua hagi esemes kostjalt lepingu haldustasu ega intressi. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud ja edasiulatuvat viivist määras 24,15% aastas. Viivisekalkulaator.ee kasutades on põhjendatud sissenõutavaks muutunud viivisenõue 25,38 eurot (seadusjärgses määras, periood 2503.2024-06.02.2025, põhinõudelt 238,62 eurolt). Kohus jätab seega rahuldamata viivisenõude 25,69 eurot (51,07-25,38=25,69 eurot). Edasiulatuvalt on põhjendatud viivisenõue alates 07.02.2025 põhinõudelt 238, 62 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
13.VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Tartu Ringkonnakohus on lahendi nr 2-21-125271 p-is 9 märkinud, et: “VÕS § 403 4 lg 7 tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest”. Kohus selgitab, et tasuna ei saa VÕS § 403 4 lg 7 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmiskulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasudega, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu summas 30 eurot. Antud juhul on põhjendatud ja tõendatud sissenõudmiskuluks 25 eurot (09.05.2024 meeldetuletuskiri 15 eurot, 13.06.2024 meeldetuletuskiri 5 eurot ja 16.08.2024 5 eurot, kokku 25 eurot). Makseviivitusega tekkinud sissenõudmiskulusid ei ole hageja tõendanud ja kohus jätab sissenõudmiskulud 5 euro osas rahuldamata.
14.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Kohus rahuldab TF Bank (publ.) Eesti filiaal ja kostja vahel 11.09.2023 järelmaksulepingu nr 117702400 alusel tekkinud järgmised nõuded: põhivõlgnevus 238,62 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 25,38 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot, edasiulatuv viivis alates 07.02.2025 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 238,62 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivisenõude 25,69 eurot ja 5 eurot sissenõudmiskulud.
15.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 498 eurot (riigilõiv 140 eurot ja õigusabikulud 358 eurot, käibemaksuta). Õigusabikulud koosnevad järgnevast: maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot; täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule 2 h x 169=338 eurot, käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot on põhjendatud menetluskulud. Kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 338 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) on asja keerukust ja mahtu ning esindaja juristi kvalifikatsiooni arvestades ebamõistlik. Arvestades siinjuures, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt esitanud viivisenõuete ümberarvestusi. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks 400 eurot (õigusabikulu: 2 tunni tasu x 120 eur = 240 eurot, käibemaksuta, millele lisandub riigilõiv summas 140 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot). Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 9,6% ulatuses ja kostja kanda 90,40 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 361,60 eurot.
16.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
17.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.