2-18-2878/26 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

2.D. V. esitas 22.02.2018 Viru Maakohtule hagi Eesti Vabariigi vastu, milles taotleb kostjalt raviteenuse osutamise lepingu rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju 25 000 euro välja mõistmist. Hagi asjaolude kohaselt D. V. (edaspidi ka: hageja) on alates 2014 kaevanud valu peas ja kaelas ning rinnus, mis takistab hingamist. Kostja ei osutanud hagejale piisavat ja kvaliteetset ravi nimetatud vaevuste ja nende tekkepõhjuse ravimiseks. Hageja esitas 02.06.2015 Viru Vanglale taotluse, milles soovis neuroloogi vastuvõtule, ravi ja KT-uuringut. Viru Vangla vastas 09.06.2015 nimetatud taotlusele, et 30.04.2015 on teostatud KT-uuring ja 04.05.2015 oli neuroloogi vastuvõtt ning neuroloogi hinnangul ei ole peavalud seotud neuroloogiliste probleemidega. Hageja esitas 15.06.2015 esitanud Viru Vanglale taotluse, milles soovis teada, miks on tal valu peas ja kaelas ning miks teda ei ravita. Viru Vangla vastas 23.07.2015 nimetatud taotlusele, et 09.07.2015 oli psühhiaatri vastuvõtt ja 20.07.2015 oli neuroloogi korduvvastuvõtt, kus määrati KT-uuring kaelast. Hageja esitas 20.09.2016 Viru Vanglale taotluse, milles soovis teada, miks talle ei osutata kvaliteetset meditsiiniteenust. Viru Vangla vastas 28.09.2016 nimetatud taotlusele, et 23.08.2016 viibis hageja Ida-Viru Keskhaiglas MRT-uuringul ning uuringute tulemusel selgus, et patoloogiat, mis tekitaksid püsivaid peavalusid, hagejal ei ole. Hageja esitas 11.10.2016 Viru Vanglale taotluse, milles soovis tõhusat ravi. Viru Vangla vastas 10.11.2016 nimetatud taotlusele, et elektroonilise tervisekaardi andmetel on hageja viibinud üldarsti vastuvõtul ja neuroloogi vastuvõtul. Lisaks on teostatud MTR-uuring ning ravi on määratud. Lisaks registreeritud kirurgi ja neuroloogi vastuvõtule. Hageja esitas 08.03.2017 Viru Vanglale taotluse, milles soovis kvaliteetset meditsiiniteenust. Viru Vangla vastas 16.03.2017 nimetatud taotlusele, et 06.03.2017 on hageja viibinud neuroloogi vastuvõtul ning 09.03.2017 ja 10.03.2017 üldarsti vastuvõtul. Lisaks on registreeritud hageja KT-uuringule ja neuro-kirurgi vastuvõtule.

Hageja esitas Viru Vanglale pöördumise nr 6-10/24243-1, milles teatas, et ta on alates 2016 detsembrist pöördunud arstide poole, kuna raske hingata ja tugevad valud rinnus. Viru Vangla vastas 19.07.2017 nimetatud taotlusele, et hageja on tervisekaardi andmetel käinud regulaarselt arsti vastuvõtul. Hagejale teostati 01.09.2015 kompuutertomograafia uuring, mille kohaselt C4/5 vahemikus diski tsentraalne laiapõhjaline prolaps 3,5mm, kerge duraalkoti deformatsioon sellel tasandil. Hageja käis 11.04.2017 SA-s Tartu Ülikooli Kliinikum vastuvõtul diagnoosiga kaela lülivaheketta muu nihe. Raviks määrati antidepressantravi, kroonilise valu ravi ja ravikehakultuur (RKK). Hagejale tervishoiuteenuse osutajaks alates 2015 kuni käesoleva ajani oli kostja. Kostja poolt osutatud tervishoiuteenus ei vastanud VÕS § 762 ette nähtud arstiteaduse üldisele tasemele. Kostja ei ole osutanud hagejale piisavat ja asjakohast ravi. Kostjal on kaela diski patoloogia. SA Tartu Ülikooli Kliinikum on muuhulgas tuvastanud, et hageja vajab raviks ravikehakultuuri. Kostja ei ole hagejale sellist ravi osutanud. Kvaliteetse ravi osutamata jätmise tõttu on hageja kannatanud pidevaid valusid ning tema psüühilise koormuse talumine on oluliselt vähenenud. Hageja elukvaliteet on seetõttu oluliselt halvenenud. Kui kostja oleks koheselt osutanud hagejale õiget ravi (eelkõige ravikehakultuuri), oleks hageja pidev valu möödunud ning hageja poleks pidanud ravimeid (valuvaigisteid) manustama. Kostja tegevus tervishoiuteenuse lepingu täitmise rikkumisel on süüline. Eelkõige seetõttu, et kostja sai mõjutada hageja ravi. Kui kostja oleks arstiteaduse üldist taset arvestades osutanud õiget ravi, poleks hagejal olnud valusid ja hageja elukvaliteet poleks langenud. Hageja pöördus pidevalt taotlustega uuringute tegemiseks ja ravi osutamiseks, kuid kostja vajalikku ravi ei osutanud. Vaatamata sellele, et oli tuvastatud vajadus ravikehakultuuri osas, kostja seda ei osutanud. Ühtegi asjaolu, miks kostja hageja haiguse käiku mõjutada ei saanud, ei esinenud. Hageja on tõendanud, et tal on elukvaliteedi langus, mis seisneb pidevates valudes ning selle tõttu on oluliselt vähenenud hageja psüühilise koormuse talumine. Tervishoiuteenuse osutamise leping on suunatud mittevaralise huvi järgimisele ja kostjad pidid aru saama, et selle rikkumine põhjustab hagejale mittevaralist kahju. Kostja poolne raviteenuse osutamine ei vastanud arstiteaduse üldisele tasemele ning seda ei osutatud tavaliselt oodatava hoolega. Hagejale ei osutatud kvaliteetset ravi. Kostja on põhjustanud raviveaga hagejale nii füüsilist kui hingelist valu ning kannatusi. Hageja on seisukohal, et kostja on kohustatud seetõttu hüvitama hagejale põhjustatud mittevaralise kahju.

tervishoiuteenuse osutaja juures, kes vastava ravi määras, üldjuhul kaasneb sellisel juhul ka tervishoiuteenuse osutaja õpetus või juhend, millised harjutused on patsiendile vajalikud, tihtipeale võivad sellised juhendid olla kirjalikud. Hageja poolt hagile lisatud SA TÜ Kliinikumi 11.04.2017 epikriisi kohaselt ei ole hagejat edasi ühegi tervishoiuteenuse osutaja, nt füsioterapeudi juurde suunatud, mistõttu on usutav, et hagejale tutvustati sobivaid harjutusi vastuvõtul. Kostja on seisukohal, et sellist hinnangut kinnitab mh seegi, et hageja tervisekaardi sissekannete kohaselt, aga ka hagile lisatud pöördumiste 6-10/8385 ja 6-10/24243-2 algpöördumistes vangla poole ei ole hageja väitnud, et talle ei ole vajalikud harjutused teada või et ta vajaks täiendavat infot vajalike harjutuste kohta. Seega ei saa kostja hinnangul heita kostjale ette sel alusel tegevusetust. Juhul kui hageja ei ole nõus talle TÜ Kliinikumis osutatud tervishoiuteenusega, siis oleks käesolev hagi esitatud vale kostja vastu. Hageja tervisekaardist nähtub, et hagejale osutatakse vanglas regulaarset sümptomaatilist valuravi, samuti on ravi määratud psühhiaatri poolt, hagejale on teostatud korduvalt ja erinevaid uuringuid, seega ei saa ka sel alusel heita vanglae ette tegevusetust hageja ravimisel. Muuhulgas teostatakse hagejale C-hepatiidiravi. Kostja märgib, et raviloo (RVL) 311 kohaselt on hageja ise keeldunud antidepressioon(AD)ravist. Üldteadaolevaks saab lugeda, et ükskõik kui kõrgel tasemel ravi ei pruugi tagada alati soovitud tulemust, kuivõrd iga organism on erinev, mh on erinev inimeste valulävi ja –aistingutunnetus, samuti võivad olla valu põhjused nii füüsilised kui psüühilised. Kostja märgib, et ka VÕS § 766 lg 2 ei luba reeglina tervishoiuteenuse osutajal garanteerida patsiendi paranemist. Nagu eespool märgitud, ei pruugi ükskõik kui heal tasemel tervishoiuteenus tagada patsiendi täielikku tervenemist. Lisaks võivad paranemist mõjutada täiendavad terviseprobleemid. Kostja on seisukohal, et tervishoiuteenuse osutaja ei saa vastutada igal juhul selle eest, et patsiendile osutatav ravi ei anna tulemust ning patsient ei tunneta paranemist. VÕS § 770 lg 1 kohaselt vastutab tervishoiuteenuse osutaja eelkõige diagnoosi- ja ravivigade eest ning seda juhul, kui ta on selles süüdi. VÕS § 762 sätestab tervishoiuteenuse osutaja kohustuse osutada tervishoiuteenust selliselt, et see vastaks vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda osutataks tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. VÕS § 770 lg 3 kohaselt lasub tõendamiskoormis patsiendil. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole hagis esitanud tõendeid ühegi hagi aluseks oleva asjaolu kohta – hageja ei ole tõendanud, et vangla tervishoiuteenus ei vastaks üldisele tasemele, mõni tunnustatud ravimeetod oleks jäänud kasutamata või et oleks kasutatud ebaõiget ravivõtet, samuti, et tervishoiuteenuse osutaja väidetav rikkumine oleks süüline. Kostja on seisukohal, et hageja väited rikkumise ja süülisuse kohta on deklaratiivsed ja põhinevad pelgalt asjaolul, et hageja väitel ei ole tema valuaistingud vähenenud. Hagis ei ole välja toodud ühtegi konkreetset eksimust ega ka näitlikku ravivõtet, mida oleks pidanud tegema (teostama) vangla ja mis oleks garanteerinud hageja tervenemise – nagu eespool korduvalt välja toodud, siis ravikehakultuuri harjutuste tegemise võimalus oli ja on hagejal endal.

Neurokirurgi ametioskuste-kohustuste hulka ning sellest tulenevalt ka vastuvõtu juurde ei kuulu ravikehakultuuri õpetamine. 5) Juhul, kui kroonilise valu raviks manustatud Ibumetin valu ei leevenda, kas arstiteaduse üldise taseme juurde kuulub sellisel juhul patsiendile muude valuvaigistite määramine? Käesoleval juhul on D. V. kroonilise valu leevendamiseks lisaks Ibumetinile määratud ka teisi valu- ja põletikuvastased ravimeid, sh kroonilise valusündroomi korral kasutatavaid antidepressante ja neuroleptikume ning lihaslõõgastit. 6) TÜ Kliinikumi neuroloog on 11.04.2017 epikriisis märkinud: „vaevused pea poolt pole seotud selle väikese diski patoloogiaga“. Kas neuroloogi järeldus on tõepärane? Neuroloogi järeldus on täielikult tõepärane. Vt lisaks p 1-2. 7) Kas hageja väidetavad terviseprobleemid – valud, käte „suremistunne“ jms, võib olla tingitud hageja teistest tuvastatud terviseprobleemidest, sh psühhiaatrilistest? Kui jah, siis mis haigusest (või selle ravist) ja millise tõenäosusega? D. V.l kaebused võivad olla tingitud teistest probleemidest, kuid talle pole tehtud kõiki võimalikke uuringuid välja lülitamaks nimetatud vaevuste võimalikke põhjusi, siis ei saa põhjusi seostada ainuüksi psühhiaatriliste probleemidega; somatisatsioonid jm. psühhiaatrilised diagnoosid on diagnosis per exlusionem e diagnoositud välistamistega. 8.-9) Kas hageja väidetavad valud ja käte „suremine“ võivad olla ravimtekkelised? Kas hageja väidetavad valud ja käte „suremine“ võivad olla tingitud asjaolust, et hageja on enne vangistust tarvitanud igapäevaselt erinevaid narkootilisi aineid, samuti alkoholi? Teoreetiliselt on võimalik, et D. V.l väidetavad valud ja käte „suremine“ võivad olla tingitud asjaolust, et hageja on enne vangistust tarvitanud igapäevaselt erinevaid narkootilisi aineid, alkoholi või ravimeid 10) Hageja vanglas peetava tervisekaardi 15.06.2015 raviloo (RVL) nr 173 kohaselt on hagejat peavalu anamneesiga üldarsti poolt instrueeritud ravikehakultuuri (RKK) osas. Kas hageja tervise dünaamikat arvestades oli 15.06.2015 pea vaevustega antud käitumisjuhend (tavapäraselt sellise probleemiga soovitatavad harjutused) kohane (piisav) ka peale 11.04.2017 soovitust jätkata RKK-ga? Üldarsti poolt 15.06.2015 antud käitumisjuhend on ka peale 11.04.2017 kohane, kuid kas ka piisav, pole määratav.

10.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kohus hagi ei rahulda jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostjal käesolevas asjas menetluskulusid tekkinud ei ole. Hageja menetluskulu koosnevad vastavalt RÕA korras määratud esindaja taotlusele kulust õigusabile summas 348 eurot, lisaks hagi esitamisel riigilõivust summas 900 eurot ja ekspertiisi tasust summas 271 eurot (õiend ekspertiisi maksumuse kohta, tl 34, köide II), mis on ekspertiisi teostajale riigi eelarvest välja makstud. 02.10.2017 Viru Maakohtu määrusega on antud hagejale (tsiviilasi nr 2-17-13916) riigi õigusabi, riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustuseta õigusnõustamiseks, so nõude perspektiivikuse hindamiseks ning vajadusel õigusdokumendi koostamiseks. Riigi õigusabi tasu anti hagejale hüvitamiskohustuseta ja seda hagejalt välja ei mõisteta (tsiviilasi nr 2-17-13916, 02.10.2017 määrus). Seega kulutused õigusabile summas 348 eurot jätab kohus Eesti Vabariigi kanda. 01.03.2018 kohtumäärusega käesolevas tsiviilasjas on rahuldatud hageja taotlus menetlusabi saamiseks ja antud hagejale riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmisel ja vabastatud hageja hagi esitamise eest riigilõivu summas 900 euro ja ekspertiisitasu tasumisest täielikult. TsMS § 190 lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.