Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

2-17-11730 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

A N esitas Viru Maakohtule hagi AÜ Sillamäe Sputnik vastu elektrivarustuse taastamise nõudes ning elektrienergia eest tasumisel makseülekannete aktsepteerimise nõudes. Hagi-avalduse kohaselt on hageja Aiandusühistu Sillamäe Sputnik liige ja krundi nr XXX omanik. 22.07.2017. esitas AÜ Sillamäe Sputnik esimees Mikhail Verzilov hagejale teate, mille kohaselt elektrivarustus tema krundil katkestatakse liini 44 koosoleku otsuse alusel. Elektrivarustuse katkestamise põhjusena nimetab Aiandusühistu Sillamäe Sputnik juhatuse liige Mikhail Verzilov võlgnevuse olemasolu. Hageja taotluse alusel rahuldas kohus enne hagi esitamist hagi tagamise taotluse ning kohustas kostjat taastama elektrivarustus hageja aianduskrundil nr XXX AÜ Sillamäe Sputnik. Kostja nõuet ei tunnistanud. Kohus jättis 06.03.2018 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus osaliselt, tühistada otsuse, saates asja samale koosseisule tagasi ning jättis rahuldamata kostja taotluse hagi tagamise tühistamiseks. Täpsustatud hagiavaldus 13.02.20219 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse, milles palus kohustada kostjat taastama 25.07.2017 ja 13.06.2018 katkestatud elektrivarustus aiandusühistu krundil XXX ja tuvastada alternatiivselt, et 25.07.2017 ja 13.06.2018 elektrivarustuse katkestus oli õigusvastane. Tuvastada hageja õigus tasuda tarbitud elektrienergia eest pangaülekandega kostja arveldusarvele ning menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohasel on hageja Aiandusühistu Sillamäe Sputnik liige ja krundi nr XXX omanik. 22.07.2017. AÜ Sillamäe Sputnik esimees Mikhail Verzilov esitas hagejale teate, mille kohaselt elektrivarustus tema krundil katkestatakse liini 44 koosoleku otsuse alusel. Elektrivarustuse katkestamise põhjuseks Aiandusühistu Sillamäe Sputnik juhatuse liige Mikhail Verzilov nimetab võlgnevuse olemasolu. Hagejal puudub võlgnevus kostja ees kuna tasub elektrienergia tarbimise eest otse kostja arvele, mida kostja ei aktsepteeri. Hageja esitas 22.07.2017 a kostjale avalduse. mille kohaselt ta teatas, et kõik summad elektritarbimise eest on korralikult tasutud kostja arveldusarvele, kuna ta ei nõustu tasuma elektri eest sularahas, kuna kostja kviitungit makse sooritamise eest ei anna. Samas avalduses teatas hageja, et puuduvad mingid õiguslikud alused nõuda sularaha ning ka edaspidi hageja tasub kõik arveid ainult panga vahedusel. 25.07.2017 katkestas aiandusühistu katkestas elektrivarustuse hageja krundil. Kostja põhikirja kohaselt peab kostja tagama liikmetele elektri ja vee varustuse. Liikmed aga peavad tarbitud teenuste eest kostjale maksta. Hageja kuidagi oma kohustusi ei rikkunud ning korralikult täitnud oma kohustused vastavalt kostja põhikirjale. Aiandusühistu esimees omavoliliselt otsustas et kõik maksed peavad olema sularahas ning surve osutamise eesmärgil lülitas ebasea2

2-17-11730 duslikult elektri hageja krundil. 13.06.2018 katkestas kostja taas hageja krundil elektrienergiavarustuse. Hageja sai sellest teada turvafirma kaudu, kui toimus turvasignalisatsiooni katkestus. Hageja nõudis elektrienergia taastamist, millele kostja ei reageerinud. Hageja edastas ka panga väljavõtted tõendamaks et võlgnevusi ei ole. Hageja oli sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtutäituri poole, kuid ka vaatamata hagi tagamise määruse täitmisele kostja elektrivarustust ei taastanud. 03.03.2018 käidi aianduskrundil kontrollimas elektrikilpi ja elektrilüliteid, mitte elektripaigaldust, kuid 20.04.2018 edastati hagejale akt elektripaigaldise suhtes. Aktis märgitu, et sisekilp ei vasta nõuetele on ebamäärane, kuna sisekilpi aiamaias ei ole. Aianduskrundil olev elektrisüsteem vastab nõuetele ning ei ole ohtlik teistele. Kostja on ebaseaduslikult katkestanud elektrienergiaga varustamise, millega rikkus elektrituruseadust. Kostja ei teavitanud põhjust, miks katkestamine tehti ning ei andnud ka puuduste kõrvaldamiseks tähtaega. Hageja leiab, et hagi muutmine on seaduspärane, kuna ka menetluse kestel on kostja elektrienergiaga varustamise katkestanud, vaatamata asjaolule, et on kehtiv hagi tagamine, millega kohustati kostjat varustama elektrienergiaga. Kostja on aiandusühistu elektrivõrgu omanik, seega on hagejal täielik õigus tasuda otse kostjale tarbitud elektrienergia eest. Kostjal on pangakonto, kuhu aiandusühistu liikmed tasuvad liikmemaksu. Hageja on ka regulaarselt sinna tasunud elektrienergia eest kostja pangakontole, mida kostja aktsepteeris perioodil 2014 kuni 2018 aprill. Kostja vastuväited Kostja teatas, et hagi muutmiseks ta nõusolekut ei anna, kuna see pikendab menetlust ning tekitab põhjendamatuid menetluskulusid. Kostja jääb seisukoha juurde, et elektrivarustus on katkestatud õiguspäraselt ning tänaseks ei ole võimalik kohustada kostjat selle taastamiseks, st see on taastatud enne vastavate nõuete esitamist. Kostja on eelnevalt selgitanud ühistus kehtivat korda, tava ja praktikat tarbitud elektrienergia eest tasumisel. Nimelt liikmed ja nende krundid (so enam kui 1100 liiget) on jagatud liininideks, milliseid on üle 60. Igal liinil on vastava liini liikmete poolt valitud liinivanem ja arvestaja. Liin piirdub liini elektri arvestiga, millise järgi määratletakse liinivanema (sh kasutatakse nimetusena vastutav isik) poolt liimetele jagatavad elektrikaod ning arvestades liikmete individuaalarvesteid liikme poolt elektritarbimise kulud. Liinivanem edastab vastava perioodi liini tarbimise andmed kostja juhatusele. Kostja juhatus esitab liinivanemale tasumiseks arve kogu liini elektritarbimise eest. Liinivanem võtab temale alluvatelt liikmetelt elektrimaksed, so kaod ja tarbimine (vastavalt liini liikmete kokkuleppele sularahas või liini vanema pangaarvele ülekandmine). Maksete ja tarbimise kohta tehakse märked vastavale liikme arvestuskaardile ja liini kohta liini arvestuskaardile. Järgnevalt liinivanem tasub kogutud vahendid kostjale sularahana kassasse või kannab vastava liini eest kostja pangakontole üle. Liini tarbijad otsustavad elektritarbimisega seotud küsimusi oma liini koosolekutel, sh valivad ise liini vanema, tasumise korra (kehtiva korra raames) jne. Kostjale edastatakse koosolekute protokollid teadmiseks. Liini vanem sõlmib kostjaga ka lepingu, milline on temale esitatava arve aluseks, sh liini vanema vahetumisel sõlmitakse uus leping. Eeltoodud tõendid kinnitavad, et kostja kogu liikmeskond aktsepteerib aastakümneid olemasolevat korda ja kord toimib ka faktiliselt. Tuleb rõhutada, et tegemist on ühistuga ning liikmeid tuleb kohelda võrdselt. Juhul, kui aktsepteerida hageja soove, peab kostja korraldama ümber kogu oma tegevuse, sh töötajaskonna, võimaldades kõigil liikmetel toimida analoogselt. Seega sellise korraldusliku muudatuse sisse viimine eeldab liikmete üldkoo3

2-17-11730 soleku nõusolekut ja otsust, mida käesoleval ajal ei ole. Kostja kehtiv kord ei ole vastuolus ühegi hageja liini, kostja juhatuse või üldkoosoleku poolt vastu võetud korra või otsusega. Kokkuvõtteks märgib kostja, et hageja nõue tuvastada hageja õigus tasuda tarbitud elektrienergia eest pangaülekandega kostja arveldusarvele ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Hageja palub tuvastada 25.07.2017 ja 13.06.2018. a elektrivarustuse katkestuse õigusvastasuse. Kostja on eelnevalt kirjeldanud ning esitanud tõendid, et elektrienergia tarbimise eest arveldab ning peab arvestust liini vanem. Kostjal on vastava isikuga sõlmitud ka leping. 25.07.2017 katkestas kostja hageja elektritarbimise. Hagejat teavitati sellest korduvalt, et ta peab liini vanemaga arvestama oma elektritarbimist ning tasuma tarbimise eest liini vanemale. Hageja ignoreeris kehtivat korda. 17.06.2017 laekus liini vanemalt avaldus hageja kinnistu elektritarbimise katkestamiseks seoses liini liikmete koosoleku otsusega ja hageja võlgnevusega. Liini liikmetel puudub kohustus tasuda tarbimise kulusid hageja eest ning neil on õigus paluda vastava liikme tarbimise katkestamist. Kostja teavitas sellest hagejat ja katkestas elektritarbimise. Seoses asjaoluga, et hageja ka ise ei eita, et ta ei soovi kostja kehtivat korda järgida on kostja tegevus õiguspärane. Hageja elektrivarustus taastati koheselt, kui saadi liini vanema nõusolek, so 15.08.2017. 13.06.2018. a elektrivarustuse katkestamise põhjuseks oli liikmete elektripaigaldiste nõuetekohasuse kontrolltulemus. Hageja isiklikult viibis tema elektripaigaldiste kontrolli juures koos moodustatud komisjoniga, kuhu kuulus ka kostja elektripaigaldiste hooldaja ning vastavat tegevusluba omava OÜ L esindaja L N. Kohtule on esitatud koostatud akt ja hagejale esitatud 06.08.2018.a selgituskiri. Hagejale selgitati puudusi ka ülevaatuse teostamisel 03.03.2018. Olulisimaks puuduseks oli elektripaigaldiste ehitamise ja paigaldamise kohta dokumentatsiooni puudumine, mistõttu ei ole võimalik nõuetekohasust üldse kontrollida. Hagejale teh-ti ettepanek pöörduda viivitamatult vastavat tegevusluba omava ettevõtja poole paigaldise kontrollimiseks, puuduste kõrvaldamiseks ja saamaks kinnituse või õiendi paigaldise vastavuse kohta. Kostja eeldas, et puudused kõrvaldatakse spetsialistide poolt ning elektrivarustust ei katkestanud. Vastuseks kostja ettekirjutustele hakkas hageja saatma kirju, et ettekirjutusi ei tunnista ning need ei oma õiguslikku tähendust. Kuna hageja keeldus nõuete täitmisest, st eelkõige esitada paigaldise vastavuse õiend, katkestas kostja juhatuse otsuse alusel elektrivarustuse 13.06.2018, see on üle kolme kuu hiljem puudustest teavitamisest. Sisuliselt on hageja täielikult ignoreerinud kostja kehtivat korda ning eeskirju tasu maksmise osas ning ei ole soovinud täita kostja ettekirjutusi. Seega puudub vaidlus, et esmasel katkestusel hageja ei täitnud kehtivat korda ning teisel katkestusel täitis ettekirjutuse alles 9 kuu möödumisel. Kuna kostja oli sellise käitumise tagajärjel õigustatud elektrivarustuse katkestama ei saa tema tegevus olla õigusvastane. Kostja on seisukohal, et hageja eeltoodud tuvastusnõue on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kohtuistungid 13.02.2019 toimunud kohtuistungil selgitab hageja, et ei soovi seetõttu sularahas maksta, et liinivanem ei vastuta ning pidevalt need isikud vahetuvad. Makseid on teostatud kostja arvele, kes need tagastab. Kostja selgituste kohaselt on sularahas maksmise süsteem toiminud 40 aastat, neil puudub selline võimalus, et arveid laiali saata ja ise igalt ühelt raha koguda. 21.03.2019 kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et üheks nõudeks ongi, et tuvastatakse, et hageja poolt sooritatud maksed kostja arvele on nõuetekohased. Liinikadude tasust saab aru, ja selles suhtes vaidlust ei ole. Liinitasusid on nõus maksma, kui arved esitatakse. Samas on arusaamatu, kui enamus maksab pangaülekandega, miks hageja ei või seda teha. Aiandusühistu naabrid mak4

2-17-11730 savad kõik sularahas. See ei ole aktsepteeritav, et ma pean maksma liinivanema isiklikule arvele. Kostja esindaja selgituste kohaselt on liinivanema poolt arveid hakatud tasuma 2013. a aastast sularahas ning kord kehtib pikka aega. Praktikas kui liin ei maksa siis lülitatakse elekter välja, on ka praktika, et reaalselt talvel elektrit ei kasutata. Kokkuleppel ongi liinikaotuse summad erinevad, hageja liin maksab 0,18 senti kilovati eest, seal juba sees ka liinikaotus tasud. Selline on juhatuse liikmete otsus. Pooled loodavad sõlmida kompromissi ning kui seda ei saavutata siis on nõus kirjaliku menetlusega. Kompromissi mittesaavutamise tõttu menetleb kohus edasi asja kirjalikus menetluses. Poolte lõplikud seisukohad Hageja lõplike seisukohtade kohaselt jäävad nõueteks katkestatud elektrivarustuse taastamise nõue või alternatiivselt selle õigusvastasuse tuvastamise nõue. Kostja on aiandusühistu elektrivõrgu omanik, kes edastab ja müüb elektrienergiat aiandusühistu liikmetele. Hageja krundil on alates 31.01.2019 elektriühendus taastatud. Hageja jääb elektriühenduse taastamise nõude juurde, kuna käesoleval ajal on see taastatud hagi tagamise korras, 6 kuud kestnud täitemenetluse tulemusel, ning kostja ei välista samal alusel elektrivarustuse katkestamist. Pangaülekandega MTÜ Aiandusühistu Sillamäe Sputnik arveldusarvele tasumise õiguse tuvastamine. Hageja esitas oma seisukohad 13.02.2019 hagi muutmise avalduse punktis 6 ning jääb selle juurde. Hagejal katkestati 25.07.2017 elektriühendus väidetava elektrivõla tõttu. Hageja tasus alates 2014. aasta juunist pangaülekandega kostja arveldusarvele ning tal puudus 25.07.2017 võlgnevus kostja ees. Seetõttu palus hageja tuvastada, et hagejal oli õigus tasuda pangaülekandega kostja arveldusarvele. Kostja on ka faktiliselt nõustunud tasu maksmisega pangaarvele, kuna ei tagastanud hagejale, tema poolt alates 2014. aastast igakuiselt makstud tasu. Kohtumenetluse ajal kinnitas kostja korduvalt, et probleemi ei ole ülekandega tasumises, tuleb vaid liinivanemale teatada pangaülekandega tasumisest. Kostja tuli 5.03.2019 menetlusdokumendis ja 21.03.2019 kohtuistungil välja uue seisukohaga, mille kohaselt temal on leping liiniga ning liin otsustab kuidas elektri eest tasutakse. Hageja ei saa seetõttu tasuda otse kostjale, vaid peab seda tegema liini kaudu. Hageja rõhutab, et mitte ühestki dokumendist ei tulene krundi omaniku (ühistu liikme) kohustus ühineda liini tarbijatega ning hagejat ei saa selleks sundida ka korduvate elektrivarustuse katkestustega. Hageja on seisukohal, et hageja ja kostja vahel on suuline elektrimüügi leping, mille kohaselt ta tasub tarbitud elektrienergia eest 0,16 eurot kWt eest. Vaidluste vältimiseks tegi hageja 13.02.2019 kohtuistungil ettepaneku lõpetada menetlus kompromissiga selliselt, et temaga sõlmitakse elektritarbimise kirjalik leping (nagu oli kostja kodulehel). Hageja soovib lisada, et kui rangelt järgida kostja uusi seisukohti, siis ei müü kostja elektrienergiat hagejale (ega ühelegi teisele ühistu liikmele), vaid liinile. Seega ei saanuks hagejal tekkida ka mingit võlga kostja ees (võlg tekiks liinil) ning puuduks alus elektri välja lülitamiseks võla tõttu (elekter lülitatakse välja liinil). Samuti ei vastutaks hageja sel juhul oma krundi elektripaigaldise korrashoiu eest, vaid vastutajaks oleks liin. Kostja selgituste kohaselt on ta sellise süsteemi loonud raamatupidamise hõlbustamiseks. See ei ole tava, nagu väidab kostja, vaid 2017. aastal juurutatud uuendus. Kostja loodud süsteem liinide lepingutest, ei vasta elektrituru seadusele ja kostja kehtivale elektrienergia kasutamise eeskirjale. Elektrienergia kasutamise eeskirja p. 3 järgi on AÜ Juhatuse ja tarbija vahelise vastutuse piir (liitumispunkt) õhuliinide puhul esimestel isolaatoritel, mis on paigutatud hoonele või torupüstakule. See on aga igal aianduskrundil eraldi. Samuti on igal aianduskrundil eraldi elektriarvesti, millega mõõdetakse tarbitud elektrienergia kogust. Liinivanem ehk vastutav isik on punkt

2-17-11730 12 järgi valitud mõõteandmete kogumiseks ja töötlemiseks. Kostja lõplike seisukohtade kohaselt kostja jääb vastuväite juurde, st pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja ei anna nõusolekut ja korduvalt rõhutab, et hageja on põhjustanud muudatuse esitamisega menetluse venimise ja täiendavad menetluskulud, millised tuleb igal juhul jätta hageja kanda. Kostja jääb seisukoha juurde, et elektrivarustust on katkestatud õiguspäraselt ning tänaseks ei ole võimalik kohustada kostjat selle taastamiseks, st see on taastatud enne vastavate nõuete esitamist. Liini vanem sõlmib kostjaga ka lepingu, milline on temale esitatava arve aluseks, sh liini vanema vahetumisel sõlmitakse uus leping. Kostja märgib, et seoses asjaoluga, et tal ei ole hagejaga sõlmitud mingeid elektrienergia müügilepinguid. Kostjal on sõlmitud leping liinivanemaga, kes täidab tema ees kohustusi lähtuvalt liini üldarvestist. Kostja rõhutab, et olemasoleva korra muutmiseks peab hageja koos 1/5 liikmetest (MTÜS § 20 ́2 lg 2) taotlema küsimuse võtmist üldkoosoleku päevakorda ning sellisel juhul on liikmete üldkoosolek pädev antud korda muutma või jätta muutmata. Kostja rõhutab, et järelevalvet teostatakse järjepidevalt. Kostjal ei ole võimalik kontrollida väikese aja jooksul kõiki liikmeid ning toiminguid tehakse jooksvalt piiratud mahus. Ekslik on hageja seisukoht, et kostja ja hageja suhtele kohalduvad elektrituruseaduse nõuded. Hageja kasutab elektrienergiat seoses liinivanemaga sõlmitud lepinguga ning talle kohalduvad kostja poolt kehtestatud korrad ja eeskirjad. Kostja ei ole eeltoodu vastu eksinud ning on toiminud õiguspäraselt. Kostja on seisukohal, et hageja eeltoodud tuvastusnõue on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Hageja esitatud uued tõendid kohtuvaidluses tuleb jätta tähelepanuta. Eelkõige on arusaamatu, kes on avalduse koostanud ja mis asjaoludel, st tegemist on kohtu jaoks tekitatud ebausaldusväärse tõendiga. Teiseks on tõend esitatud hilinemisega. Nimelt kohus määras kohtuvaidlused pidada kirjalikus menetluses ning kohtuvaidlustes uute tõendite esitamine ei ole lubatav, sh puudub ka igasugune põhjendus hilinemise põhjuse kohta.

KOHTUOTSUSE SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED

Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Esmalt selgitab kohus, kas tegemist oli hagi muutmisega TsMS § 376 lg 1 kohaselt pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet; lg 4 kohaselt hagi muutmiseks ei peeta: 1) esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid; 2) hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist; 3) esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Kohus selgitab, et hagi muumine kujutab endast hagi eseme või hagi aluse muutmist ja seega alati vaidluse eseme muutmist. Samas ei saa piiritleda kitsalt, kas hagi aluse ja ese muutmisega on koheselt tegemist hagi muutmisega. Kohus leiab, et antud juhul on reaalselt hageja soov olla kindel, et kostja tagab elektrienergiaga varustamise. Vaadates esmast hagiavalduses toodud nõudeid ning 13.02.2019 esitatud hagi muutmise nõuet, ei saa öelda et tegemist on hagi muutmisega. Pealkiri hagi muutmiseks ei tähenda, et

2-17-11730 sisuliselt oleks seda muudetud. Kohus juhib ka tähelepanu asjaolule, kuna menetluse kestel on toimunud uus elektrienergia varustamise lõpetamine, siis ongi sellest tulenevalt haginõuet täiendatud või parandatud. Kohtu poolt välja selgitatud asjaoludest ilmneb hageja reaalne soov tema aianduskrundi elektrienergiagagi varustamiseks, see soov oli tal enne ja on ka peale 13.02.2019 esitatud täpsustust. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et tegemist ei ole hagi muutmisega, mistõttu ei pea enne muutmist kostja nõusolekut saama. Järgnevalt annab kohus hinnangu elektrienergia varustamise nõudele. Hageja on oma nõuetes soovinud, et kohus kohustaks kostjat taastama elektrienergia tema aianduskrundil ning alternatiivselt tuvastama elektri katkestuse tühisust. Kostja väitis, et nõue on ära langenud, kuna reaalselt on aianduskrundil elekter hetkel taastatud. Menetluse kestel selgus, et hetkel on aianduskrundil elekter olemas, kuna see on tagatud hagi tagamise korras kohtumääruse alusel (I kd lk 176-177; II kd lk 19-20). Samas ilmnes, et tegemist võib olla jätkuva probleemiga, seega leiab kohus, et tuleb anda hinnang, kas kostja on kohustatud varustama aianduskrunti nr XXX elektriga. Kohtule esitatud VKG Elektrivõrkude arvete kohaselt (II kd, lk 14-17; 69-70) selgus, et MTÜ AÜ Sillamäe Sputnik (klient nr 10012295) ja VKG Elektrivõrgud vahel on sõlmitud elektri varustamise leping. Seega saab järeldada, et tegemist on lepinguliste suhetega kostja ja elektrienergia varustaja vahel. Tarbijaks on MTÜ AÜ Sillamäe Sputnik, kelle kohustus on siis aiandusühistu kruntidele jagada elektrienergiat. Elektrienergia jagamise ja tasumise korraldamine ongi kostja teha. Kostja on selleks sõlminud 01.04.2017 lepingu (II kd, lk 97-98), mille kohaselt on MTÜ AÜ Sillamäe Sputnik sõlminud liini nr 44 elektrivõrgu võrguühendamise liitumislepingu T F, kes on liini eest vastutav isik ning tema kohustuseks ongi teostada makseid tarbitud elektrienergia eest. AÜ Sillamäe Sputniku üldkoosoleku poolt on vastu võetud eeskiri (II kd, lk 22-28), millest nähtub, et see määrab aiandusühistu ja liinide vahelised suhted elektrienergiaga varustamise suhtes. Seega võib üldkokkuvõttes järeldada, et tegemist on kohustuste täitmise nõudega (VÕS § 108 lg 1), mis tulenevad nii AÜ Sillamäe Sputnik liikmete eeskirjasat. Kohus möönab, et tegemist ei ole tavapärase lepingulise suhtega hageja jaoks, kuna temal otse ei ole sõlmitud lepingut elektrienergia varustajaga ning ei ole sõlmitud lepingut ka AÜ Sillamäe Sputnikuga. Samas on ta aiandusühistu liige ning elektrienergia jagaja saabki liikmetega otsustada, kuidas jagamine toimub. Hetkel on selleks korraks, et AÜ on sõlminud eraisikuga lepingu, kes vastutab liini 44 elektrienergia varustamise, tasude korjamise ja muude toimingute eest. Kui seda korda soovitakse muuta tuleb vastavad otsused teha üldkoosolekul. Kohus pöörab ka tähelepanu, et antud hetkel on aiandusühistul selline õigus tulenevalt põhikirja p 2 alusel (I kd lk 9-11). Kohtule esitatud tõendite kohaselt (II kd lk 5, 18, 21) on hageja maksnud elektrienergia tarbimise eest otse kostja arvele. Samas on 2012. aastal üldkoosoleku otsusega vastu võetud kord, et maksmine toimub liini eest vastutava isiku kaudu. Kostja väidab, et elektri välja lülitamise põhjuseks ei olnud arvete mittetasumine, vaid elektriliini

2-17-11730 probleemid. Lepingu (II kd lk 97-98) kohaselt võib elektrienergia varustamise katkestada AÜ Sillamäe Sputnik tasumata jätmise, elektrienergia kasutamise eeskirjade ning korralduste rikkumise korral katkestada (p. 5.1). AÜ Sillamäe Sputnik on ka hagejale teavitanud elektrienergia katkestamisest üldkoosoleku otsuse alusel (I kd lk 10, 12-13; 67- 69; II kd lk 99-100), kusjuures põhjuseks on täpselt toodud tasumata arved. Tasumata jätmist liini haldajale tõendavad ka koostatud kokkuvõtted, mille hageja vastuväiteid ei esitanud (II kd lk 48-55). Seega sisuliselt on elektri katkestamine toimunud lepingus toodud rikkumiste alusel arvete tasumata jätmise tõtu. Hageja on kostjale selgitanud, et nõue on täidetud, arved tasutud (I kd 14-16) ning nõudnud elektrienergiaga taastamist (II kd lk 3-4) ning ka vaidlustanud akti alusel tuvastatud rikkumised (II kd lk 8-10). Kostja on pangaülekannete mitteaktsepteerimisest teavitanud 30.08.2016. Seega reaalselt on ta aktsepteerinud kohustuse täitmist (VÕS § 79) kuni 30.08.2016. Võttes aluseks asjaolu, et hageja oli reaalselt alates 30.08.2016 maksnud elektrienergia eest valele saajale, siis oli alus katkestamisteks olemas. Samas leiab kohus, et ka kostja on andnud ebamäärast teavet tasumise suhtes, kui kostja aktsepteeris arvete otse laekumist kuni augustini 2016 ning nähtuvalt 2019. aastal esitatud arvetest (II kd lk 71-95) tasuvad teiste liinide tarbijad otse kostjale, jääb arusaamatuks, mis põhjusel 25.07.2017 lõpetati elektrienergiaga varustamine liinil 44 aianduskrundil nr XXX. Samuti tuleb kostjal võimaluse korral kasutada teisi õiguskaitsevahendeid, mit-te võtta tarvitusele hageja jaoks kõige koormavamat, mille tagajärjel on reaalne oht ka kahju tekitamiseks. Kohus nõustub kostjaga, kui on vaja teha liinitöid, kõrvaldada rikkeid vmt (I kd lk 178-179, 181-182; II kd lk 6-7; 178-179, 57-68) siis tuleb elektrienergiaga varustamine katkestada ning rikete kõrvaldamisel see taastada, kuid ei ole loogiline, et lõpetatakse elektrienergiaga varustamine, kui kostja ise on teatud ajal tasumist panga kaudu aktsepteerinud ning mingil hetkel enam ei aktsepteeri. Kohus pöörab ka tähelepanu asjaolule, et ka teistel liinidel on elektri välja lülitamisi esinenud inimestele arusaamatutel põhjustel (II kd lk 105-108). Kohus nõustub ka asjaoluga, et kostja otsustada ongi, kuidas elektrienergiaga varustamine on aiandusühistul korraldatud, kuid see ei saa olla ajas muutuv ilma osapooli teavitamata või eelnevalt teavitamata muudatuste tegemistest. Kohus selitab ka, et menetluse kestel on tagatud elektrienergiaga varustamine kohtumääruse alusel, mida täidab kohtutäitur (I kd lk 176-177), samas on hagejal ka praegusel hetkel huvi, et ka edaspidi oleks kohustus täidetud. Kohus leiab, et kostja kohustus tagada elektrienergiaga varustamine hageja krundil ning katkestamise alus peab olema kooskõlas lepinguga ning seadusega. Eelnevalt tuleb kostjal hagejat teavitada katkestusest ning anda tähtaeg puuduste olemasolul nende kõrvaldamiseks. Järgnevalt annab kohus hinnangu pangaülekandega tasumise suhtes. VÕS § 91 lg 1-2 kohaselt rahalise kohustuse võib täita sularahas. Rahalise kohustuse võib täita ka muul viisil, kui see on poolte poolt kokku lepitud või kui seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses. Kui riigis, kus rahaline kohustus tuleb täita, on võlausaldajal krediidiasutuses või muu makseteenuse pakkuja juures konto, mis on määratud maksetehingute tegemiseks, võib võlgnik kohustuse täita võlgnetava summa kandmisega sellele kontole, kui võlausaldaja ei ole seda otseselt keelanud. Antud juhul on hageja täitnud kohustuse pangaülekannete tegemisega. Kostja on augustis 2016 teavitanud, et ei aktsepteeri seda viisi. Kostja väidab, et hageja rikkus kokkulepitud korda, mille

2-17-11730 kohaselt tuleb sularahas tasuda liini vastutavale isikule. Hageja märgib, kuna sularahas ei saa mingit tõendit vastu tasumise kohta on kindlam, kui teeb seda pangaülekandega ning kuna liini vanemal ei ole selleks kontot avatud saabki ülekanded teha otse kostja arvele. Kohus pöörab tähelepanu asjaolule, et kostja ja T F vahel on sõlmitud leping, mille kohaselt viimane vastutab liini nr 44 eest maksab makseid tähtajaks. Samas üldkoosolekul vastu võetud eeskirja kohaselt toimub maksmine liini vastutavale isikule. Samas ei kajastu eeskirjast, kas tasuda saab ainult sularahas või ka pangaülekandega. Seega väide sellisest kokkuleppest, on eksitav. Kohus leiab, et ei saa rahuldada nõuet esitatud kujul, kuna hageja soovib tasuda kostjale. Üldkoosoleku otsusega on kokku lepitud teine tasumise kord, seda tuleb teha liini vastutavale isikule, kes antud juhul on T F. Kohtule on kummastav, et tänapäeval eelistatakse riigi mõnes piirkonnas arveldada peamiselt sularahas. Sularahas tasumise korral on samuti ette nähtud teatud kord, sest küsimuste korral peab pool saama tõendada, et on täitnud kohustuse või mitte. Kui aiandusühistus ei ole seda korda kehtestatud, siis on ootuspärane, et isikud, kes soovivad kindlad olla, sooritavadki makse panga ülekandeid tehes. Seega antud juhul tuleb üldkoosolekul täpselt kokku leppida, millisel viisil saab makseid sooritada, kuid unustada ei tohi, et peab saama ka pangaülekandega makseid teha. Kui kostja poolt on korraldatud, et makseid jagab ja kogub liinil vastutav isik, siis see pole keelatud, kuid sellel isikul peab olema arve, kuhu soovijad saavad kanda arvete alusel nõutud summasid, kusjuures selleks ei saa olla raamatupidamise korrast lähtuvalt eraisiku enda kasutuses oleva konto. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hagi osaliselt, kohustades kostjat tagama hageja krundil elektrienergiaga varustamine ning jättes rahuldamata pangaülekandega maksete tegemise otse kostjale. Kohus jätab tähelepanuta kostja äriregistri väljatrükid (I kd lk 7-8, 22), hageja turvafirma teatised (I kd 17), töövõimetusotsused (I kd lk 18-19), pildid elektrikilbist (I kd lk 180, II kd lk 11-12, lk 56) ning kostja panga väljavõtted (II kd 96), kui asjasse mittepuutuvad tõendid. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldati osaliselt, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.