Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o Business Law Firm OÜ (arveldusarvele XXX AS-is SEB pank).

hüpoteegiga Kiirmenetluse Keskus OÜ kasuks, summas 24 000.00 eurot. Kinnistu on võõrandatud märtsis 2019 enampakkumise käigus. Võlgniku nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ning jette liiklusregistris registreeritud ei ole. Võlgnikul puudub seos äriühingutega. Võlgniku nimele ei ole väärtpabereid registreeritud. Võlgnik ei ole liitunud pensionifondidega. Võlgniku seletuse kohaselt muu vara puudub. Võlgniku nimele on avatud konto Swedbank AS-is, mille jääk on 09.33 eurot, kontol on broneeringud seoses kaardi kasutamisega. Võlgniku sissetulekuks on pension 412.18 eurot kuus. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused on kokku summas 21 541.00 eurot. Kohustused suurenevad viiviste võrra. Täitemenetlused on peatatud, lõpetamata kohtuvaidlused ei olnud tuvastatud. Võlgnik on avaldanud, et maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et ta on võtnud laene tütre palvel. Tütre elukaaslane ja võlgniku lapselapse isa on võtnud raha äri käivitamiseks, kuid ühel hetkel lahkus Eestist, jättes laenud võlgniku ja tema tütre kanda. Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgniku sissetulekuks on vaid pension summas 412.18 eurot kuus. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik kinnitab ka ise oma maksejõuetust ning seda, et see pole ajutine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on hooletu finantskäitumine. Juba laenude võtmisel oli võlgnik pensionär ega olnud võimeline neid tagastama. Ajutise halduri aruande koostamise kuupäeva seisuga ei olnud tuvastatud asjaolud, mis viitaksid kuriteotunnustega tegudele. Maksejõuetuse põhjuseks on seega muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses (PankrS § 22 lg 5). Pankrotivara moodustamise alus saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ei olnud tuvastatud. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 11 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. PankrS § 91 lg 1 järgi ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 86 lg 1 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut.

Ajutine pankrotihaldur Svetlana Pilden on esitanud tasunõude 5 töötunni eest kokku summas 450.00 eurot (lisandub käibemaks 90.00 eurot). PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 96.00 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 450.00 eurot (lisandub käibemaks 90.00 eurot). Kohus on seisukohal ka, et aruandes viidatud kulud summas 36.00 eurot (lisandub käibemaks 07.20 eurot) on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb kinnitada. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397.00 eurot (lisandub käibemaks). Käesolevas asjas takistab menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu vastavalt PankrS § 171 lg 11 tuleb pankrot välja kuulutada, kuigi esineb PankrS § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks. Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu ja kulutused summas 397.00 eurot (lisandub käibemaks) hüvitada riigi vahenditest. Ülejäänud osas jäävad halduri tasu ja kulud pankrotivara kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.