D.V. hagi Eesti Vabariigi vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 25 000 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 25. jaanuari 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
D.V. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant: D.V. (hageja), ik XXX; esindaja vandeadvokaat Robert Sprengk
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja: Eesti Vabariik (kostja); esindaja Agu Rillo
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 25. jaanuari 2019 otsus osas, millega mõisteti riigilõiv ja ekspertiisikulu hagejalt välja. Teha selles osas uus otsus, millega jätta ekspertiisikulu riigi kanda. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.3.Jätta riigi õigusabi kulud summas 348 eurot jätta Eesti Vabariigi kanda.
3.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
4.Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.D.V. (hageja) esitas 22. veebruaril 2018 Viru Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (kostja) vastu, milles taotleb kostjalt raviteenuse osutamise lepingu rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju 25 000 euro välja mõistmist. Hageja kandis alates 17. maist 2014 karistust Viru Vanglas. Alates 2014. aastast on hageja korduvalt kaevanud valu peas, kaelas ning rinnus, mis takistab hingamist, kuid kostja ei osutanud hagejale piisavat ja kvaliteetset ravi nimetatud vaevuste ja nende tekkepõhjuse ravimiseks.
1.septembril 2015 teostati hagejale kompuutertomograafia uuring, mille kohaselt tuvastati C4/5 vahemikus diski tsentraalne laiapõhjaline prolaps 3,5 mm, kerge duraalkoti deformatsioon sellel tasandil. Hageja käis 11. aprillil 2017 SA Tartu Ülikooli Kliinikumis vastuvõtul diagnoosiga kaela lülivaheketta muu nihe. Raviks määrati antidepressantravi, kroonilise valu ravi ja ravikehakultuur. Hageja sõnul ei vastanud kostja poolt osutatud tervishoiuteenus arstiteaduse üldisele tasemele ning seda ei osutatud tavaliselt oodatava hoolega. Kostja ei ole osutanud hagejale piisavat ja asjakohast ravi ning ravikehakultuuri. Kvaliteetse ravi osutamata jätmise tõttu on hageja kannatanud pidevaid valusid, tema psüühilise koormuse talumine on oluliselt vähenenud ja elukvaliteet halvenenud. Kui kostja oleks koheselt osutanud hagejale õiget ravi (eelkõige ravikehakultuuri), oleks hageja pidev valu möödunud ning hageja poleks pidanud ravimeid (valuvaigisteid) manustama. Kostja tegevus tervishoiuteenuse lepingu täitmise rikkumisel on süüline. Eelkõige seetõttu, et kostja sai mõjutada hageja ravi. Tervishoiuteenuse osutamise leping on suunatud mittevaralise huvi järgimisele ja kostjad pidid aru saama, et selle rikkumine põhjustab hagejale mittevaralist kahju. Kostja on raviveaga põhjustanud hagejale nii füüsilist kui hingelist valu ning kannatusi.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hagejale on vanglas osutatud pidevat ning asjakohast tervishoiuteenust. Hagejale osutati vanglas regulaarset sümptomaatilist valuravi, samuti on ravi määratud psühhiaatri poolt. Hagejale on teostatud korduvalt erinevaid uuringuid ning hageja on ise keeldunud
antidepressioon(AD)ravist. Ravikehakultuur on ravivõte, mille puhul aktiivne roll on patsiendil endal, kes teeb ise kindlaks määratud harjutusi. Hageja käis plaanilisel vastuvõtul vanglavälise tervishoiuteenuse osutaja juures, kes vastava ravi määras. Üldjuhul lisab tervishoiuteenuse osutaja õpetuse või juhendi, millised harjutused on patsiendile vajalikud, ja on usutav, et hagejale neid harjutusi vastuvõtul tutvustati, kuna SA TÜ Kliinikumi 11. aprilli 2017 epikriisi kohaselt ei ole hagejat edasi ühegi tervishoiuteenuse osutaja, nt füsioterapeudi, juurde suunatud. Samuti ei ole hageja väitnud, et talle ei tutvustatud vajalikke harjutusi. Juhul kui hageja ei ole nõus talle TÜ Kliinikumis osutatud tervishoiuteenusega, siis esitati hagi vale kostja vastu. Ka kõrgel tasemel ravi ei pruugi alati tagada soovitud tulemust. Hageja ei ole tõendanud, et vangla tervishoiuteenus ei vastaks üldisele tasemele, mõni tunnustatud ravimeetod oleks jäänud kasutamata või et oleks kasutatud ebaõiget ravivõtet. Samuti on tõendamata tervishoiuteenuse osutaja väidetav süüline rikkumine.
3.Maakohus määras 19. juunil 2018 kohtuarstliku ekspertiisi. 14. detsembri 2018 koostatud arvamuses esitasid kohtuarst-eksperdid järgmised vastused menetlusosaliste poolt esitatud küsimustele: 1) Kas kaela diski patoloogia (C4/5 vahemikus diski tsentraalne laiapõhjaline prolaps 3,5 mm, kerge duraalkoti deformatsioon sellel tasandil) põhjustab valu? Kas kaela diski patoloogia (C4/5 vahemikus diski tsentraalne laiapõhjaline prolaps 3,5 mm, kerge duraalkoti deformatsioon sellel tasandil) põhjustab pinget küünarvartes ja suremistunnet käte III-V sõrmedes? D.V. l tuvastatud lülisamba lülivaheketaste (diskide) patoloogia ei ole seostatav tema poolt kirjeldatud kaebustega; 2) Kas neurokirurgi ametioskuste juurde kuulub kaela diski patoloogia raviks määratud ravikehakultuuri harjutuste õpetamise oskus? Kas neurokirurgi vastuvõtu juurde kuulub patsiendile kaela diski patoloogia raviks määratud ravikehakultuuri harjutuste õpetamine? Neurokirurgi ametioskuste-kohustuste hulka ning sellest tulenevalt ka vastuvõtu juurde ei kuulu ravikehakultuuri õpetamine; 3) Juhul, kui kroonilise valu raviks manustatud Ibumetin valu ei leevenda, kas arstiteaduse üldise taseme juurde kuulub sellisel juhul patsiendile muude valuvaigistite määramine? Käesoleval juhul on D.V. kroonilise valu leevendamiseks lisaks Ibumetinile määratud ka teisi valu- ja põletikuvastased ravimeid, sh kroonilise valusündroomi korral kasutatavaid antidepressante ja neuroleptikume ning lihaslõõgastit; 4) TÜ Kliinikumi neuroloog on 11.04.2017 epikriisis märkinud: „vaevused pea poolt pole seotud selle väikese diski patoloogiaga“. Kas neuroloogi järeldus on tõepärane? Neuroloogi järeldus on täielikult tõepärane. Vt lisaks p 1; 5) Kas hageja väidetavad terviseprobleemid – valud, käte „suremistunne“ jms, võib olla tingitud hageja teistest tuvastatud terviseprobleemidest, sh psühhiaatrilistest? Kui jah, siis mis haigusest (või selle ravist) ja millise tõenäosusega? D.V. kaebused võivad olla tingitud teistest probleemidest, kuid kuna talle pole tehtud kõiki võimalikke uuringuid välja lülitamaks nimetatud vaevuste võimalikke põhjusi, siis ei saa põhjusi seostada ainuüksi psühhiaatriliste probleemidega; somatisatsioonid jm psühhiaatrilised diagnoosid on diagnosis per exlusionem ehk diagnoositud välistamistega; 6) Kas hageja väidetavad valud ja käte „suremine“ võivad olla ravimtekkelised? Kas hageja väidetavad valud ja käte „suremine“ võivad olla tingitud asjaolust, et hageja on enne vangistust tarvitanud igapäevaselt erinevaid narkootilisi aineid, samuti alkoholi? Teoreetiliselt on võimalik, et D.V. l väidetavad valud ja käte „suremine“ võivad olla tingitud
asjaolust, et hageja on enne vangistust tarvitanud igapäevaselt erinevaid narkootilisi aineid, alkoholi või ravimeid; 7) Hageja vanglas peetava tervisekaardi 15.06.2015 raviloo (RVL) nr 173 kohaselt on hagejat peavalu anamneesiga üldarsti poolt instrueeritud ravikehakultuuri (RKK) osas. Kas hageja tervise dünaamikat arvestades oli 15.06.2015 pea vaevustega antud käitumisjuhend (tavapäraselt sellise probleemiga soovitatavad harjutused) kohane (piisav) ka peale 11.04.2017 soovitust jätkata RKK-ga? Üldarsti poolt 15.06.2015 antud käitumisjuhend on ka peale 11.04.2017 kohane, kuid kas ka piisav, pole määratav.
MAAKOHTU OTSUS
4.Viru Maakohus jättis 25. jaanuari 2019 otsusega hagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt Eesti Vabariigi kasuks riigilõivu (900 eurot) ja ekspertiisitasu (271 eurot) katteks välja 1171 eurot. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja on kinnipeetav ja tema puhul kohaldub Vangistusseaduse 49 lg.1, so kostjal oli kohustus osutada hagejale tervishoiuteenust (VÕS § 758 lg.1). Maakohus märkis, et asjas tuvastatud asjaoludel ei ole tõendatud hagejal kahju tekkimine, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Tervisehoiuteenuse osutamisest tekkinud kahju korral peab kahjustatud isik tõendama neid asjaolusid, mille esinemisega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Maakohus märkis, et asjas esitatud tõendid kinnitavad, et kostja osutas hagejale asjakohast raviteenust ja seda kinnitavad ka 14.12.2018 koostatud arvamuses kohtuarst-eksperdid Tanel Vaas, Sünne Remmer ja Mihhail Vassin. Eksperdid on esitanud arvamuse, et hageja vaegused võivad olla tingitud asjaolust, et hageja on enne vangistust tarvitanud igapäevaselt erinevaid narkootilisi aineid, alkoholi või ravimeid. Samas kinnitavad eksperdid, et kostja on osutanud hagejale asjakohast raviteenust so kostja ei ole rikkunud oma lepingulist kohustust. Asjas ei leidnud tõendamist asjaolu, millel kostja vastutus võiks põhineda ja mis võiks olla kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Maakohus tugineb seejuures ka ekspertide arvamusele, et D.V. l tuvastatud lülisamba lülivaheketaste (diskide) patoloogia ei ole seostatav tema poolt kirjeldatud kaebustega. On võimalik, et D.V. l väidetavad valud ja käte „suremine“ võivad olla tingitud asjaolust, et hageja on enne vangistust tarvitanud igapäevaselt erinevaid narkootilisi aineid, alkoholi või ravimeid. Kostja on osutanud hagejale asjakohast ravi. Hageja väide, et kui kostja oleks koheselt osutanud hagejale õiget ravi (eelkõige ravikehakultuuri), oleks hageja pidev valu möödunud ning hageja poleks pidanud ravimeid (valuvaigisteid) manustama, on ümber lükatud ekspertide arvamusega, mille kohaselt üldarsti poolt 15.06.2015 antud käitumisjuhend (ravikehakultuuri osas) on ka peale 11.04.2017 kohane.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti hageja hagi rahuldamata ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ning mõista Eesti Vabariigilt hageja kasuks välja tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisega tekitatud mittevaraline kahju. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas,
millega mõisteti hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõivu ja ekspertiisitasu eest 1171 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei osutanud kostja hagejale ravikehakultuuri. Kostja võttis ka oma vastuses omaks, et ta pole ravikehakultuuri kui ravi hagejale osutanud; 2) jättis maakohus põhjendamatult käsitlemata ja seisukoha võtmata asjaolus, et kostja ei ole hagejale ravikehakultuuri osutanud; 3) ei ole kostja osutanud hagejale piisavat ja kvaliteetset ravi, kuna ravi tähendab muu hulgas ka õige diagnoosi panemist ja selle diagnoosi põhjuste välja selgitamist. Ekspertiisist selgus, et hagejale ei ole tehtud kõiki võimalikke uuringuid; 4) ei tulnud hagi esitamisel RLS § 22 lg 1 p 12 järgi riigilõivu tasuda. Kuna riigilõivu ei tulnud tasuda, siis ei saa hagi rahuldamata jätmisel hagejalt seda välja mõista. Kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise osas ja rahuldab uue otsusega hagi, ei saa ekspertiisitasu hagejalt välja mõista. Seda ka hagi osalisel rahuldamisel.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Apellatsioonis ei ole välja toodud uusi sisulisi asjaolusid võrreldes algse hagiga ning neile on vangla vastanud, kostja jääb eelnevalt väljendatud seisukohtade juurde. Kostja hinnangul lähtus maakohus otsust tehes kohtumenetluses kogutud tõenditest, andis otsuse põhjendavas osas tõenditele hinnangu ning tõenditest tehtavad järeldused on loogilised ja jälgitavad. Maakohus hindas kõiki tõendeid kogumis. Kostja ei ole võtnud omaks ravikehakultuuri mittevõimaldamist. Apellatsioonkaebuses on hagi põhjendamatult laiendatud küsimusega, mis puudutab täiendavaid uuringuid. Hageja oleks saanud täiendada hagi maakohtu määratud tähtaegadel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega jätab asjas kantud menetluskulud riigi kanda. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonimenetluse kulud jätab ringkonnakohus poolte endi kanda.
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega põhinõude rahuldamata jätmise osas ning ei korda maakohtu põhjendusi TsMS § 654 lg 6 alusel. Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 770 lg 1 kohaselt vastutab tervishoiuteenuse osutaja ja VÕS § 758 lõikes 2 nimetatud isik üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosija ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest. Sama paragrahvi lg 3 järgi tervishoiuteenuse osutaja ja § 758 lõikes 2 nimetatud isiku vastutuse aluseks olevat asjaolu peab tõendama patsient, välja arvatud juhul, kui patsiendile tervishoiuteenuse osutamine on jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata; ning lg 4 kohaselt kui tegemist on diagnoosi- või raviveaga ja patsiendil tekib terviserike, mida oleks saanud tavapärase raviga ilmselt vältida, eeldatakse, et kahju tekkis vea tagajärjel. Terviserikkest tulenevat kahju peab ka sel juhul tõendama patsient (hageja).
Iseenesest õige on hageja väide, et tema tervisega oli vanglas viibimise ajal probleeme ning ta vajas ravi, samuti, et tervislikust seisundist tulenevalt olid hagejal valud ja vaevused. Kuid samas ei tõenda hageja väited seda, et kostja oleks rikkunud tervishoiuteenuse osutajana kohustust ja et ta on süüdi kohustuse rikkumises, ning rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Samuti ei tõenda kostjapoolset kohustuse rikkumist asjaolu, et hagejal esinesid seoses haigusega valud.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud, et kostja tervishoiuteenuse osutajana rikkust VÕS §-st 762 tulenevat kohustust. Lepingu täitmise hindamisel ei saa aluseks võtta tervishoiuteenuse osutamise lõpptulemust. Asjaolu, et tervishoiuteenuse osutamisega kaasnesid patsiendile negatiivsed tagajärjed (s.o vaevused ei kandunud, vaid süvenesid), ei anna alust asuda seisukohale, et tegemist oli mittenõuetekohaselt osutatud teenusega. Apellandi väide, et ravikehakultuuri osutamisega oleks temal kahju jäänud tekkimata, ei ole asjas tõendamist leidnud. Maakohus on nimetatud väite asjas olevatele tõenditele tuginedes ümber lükanud.
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus kindlaksmääramise tühistamise nõude osas.
on
põhjendatud
menetluskulude
Asja materjalidest nähtub, et maakohus andis 01.03.2018 määrusega hagejale menetlusabi hagi esitamisel ekspertiisitasu maksmiseks ning ekslikult ka riigilõivu summas 900 eurot tasumiseks. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et hagi esitamisel oli hageja RLS § 22 lg 1 p 12 järgi riigilõivu tasumisest vabastatud, mistõttu puudub alus 900 euro riigilõivu riigituludesse väljamõistmiseks. Maakohus mõistis hagejalt välja ka ekspertiisitasu 271 eurot. Ringkonnakohus leiab, et arvestades hageja isikut, sh asjaolu, et hageja pankrotimenetlus lõpetati raugemise tõttu 24.04.2019, samuti seda, et hageja nõude kontrollimiseks pidas kohus põhjendatuks ekspertiisi määramist, siis on põhjendatud ekspertiisikulu jätta TsMS § 190 lg 7 alusel riigi kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.