Kohtla-Järve linn, Olevi tn 15 korteriühistu hagi D. J.i (J.) vastu võlgnevuse 1 210,13 euro nõudes. Hagihind 1 210,13 eurot.
Kohtuistungi toimumise aeg
27.05.2019
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
Kohtla-Järve linn, Olevi tn 15 korteriühistu (registrikood 80175529, asukoht Olevi 15 Kohtla-Järve 30323)
Hageja lepinguline esindaja:
Jana Tanissaar (Õigusbüroo Õiglus OÜ, asukoht Sompa 1, Jõhvi 41533, e-post [email protected])
Kostja:
D. J. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, Kohtla-Järve)
Kostja seaduslik esindaja:
I. J. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, Kohtla-Järve, e-post xxx)
RESOLUTSIOON
1.Kohtla-Järve linn, Olevi tn 15 korteriühistu hagi D. J.i (J.) vastu võlgnevuse 1 210,13 euro nõudes rahuldada vastavalt 18.01.2019 esitatud haginõudele.
2.Välja mõista kostjalt D. J.ilt Kohtla-Järve linn, Olevi tn 15 korteriühistu kasuks korteriomandi, asukohaga xxx xx-xx, Kohtla-Järve, majandamiskulude põhivõlgnevus summas 1 210 (üks tuhat kakssada kümme) eurot 13 senti.
Jätta hageja menetluskulud nende põhjendatud ulatuses kostja D. J.i kanda ja välja mõista kostjalt D. J.ilt Kohtla-Järve linn, Olevi tn 15 korteriühistu kasuks menetluskulud kogusummas 380 (kolmsada kaheksakümmend) eurot, sh riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 180 eurot.
4.Jätta kostja menetluskulud kostja enda kanda.
5.TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks otsuse täitmise korra:
Kostja D. J. tasub hagejale võlgnevuse ja menetluskulud, kokku summas 1590,13 eurot (1210,13+380) igakuiste maksetena, iga kuu 15-ks kuupäevaks, summas 50 (viiskümmend) eurot kuus, alates 15.07.2019 kuni võlgnevuse täies ulatuses tasumiseni.
6.Kohtuotsusega väljamõistetud summad kuuluvad tasumisele Kohtla-Järve linn, Olevi tn 15 korteriühistu (registrikood 80175529) arvelduskontole nr EE731010220030460011.
7.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
HAGIAVALDUS JA SELLE PÕHJENDUSED
1.Hageja esindaja esitas 30.11.2018 kohtusse hagi I. J. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korteriomand aadressil xxx xx-xx, Kohtla-Järve. Kostja on KohtlaJärve linn, Olevi tn 15 korteriühistu liige. Hageja on esitanud korteriühistu liikmetele, samuti korter xx, mille omanikuks on alaealine D. J., seaduslikule esindajale – emale I. J.le, igakuiselt arve majandamiskulude eest. Arvetel on kululiikidena välja toodud teenused, mida korteriühistu liige on tarbinud ja mille eest ta on kohustatud tasuma, samuti maksete tasumise tähtaeg. Kostja ei ole oma kohustusi ühistu ees täitnud seaduse ja põhikirjaga ettenähtud korras ja kostjal on tekkinud võlgnevus ühistu ees. Kostja võlgnevus on tekkinud 2016. aastal kuni hagiavalduse esitamiseni kohtusse. Kostja võlgnevus korteriühistu ees on 1323.11 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 1260.82 eurot ja viivisvõlgnevusest 99.89 eurot. Viivist 0,07% päevas on arvestatud alates 26.12.2016. Kostja võlg seisneb: hooldustasust, remondifondist, veest ja üldveest ja küttest. Hageja palub välja mõista kostjalt 1323,11 eurot, sh põhinõue 1260,82 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 99,89 eurot, samuti menetluskulud kogusummas 320 eurot, sh riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 120 eurot. (tl. 2-54)
2.Viru Maakohtu 04.12.2018.a määrusega andis kohus hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, so esitada täpsustatud ja nõuetekohane hagiavaldus, milles märkida õige kostja, hagihind, mis arved ning mis summas on kostja jätnud korrektselt tasumata, millest võlgnevus koosneb kululiikide kaupa, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud ajavahemikus, mille eest kostjalt tasumist nõutakse, kuidas on jagatud majandamiskulud korteriühistu liikmete vahel, millist asjaolu milline tõend konkreetselt tõendab; esitada korrektne viivise arvestus, mis summadelt, mis aja eest ja mis määras on viivist arvestatud. (tl. 55-56)
3.Hageja esindaja esitas 14.12.2018 kohtule hagiavalduse kostja D. J.`i vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista temale kuuluva korteriomandiga, asukohaga xxx xx-xx, Kohtla-Järve, seotud võlgnevus alates 31.10.2016 kuni hagi esitamiseni kogusummas 1323,11 eurot, sh põhivõlgnevus 1210,13 eurot ja viivised summas 112,98 eurot (0,07% päevas, tl. 60-94).
4.02.01.2019 esitas tsiviilasja esialgselt menetlenud kohtunik T. Tina taotluse enda taandamiseks. (tl. 96)
5.04.01.2019 määrusega (tl. 98) kohtu esimees A. Asi rahuldas kohtuniku taotluse ning tsiviilasi jagati kohtunik Helgi Vinni menetlusse.
6.15.01.2019 määrusega andis kohus hagejale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, so hagiavalduses märgitud viivisenõude ja –arvestuse, sellest tulenevalt ka kogu haginõude ja hagihinna täpsustamiseks. (tl. 103-104)
7.Hageja kõrvaldas puudused 18.01.2019, esitades kohtule täpsustatud hagiavalduse. Esitatud hagiavalduses loobus hageja viivise nõudest ja palus kostjalt D. J.ilt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 1210,13 eurot, samuti menetluskulud kogusummas 380 eurot (riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 180 eurot. (tl. 108-109)
KOSTJA VASTUS
8.Kostja seaduslik esindaja esitas 12.02.2019 vastuse hagile, milles nõustus täielikult põhivõlgnevusega summas 1210,13 eurot. Samas märkis kostja esindaja, et tema ja korteriühistu esimehe Maria Varlova vahel on sõlmitud suuline leping võlgnevuse 1210,13 euro tasumise osas. Suulise kokkuleppe kohaselt tasub kostja võlgnevust vastavalt oma võimalustele. Kostja seaduslik esindaja ei nõustunud menetluskuludega summas 380 eurot, kuna hagejal puudus vajadus kohtusse pöördumiseks seoses pooltevahelise suulise kokkuleppega. Menetluskulud palus kostja jätta täies ulatuses hageja kanda. (tl. 117-118).
KOHTUISTUNG
9.27.05.2019 kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et hageja ei ole graafiku sõlmimise vastu. Kostja võlgnevus praeguse seisuga moodustab 1949,80 eurot. Kuigi kostja väidab, et ta on mingis osas tasunud, siis esindaja ei näe seda ning kostja ei ole esitanud tõendeid tasumise kohta. Esindaja ei nõustu võlgnevuse tasumisega summas 25 eurot kuus, see oleks liiga pikk ajavahemik. Hageja esindaja märkis, et nad loobuvad viivise nõudest. Kostja seadusliku esindaja ütluste kohaselt tasus ta üle-eelmisel kuul 75 eurot kütte ja korteri eest, seejärel maksis vist 50 eurot nii kütte kui ka korteri eest, eelmisel kuul maksis ainult 25 eurot. Graafiku korral saaks maksta jooksvaid arveid ja 25 eurot võlgnevuse katteks. Suuremas summas maksta ei ole tal võimalik. Kostja esindaja tunnistab täielikult võlgnevust summas 1210,13 eurot. Kohus andis pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks kuni 07.06.2019, kui kompromissi ei sõlmita, teeb kohus lahendi 14.06.2019. (tl. 129).
ASJA EDASINE KÄIK
10.Kostja seaduslik esindaja esitas 30.05.2019 kohtule täiendavad tõendid, mis kinnitavad tema sissetulekuid. Samuti märkis kostja esindaja, et juhul, kui hagejaga kompromissi ei kinnitata, siis palub kostja sõlmida võla tasumise ajakava selliselt, et kostja kohustub tasuma igakuiselt võlgnevuse katteks 50 eurot, sh 25 eurot kommunaalkulude katteks ja 25 eurot soojusenergia eest. (tl. 131-145).
11.Hageja esindaja esitas 04.06.2019 vastuse, milles ei nõustunud maksegraafiku sõlmimisega. Esindaja märkis, et ei pea kostjat usaldusväärseks ning leiab, et kostja ei hakka maksegraafikut täitma. KÜ Olevi 15 koosolekul maja elanikud ei olnud nõus sellega, et kostjaga sõlmitaks maksegraafik. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevus summas 1210,13 eurot ja menetluskulud kogusummas 455 eurot, sh riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 255 eurot. (tl. 148-153).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada.
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
14.Korteriomandi – ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 65 kohaselt, korteriomanditele, mis on 15.01.2018.a seaduse jõustumisel kantud kinnistusraamatusse, kohaldatakse nimetatud seaduses korteriomandi kohta sätestatut. KrtS § 12 lg 1 kohaselt korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
15.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja on korteriomandi, asukohaga xxx xx-xx, Kohtla-Järve, omanik (registriosa nr. 2327507). Antud faktist lähtuvalt puudub vaidlus ka selle üle, et kostja on Kohtla-Järve linn, Olevi tn 15 korteriühistu liige ning peab täitma seadusest ja korteriühistu põhikirjast (tl. 42-49) tulenevaid kohustusi. Kuna kostjaks käesolevas menetluses on alaealine laps D. J. (sündinud 11.08.2005), siis tulenevalt Perekonnaseaduse (PKS) § 127 on kostja seaduslikul esindajal kohustus valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada, st lapse seaduslikul esindajal lasub kohustus lapse eest täita seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi. PKS § 127 kohaselt, varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada. See ei välista lapse õigust seaduses sätestatud juhtudel vara iseseisvalt valitseda.
16.Hageja esitas kostja vastu nõude võlgnevuse, summas 1210,13 eurot väljamõistmise nõudes.
17.Kostja seaduslik esindaja I. J. on antud võlgnevusega täies ulatuses nõustunud nii 12.02.2019 ja 30.05.2019 kohtule esitatud vastustes kui ka 27.05.2019 kohtuistungil. Seega puudub poolte vahel vaidlus võlgnevuse, summas 1210,13 eurot, olemasolu üle. Kuna poolte vahel puudub igasugune vaidlus põhivõlgnevuse, summas 1210,13 eurot, suhtes, siis leiab kohus, et võib TsMS § 440 lg 1, § 444 lg 3 kohaldamisega teha kohtuotsuse ilma põhjendava
osata. Kuigi hageja esindaja märkis 27.05.2019 kohtuistungil, et loobub viivise nõudest, siis tegelikult loobus hageja viivise nõudest juba 18.01.2019 esitatud haginõude täpsustuses. Vastavalt TsMS § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud KrtS § 40, VÕS § 76, § 100, § 101 lg 1.
18.Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 1210,13 eurot. Menetluskulude jaotus
19.TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, jäävad hageja menetluskulud nende põhjendatud ulatuses kostja kanda.
20.TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 alusel on menetluskulud kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud.
21.Hageja esindaja esitas 04.06.2019 taotluse menetluskulude väljamõistmiseks, märkides menetluskuludena riigilõivu 200 eurot ja õigusabikulud kogusummas 255 eurot, sh hagiavalduse koostamise eest 120 eurot, puuduste kõrvaldamine 60 eurot, valmistumine kohtuistungiks 15 eurot, kohtuistungil osalemine 45 eurot ja menetluskulude nimekirja koostamine 15 eurot, kokku 455 eurot. Hageja esindaja palus kostjalt menetluskulud välja mõista. Lähtudes eeltoodust analüüsib kohus järgnevalt hageja esindaja poolt kohtule esitatud arveid ning ajakulu, lähtudes kulutuste põhjendatusest ning vajalikkusest ja arvestades asjaoluga, et seaduses ei ole piiratud kohtu pädevust kulude põhjendatuse ja vajalikkuse ulatuse hindamisel. Hageja poolt esitatud arved:
1.Arve nr. 29.18 (20.11.2018) – hagiavalduse koostamine, ajakulu 2 tundi, tasumisele kuulub 120 eurot (maksumusega 60 eurot tund). Kohus peab antud ajakulu õigustatuks täies ulatuses.
2.Arve nr. 30.18 (14.12.2018) - puuduste kõrvaldamine, ajakulu 1 tund, tasumisele kuulus 60 eurot. Kohus ei pea antud ajakulu õigustatuks täies ulatuses, kuna hagejal oli võimalus/kohustus esitada koheselt kohtule korrektne hagiavaldus. Seega jätab kohus selles osas taotluse täies ulatuses rahuldamata.
3.Arve nr. 1119 (30.05.2019) – valmistumine kohtuistungiks, ajakulu 15 minutit – 15 eurot; kohtuistungil osalemine, ajakulu 30 minutit – 45 eurot ja menetluskulude nimekirja koostamine, 15 minutit – 15 eurot, kokku kuulub tasumisele 75 eurot. Kohus ei pea õigustatuks menetluskulude nimekirja koostamisega seotud kulusid, seega selle toimingu eest tasu nõudmine ei ole põhjendatud (Riigikohtu 11.11.2014 määrus tsiviilasjas nr. 3-21-44-14, p. 12). Kokku peab kohus õigustatud, arves märgitud toimingutele kulunud ajakuluks 45 minutit maksumusega 60 eurot. Eeltoodu põhjal on hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku (120+60).
Tulenevalt eeltoodust loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja poolt kantud kuluks kokku 180 eurot lepingulise esindaja kulu, millele lisandub riigilõiv summas 200 eurot, kokku 380 eurot. Muud, käesoleva otsusega rahuldamata hageja kantud menetluskulud jäävad hageja enda kanda.
22.Ülaltoodust lähtuvalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 380 eurot (180+200). Kostja menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja enda kanda. Täitmise kord
23.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kostja seaduslik esindaja I. J. esitas 30.05.2019 taotluse võlgnevuse maksegraafiku kindlaksmääramiseks, määrates igakuiselt makstavaks summaks 50 eurot. Hageja esindaja 27.05.2019 kohtuistungil nõustus maksegraafiku kindlaksmääramisega, kuid ei nõustunud kostja esindaja poolt pakutud summaga – 25 eurot kuus. 04.06.2019 kohtule esitatud vastuses hageja esindaja maksegraafiku sõlmimisega ei nõustunud.
24.Kohus, lähtudes asjaolust, et kostjaks käesolevas menetluses on alaealine laps D. J., peab vajalikuks ja põhjendatuks määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, vastavalt millele kostja D. J. tasub hagejale võlgnevuse ja menetluskulud, kokku summas 1590,13 eurot (1210,13+380) igakuiste maksetena, iga kuu 15-ks kuupäevaks, summas 50 eurot kuus, alates 15.07.2019 kuni võlgnevuse täies ulatuses tasumiseni.
25.Kohus peab vajalikuks kostja seaduslikule esindajale I. J.le selgitada, et PKS § 127 tulenevalt lasub temal kui lapse varahooldust omaval isikul kohustus lapse vara heaperemehelikult valitseda, sh hoolitseda selle eest, et lapsele kuuluval korteriomandil lasuv võlgnevus oleks õigeaegselt tasutud. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.