Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud.

Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses soovinud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja jätab hagiavaldusele tähtaegselt vastamata. Hagimaterjalid ja Tartu Maakohtu 01.03.2019. a määrus, millega kohus võttis hagiavalduse menetlusse, on kostjale kätte toimetatud 17.04.2019 kostja registrijärgses asukohas Vilja tn 14b, Võru linn. Kostjat kohustati hagiavaldusele vastama 30 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest alates, seega saabus hagile vastamise tähtaeg 17.05.2019. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks ega ka hiljem hagiavaldusele vastanud. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus peab vajalikuks selgitada, et hageja nõue tuleneb XX.XX.XXXX. a ja XX.XX.XXXX.a. TransBaltic Estonia OÜ ja JVS Trans SIA vahel sõlmitud kaubaveolepingutest, mille alusel osutatud teenuste eest esitatud arved on kostja jätnud tasumata. eurot ulatuses. Kostja võlgneb kaubaveolepingutest tulenevalt põhivõlgnevuse 7650,70 eurot ja viivised kuni hagi esitamiseni 26.02.2019.a. 100,48 eurot. Lisaks taotleb hageja lisanduva viivise väljamõistmist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 27.02.2019 kuni põhinõude 7650,70 euro tasumiseni. Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, VÕS § 82 lg 2, milles on öeldud, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab viivist tasumata põhivõlgnevuselt seadusjärgses määras. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud põhinõudelt 7650,70 eurot viivise väljamõistmist alates 27.02.2019.a. kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras, 8% aastas ehk 0,022% päevas, kuid mitte põhinõuet ületavas ulatuses. Käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga (s.o perioodil 27.02.2019 – 14.06.2019) on sissenõutavaks muutunud lisanduva viivise suuruseks 181,76 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtuotsuse tegemise ajani sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 282,24 eurot (100,48 +181,76). Hageja on taotlenud sissenõudmiskulude hüvitamist summas 600 eurot VÕS § 1131 lg 1 alusel, mis sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõuab võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud arve kohta , s.o 15 x 40 eurot. Käesolevas asjas on kohus 28.02.2019.a. määrusega kohaldanud hageja taotlusel hagi tagamise abinõuna kostja arvelduskontodel olevate vahendite Eesti Vabariigis tegutsevates

krediidiasutustes arestimist 8351,18 euro ulatuses. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb jätta hagi tagamine kehtima kuni kohtuotsuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud, sealhulgas TsMS § 143 p 1 alusel tõlgikulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja taotleb kostjalt menetluskuludena tasutud riigilõivude kogusummas 550 eurot, tõlkimisega seotud kulude, summas 240 eurot ning esindajakulude, summas 1000 eurot väljamõistmist. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus (Riigikohtu 18.12.2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13). Riigikohus on korduvalt asunud ka seisukohale, et menetluskulude väljamõistmisel ei arvestata lepingulise esindaja ajakuluna konsultatsioone ega nõupidamisi kliendiga, kuna kliendiga suhtlemine ja temale õigusliku olukorra selgitamine on hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikulud seoses 11.02.2019-18.02.2019 kliendiga kohtumiseks ja telefoninõupidamiseks ning 01.04.2019-21.05.2019 kliendi nõustamiseks telefoni teel ja päringute esitamiseks kohtule telefoni ja e-maili teel kokku 3 tunni ulatuses. Arvestades menetluse tulemuslikkust ja eeltoodud põhjendusi, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabi osutamise ajakulu kliendi huvide kaitseks oli käesolevas asjas 7 tundi, tunnihinnaga 100 eurot. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 1490 eurot (käibemaksuta). Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist TsMS § 177 lg 2 alusel. Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 391 lg 2 sätestab, et hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis tagastatakse hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajast alates, sealhulgas kohtulahendi jõustumisel, millega jäetakse tagatud hagi rahuldmata. Kuivõrd tagaseljaotsuse peale on võimalik esitada kaja menetluse taastamiseks või apellatsioonkaebus, siis jõustub käesolev otsus vastavate tähtaegade möödumisel või kaja või apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel. Seetõttu võtab kohus sesiukoha hagi tagamise tagatise, summas 448,21 eurot tagastamise kohta eraldi määrusega pärast otsuse jõustumist.

Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.