Aktiva Finants Group OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1746,82 eurot Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood: 10746479, asukoht: Toompuiestee 35, Tallinn, Harju maakond Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema, e-posti aadress: xxx Kostja: X, isikukood: XXX xxx
Menetlusosalised ja nende esindajad
Lihtmenetluses Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks kostja ja Inbank Finance AS vahel 13.12.2022 sõlmitud järelmaksulepingu nr L89010798611 alusel tekkinud põhivõlgnevus 273,14 eurot, intressivõlgnevus 10,82 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 17,49 eurot, edasiulatuv viivis põhinõudelt 273,14 eurolt alates 06.11.2024 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 273,14 euro täitmiseni ning sissenõudmiskulud 25 eurot.
3.Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu Coop Finants AS ja kostja vahel 22.08.2018 sõlmitud lepingust nr CNT00000112313 tulenevalt põhivõlgnevus 200 eurot, intressivõlgnevus 4,62 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 17,29 eurot ja edasiulatuv viivis alates 06.11.2024 200 eurolt kuni põhinõude 200 euro täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 19,9% aastas, rahuldamata.
4.Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu kostja ja Inbank Finance AS vahel 16.12.2020 sõlmitud lepingust nr L89004755149 tulenevalt põhivõlgnevus 726,88 eurot, intressivõlgnevus 33,53 eurot, haldustasu 4,50 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 56,22 eurot ja edasiulatuv viivis alates 06.11.2024 põhinõudelt 726,88 eurolt kuni põhinõude 726,88 euro täitmiseni lepingujärgses viivise määras 14,9% aastas, rahuldamata.
5.Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu kostja ja Inbank Finance AS vahel 13.12.2022 järelmaksulepingust nr L89010798611 tulenevalt põhinõue 89,38 eurot, intressinõue 15,64 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisenõue 5,09 eurot ning sissenõudmiskulu 5 eurot, rahuldamata.
6.Jätta menetluskulud X kanda.
7.Välja mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 120,75 eurot ning menetluskuludelt 120,75 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue 1.Coop Finants AS (krediidiandja) ja X (kostja) sõlmisid 22.08.2018 Säästukaart Pluss lepingu nr CNT00000112313 (edaspidi leping I), millega Coop Finants AS võimaldas kostjale väljastatud Säästukaart Pluss krediitkaardiga kasutada lepingus sätestatud krediidilimiidi ulatuses rahalisi vahendeid, so 200 eurot. Lepingu I kohaselt on krediidi kulukuse määr 17,75% aastas ja intressimäär 19,9% aastas. Lepingust I tulenevaid kohustusi kostja ei täitnud ja krediidiandja edastas kostjale 30.04.2024 hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võla tasumiseks ning 30.05.2024 saadeti kostjale lepingu lõpetamise teade, mille alusel öeldi leping üles 30.05.2024. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga 30.04.2024 oli kostjal tasumata osamaksete jääk 75 kalendripäeva eest. Lepingu nr I ülesütlemise seisuga, so 30.05.2024 oli kostjal tagastamata krediit summas 200 eurot (põhinõue) ja intressinõue 4,62 eurot (lepingu tingimuste p 5.2, lepingujärgne intressimäär 19,9% aastas, lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata intressid 4,62 eurot). Sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on 17,29 eurot (lepingujärgne viivisemäär 19,9% aastas, lepingu üldtingimuste p 10.3; põhinõudelt 200 eurot, periood: lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so 31.05.2024 kuni hagi esitamiseni 05.11.2024). Edasiulatuvat viivist nõuab hageja kostjalt alates 06.11.2024 põhinõudelt 200 eurolt 19,9% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Sissenõudmiskulud 30 eurot on kujunenud järgnevalt: 04.06.2024 meeldetuletuskiri 25 eurot, 12.06.2024 meeldetuletuskiri 5 eurot, 25.06.2024 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud 15 eurot. Inbank Finance AS (krediidiandja) ja X (kostja) sõlmisid 06.02.2019 tarbijakrediidilepingu nr L89002342897, mille alusel sai kostja laenu 2265 eurot. Laenu väljamaksmisel arvestati laenusummast maha lepingutasu 95 eurot. Lepingu nr L89002342897 kohaselt on krediidi kulukuse määr 19,56% aastas, intressi- ja viivisemäär 14,9% aastas. Inbank Finance AS ja kostja sõlmisid 16.12.2020 kokkuleppe lepingu nr L89002342897 muutmiseks. Alates lepingu nr L89002342897 muutmise kokkuleppe jõustumisest kannab leping numbrit L89004755149 (edaspidi leping II). Kokkuleppe kohaselt võimaldati kostjal maksepuhkust, mis kestis 16.12.2020 – 15.04.2021. Peale
maksepuhkuse lõppu kuulus esmalt tasumisele haldustasu, lepingutasu ja maksepuhkuse ajal kogunenud intressid. Maksegraafiku alusel kuulus tasumisele laenujääk 1774,84 eurot, lepingu tasu 25 eurot, igakuine haldustasu 1,50 eurot, maksegraafiku lõpptähtajaks on 15.05.2025. Lepingu nr L89004755149 kohaselt on krediidi kulukuse määr 18,45% aastas, intressi- ja viivisemäär 14,9% aastas. Kostja ei täitnud lepingust II tulenevaid kohustusi ja krediidiandja saatis 09.04.2024 kostjale ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võla tasumiseks ning 29.04.2024 edastas krediidiandja kostjale teatise lepingu lõppemise kohta, kuna kostja võlgnevust ei tasunud. Leping II lõppes ülesütlemisega 29.04.2024. Lepingust II tulenevalt olid tasumata osamaksed: 15.01.2024 osaliselt tasumata ning 15.02.2024- 15.03.2024 täielikult. Lepingu nr L89002342897 alusel taotles kostja laenu summas 2265 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 15.03.2019 – 15.02.2025. Laenulepingu muudatuse lepingu nr L89004755149 alusel on kostjal laenu/võlgnevuse jääk 1774,84 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 15.04.2021 – 15.05.2025. Kostjalt on toimunud laekumisi lepingu nr L89004755149 maksegraafiku alusel põhiosa katteks summas 1047,96 eurot, seega on tasumata põhivõlgnevus 726,88 eurot. Intressivõlgnevus on 33,53 eurot (lepingu põhi- ja üldtingimuste p 5.1 ja 11.7; lepingujärgne intressimäär 14,9% aastas, periood 15.02.2024, so 35. osamaksest kuni 29.04.2024 so lepingu ülesütlemiseni; 33,53 eurot: 9,33+8,23+8,26+7,71). Laenuhaldustasu nõue on 4,50 eurot (lepingujärgne igakuine haldustasu on 1,50 eurot, 29.04.2024 lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 35-37 osamaksete haldustasud, so 3x1,50=4,50 eurot). Sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on 56,22 eurot (põhinõudelt 726,88 eurolt, lepingujärgne viivisemäär 14,9% aastas, periood: lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast, so 30.04.2024 kuni hagi esitamiseni, so 05.11.2024, lepingu üldtingimuste p 6.1). Edasiulatuvat viivist nõuab hageja kostjalt alates 06.11.2024 põhinõudelt 726,88 eurolt 14,9% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Sissenõudmiskulud 40 eurot on kujunenud järgnevalt: 02.05.2024 meeldetuletuskiri 25 eurot, 10.05.2024 5 eurot, 11.06.2024 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Inbank Finance AS (krediidiandja) ja X (kostja) sõlmisid 13.12.2022 järelmaksulepingu nr L89010798611 (leping III), mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga ja kauba maksumuseks oli 419 eurot, lepingu tasu 10 eurot, maksegraafikust tulenevalt oli lõpptähtajaks 05.01.2027. Lepingu nr L89010798611 kohaselt on krediidi kulukuse määr 23,72% aastas, intressi- ja viivisemäär 12% aastas. Kostja ei täitnud lepingust III tulenevaid kohustusi ja krediidiandja saatis 09.04.2024 kostjale ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võla tasumiseks ning 29.04.2024 edastas krediidiandja kostjale teatise lepingu lõppemise kohta, kuna kostja võlgnevust ei tasunud. Leping III lõppes ülesütlemisega 29.04.2024. Lepingust III tulenevalt oli kostjal tasumata 5.01.2024- 5.04.2024 osamaksed täielikult. Lepingu III alusel soetas kostja kauba maksumusega 419 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 5.02.2023 – 05.01.2027. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 56,48 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 362,52 eurot. Intressivõlgnevus on 26,46 eurot (lepingujärgne intressimäär 12% aastas, 12 osamaksest, so 05.01.2024- lepingu ülesütlemiseni 29.04.2024, 26,46 eurot: 6,23+6,11+5,60+5,85+2,67). Sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on 22,58 eurot (põhinõudelt 362,52 eurolt, lepingujärgne viivisemäär 12% aastas, periood: lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so 30.04.2024 kuni hagi esitamise päevani, so 05.11.2024, lepingu üldtingimuste p 6.1). Edasiulatuvat viivist nõuab hageja kostjalt alates 06.11.2024 põhinõudelt 362,52 eurolt, 12% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Sissenõudmiskulud 30 eurot on kujunenud järgnevalt: 02.05.2024 meeldetuletuskiri 25 eurot, 10.05.2024 meeldetuletuskiri 5 eurot, 17.06.2024 meeldetuletuskiri 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Hageja selgitas, et kostja makseviivitustega tingitud muud kulud sisaldavad kõikide sissenõudmiskulude puhul järgmist: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni
teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Lepingutest I-III tulenevad nõuded loovutati krediidiandjate poolt 30.04.2024 ja 30.05.2024 hagejale. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas on hageja esitanud tõenditena hagi lisad nr 10.1, 10.2 (kostja taotlused, hageja on sissetuleku jm osas tuginenud kostja taotlustes toodule) ja lisa nr 11 taust.ee 01.11.2024 väljavõtte ning muid tõendeid ei ole esitatud (pensioniregistri väljavõtet pole hagiga esitatud). Hageja on leidnud, et vastutustundlikku laenamise põhimõtet ei ole ühegi kostjaga sõlmitud lepingu puhul rikutud. Kostja vastuväited 2.Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus isiklikult 26.11.2024 kätte toimetatud. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 12.12.2024 hagile vastust esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 lahend nr 3-2-1-23-16, p 16).
5.Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) pis 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt lahendab kohus asja sisulise otsusega.
6.Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-128156 Aktiva Finants Group OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: - lepingu nr CNT00000112313 alusel põhivõlgnevus 200 eurot, intress 4,62 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 17,29 eurot; - lepingu nr L89004755149 alusel 726,88 eurot, intress 33,53 eurot, haldustasu 4,50 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 56,22 eurot; - lepingu nr L89010798611 alusel põhivõlgnevus 362,52 eurot, intress 26,46 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 22,58 eurot; -lepingu nr CNT00000112313 alusel viivis alates 6.11.2024 kuni põhinõude summas 200 eurot
täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 19,9% aastas; - lepingu nr L89004755149 alusel viivis alates 6.11.2024 kuni põhinõude summas 726,88 eurot täitmiseni lepingujärgses viivise määras 14,9% aastas; -lepingu nr L89010798611 alusel viivis alates 6.11.2024 kuni põhinõude summas 362,52 eurot täitmiseni lepingujärgses viivise määras 12% aastas.
7.Hageja nõuded tulenevad kostja ja Coop Finants AS (krediidiandja) vahel 22.08.2018 sõlmitud Säästukaart Pluss lepingust nr CNT00000112313, kostja ja Inbank Finance AS (krediidiandja) vahel 06.2.2019 sõlmitud krediidilepingust nr L89002342897 (sh 16.12.2020 muutmise kokkuleppest nr L89004755149) ning kostja ja Inbank Finance AS vahel 13.12.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89010798611. Kuna krediidiandjad sõlmisid eelmärgitud krediidilepingud oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
8.Lepingu I (Coop Finants AS vs kostja 22.08.2018 Säästukaart Pluss leping nr CNT00000112313) alusel sai kostja Coop Finants AS-ilt krediiti 200 eurot (põhinõue). 21.10.2024 on kohus kohtumääruse põhjenduste punktis 5 märkinud, et hagejal tuleb hagiavalduses eile tuua asjaolud ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et rahasumma (krediit/laen) on kostja käsutusse antud (maksekorraldus/pangakontoväljavõte) ja hageja on eeltoodu osas omapoolse kohustuse täitnud (VÕS § 401 ja § 408 lg 2). Kohus selgitas hagejale, et krediidisumma üleandmise tõendamata jätmine võib olla aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Hageja ei ole 21.10.2024 puuduste määruse põhjenduste punktis 5 toodut täitnud. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks kostjale andnud krediiti ja kostja oleks asunud krediiti kasutama (sh oleks krediiti tagastanud). Seega ei ole kostjale tekkinud kohustust ja hageja ei saa nõuda kohustuste täitmist. Kohustuse tekkimise eelduseks on krediidi väljamaksmise kohustuse täitmine krediidiandja poolt, kuid eelnimetatud eeldus on täitmata. Antud juhul ei esine ka alusetut rikastumist, kuivõrd hageja pole tõendanud, et ta oleks kostjale raha andnud. Lisaks eeltoodule ei ole kostjale lepinguga nr CNT00000112313 seonduvalt 30.04.2024 hoiatuskirja täiendava tähtaja andmise osa saadetud, kuna hoiatuskiri on hagi lisa nr 7.2 nähtuvalt tagastatud, mistõttu ei ole VÕS § 416 lg-s 1 sätestatult ülesütlemise eeldus täidetud ja lepingu ülesütlemine ei ole kehtiv. Hageja ei saa seega nõuda krediidisumma ega intressi tasumist põhjusel, et leping on kehtivalt üles öeldud. Märkivalt ei ole hageja kohtule viidatud lepingust tulenevalt ka nõuete arvestusi (sh ei ole teada, kuidas on põhinõue ja intress kujunenud ning sissenõutavaks muutunud) esitanud. Seega jätab kohus lepingust nr CNT00000112313 tulenevad nõuded:põhivõlgnevus 200 eurot, intressivõlgnevus 4,62 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 17,29 eurot; edasiulatuv viivis alates 06.11.2024 kuni põhinõudelt 200 eurolt põhinõude 200 euro täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 19,9% aastas, rahuldamata.
9.Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust
ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus antud juhul loovutusest tulenevalt hagejal. VÕS § 403 4 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb tagasimaksed lugeda põhinõude katteks.
10.21.10.2024 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kostja oli krediidilepingu sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7.
11.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas on hageja esitanud hagis selgitusi ning hagi lisad nr 10.1, 10.2 (kostja taotlused) ja lisa 11 (taust.ee 01.11.2024 väljavõte maksehäirete kohta). Muid tõendeid kostja maksevõime osas hageja esitanud ei ole. Krediidilepingud sõlmiti 22.08.2018, 16.12.2020, 13.12.2022 ja taust.ee väljavõte on tehtud 01.11.2024, mis tähendab seda, et taust.ee väljavõtte näol ei ole tegemist asjakohase tõendiga, mis ei tõenda lepingute sõlmimise aja seisuga seda, et kostjal ei olnud maksehäireid või et kostja oleks olnud krediidivõimeline. Kostja taotluste ja hagis esitatud selgituste pinnalt ei ole võimalik järeldada, et kostja oleks krediidilepingute sõlmimisel olnud krediidivõimeline. Kostja igakuiseid sissetulekuid ja kohustusi ei ole krediidiandjad ega hageja tegelikkuses kontrollinud. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandjad oleksid vastutustundliku laenamise põhimõtet krediidilepingute sõlmimisel järginud. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (VÕS § 4034 lg 6).
12.Riigikohus on osundanud, et VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-21-
13098, p 24) (vt Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2023. a otsus asjas nr 2-23-133882, p 8). Tsiviilasjas nr 2-23-133882 on Tartu Ringkonnakohus 19.12.2023 otsuse p-s 10 märkinud, et kui krediidilepingus sisalduv intressikokkulepe peaks osutuma vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tühiseks, siis jääb sellest hoolimata kehtima kokkulepe selle kohta, et viivisemäär on võrdne intressimääraga. See tähendab, et viivisemäär on sellisel juhul võrdne seadusjärgse intressimääraga.
13.Hagiavalduses toodult sõlmisid Inbank Finance AS ja kostja esmalt 06.02.2019 krediidilepingu nr L89002342897, mille alusel anti laenu 2170 eurot (vt 07.02.2019 maksekorraldus), hageja arvestab hagis laenu andmist koos lepingutasuga (95 eurot), so 2265 eurot. Seejärel sõlmiti 16.12.2020 kokkulepe lepingu nr L89002342897 muutmiseks ja pärast muudatust on lepingu numbriks L89004755149. Lepingu muudatus toimus põhjendusel, et kostjale võimaldati maksepuhkust perioodil 16.12.2020-15.04.2021, pärast maksepuhkuse lõppu kuulus tasumisele haldustasu, lepingutasu ja maksepuhkuse ajal kogunenud intressid. Lepingust nr L89004755149 tulenevaks laenujäägiks on 1774,84 eurot ja kostja on maksegraafiku alusel teinud põhiosa katteks makseid 1047,96 eurot, seega on põhinõudeks 726,88 eurot, intressivõlgnevus 33,53 eurot, haldustasu 4,50 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 56,22 eurot ja edasiulatuv viivis alates 06.11.2024 põhinõudelt 726,88 eurolt kuni põhinõude 726,88 euro täitmiseni lepingujärgses viivise määras 14,9% aastas. 21.10.2024 puuduste määruse punktis 7 tuli hagejal hagis esile tuua asjaolud, millal ja millises suuruses on kostja lepingu täitmiseks tagasimakseid teinud ning iga tagasimakse osas tuli hagejal selgitada, kui suures osas on hageja arvestanud makseid põhi- ja kõrvalnõuete katteks. Määruse p-is 3 andis kohus hagejale võimaluse vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel esitada nõuete osas ümberarvestus vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7, mida hageja täitnud ei ole. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et ka lepingu nr L89004755149 osas on vastutustundlikku laenamise põhimõtet rikutud. Hageja ei ole nõuete osas ümberarvestusi esitanud. Kohus märgib, et lepingust nr L89004755149 tulenevad nõuded on tervikuna ebaselged ja ei ole õiguslikult põhjendatud, kuivõrd hageja ei ole esile toonud, millises ulatuses on kostja tarbijana esialgse lepingu nr L89002342897 katteks makseid teinud, kuidas on mõlema tarbija krediidilepingu nr L89002342897 ja L89004755149 osas nõudeid tagasimaksetega kaetud (so nt haldustasu, lepingutasud (95 eurot/25 eurot), ja maksepuhkuse ajal arvestatud intressid, muud nõuded), millest laenujääk 1774,84 eurot üldse koosneb, on teadmata. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik hinnata lepingu nr L89004755149 ülesütlemise kehtivust ega sissenõudmiskulude põhjendatust. Seega jätab kohus lepingust nr L89004755149 tulenevalt põhivõlgnevuse 726,88 eurot, intressivõlgnevuse 33,53 eurot, haldustasu 4,50 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 56,22 eurot ja edasiulatuva viivise alates 06.11.2024 põhinõudelt 726,88 eurolt kuni põhinõude 726,88 euro täitmiseni lepingujärgses viivise määras 14,9% aastas, rahuldamata.
14.Lepingust nr L89010798611 tulenevad nõuded on põhjendatud osaliselt. Kohus rahuldab lepingu nr L89010798611 alusel tekkinud nõuded järgnevalt: -põhinõue 273,14 eurot (kauba maksumus 419 eur- lepingutasu 10 eur-56,48 eur tagasimakse-79,38 eur tasutud intressid, so 1-11 osamaksed =273,14 eurot); -intressivõlgnevus 10,82 eurot (seadusjärgses määras, kasutades intressikalkulaator.ee, põhinõudelt 273,14 eurolt, periood 05.01.2024-29.04.2024); -sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 17,49 eurot (seadusjärgses määras, kasutades viivisekalkulaator.ee, põhinõudelt 273,14 eurolt, periood 30.04.2024-05.11.2024; -edasiulatuv viivis põhinõudelt 273,14 eurolt alates 06.11.2024 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 273,14 euro täitmiseni;
-sissenõudmiskulud 25 eurot (VÕS § 1132 lg 2 p 1 02.05.2024 meeldetuletuskiri 15 eurot, 10.05.2024 meeldetuletuskiri 5 eurot, 17.06.2024 meeldetuletuskiri 5 eurot; makseviivitusega seotud kulud ei ole tõendatud ja kohus jätab sissenõudmiskulud 5 euro osas rahuldamata, kuivõrd makseviivitusest tingitud kulu ei ole tõendatud, sh ei saa esimese meeldetuletuskirja eest VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi 25 eurot nõuda, vt hageja nõuab hagi esemes sissenõudmiskulusid 30 eurot, millest kohus lähtub).
15.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus rahuldab lepingust L89010798611 tulenevalt põhivõlgnevuse 273,14 eurot, intressivõlgnevuse 10,82 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 17,49 eurot, edasiulatuva viivise põhinõudelt 273,14 eurolt alates 06.11.2024 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 273,14 euro täitmiseni ning sissenõudmiskulud 25 eurot. Lepingust nr L89010798611 tulenevalt jääb rahuldamata põhinõue 89,38 eurot, intressinõue 15,64 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisenõue 5,09 eurot ning sissenõudmiskulu 5 eurot (30-25). Lepingust nr CNT00000112313 tulenevalt jääb rahuldamata põhivõlgnevus 200 eurot, intressivõlgnevus 4,62 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 17,29 eurot, edasiulatuv viivis alates 06.11.2024 kuni põhinõudelt 200 eurolt põhinõude 200 euro täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 19,9% aastas. Lepingust nr L89004755149 tulenevalt jäävad rahuldamata järgmised nõuded: põhivõlgnevus 726,88 eurot, intressivõlgnevus 33,53 eurot, haldustasu 4,50 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 56,22 eurot ja edasiulatuv viivis alates 06.11.2024 põhinõudelt 726,88 eurolt kuni põhinõude 726,88 euro täitmiseni lepingujärgses viivise määras 14,9% aastas.
16.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja palub hagis kostjalt välja mõista menetluskulud 1180 eurot (riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulud 865 eurot, käibemaksuta). Õigusabikulud koosnevad järgnevast: täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule 5 x169=845 eurot, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu). Õigusabikulu tuleb arvestada käibemaksuta, kuna Julianuse Õigusbüroo OÜ ja Aktiva Finance Group OÜ on äriregistri andmetel käibemaksukohuslased. Kohus on seisukohal, et riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot on põhjendatud menetluskulud. Kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 845 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) on asja keerukust ja mahtu ning esindaja juristi kvalifikatsiooni arvestades ebamõistlik. Arvestades siinjuures, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt esitanud nõuete osas ümberarvestusi. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks 575 eurot (õigusabikulu: 2 tunni tasu x 120 eur = 240 eurot, käibemaksuta, millele lisandub riigilõiv summas 315 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot). Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 79% ulatuses ja kostja kanda 21 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 120,75 eurot.
17.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
18.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.