Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Alexey Nezhdanov (hageja) esitas 6. oktoobril 2017 hagi AÜ Sillamäe Sputnik (kostja) vastu, milles palus taastada elektrivarustuse ja aktsepteerida ülekandega tasumist elektrienergia eest. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja liige ja krundi nr XXX omanik. 22.07.2017 esitas kostja esimees Mikhail Verzilov hagejale teate, mille kohaselt elektrivarustus tema krundil katkestatakse liini 44 koosoleku otsuse alusel. Elektrivarustuse katkestamist põhjendati võlgnevusega. Hageja tasus elektri eest ülekandega kostja arvelduskontole. Võlgnevust ei ole. Hageja ei soovinud sularahas maksta, kuna kostja ei andnud kviitungit. 25.07.2017 elektrivarustus katkestati. Kostja põhikirja kohaselt peab kostja tagama liikmetele elektri- ja veevarustuse. Hagi tagati enne hagi esitamist 18. augustil 2017. Elektrivarustus taastati vabatahtlikult enne kohtumääruse kättesaamist. Hageja märkis, et hagi esitatakse seoses sellega, et hageja kandis kohtuvaidluses õigusabi ja riigilõivu kulusid. Kostja täitis hageja nõudmised.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostjal on kehtiv elektrivarustamise kord. Selline kord on toiminud üle kümne aasta. Kostja lähtub oma tegevuses üldkoosoleku ja juhatuse otsustest ning nende organite kehtestatud kordadest ja juhenditest. Elektrivarustus oli hagi esitamise ajaks taastatud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 6. märtsi 2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagejalt mõisteti kostja kasuks välja menetluskulude katteks 648 eurot ja viivis sellelt kuni menetluskulude tasumiseni. 01.03.2018 kohtuistungil loobus hageja hagiavalduses esitatud nõudest kohustada kostjat taastama katkestatud elektrivarustuse hageja krundil nr XXX. Seetõttu jättis maakohus hagi rahuldamata loobumise tõttu. Kostja põhikirja p 2.1. kohaselt on ühistu tegevusaladeks liikmete vajaduste rahuldamine ühise elektrivarustuse korraldamisel. Elektrienergia eest tasumisel on kostjal vastu võetud kord, mida
ta on vastuses hagiavaldusele üksikasjalikult kirjeldanud. Kord kohustab ühistu liiget arvlema elektrienergia eest elektriliini vanemaga, mille piirkonnas ühistu liikme krunt on. Iga liikme osas peab liinivanem arvestuskaarti. Kostja seda korda arveldustes ei järgi. Ka hagiavalduses ei põhjenda hageja, miks ta elektrienergia eest arveldamise korda ei järgi. Hagi teine nõue, aktsepteerida elektrienergia eest ülekandeid vahetult hagejale, on kostja kehtestatud korraga vastuolus. Kohtu hinnangul ei ole poolte vaidluse sisu mitte arvelduste vormis (ülekandega või sularahas), vaid selles, kes maksab elektrienergia kaod ja kuidas neid kadusid liinil olevate tarbijate vahel jaotatakse. Hageja on maksnud korda eirates tarbitud elektrienergia eest oma arvestinäidu alusel vahetult kostjale. Kadude kandmisega hageja nõus ei ole. Juhul, kui hageja ühistus kehtestatud arveldamiskorraga nõus ei ole, on tal võimalus taotleda elektrienergia müüjaga vahetult liituda.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada, lõpetada menetlus 25. juulil 2017 katkestatud elektrienergia taastamise nõudes, kohustada kostjat aktsepteerima elektrienergia eest panga vahendusel tasumist ja kohustada kostjat taastama 13. juunil 2018 katkestatud elektrienergia. Apellatsioonkaebuse ja selle täienduse põhjenduste kohaselt: 1) ei vasta kohtuistungi protokoll TsMS § 50 lg 1 p 6 nõuetele. Kohtuotsus tehti 6.03.2018 ning allkirjastati kohtuniku poolt kell 15.10. TsMS § 53 lg 2 järgi on menetlusosalistel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohtuistungi protokolli puuduste tõttu viidatakse apellatsioonikaebuses kohtuistungi helisalvestise ajale. Helisalvestis on venekeelne, mistõttu ei ole tagatud TsMS § 32 nõuete täitmine; 2) oleks pidanud maakohus nõudest loobumise vastuvõtmisel menetluse lõpetama TsMS § 429 lg 1 alusel; 3) ei ole esitatud tõendit, mis tõendab elektrienergia eest tasumise korda. Kohus tugines vaid kostja seletusele. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kostja ei ole tõendanud, et ühistus oli kord, mille kohaselt tuli tasu maksta sularahas liinivanemale. Kostja vastuses viidatud eeskiri ei ole üldkoosolekul vastu võetud. Ka ühistu kodulehel ei ole märgitud, et tasu võib maksta ainult sularahas liinivanemale; 4) jaotas maakohus ebaõigesti menetluskulud. TsMS § 168 lg 5 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hagi tagamine on enne hagi esitamist menetluskulude jaotuses võrdsustatav hagi esitamisega TsMS § 168 lg 5 tähenduses. Elektrivarustus taastati hagi tagamise tulemusel; 5) katkestas kostja elektrienergia andmise hagejale uuesti 13.06.2018 väidetava elektripaigaldise nõuetele mittevastavuse tõttu. Väited elektripaigaldise puuduste kohta on paljasõnalised. Elektrienergia tuleb taastada ja hagi tagamine tuleb jõusse jätta.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
Vastuse kohaselt on hagi põhjendamatu, kuna elektrivarustus oli hagi esitamise ajaks taastatud. Probleeme ei ole ka ülekannete aktsepteerimisega. Hagi tagamine tuleb tühistada. Käesoleval ajal on hageja elektripaigaldis ohtlik ja ei vasta nõuetele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata eelmenetluse staadiumis maakohtule uueks läbivaatamiseks.
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis eelmenetluse täielikult läbi viimata ja rikkus kohtu selgitamiskohustust (TsMS § 392 lg 1 p 2, 3 ja 4, TsMS § 329 lg 3, TsMS § 351). Maakohus ei ole eelmenetluses ega ka mitte asja lahendamisel pööranud tähelepanu küsimusele, mis võivad olla esitatud nõuete materiaalõiguslikud eeldused ning millised asjaolud vajavad tõendamist. Kohus peab hageja nõude kvalifitseerimisel ise selgeks tegema, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama, ja seda pooltele ka selgitama. Oluliste asjaolude eristamine ebaolulistest on üks kohtu oluline ülesanne asja lahendamisel (TsMS § 348 lg 1, § 351; vt ka RKTKo 3-2-1145-14, p 15). Seega peab maakohus asja uuel läbivaatamisel esmalt esitatud nõuded kvalifitseerima, arutama pooltega nõuete materiaalõiguslikke aluseid ja selgitama, milliseid asjaolusid peavad pooled lähtuvalt nõuete võimalikest materiaalõiguslikest alustest tõendama.
8.Kohus kohaldab õigust ise ega ole seotud poolte seisukohtadega õigussuhte kvalifitseerimisel (TsMS § 436 lg 7). Kohus saab vajadusel kvalifitseerimis- ja selgituskohustuse täitmiseks teha pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (TsMS § 230 lg 2 teine lause). Kuna menetluse kestel on toodud esile erinevaid faktiväiteid nii hageja kui ka kostja poolt (elektrienergia katkestamine võlgnevuse tõttu, elektrienergia katkestamine seadmete halva seisukorra tõttu, sularaha mitte vastu võtmine, ülekannete vastuvõtmine, kadudega mitte arvestada soovimine), on vaidlusese ebaselge ja ringkonnakohus ei saa ise maakohtu menetluse puudujääke kõrvaldada ja alustada menetlust sisuliselt otsast peale. Maakohus ei pööranud tähelepanu sellelegi, et hageja arvas ekslikult, et hagi tagamisega on asi lahendatud (hageja viitas, et esitab hagi menetluskulude tõttu).
9.Maakohus rikkus otsuse tegemisel oluliselt menetlusõigust, kuna ei viidanud ühelegi normile ega hinnanud ühtki tõendit. Kohtuotsuse põhjendamise kohustuse ja selle sisu sätestavad TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Muu hulgas tähendab kohtulahendi põhjendamise kohustus seda, et kohtu põhjendused peavad olema jälgitavad ja seostatud asjas tuvastatud asjaoludega.
10.Ringkonnakohtu hinnangul võib elektrienergia saamise nõue olla kvalifitseeritav lepingulise kohustuse täitmise nõudena (VÕS § 108 lg 1). Maksete ülekandega sooritamise nõue võib olla tuvastusnõue. Maakohus peab selgitama välja vaidluse eseme ja tõendite hindamise tulemusel asja lahendama. Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 91 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse võib täita sularahas. Rahalise kohustuse võib täita ka muul viisil, kui see on poolte poolt kokku lepitud või kui seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses. Eeltoodu väljaselgitamiseks peab arvestama ka poolte tavaga lepingulise kohustuse täitmisel (TsÜS § 2 lg 1).
11.Õige on hageja väide, et maakohtu otsuse protokolli allkirjastamise ja otsuse vahele jäi liiga vähe aega ja see piiras hageja võimalust esitada taotlus protokolli parandamiseks TsMS § 53 lg 2 alusel. Menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli
parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus teavitab menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast ja edastab protokolli neile elektrooniliselt viivitamata pärast allkirjastamist, kui menetlusosalised on kohtule teatavaks teinud oma elektronposti aadressi (TsMS § 53 lg 2). Kuna protokoll allkirjastati 1. märtsil 2018, pidi pooltel olema võimalik taotlust protokolli parandamiseks esitada kuni 6. märtsini 2018. Kuna otsus tehti juba 6. märtsil 2018 kell 15.10, ei oodanud maakohus ära protokolli vaidlustamise tähtaja saabumist. Protokoll on menetluses oluline dokument ning seetõttu on vajalik tagada võimalus selle parandamise taotlemiseks.
12.Õige on ka apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt oleks maakohus pidanud nõudest loobumise korral menetluse lõpetama, mitte märkima, et seetõttu jäetakse hagi rahuldamata. TsMS § 429 lg 1 teine lause sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kuna maakohus rikkus eelmenetluse sätteid ja ei selgitanud hagejale hagi tagamise tähendust ning hageja täiendas apellatsioonkaebust, milles jäi elektrienergiaga varustamise taastamise nõude juurde, ei oma hageja nõudest loobumine menetluslikku tähtsust.
13.Rahuldamata tuleb jätta kostja taotlus hagi tagamise tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjaolud muutunud TsMS § 386 lg 2 mõttes, kuna hageja väitel ei ole tal jätkuvalt elektrienergiat.
14.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel vastavalt asja lahendamise tulemusele.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.