Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

xxx

xxx

xxx

xxx

xxx

xxx

xxx

xxx

xxx

xxx

xxx

xxx

xxx

xxx

xxx

xxx

186,20

925,57

xxx OÜ (xxx)

465,00

xxx OÜ) (xxx)

3 274,49

xx xx (xxx)

31 121,74

xxx

Kohtutäitur xxx Kohtutäitur xxx

xxx

xxx

xxx

xxx

174,46 141,35

Algatada M S (xxx) kohustustest vabastamise menetlus ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohustada M St esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse kuupäevast usaldusisiku aruande. Teade pankrotimenetluse raugemise kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtumäärus saata menetlusosalistele ja pankrotihaldurile.

Edasikaebe kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud ja pankrotihalduri aruande andmed

2-17-9240 Harju Maakohtu 16.08.2017 määrusega kuulutati välja M S pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Veli Kraavi. Kohus kinnitas jaotusettepaneku 13.03.2019 määrusega. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse lõpetada M S (pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. 17.05.2019 määrusega andis kohus asjast huvitatud isikutel võimaluse tasuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti 2000 eurot. Määrus on avaldatud väljaandes Ametlikud teadaanded samal päeval. 14.06.2019 seisuga ei ole kohtule teatatud deposiidi tasumisest.

Pankrotimenetlus jõudnud staadiumi, kus on ilmne, et puuduvad edasised reaalsed võimalused vara tagasi võitmiseks või tagasi nõudmiseks. Samuti puudub pankrotipesal igasugune vara massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Halduri hinnangul esinevad sellest tulenevalt alused pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu PankrS § 158 lg. 4 toodud alustel juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei tasu kohtu deposiiti edasiste pankrotimenetluse kulude katteks 2000,00 eurot, mis võiks kuluda võimalike tulevaste kulude katteks. Samas peab haldur aga edasist menetlust nii või teisiti perspektiivituks. Igasugune pankrotivara puudus menetluses algusest peale. Ajutise halduri tasu ja kulud summas 474,72 EUR on hüvitatud riigi vahenditest. Jaotise alusel ei ole ühelegi võlausaldajale raha makstud. Pandiga tagatud nõuded antud menetluses puuduvad. Müümata vara ja teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Haldur on viinud läbi kõik vajalikud menetlustoimingud ning kontrollinud andmeid võlgniku tegevuse kohta. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud on kokku 41 582,41 eurot. Läbi vaatamata hagid puuduvad ning uusi hagisid haldur hetkel esitada ei kavatse. Kohtukulud antud menetluses puuduvad. Kulud on haldur kandnud oma vahenditest. Antud menetluse puhul ei ole haldur tuvastanud muid asjaolusid, mida tuleks lisaks juba esitatud andmetele täiendavalt välja tuua. Halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks erinevad laenukohustused ja piisava sissetuleku puudumine. Peamiseks maksejõuetuse põhjuseks võib lugeda Pärnu Maakohtu

2-17-9240 21.09.2011 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-10-46118, OÜ xxx kasuks välja mõistetud 19 950,90 eurot. Iseenesest ei ole hetkel otseseid takistusi võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks vastavalt PankrS § 171. Halduri poolt kokku kutsutud võlausaldajate koosolekule, mille päevakorras oli pankrotimenetluse jätkamise otsustamine ning usaldusisiku kandidaadi küsimus, kuid mitte keegi võlausaldajatest koosolekule ei ilmunud. Kuna ühtegi usaldusisiku kandidaati hetkel ei ole ja teoreetiliselt peaks võlgnik suutma ise usaldusisiku ülesandeid täita, oleks kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral ainuvõimalik lahendus kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi vastavalt PankrS § 172 lg. 6. M S on ise andnud ka vastava nõusoleku. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Kohus leiab, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid PankrS § 1 lg 2 tähenduses, on võlgnik maksejõuetu ja võlgnikul puudub ka massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks vara. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik ei ole samuti käesolevas pankrotimenetluses massikohustuste ja pankrotimeetluse kulude katteks raha kohtu deposiiti tasunud. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 157 p 2 alusel. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. Halduri aruande kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud erinevad laenukohustused ja piisava sissetuleku puudumine. Peamiseks maksejõuetuse põhjuseks võib lugeda Pärnu Maakohtu 21.09.2011 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-10-46118, OÜ xxx kasuks välja mõistetud 19 950,90 eurot. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur tuleb vabastada tema kohustustest M S (pankrotis) pankrotimenetluses.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest

2-17-9240 vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. M S (pankrotis) on esitanud kohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. M S (pankrotis) haldur Veli Kraavi märkis aruandes, et haldurile ei ole esitatud ühtegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta. Haldur on seisukohal, et võlgnik peaks olema suuteline ise usaldusisiku ülesandeid täitma ning ta on vastava nõusoleku andnud. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada M S kohustustest vabastamise menetluse. Kohus leiab samuti, et usaldusisiku kohustused võib panna võlgnikule endale. Eeltoodu alusel ja kooskõlas PankrS §-iga 172 lg 6 leiab kohus, et M S usaldusisik tuleb jätta määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub M S võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab M Sle (pankrotis), et PankrS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimisest, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus leiab, et PankrS § 173 lg-s 1 toodud mõistet „mõistlikult tulutoov tegevus“ tuleb sisustada selliselt, et saadav tulu peab võimaldama võlgnikul täita seadusest tulenevaid kohustusi, s.h tasuda 75% sissetulekust võlausaldajatele võlgnevuse katteks. Mõistlikult tulutoova tegevuse puudumisel peab võlgnik üles näitama huvi ja aktiivsust mõistlikult tulutoova tegevuse leidmiseks.

2-17-9240 Eelnevalt selgitatust juhindumine võib olla menetluse lõppedes määrava tähtsusega kohustustest vabastamise otsustamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.