Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud Võlgnik AS Avaleris esitas 07.05.2019 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnik palub algatada enda pankrotimenetluse ja nimetada ajutise pankrotihalduri ning kuulutada välja võlgniku pankroti. Kohus määras võlgnikule ajutise pankrotihalduri. 09.05.2019 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgniku varaks on 0,73 eurot. Võlgnikul on kohustusi 87 972,03 euro ulatuses. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik on 02.05.2019, so seitse päeva enne ajutise halduri nimetamist loovutanud T F S OÜ-le nõude, mille eest tasuti tasaarvestuse teel ehk võlgnik rahuldas ühe võlausaldaja nõude 2612,30 euro ulatuses. Ajutine haldur on seisukohal, et kõiki võlausaldajaid ei ole koheldud võrdselt ja on eelistatud ühte võlausaldajat. Tagasivõitmise hagi esitamiseks rahalised vahendid aga puuduvad. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Püsiv maksejõuetus saabus mais 2019. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur palub määrata halduri tasuks 800 eurot (sh sotsiaalmaks), millest 397 eurot (sh seaduses ettenähtud maksud, va käibemaks) palub hüvitada riigi vahenditest ja ülejäänud jätta võlgniku kanda. Tasu palub kanda Maarja Roht arveldusarvele. 10.06.2019 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruande juurde. Võlgnik märkis, et on maksejõuetu ning puuduvad alused tagasivõitmise hagi esitamiseks. Kohus on teinud 10.06.2019 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1975 eurot hiljemalt 18.06.2019. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutise halduri aruande kohaselt võlgniku varaks on 0,73 eurot. Kohustusi on vähemalt 87 972,03 euro ulatuses. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik on 02.05.2019, so seitse päeva enne ajutise halduri nimetamist loovutanud T F S OÜ-le nõude, mille eest tasuti tasaarvestuse teel ehk võlgnik rahuldas ühe võlausaldaja nõude 2612,30 euro ulatuses. Ajutine haldur on seisukohal, et kõiki võlausaldajaid ei ole koheldud võrdselt ja on eelistatud ühte võlausaldajat. Tagasivõitmise hagi esitamiseks rahalised vahendid aga puuduvad. Võlgnik on seisukohal, et tagasivõitmiseks alused puuduvad. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks peab kohus muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise

halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks määrata 800 eurot (sh sotsiaalmaks). Võlgnik tasule vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ajutise halduri tasuks määrata 800 eurot (sh sotsiaalmaks). PankrS § 23 lg 4 sätestab: „Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).“ PankrS § 23 lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kuivõrd võlgnikul vara puudub ja deposiiti ei ole tasutud, mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, va käibemaks) välja riigi vahenditest ning 403 eurot mõistab välja võlgnikult. Tasu maksta välja Maarja Roht arveldusarvele. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus jätab dokumendid võlgniku juhatuse liikme J K hoiule. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.