2-17-14855/64 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

lahend.ee

Tsiviilasi nr 2-17-14855 KÜ Õnne 20 16.05.2014 kirjale, kus muuhulgas kinnitab eraldi, et garantiitööde peatamine ei puuduta katusetöid (I kd tlk 48). Sellest saab ühemõtteliselt järeldada, et garantiitööde osas Accurato Fassaadid OÜ aktsepteerib endiselt 31.03.2014 kohtülevaatusel garantiitööde osas tuvastatud asjaolusid. 02.07.2014 on saadetud KÜ Õnne 20 juhatusele kiri, mille koostas Killu Mitt (Accurato Fassaadid OÜ juhatuse liige), kus ta veelkord kinnitab, et nii töövõtja kui ka alltöövõtja on valmis garantiitöid teostama kui tasutakse vaidluse all olev tasumata arve (I kd tlk 52). Accurato Fassaadid OÜ esindaja märgib, et kõik tööd ei kuulu garantiitööde hulka. 15.09.2016 saatis KÜ Õnne 20 lepinguline esindaja märgukirja Accurato Fassaadid OÜle, kus palus viivitamatult asuda töövõtjal teostama garantiitöid, vastasel juhul kaasatakse kolmas osapool garantiitöid teostama, mille kulud nõuab KÜ Õnne 20 töövõtjalt välja (I kd tlk 53-56). Eraldi toonitati taaskord kirjas, et kostja on aktsepteerinud garantiitöid ning lubanud neid teostada peale vaidluse all oleva arve tasumist. KÜ Õnne 20 poolt on kõik arved tasutud, kuid kostja ei täitnud sellest hoolimata oma lepingust tulenevaid kohustusi. 07.10.2016 vastas kostja lepinguline esindaja, et poolte vahel ei saa tänasel hetkel olla enam vaidlust selles, et tööd teostati lepingutingimustele vastavalt (I kd tlk 57). Seejuures kinnitatakse kirjas veelkord, et on pöördutud alltöövõtja poole garantiitööde täpse vajaduse ja teostamise ajagraafiku väljaselgitamiseks. 24.10.2016 on KÜ Õnne 20 lepinguline esindaja saatnud oma vastuses täiendavalt meeldetuletuse, et Accurato Fassaadid OÜ on juhatuse liikme Ruve Visnapuu allkirjaga kinnitanud garantiitööde nimekirja ning ulatuse (I kd tlk 58-59). Vastuses on viidatud, et on pöördutud riiklikult tunnustatud eksperdi poole ning samuti võetakse garantiitööde teostamiseks kolmandatelt isikutelt hinnapakkumised, mille kulud täies ulatuses peab kandma Accurato Fassaadid OÜ. 07.11.2016 vastas Accurato Fassaadid OÜ lepinguline esindaja, et garantiitööd teostatakse (I kd tlk 62-63). Sellest hoolimata aga Accurato Fassaadid OÜ lepingut täitma ei asunud ega ole muul moel hagejat teavitanud, mis on mõjuvad põhjused, miks garantiitöid ei teostata. 16.02.2017 on KÜ Õnne 20 lepinguline esindaja saatnud uuesti märgukirja, kus toonitab, et lepingulises suhtes ollakse Accurato Fassaadid OÜ-ga, mitte alltöövõtjaga, ning et 20.05.2014 koostatud protokoll on õigustühine ning vajalik on esitada hiljemalt 01.03.2017 kinnitus, et garantiitöid hakatakse tegema (I kd tlk 64-65). Samuti lisati märgukirja lisas ekspertiisi tulemused (I kd tlk 66-129) ja saadeti Accurato Fassaadid OÜ-le vastavalt ehitustehnilisele ekspertiisile võetud hinnapakkumised kolmandatelt isikutelt (I kd tlk 130-147). 01.03.2017 vastas Accurato Fassaadid OÜ lepinguline esindaja, et garantiitöid asutakse tegema esimesel võimalusel, kuid see sõltub ilmastikutingimustest (I kd tlk 148). Vastuses viidati, et garantiitööde ulatus ei ole siiski endiselt selge ning, et ehitustehniline ekspertiis on vaieldav. Kõikidest lubadustest hoolimata Accurato Fassaadid OÜ garantiitööde teostamist ei alustanud ning eksperdi tulemusi sisuliselt ei kommenteerinud.

Tsiviilasi nr 2-17-14855 Hageja tõlgendus võlatunnistusest on äärmiselt laiendav ning see ei ole kooskõlas materiaalõigusega. Hageja väitel on 31.03.2014 kohtülevaatuse protokoll deklaratiivne (mitte konstitutiivne) võlatunnistus. Nimetatu eeldab esmalt seda, et poolte tahe kohtülevaatuse protokolli allkirjastamisel oli suunatud võlatunnistuse sõlmimisele. Niimoodi see ei olnud ning selliseks väiteks ei anna alust ka protokolli sõnastus. Kohtülevaatuse protokoll koostatakse selleks, et tuvastada olemasolev olukord. Ehituslepingute puhul on selliste protokollide koostamine tavapärane. Neid protokolle ei käsitleta võlatunnistustena eelkõige sel lihtsal põhjusel, et neil puudub võlatunnistusega mistahes ühisosa. Rõhutamist vajab, et kohtülevaatuse protokollist ka ei nähtu poolte tahe võtta endale mingeid kohustusi. Protokolli teisel leheküljel on antud vaid allkirjad protokolliga tutvumise kohta. Seetõttu tõendavad protokollile lisatud allkirjad vaid asjaosaliste poolt selle kättesaamist, mitte protokollis esile toodud asjaolude aktsepteerimist või omaksvõttu. Isegi kui käsitleda protokolli võlatunnistusena, ei kujuta see endast lepinguliste kohustuste või nende rikkumise tunnustamist, kuivõrd protokoll ei anna mitte tuvastatud õiguslike kohustuste rikkumisi vaid faktiliste asjaolude loetelu. Kostja ei vastuta katusetööde eest, mille on ühistu ise teinud. Hageja, asudes ise töid teostama, võttis sellega ka riski, et algne kostja poolt tehtud töö ei ole enam tagantjärele tuvastatav. Täpselt see ongi juhtunud ning hageja on lasknud K. Pildil vaadata üle tööd, mis ei ole mitte kostja ega kostja alltöövõtja vaid hageja enda poolt tehtud. Selliste tööde puuduste eest vastutab ainuüksi hageja ise. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on täies ulatuses alusetu. Nõue põhineb vaid K. Pildi pealiskaudsel arvamusel, mis on vastuolus nii K. Leiteni oluliselt põhjalikuma ning põhjendatuma ehitustehnilise seisukohaga kui ka omanikujärelevalve teostaja Ü. Taimre ning projekteerija P. Russaku seisukohtadega. Veelgi enam hageja faktiliste asjaolude käsitlus eirab isegi hageja enda tolleaegse juhatuse liikme A. Terasmaa ütlusi. Katusetööde kvaliteedi kui olulise vaidlusküsimuse osas on aga hageja esitanud kohtule ebaõigeid väiteid nõudes, et kostja peaks vastutama hageja enda poolt tehtud ebakvaliteetsete tööde eest. Kostja palub jätta hageja nõude rahuldamata täies ulatuses ja kõigi nõuete osas.

30.juunil 2016. Hagi on esitatud aga 19. oktoobril 2017 ehk pärast aegumistähtaja möödumist. Hageja märgib nõude aegumise osas, et kostja tunnistab otsesõnu nii 2014 aastal sõlmitud kokkuleppeid kui asjaolu, et poolte vahel käib põhimõtteline vaidlus garantiitööde ulatuse osas. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt katkeb aegumine ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kohus selgitab, et ehitise puuduse tõttu töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on viis aastat (TsÜS § 146 lg 2). Lähtudes VÕS § 651 lg-st 1 arvutatakse aegumise algust töö valmimisest, töö vastuvõtmise kohustuse puhul aga ajast, mil töö võeti vastu või selle sai lugeda vastu võetuks. Käesoleva vaidluse osas on kohus seisukohal, et aegumistähtaeg algas kasutusloa väljastamisest s.o 30.06.2011, kuna pooled olid töö valmimise kasutusloa väljastamisega sidunud. Seega lõppenuks töövõtulepingust tulenevate nõuete esitamise tähtaeg 01.07.2016. Hageja garantiist tulenev nõue võiks olla käesoleval juhul esitatud aegumistähtaja jooksul, kui nõude aegumine oleks katkenud või peatunud. Sõltumata sellest, kas hageja sellele sõnaselgelt tugineb, peab kohus aegumist kohaldades kontrollima poolte menetluses esitatud asjaolude alusel ka aegumise katkemise või peatumise võimalusi (vt Riigikohtu 7. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-07, p 16). Kostja on 09.05.2014 hagejale edastatud kirjas (I kd, tlk 44-45) avaldanud järgmist: „Siiski, pärast tööde vastuvõtmist on lepingu punkt 6.1. sätestatud garantiiajal ilmnenud tehtud töödes probleeme. Nimetatud probleemid ei kujuta endast aga lepingu eseme puudusi, mis annaksid tellijale aluse tööde tasumisest keeldumiseks. Tegemist on garantiitöödega ning töövõtjal lasub lepingu punkt 6.2 alusel vastavalt kohustus nende puuduste kõrvaldamiseks. Töövõtja kinnitab siinkohal, et loomulikult kavatseb ta enda lepingulised kohustused täita ning likvideerida garantiiajal ilmnenud vead ja puudused lepingu punkt 6.2 sätestatud korras.“ Kohus on seisukohal, et nimetatud kostja kinnitust saab pidada TsÜS § 158 lg 1 kohaselt nõude tunnustamiseks kuna kostja on selgelt väljendanud, et kohustub tellijale garantiitöid teostama. Seega katkes hageja nõude aegumine 09.05.2014 ning algas uuesti. Eelnevast tulenevalt ei olnud viieaastane

14.Kostja nõustub, et esimest korda väitis hageja elamul puuduste esinemist 26. septembril 2012 ehk enam kui aasta pärast tööde valmimist. Samas on kostja seisukohal, et isegi kui leida, et lepingu p 4.1.6 kohane kahepäevane teatamisaeg töö lepingutingimustele mittevastavusest on liialt lühike ning see tuleks asendada mõistliku teatamisajaga, siis enam kui aastane viivitus on siiski ülemäärane. Seetõttu on hageja kostja hinnangul enda nõuded minetanud juba töövõtulepingu p 4.1.6 alusel ning puudub vajadus tehtud töid ning väidetavat garantiikohustuse rikkumist sisuliselt hinnata. Kohtu hinnangul ei ole hageja ilmnenud puudustest teavitamisega hilinenud. Esmalt on kohus seisukohal, et pooltevahelise lepingu punkt 4.1.6 ei käsitle garantii ajal tekkinud puudustest teavitamise tähtaega. Vaadates pooltevahelise lepingu ülesehitust on tegemist tellija õiguste ja kohustuste alapunktis asetseva sättega. Garantiikohustus ja garantiiaeg on sätestatud eraldi punktis 6. Kostja seisukoht, et kahepäevane teavitustähtaeg kohaldub ka garantiitöödele, läheks vastuollu garantii mõttega, mis VÕS § 650 lg 1 kohaselt on töövõtja vastutus kogu garantii kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavuse suhtes. Lisaks eelnevale ei ole kostja tõendanud, millal hageja objektil ilmnenud puudustest teada sai või pidi teada saama ning millisest päevast peaks hakkama kahepäevast tähtaega arvutama. Seega ei oleks isegi kahepäevase tähtaja kohaldamisel võimalik esitatud tõendite pinnalt hinnata, kas hageja on puudustest teavitanud hilinenult või mitte. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et antud kahepäevane teatamistähtaeg kohaldub vaid lepingu täitmise ajal töö lepingutingimustele mittevastavusest teavitamisele, mitte garantiiajal avastatud puudustest teavitamisele. Seega asub kohus seisukohale, et kuna hageja teavitas kostjat puuduste ilmnemisest garantiiperioodil (60 kuu jooksul pärast kasutusloa saamist), on tegemist tähtaegse teavitamisega. Järgnevalt analüüsib kohus seda, millised olid hageja poolt tööde osas esitatud pretensioonid ning kas kostja vastutab esinenud puuduste eest.

20.Asja materjalidest nähtuvalt on kostja nõustunud hageja poolt kirjeldatud puudused garantiikorras kõrvaldama, kuid leidnud, et tal on õigus tööde tegemisest keelduda. 09.05.2014 edastas Accurato Fassaadid OÜ hagejale kirja, milles teatab, et peatab garantiitööde teostamise, kuna arve nr 062204 summas 3000 eurot on maksmata (I kd, tlk 44-45). Kohus leiab, et töövõtja poolne garantiikohustuste täitmata jätmine olukorras, kus tellijal oli töövõtja ees võimalik võlgnevus, ei olnud põhjendatud. Riigikohus on lahendi nr 3-21-73-10 p-s 34 märkinud, et põhjendatud on käsitlus, et töövõtjal lasuv nn garantiitööde tegemise kohustus ja tellija tasu maksmise kohustus ei ole vastastikused kohustused. See kehtib siiski üksnes juhul ja osas, milles see puudutab n-ö ehtsat garantiikohustust, st EhS § 4 lg-tele 1-3 ja VÕS § 155 lg-le 1 ja § 650 lg-le 1 vastavat ehitusettevõtja lepinguga võetud kohustust. Sellise garantiikohustuse andmine ja kehtivus ei sõltu töövõtulepingust ja selle täitmisest ei või töövõtja keelduda VÕS § 111 lg-le 1 tuginedes. Kuivõrd kostja kohustus garantiitöid teostama EhS § 4 lg 1-3 ja VÕS § 650 lg 1 alusel, ei olnud kohtu hinnangul kostja vastuväide, garantiitööde tegemata jätmise kohta VÕS § 111 alusel, põhjendatud. Lisaks sellele on kostja 09.05.2014 kirjas (I kd tlk 44-45) avaldanud järgmist: „Siiski, pärast tööde vastuvõtmist on lepingu punkt 6.1. sätestatud garantiiajal ilmnenud tehtud töödes probleeme. Nimetatud probleemid ei kujuta endast aga lepingu eseme puudusi, mis annaksid tellijale aluse tööde tasumisest keeldumiseks. Tegemist on garantiitöödega ning töövõtjal lasub lepingu punkt 6.2 alusel vastavalt kohustus nende puuduste kõrvaldamiseks. Töövõtja kinnitab siinkohal, et loomulikult kavatseb ta enda lepingulised kohustused täita ning likvideerida garantiiajal ilmnenud vead ja puudused lepingu punkt 6.2 sätestatud korras.“ Kohus on seisukohal, et nimetatud kostja kinnitust saab samuti lugeda 31.03.2014 allkirjastatud aktis märgitud puuduste omaksvõtu ja nende teostamise kinnitusena. Kostja ei ole menetluse kestel eitanud, et 31.03.2014 aktile on alla kirjutanud tema esindaja. Seega on eluliselt usutav, et 09.05.2014 kirjas on kostja puuduste all silmas pidanud 31.03.2014 kohtülevaatuse aktis nimetatud puudusi, kuivõrd teisi tõendeid sel ajal fikseeritud puuduste osas ei ole kohtule esitatud.

Tsiviilasi nr 2-17-14855 Kostja on esitanud kohtule ka 20.05.2014 koostatud KÜ Õnne ja Accurato Fassaadid OÜ koosoleku protokolli (II kd, tlk 47-48), millega on tuvastatud, et oluline osa 31.03.2014 aktis toodud töödest ei kujuta endast lepingutingimustele mittevastavust. Kohtu hinnangul ei saa aga antud dokumenti pidada samaväärseks tõendiks 31.03.2014 kohtülevaatusega, kuna selle on allkirjastanud ainult Accurato Fassaadid OÜ esindaja, Killu Mitt. Hageja on antud protokollile vastu vaielnud ning asunud seisukohale, et tegemist on fiktiivse dokumendiga, sest sellel on vaid kostja esindaja allkiri. Eelnevast tulenevalt ei ole antud tõend kohtu hinnangul piisav, tõendamaks seda, et töödel ilmnenud puudused oleksid kõrvaldatud. Lisaks leiab kohus, et kostja väited puuduste tekkepõhjuste kohta ei ole tõendatud. Ülalviidatud VÕS § 650 lg-st 1 ja töövõtulepingu punktide 6.1 ja 6.2 koosmõjus võib järeldada, et kostja on võtnud endale kohustuse kõrvaldada kõik garantii kehtivuse ajal ilmnenud puudused, v.a kui sellised puudused tulenevad eramu kasutus- ja hooldusnõuete rikkumisest või seadmete ebaõigest ekspluateerimisest. Sellest järelduvalt peaks hageja kui töö tellija tõendama käesoleval juhul üksnes puuduse olemasolu, garantiikohustust välistava erandi(te) esinemist peaks tõendama kostja. Kohus on seisukohal, et hageja on piisavalt veenvalt tõendanud töödel esinevate garantiiajal ilmnenud puuduste olemasolu. Hageja on tõendanud ehitustöödes garantiiajal ilmnenud puuduste olemasolu poolte poolt allkirjastatud kohtülevaatuse aktiga ja ehitustehnilise ekspertiisiga (I kd, tlk 66-129), milles on olulises ulatuses tuvastatud samad puudused, mis 31.03.2014 aktis ning kostja poolt hagejale kohtueelselt edastatud kirjadega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-7-14 juhtinud tähelepanu sellele, et eristada tuleb töövõtulepingut ja garantiisuhet. Riigikohtu varasema praktika kohaselt on garantii sisuks ehitusettevõtja kohustus kõrvaldada omal kulul ehitise garantii kestuse ajal ilmsiks tulnud ehitusvead, tellijale antakse täiendavad õigused töö lepingutingimustele mittevastavuse korral. Seega tekib garantiilepingu alusel võlasuhe, mille sisuks on kohustus tagada kokkulepitud omadustega ja puudusteta töö. Sellise garantiikohustuse andmine ja kehtivus ei sõltu töövõtulepingust (vt Riigikohtu 28. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-11, p 12; 6. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-10, p 34). Järgnevalt analüüsib kohus hageja poolt kostjale etteheidetavaid garantiiperioodil töödel ilmnenud puuduseid I Sokliplekk

Tsiviilasi nr 2-17-14855 hinnangul on tegemist puudusega ja seega tuleb sokliosa avada ning uuesti ehitada järgides projektijärgset lahendust. Kostja arvates on ehitusekspert K. Leiten selgitanud (II kd, tlk 173), et „Seletuskirjas p 1.2.2.1 ei ole soklipleki paigaldamisele viidatud ühegi lausega. Leht nr 8 annab lahenduse, mis sellises vormis ei olegi teostatav. Projektikohaselt leht nr 9 ja 10 annavad laheduse soklisiiniga, mis karniisi seisukohalt ei ole aktsepteeritav. Karniisi lahendus õhekrohviga ilma sokliplekita ei taga karniisile piisavat eluiga. Antud juhul on tehtud lahendus, kus projekteerija soovitusele (jätta karniisi kaitseks ainult õhekrohv) on lisaks paigaldatud peale veel sokliplekk. Soklipleki ja seina vahe on tihendatud mastiksiga, mis on samuti reeglite kohane. Kinnitid on paigaldatud vertikaalsele pinnale, mis samuti on aktsepteeritav. Mõnes kohas on märgata, et sokliplekk on natukene eendunud seinast ning tekkinud maksimaalselt kuni 2 mm vahe. Kuna sokliplekk on paigaldatud õhekrohvi peale, siis see iseenesest tekitab duubelsüsteemi. Sellisel moel paigaldatud sokliplekk tagab lisakaitse sadevee eest, võrreldes projektlahendusega“. Tunnistaja, ehituse omanikujärelevalvet teostanud Ü. Taimre sõnul (III kd, tlk 31) ei olnud projektis lahendust, kuidas sokliplekki paigaldada. Projektis oli kirjas, et plekk tuleb peale panna, ehitaja seda tegi. Seda, kuidas kinnitada, ei olnud kirjas, sest ei olnud tööprojekti. Tunnistaja ei mäleta, kuidas plekki pandi, kuid selles, kuidas plekk panna, lepiti kokku kolmekesi, st tema, Anton Terasmaa ja kostja esindaja. KÜ tolleaegne juhatuse liige A. Terasmaa kinnitas kohtuistungil (III kd, tlk 32-33), et sokliplekiga probleemi ei olnud. Sokliplekk tekkis sinna kokkuleppel. Originaalis oli seal ühe telliskivi paksune väljaulatuv rant. Projektijärgselt pidi minema 10 cm soojustust ümber selle randi. Kuna selline lahendus ei sobinud, siis lahendust muudeti. Projekteerija P. Russak selgitas istungil (III kd, tlk 7-9), et projekt ei näinud ette sokliplekki ning ei pidanudki nägema, kuna see ei olnud tehniliselt vajalik, sest vee jooksmine vundamendi sisse oli niigi välistatud ning see oleks rikkunud hoone arhitektuurset ilmet. Kohus on tuvastanud, et pooled ei vaidle selle üle, et projektis puudus soklipleki paigaldamise kohustus. Samas on selge, et sokliplekk on hoonele paigaldatud. Hageja on seisukohal, et soklipleki puuduseks on see, et plekk ei ole kinnitatud vastu seina hermeetiliselt ja see tagab vee läbipääsu vundamendini. Kostja leiab, et kuivõrd sokliplekki ei olekski pidanud paigaldama, ei ole ka puudust, mida kostja peaks kõrvaldama. 31.03.2014 aktist nähtuvalt tuleks antud puuduse kõrvaldamiseks paigaldada plekk projektijärgselt ja taastada lõhutud karniis projektijärgsesse kohta. Kostja hinnangul ei ole sokliplekk mõeldud vee läbijooksu tõkestamise ülesannet täitma. Kohus on seisukohal, et üldtuntud asjaoluks saab pidada seda, et sokliplekkide eesmärgiks on kaitsta hoonete sokleid sademete eest. Kohtu hinnangul ei ole kostja selgitanud ega tõendanud millise teise eesmärgi täitmiseks sokliplekk paigaldati kui mitte vee läbijooksu tõkestamiseks. Ka K. Leiteni (II kd, tlk 174) ekspertarvamusest nähtub, et sokliplekk on kohati seinast eendunud ning kaotanud selle tõttu vettpidavuse. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul tegemist siiski puudusega, olenemata sellest kas seetõttu pääseb vesi ka keldrisse või mitte. Sokliplekki, mis ei täida oma eesmärki, ei saa pidada kohtu arvates, VÕS § 77 kohaselt, vähemalt keskmise kvaliteediga teostatud ehitustööks. 31.03.2014 aktile alla kirjutades pidi kostja kohtu hinnangul aru saama, et tunnistab soklitööde osas puudusi. Samuti ei nähtu, et kostja oleks aktis märgitu osas vastuväiteid avaldanud. Seega on kohus seisukohal, et põhjendatud on kostjalt välja mõista soklipleki puudustega seotud kulud.

Hageja selgitas, et projekti seletuskirja p 1.2.2.1 kohaselt: „olemasolev betoonpandus lammutatakse ning valatakse uus 1m laiune pandus kaldega hoonest eemale“. Projekti joonistel lk 8-10 nähtub panduse kalle 5%. Isegi kui pooled leppisid kokku projektis ettenähtust erineva panduse kalde (mida hageja ei kinnita), peaks see igal juhul suunama vee hoonest eemale, olema vajumisteta ning tagama ka sokli ja panduse vahelise liitekoha hermeetilisuse. Projekti joonise lehelt 9 nähtub, et sokli ja panduse liitekohas peab olema silikoonriba. Nagu nähtub ekspertiisiaktist, on pandus vajunud ning kalle on maja poole, mitte eemale. Samuti on panduse plaadid vajunud ja soklist eemaldunud, mistõttu puudub ka silikoonist riba. Selleks, et nimetatud puudused kõrvaldada, tuleb rajada uus pandus. Kostja viitab esmalt asjaolule, et pooled leppisid ehitamise käigus kokku panduse kalde 2%. Vastavasisulist kokkulepet kinnitas KÜ juhatuse liige A. Terasmaa kohtuistungil antud ütlustes (III kd, tlk 32), mille kohaselt 5% panduse kalle oleks pannud inimesed lonkama, mistõttu otsustati kokkuleppeliselt, et panduse kalle tuleb teha 2%. Kostja on seisukohal, et asjaolu, et pandus on hetkel negatiivne, ei ole töövõtja poolt tegemata või valesti tehtud töö, kuivõrd panduse kalle muutus negatiivseks alles aastaid pärast tööde valmimist. Seda kinnitab kostja hinnangul ka juulis 2014 tehtud Google Maps foto, millelt nähtub panduse õige kalle (II kd tlk 192). Kostja hinnangul leppisid pooled kokku panduse nurga vähendamises, kuna algselt projekteeritud nurk oli liialt järsk. Paraku ei projekteeritud vihmaveesüsteemi ning selle väljaehitamist ei tellitud ka kostjalt. Selle tulemusel telliti lahendus, kus vihmavesi voolab panduse alla ning külmudes kergitab seda. Tegemist ei ole töövõtjapoolse rikkumisega, kuivõrd tema käest tellitud töölõigus ühtegi probleemi ei esinenud. K. Leiten selgitas ekspertarvamuses (II kd tlk 174), et „Tõenäoliselt on betoonplaat liikunud plaadialuse maapinna läbikülmumise tulemusel. Ilmselt oleks tekkinud ka sama olukord, kui panduse kalle oleks olnud ka 5 %, sest maapinna alla oleks endiselt pääsenud vesi ja ära nihutanud panduse plaadi“. Kohtu hinnangul ei ole oluline, et panduse kalle muutus negatiivseks alles aastate pärast. Kostja on andnud tellijale garantii pikkusega 60 kuud. Seega tekkis garantiikokkuleppe alusel võlasuhe, mille sisuks on kohustus tagada kokkulepitud omadustega ja puudusteta töö kogu garantiiperioodi jooksul. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-177-11 märkinud, et garantiivastutuse puhul saab töövõtja tugineda VÕS § 641 lg-s 3 toodud vastutusest vabanemise alusele siis, kui selles on lepingus kokkulepitud. Töövõtja ei saa vastutusest vabanemiseks tugineda tellija juhistele siis, kui ta rikkus neid täites ehitamist käsitlevaid õigusakte. Kostjal on ehitustöövõtjana hoolsuskohustus tellijale selgitada, et võimalik soovitud lahendus ei ole teostatav selliselt, et see püsiks kogu garantiiperioodi jooksul lepingutingimustele vastavana. Lisaks sellele puuduvad ka tõendid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et panduse kalle on muutunud negatiivseks seetõttu, et hagejal puudus vihmavee ärajuhtesüsteem. Kohtu hinnangul on tegemist kostja paljasõnalise väitega. Ka sellekohase teavituse kohta ei ole kostja tõendeid esitanud. Kohus asub eelnevast tulenevalt seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et panduse kalde negatiivseks muutumine on tingitud kellegi teise kui kostja rikkumisest. Seega vastutab

26.Hageja on märkinud, et projektis on katuseosa kajastatud üldiselt, ehk konkreetsete sõlmede tehnilist lahendust ette nähtud pole. Ekspertiisiaktis (I kd tlk 72-73) on märgitud: „Katuse läbijooks on tingitud korstnaümbruste ebakorrektsest ehituskonstruktsioonilisest lahendusest. Paigaldatud korstnaümbruse plekid võimaldavad sademeveel valguda pööningule (I kd, tlk 78). Teiseks läbijooksu põhjuseks on korstnate taha kogunevad sademed, mille tulemusena valgub vesi katusekonstruktsioonidesse (I kd, tlk 79).“ Samuti on ekspertiisiaktis (I kd, tlk 75) märgitud: „Aknaplekkide ja katuseplekkide paigaldamisel rikuti pleki kaitsekihti (Zn), mille tulemusena on plekkidel nähtavad juba kolmeaastase kasutusperioodi järel korrodeerumisjäljed (I kd tlk 78).“ Samuti on märgitud, et: „Katuse läbijooksude tulemusena märguvad katuse ja vahelae puitkonstruktsioonid ning tekib puitu lagundavatele seentele soodne keskkond. Puitu lagundavate seente elutegevuse tulemusena võivad konstruktsioonid puruneda ning tekkida avariioht.“ Ekspertiisiakti (I kd tlk 109) (termograafiline ülevaatus) on märgitud: „Katuse läbijooksu tõttu on lagi niiskunud ja seetõttu suurenenud soojusläbivusega.“ Kostja osundab, et hageja seisukoht on täies ulatuses väär ning K. Pildi arvamus ei tõenda hageja väiteid. K. Pildi arvamus põhineb 9. novembri 2016, 15. novembri 2016, 2. detsembri 2016 ja 7. detsembri 2016 kohtülevaatustel. K. Pildi poolt katuse ülevaatamise ajaks olid aga katusekonstruktsioonid oluliselt muudetud hageja enda poolt, mistõttu K. Pilt ei saanud üle vaadata mitte kostja poolt tehtud tööd vaid hageja enda ebaõnnestunud ehituslahendusi. Hageja selgitas, et need viidatud puudused on hageja kõrvaldanud ise, tellides vastava töö OÜ-lt Vikerpuu, kuna kostja hoolimata korduvatest hageja nõudmistest ning ka kostja lubadustest vastavaid puudusi ei kõrvaldanud. Vikerpuuga sõlmitud töövõtulepingu (I kd, tlk 149-151) p 1.1 kohaselt oli töövõtulepingu objektiks katuse korstna ümbriste remonttööd vastavalt Vikerpuu hinnapakkumisele (I kd, tlk 152). Muu hulgas tuleb märkida, et lepingu osaks on ka ekspertiisiakt ning Vikerpuu OÜ töö osaks oligi ekspertiisiaktis väljatoodud puuduste kõrvaldamine. Need tööd on teostatud, tööd vastu võetud ning nende eest ka tasutud. Kostja on seisukohal, et ei vastuta katusetööde eest, mille on ühistu ise teinud. Hageja, asudes ise töid teostama, võttis sellega ka riski, et algne kostja poolt tehtud töö ei ole enam tagantjärele tuvastatav. Kohtu hinnangul on kostja väited selle kohta, et hageja on kaotanud õiguse katusetööde parandamiseks hüvitist nõuda, põhjendamatud. Kohtu arvates tuleb hageja katuse parandamise kulude hüvitamise nõuet käsitleda kui garantiikohustusest tuleneva täitmist asendava kahju hüvitamise nõudena VÕS § 115 tähenduses. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-116-16 selgitanud, et selle nõude raames on võimalik nõuda ka tulevaste kulutuste hüvitamist, st ei ole oluline, et kulud oleks kantud (vt ka nt Riigikohtu 28. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-11, p 10). Sel juhul tuleb aga kindlaks teha kõik kahju hüvitamise eeldused VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 järgi (vt ka Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15;

Põhimõtteliselt peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja, v.a vastutuse puudumine rikkumise eest. Kahju kostjatele ettenähtavuse ja põhjusliku seose osas võib hea usu põhimõttest siiski tuleneda jagatud tõendamiskoormis (vt ka Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p-d 16-19). Kui hageja tõendab, et kahju võis tekkida kostja lepingurikkumise tagajärjel, on kostja ülesanne tõendada, et kahju võis tekkida ka mingil muul (alternatiivsel) põhjusel (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 19). Ehitajast kostjalt saab nõuda ehitamise puuduste kõrvaldamisega (st parandamise või asendamisega) seotud kulude hüvitamist. 31.03.2014 kohtülevaatuse aktis on märgitud, et katuseplekk ümber korstende on valesti paigaldatud, mistõttu pääseb vesi korstnasse. Aktis on ka märgitud, et antud puudus tuleb koheselt kõrvaldada. 09.05.2014 esitas Accurato Fassaadid OÜ teate KÜ-le Õnne 20 garantiitööde peatamise kohta, mis kohtu hinnangul (I kd, tlk 44-46) oli alusetu (vt. otsuse p 20). 16.05.2014 vastas KÜ Õnne 20 juhatus kostjale, et garantiitööde peatamine on korteriühistule vastuvõetamatu (I kd tlk 47). 19.05.2014 esitas Accurato Fassaadid OÜ esindaja vastuse KÜ Õnne 20 16.05.2014 kirjale, kus muuhulgas eraldi kinnitab, et garantiitööde peatamine ei puuduta katusetöid (I kd, tlk 48). Sellest saab kohtu hinnangul ühemõtteliselt järeldada, et garantiitööde osas Accurato Fassaadid OÜ aktsepteerib endiselt 31.03.2014 kohtülevaatusel garantiitööde osas paika pandut. 15.09.2016 saatis KÜ Õnne 20 lepinguline esindaja märgukirja kostjale, kus palus viivitamatult asuda töövõtjal teostama garantiitöid, vastasel juhul kaasatakse kolmas osapool garantiitöid teostama, mille kulud nõuab KÜ Õnne 20 töövõtjalt sisse (I kd, tlk 53-56). 07.10.2016 vastas kostja, et on pöördutud alltöövõtja poole garantiitööde täpse vajaduse ja teostamise ajagraafiku väljaselgitamiseks. 24.10.2016 on KÜ Õnne 20 lepinguline esindaja saatnud oma vastuses täiendavalt meeldetuletuse, ning viidanud, et on pöördutud riiklikult tunnustatud eksperdi poole ning samuti võetakse garantiitööde teostamiseks kolmandatelt isikutelt hinnapakkumised, mille kulud täies ulatuses peab kandma Accurato Fassaadid OÜ. 07.11.2016 vastas Accurato Fassaadid OÜ lepinguline esindaja, et garantiitööd teostatakse (I kd, tlk 62-63). Sellest hoolimata aga Accurato Fassaadid OÜ lepingut täitma ei asunud ega teavitanud, mis on mõjuvad põhjused, miks garantiitöid ei teostata. 16.02.2017 on KÜ Õnne 20 esindaja märkinud, et 20.05.2014 koostatud protokoll on õigustühine ning vajalik on esitada hiljemalt 01.03.2017 kinnitus, et garantiitöid hakatakse tegema (I kd, tlk 64-65). Kirjale lisati ekspertiisi tulemused (I kd, tlk 66-129) ning vastavalt ehitustehnilisele ekspertiisile võetud hinnapakkumised kolmandatelt isikutelt (I kd, tlk 130-147).

Tsiviilasi nr 2-17-14855 Kohtukuludest on hageja tasunud 05.10.2017 riigilõivu summas 1050 eurot, mis on kohtu hinnangul ka põhjendatud ja vajalik kulu. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagejat esindas tsiviilasjas Juss Õigusabi OÜ jurist Ivo Kreuzwald ja Advokaadibüroo Sirel & Partnerid advokaat Kristo Kallas. Menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista õigusabikulud Juss Õigusabi OÜ poolt osutatud teenuse eest summas 3000 eurot ja Advokaadibüroo Sirel & Partnerid teenuse eest summas 8710 eurot (III kd, tl 151). Hagejat algselt esindanud jurist Ivo Kreuzwaldi tunnihinnaks on 100 eurot ja advokaat Kristo Kallase tunnihinnaks 120 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud tunnitasud mõistlikud ja põhjendatud. Kostja hageja menetluskulude suurusega ei nõustu. Kostja märgib esmalt, et hageja menetluskulud on kaks korda suuremad kui kostja poolt kantud menetluskulud, vastavalt 11 710 eurot ja 5910,36 eurot. Selliseks kahekordseks erinevuseks puudub mistahes mõistlik põhjus ning juba hageja menetluskulude summa näitab vaidluse sisu arvestades nende kulude ilmset ülepaisutatust. Teiseks soovib kostja rõhutada, et kõik hageja menetluskulud, mis on tehtud enne 23. novembrit 2018 on põhjendamatud ning tuleb TsMS § 169 lg 1 alusel jätta hageja kanda sõltumata menetluse lõpptulemusest. Selle põhjuseks on asjaolu, et alles nimetatud kuupäeval esitas hageja arusaadava nõude defineerides sellega vaidluse eseme. Juss Õigusabi OÜ on hagejale osutanud õigusabi kokku eest 02.10.2017 arve nr 1115 summas 1150,00 eurot, kokku 30 töötunni ulatuses. Kohus peab arvest nr 1115 tulenevaks põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 10 tundi koos hagi tagamise avalduse koostamisega. Kohtu hinnangul on tegemist mahuka hagiga, mille koostamine olenemata selle mõningastest puudustest on aeganõudev. Arvest nr 18008 peab kohus põhjendatud ajakuluks 6 tundi, kuivõrd tegemist ei ole pika ja keeruka vastusega. 02.04.2018 kohtuistungiga seotud ajakulu loeb kohus põhjendatuks 2 tundi ja 30 minutit, sest istung kestis vaid 48 minutit. 23.04.2018 kohtule edastatud vastuse osas on põhjendatud ajakuluks 4 tundi. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud kulu Ivo Kreutzvaldi aja osas 22 tundi ja 30 minutit. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista 2250 (22,5*100) eurot. Advokaat Kristo Kallas on osutanud õigusabi kokku 54 tunni ja 45 minuti ulatuses. Kohtu hinnangul ei saa mõistlikult vajalikuks kuluks lugeda lepingulise esindaja vahetamisega seotud kulud, s.o 03.07.2018.a. tsiviilasja materjalidega tutvumine 5 h 15 min, kliendi täpsustuse läbivaatamine ajakuluga 30 min ja nõupidamine kliendiga kuluga 1h. Esindaja vahetamine on olnud hageja enda otsus ja sellest tulenevalt ei ole põhjendatud esindaja vahetusega seonduvate kulude kostjalt väljamõistmine. 18.07.2018 seisukoha koostamise osas peab kohus põhjendatud ajakuluks 6 tundi kuivõrd tegemist on sisulise dokumendiga, kus analüüsitakse hageja nõude aluseid. 17.09.2018 seisukoha koostamise vajalikuks ajakuluks loeb kohus 1 tunni. 21.09.2018 kohtumäärusega seoses peab kohus põhjendatud ajakuluks 45 minutit. Hageja esindaja on palunud kostjalt välja mõista sõidule kulunud aja kokku 4 istungi eest ajakuluga 10 tundi. Kohus viitab Riigikohtu lahendi 3-2-1-65-13 punktile 17, millest

Võlaõigus › Töövõtulepingud

Lahendi andmed

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

KOSTJA VASTUVÄITED

KOHTU PÕHJENDUSED