Hageja: I I (isikukood xxx; elukoht xxx; e-post xxx) Kostja: V P (isikukood xxx; elukoht rahvastikuregistris xxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Kaspar Koppel (e-post [email protected])
Kohtuistung
29.05.2019
Istungil osalenud isikud
hageja ja kostja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kaspar Koppel
RESOLUTSIOON:
1.Jätta I I hagi V P vastu võlgnevuse 3000 euro saamiseks aegumise tõttu rahuldamata.
2.Jätta V Pa menetluskulud I I kanda ja I I menetluskulud tema enda kanda.
3.Välja mõista I Ilt V Pa kasuks menetluskuluna 312 eurot. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Pooled sõlmisid suulise müügilepingu, mille kohaselt hageja kohustus maksma kostjale 3000 eurot ning võlgnik kohustus avaldajale võõrandama xxx osa. Hageja kandis võlgniku pangakontole 3000 eurot, kuid kostja kohustust ei täitnud. Tehingu esemeks olev osa kuulub endiselt V Pale.
2.Pooled ei jõudnud hilisemates läbirääkimistes kostjale kuuluva hinna osas kokkuleppele. Seetõttu jäi notariaalne võõrandamisleping sõlmimata. Kostja pöördus 04.09.2015 ise hageja poole ettepanekuga müüa oma osa 3000 euro eest ja hageja oli nõus ostma. Võõrandamislepingu pidid pooled sõlmima hiljem, sest kostja vajas raha kohe.
3.xxx 50%-line osa võõrandamine 3000 euroga oli põhjendatud, kuna xxx-le kuuluv kinnistu oli on ostetud pangalaenuga ja xxx osanikul ja juhatuse liikmel puudus igasugune huvi ja tahtmine osaleda xxx tegevuses. Panga ees olevate kohustustest vabanemiseks soovis kostja loobuda osalusest mõistliku hinnaga. Hageja on läbi aastate ainsana andnud läbi teise osaniku xxx OÜ (mille osalus kuulub 100% ulatuses hagejale) xxx OÜ-le pangalaenu tasumiseks laenu ning leidnud xxx OÜ ruumidesse üürnike otsimisega raha pangalaenu tasumiseks. AS xxx ja xxx OÜ sõlmisid 30.09.2009 laenulepingu muutmise kokkuleppe, mille kohaselt kohustus seni maksepuhkust saanud xxx OÜ hakkama tasuma igakuiseid laenuintresse ja intressivõlgnevuse summas 15 000 eurot võrdsete osamaksetena ning hakkama tasuma alates 25.05.2015 ka laenusummat. xxx OÜ 2015 aasta majandusaasta aruandest nähtub, et 31.12.2015 on äriühingul pikaajaline kohustus tasuda pangale laenu summas 788 498 eurot ning 2015 aasta intressikulud olid 54 864 eurot. Samuti kohustus xxx OÜ muudatuse järgi tegelema aktiivselt tagatiseks olevate xxx ja xxx asuvate kinnistute müügiga. Kostjal puudus igasugune huvi selle kohustuse täitmisel, sellega tegeles hageja isiklikult. Seetõttu oli ka osa müügihind 3000 eurot igati põhjendatud.
4.Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud, kuna vastavalt TsÜS § 167 lõikele 1 peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks. 2015 septembri lõpus peale tulutuid katseid vormistada osa ost notariaalse müügilepinguna pöördus kostja hageja poole sooviga saada osa eest juba 8000 eurot. Hageja oli nõus täiendavalt tasuma 1000 eurot. 2015 detsembri lõpus nõudis kostja osa eest juba 10 000 eurot. Summa osas toimus tingimine 2016 märtsi keskpaigani, mil hageja teavitas kostjat, et ei saa nõustuda seoses xxx OÜ suurte kohustustega panga ees suurema summa tasumisega kostjale kui tasutud 3000 eurot. Hageja nõudis siis uuesti notariaalse võõrandamislepingu sõlmimist, kuid kostja keeldus tehingust. Hageja palus tagastada tasutud summa, mida kostja ei teinud. Pooltevahelised läbirääkimised toimusid septembri lõpust 2015 kuni märtsi keskpaigani 2016 ja sel perioodil oli nõude aegumise tähtaeg peatunud ja seetõttu ei ole nõue aegunud.
5.Hageja nõuab kostjalt alusetult saadu s.o 04.09.2015 tasutud 3000 euro tagastamist. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidleb hagile vastu.
7.Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud müügilepingu sõlmimist. Hageja ei ole märkinud, millal leping sõlmiti. Maksekorralduse selgituse kirjutas hageja ise ning kostja ei ole maksekorraldust allkirjastanud ega muul moel kinnitanud, mistõttu maksekorraldus ei tõenda müügilepingu sõlmimist. Müügilepingu sõlmimine eeldab mõlema osapoole tahteavaldust. xxx OÜ-le kuulub xxx, Tallinnas asuv kinnistu suurusega 3419 m2, mida koormab 1 0380564,28 euro suurune hüpoteek alates 02.04.2007. Kuivõrd kostjale kuulub 50% xxx osadest, siis puudub
igasugune mõistlik põhjendus, miks kostja pidi hagejale võõrandama oma osaluse xxx OÜ-s 3000 euroga.
8.Alternatiivselt leiab kostja, et kui leiab tõendamist asjaolu, et sõlmiti suuline osade müügileping, siis tulnuks hagejal esitada alusetust rikastumisest tulenev nõue hiljemalt 04.09.2018 ehk kolm aastat peale makse tegemist. Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
10.Pooltel ei ole vaidlust järgnevas: 1) hageja tasus 04.09.2015 kostjale 3000 eurot eesmärgiga xxx OÜ osa; 2) pooled ei jõudnud notariaalse osa võõrandamislepingu sõlmimiseni.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas pooled leppisid osa müügihinnana kokku 3000 eurot ja kas hageja alusetust rikastumisest tulenev nõue on aegunud.
12.Äriseadustiku § 149 lg 4 esimese lause kohaselt peavad osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing olema notariaalselt tõestatud. Kohus leiab, et käesoleval ei oma tähtsust, mis põhjustel pooled notariaalse lepingu sõlmimiseni ei jõudnud. Tähtsust omab vaid asjaolu, et pooled notariaalse võõrandamislepingu sõlmimiseni ei jõudnud.
13.Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lõikele 1 on tehing tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Tulenevalt TsÜS § 84 lõikest 1 ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Osundatud sätete alusel on hagejal õigus nõuda osa võõrandamislepingu eest tasutud 3000 euro tagastamist alusetu rikastumise sätete alusel.
14.Kostja on esitanud aegumise vastuväite. Hageja leiab, et tema nõue ei ole aegunud, kuna poolte läbirääkimiste tõttu oli aegumine peatunud.
15.TsÜS § 151 lg 1 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.
16.Kostja esitas 29.05.2019 osaühingu osa müügilepingu projekti, mille kohaselt pidi võõrandamistehing toimuma 11.09.2019. Kuna lepingut ei sõlmitud, siis hakkas hagi aegumise tähtaeg kulgema 12.09.2015 ja aegus 12.09.2018. Hageja leiab, et summa osas toimus tingimine 2016 märtsi keskpaigani, mil hageja teavitas kostjat, et ei saa nõustuda seoses xxx OÜ suurte kohustustega panga ees suurema summa tasumisega kostjale kui tasutud 3000 eurot. Seega oli nõude aegumine selle ajani peatunud. Kohus küsis hagejalt 29.05.2019 istungil, kas tal on esitada täiendavaid tõendeid läbirääkimiste kohta. Hageja selgitas, et tal täiendavalt tõendeid esitada ei ole.
17.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et hageja nõude aegumine oli peatunud läbirääkimiste tõttu.
Kohtu leiab, et hagejale 10.09.2015 edastatud osa müügilepinguga saab lugeda tõendatuks, et hageja nõude aegumine algas 12.09.2015, kuna selleks hetkeks oli selge, et pooled notariaalselt osa müügilepingut ei sõlmi. Hageja nõue aegus 12.09.2018 s.o kolme aasta möödumisel ajast, mil hageja rikkumisest teada sai. Osundatud põhjustel tuleb I I hagi V P vastu võlgnevuse 3000 euro saamiseks jätta aegumise tõttu rahuldamata.
18.Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad kõik kostja menetluskulud hageja kanda ja hageja kulud tema enda kanda. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Et kostjal oli menetluses lepinguline esindaja, peab hageja hüvitama kostjale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kostja menetluskuluks on kulu õigusabile summas 889,20 eurot + 29.05.2019 istungi kulu 114,40 eurot (44 minutit hinnaga 130€/h+km), kokku 984,53 eurot. Õigusabi on osutatud kokku 6 tundi ja 26 minutit. Lepinguline esindaja on menetluses osutanud õigusabi järgmiselt: 1) maksekäsu kiirmenetluses esitatud avaldusega tutvumine 0,2h; 2) protsessuaalse positsiooni kooskõlastamine 0,3h; 3) vastuväite esitamine maksekäsu kiirmenetluses esitatud avaldusele 0,3 h; 4) 20.02.2019 kohtumääruse analüüs 0,2 h; 5) 29.01.2019 hagiavalduse ja lisade analüüs 0,9h; 6) protsessuaalse positsiooni kooskõlastamine 0,8h; 7) hagile vastuse koostamine 3 tundi; 8) 29.05.2019 istungil osalemine 0,7h. Õigusabi on osutatud hinnaga 130 eurot/tund, millele lisandub käibemaks. Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et kostja kantud õigusabikulud ei ole osaliselt põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole kohtueelselt kantud menetluskulud (maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud) 0,8 tunni ulatuses. Vastuväitena on esindaja märkinud „ei tunnusta nõuet“. Kohus leiab, et maksekäsuga tutvumine, positsiooni kooskõlastamine ja paarisõnalise vastuväite koostamine ei saanud advokaadist esindajal võtta rohkem aega kui maksimaalselt 10-15 minutit. Seetõttu tuleb hageja kulusid vähendada 0,2 tunnini. Samuti on kohtu hinnangul ülemäärane kostja esindajal kulunud aeg kohtu menetlusse võtmise määrusega tutvumiseks, hagiavalduse analüüsiks, positsiooni kooskõlastamiseks ja vastuse koostamiseks. Oma sisult ja ka mahult on maksekäsu avaldus ja hagiavaldus pea identsed. Seetõttu ei saanud advokaadil enne kohtuistungit märgitud toimingutele kuluda rohkem kui 1,1 tundi. Istungil esindamiseks kulunud aja 0,7 tundi loeb kohus põhjendatud ajakuluks. Lepingulise esindaja tunnitasu vastab kostja esindaja kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Kokku on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud õigusabile 2 tundi s.o 260 + km eurot s.o kokku 312 eurot, mis tuleb hagejal hüvitada. Käibemaksu hüvitamiseks tuleb menetlusosalisel kinnitada, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13 p 16). Kostja on märkinud, et ta kuludelt
käibemaksu tagasi ei saa. Seega mõistab kohus hagejalt välja kostja menetluskulud käibemaksuga. Osundatust tulenevalt tuleb hagejalt kostjale välja mõista menetluskulu 312 eurot. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.