Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

2) võlgnikul on arvelduskonto Xxxx AS-is, mille jääk on 0 eurot (liikumised on seotud kaardihooldustasuga); 3) Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik saanud maksustatavat tulu alates 01.02.2017 Sotsiaalkindlustusametist vahemikus 191,23-383,32 eurot kuus. Võlausaldajate seisukohad võlgniku kohustustest vabastamise kohta on järgnevad: 1) 24.04.2019 esitas Xxxx seisukoha, milles nõustub kohustustest vabastamisega (võlgnevust menetluse ajal tasutud pole). 2) 10.05.2019 teatas võlausaldaja Xxxx AS, et ta ei ole nõus võlgniku kohustustest vabastamisega. Võlgnik pole tegelenud tulutoova tegevusega ega seda otsinud, varjab sissetulekuid (võlgniku väljaminekud ületavad sissetulekuid) ning võlgnevust pole menetluse ajal tasutud. 3) 10.05.2019 esitas seisukoha Xxxx A/S Eesti filiaal, kes ei ole nõus kohustustest vabastamisega. Võlgnik pole tegelenud tulutoova tegevusega ega seda otsinud. Võlgniku väitel on ta alates 2012.a xxxx, kuid ei ole esitanud tõendeid selle kohta millises ulatuses või kas üldse on tal tuvastatud töövõimekaotus. Võlgnikul on täiendav sissetulek, kuna võlgniku väljaminekud ületavad sissetulekut. 17.05.2019 teatas Eesti Töötukassa, et võlgnikule ei ole tehtud ühtegi väljamakset alates 25.02.2014 kuni käesoleva ajani. 17.05.2019 teatas Sotsiaalkindlustusamet, et 01.04.2016-31.12.2018 on võlgnikule makstud xxxx 34,30-50,63 eurot kuus, 01.03.2014-30.11.2018 xxxx 140,81-216,16 eurot kuus, xxxx 01.01.2018-31.05.2019 265,47-399,86 eurot kuus. 07.06.2019 esitas võlgnik tõendi, millega Lasnamäe Linnosa Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakond tõendab, et on määranud ja maksnud võlgnikule toimetulekutoetust ja sissetulekust sõltuvaid toetusi alates 2012.a novembrist käesoleva ajani. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 25.02.2014 s.o rohkem kui viis aastat tagasi. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Kohustustest vabastamise osas on seisukoha esitanud võlausaldajad Xxxx (nõus kohustustest vabastamisega) ning Xxxx AS ja Xxxx A/S Eesti filiaal (ei ole nõus kohustustest vabastamisega). Xxxx AS ja Xxxx A/S Eesti filiaal on tuginenud sellele, et võlgnik pole tegelenud tulutoova tegevusega ega seda otsinud, varjab sissetulekuid (võlgniku väljaminekud ületavad sissetulekuid)

ning võlgnevust pole menetluse ajal tasutud. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Menetluse ajal on võlgnik saanud maksustatavat tulu Sotsiaalkindlustusametist (seda kinnitavad Maksu- ja Tolliameti vastus teabenõudele ja Sotsiaalkindlustusameti vastus teabenõudele), tuluks on xxxx, xxxx ja xxxx; lisaks on Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond maksnud võlgnikule toimetulekutoetust ja sissetulekust sõltuvaid toetusi alates 2012.a novembrist. Võlgniku sissetulekud ei ole sellised, mis võimaldanuks võlgnevusi tasuda ning seaduse kohaselt (PankrS § 173 lg 5) ei pidanud võlgnik kohustusi täitma toetuste arvelt, kuivõrd neile ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik ei ole võlgnevusi täitnud, kuid kohtule teadaolevaid andmeid arvestades ei ole tegu süülise rikkumisega ning võlgniku tegevus ei ole suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele. Kohtul ei ole põhjust kahelda, et võlgnikul on keeruline saada sellist töökohta, millelt saaks veel tasuda ka võlausaldajate nõudeid (eeldab alampalgast suuremat töötasu), kuna kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on võlgnikul puue (nüüdseks on võlgnik ka vanaduspensionil). Seetõttu ei pea kohus võlgnevuste mittetasumist ja paremini tasustatava töökoha mitteleidmist süüliseks rikkumiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Kooskõlas PankrS § 175 lg 8 „kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.“ PankrS § 176 lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“ Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Vastavalt PankrS § 177 lg 1 ja 2 „kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.“ PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad V U kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.