Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2-19-4702
Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kruusel
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. juuni 2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-4702
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi S Bi vastu võlgnevuse 37,48 euro, võla sissenõudmise kulude 25 euro, viivise 23,25 euro ja lisanduva viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
95,31 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja [email protected])
Marjana
Šestel
(e-post
Kostja S B (isikukood xxx, elukoht xxx e-post xxx) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
2-19-4702
2-19-4702 vastava kliendi võlasumma osas madalamat viivisemäära. Tarbijakrediidilepingute puhul lähtub xxx viivise arvestamisel võlaõigusseaduses sätestatust. Tasumata arvete sissenõudmisega seotud kulutused kannab klient. Kohus selgitab, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist“ alusel (vt Riigikohtu 18.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Seejuures tuleks Riigikohtu arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult (vt Riigikohtu 10.05.2016 määrus tsiviilasja nr 3-2-1-25-16, p 13). Maakohus on seisukohal, et ültingimuste p-s 7.10 sätestatud viivisemäär 0,07% tähtaegselt tasumata summast päevas ületab käesoleval juhul seadusjärgset viivisemäära kolm korda. Kohus ei nõustu hageja selgitusega viivisemäära ümardamisest, kuivõrd selline ümardamine ei ole lubatud, sest see suurendab kunstlikult viivisesummat. Kohus leiab, et tegu on ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega VÕS § 42 lg 3 p-st 5 tulenevalt ning VÕS § 42 lg 1 järgi on selline tüüptingimus tühine.
2-19-4702 asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades (vt nt Riigikohtu 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.