lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-102925/35

Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.06.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-102925/35
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.06.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2043
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ÄS § 140 lg 3Osa eest tasumineVÕS § 113 lg 1ViivisÄS § 138 lg 2AsutamislepingVÕS § 103 lg 1Rikkumise vabandatavusVÕS § 1131 lg 1ÄS § 1041 lg 1ÄS § 1391 lg 3ÄS § 1401 lg 2TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-19-18491/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja06.07.20202-19-114058/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja15.05.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-102925

Tsiviilasi

OTPUSTILY NJIHOVOM OÜ (likvideerimisel) hagi PR vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.10.2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OTPUSTILY NJIHOVOM OÜ (likvideerimisel) apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3471,35 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OTPUSTILY NJIHOVOM OÜ (likvideerimisel) (registrikood 12604430), seaduslik esindaja Priit Janu, lepinguline esindaja Ave-Pirjo Paluvere Kostja: PR (isikukood xxxxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1.Tühistada Harju Maakohtu 26.10.2018 otsus osas, milles maakohus jättis hagi põhivõla ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi selles osas rahuldada ja mõista PRlt välja OTPUSTILY NJIHOVOM OÜ (likvideerimisel) kasuks põhivõlg 2600 eurot, viivis 03.04.2018 seisuga 663 eurot 35 senti ja viivis põhivõlalt (2600 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.04.2018 kuni põhivõla tasumiseni.
3.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 17.08.20262-25-6084/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20262-26-10703/5Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-24-17076/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-24-4648/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-24-8928/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-25-10376/15Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral
TsMS § 177Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
Samuti tühistada Harju Maakohtu 26.10.2018 otsus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teha uus menetluskulude jaotus.
4.Muus osas jätta Harju Maakohtu 26.10.2018 otsus muutmata.
5.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 5.1 Rahuldada OTPUSTILY NJIHOVOM OÜ (likvideerimisel) hagi PR vastu põhivõla ja viivise väljamõistmiseks.

5.2 Mõista PRlt välja OTPUSTILY NJIHOVOM OÜ (likvideerimisel) kasuks põhivõlg 2600 eurot, viivis 03.04.2018 seisuga 663 eurot 35 senti ja viivis põhivõlalt (2600 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.04.2018 kuni põhivõla tasumiseni. 5.3 Jätta rahuldamata OTPUSTILY NJIHOVOM OÜ (likvideerimisel) hagi PR vastu sissenõudmiskulu summas 40 eurot väljamõistmiseks. 5.4 Jätta maakohtu menetluskulud 1 % ulatuses OTPUSTILY NJIHOVOM OÜ (likvideerimisel) kanda ja 99 % ulatuses PR kanda. 5.5 Jätta ringkonnakohtu menetluskulud PR kanda.

6.Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.OTPUSTILY NJIHOVOM OÜ (likvideerimisel, hageja) esitas 04.02.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse PRlt (kostja) 3229,14 euro saamiseks. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite. 28.03.2018 määrusega lõpetas maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 03.04.2018 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse ning 17.04.2018 ja 20.04.2018 hagiavalduse täiendused. Viimases 20.04.2018 hagiavalduse täienduses palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 2600 eurot, sissenõutavaks muutunud viivitusintress 663,35 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ning viivitusintress põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 määras alates hagi esitamise järgsest päevast kuni võla tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis 27.01.2014 kostja OTPUSTILY NJIHOVOM OÜ (endise nimega PR Consulens OÜ) asutamislepingu ning võttis endale hageja põhikirja 27.01.2014 redaktsiooni p 1.3.2 kohaselt kohustuse tasuda asutatava osaühingu osakapitali sissemakse 1 aasta jooksul, kuid mitte hiljem, kui äriseadustiku (ÄS) § 1401 lõikes 2 nimetatud tingimuse saabumisel. 27.01.2014 kandis Tartu Maakohtu registriosakond hageja äriregistrisse ning kostja sai hageja ainuosanikuks ning juhatuse liikmeks. Seega saabus kostja kohustus tasuda hageja osakapitali sissemakse 27.01.2015. 03.04.2018 seisuga ei ole kostja oma kohustust hageja ees täitnud, st osakapitali sissemakset tähtaegselt tasunud.
3.01.02.2018 tegi Tartu Maakohtu registriosakond hageja osas lõpetamiskande. Hagejal on kohustused kolmandate isikute ees ja neid nõudeid ei ole võimalik osaühingu vahenditest katta. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu. Kostjal on hageja vastu rahalisi nõuded (töötasu, isikliku sõiduauto, telefoni ja kodukontori kulud). Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 26.10.2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus määras kindlaks, et kostjale hüvitatavad menetluskulud tsiviilasjas puuduvad.
6.ÄS § 1041 lg 1 ja 2 näevad ette, et kui osaühingu kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot, võib asutamislepinguga ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma. Kuni osanik ei ole sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppe korral sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. Äriühing asutati 27.01.2014 (ÄS § 1391 lg 3 näeb ette, et kiirmenetluseks kasutatav põhikiri asendab asutamislepingut ja sama seadustiku §-s 139 sätestatud põhikirja) ning põhikiri kinnitati samal päeval. Seega tuli kostjal tasuda hageja põhikirja p 1.3.2 järgi sissemakse 2 600 eurot kas 27.01.2015 või siis, kui osaühingu vastu esitatakse nõue, mida ei ole võimalik osaühingu vara arvel täita. Kostja ei ole osamakse tasumise kohustust täitnud.
7.Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millised kohustused osaühingul on. Äriregistri andmetel on 01.02.2018 tehtud kanne likvideerija nimetamise kohta ja seega on otsustatud ettevõte lõpetada. Maksuvõlg hagejal puudub. 02.10.2018 kohtuistungil selgitas likvideerija, et raha on vajalik kostja vastu algatatud kohtumenetluste finantseerimiseks. Kohus ei tuvastanud, et osaühingul oleks võlausaldajaid, kelle nõudeid ei suuda hageja täita. Hageja kuulub lõpetamisele ning hageja kapitaliseerimine iseenesest ei ole vajalik (hageja ei kavatse tegutseda). Kostja vastusest hagile võib kohus järeldada, et hagejal võib olla rahalisi kohustusi kostja ees, kuid tõendeid selle kohta ei ole kohtule esitatud.
8.Õiguskirjanduses (vt Ühinguõigus I Kapitaliühingud, K.Saare jt; kirjastus Juura 2015, lk 277) on asutud seisukohale, et kui sissemakse tasumise tähtaega ei ole määratud ja osaühingul ei ole probleeme võlausaldajate nõuete rahuldamisega, võib sissemakse jäädagi tasumata. Seega on põhimõtteliselt võimalik, et sissemakset ei tasutagi kogu äriühingu eluea jooksul. Käesoleval juhul on tekkinud olukord, kus kostja on põhikirjaga ise määranud kapitaliseerimise tähtajaks 1 aasta asutamisest, kuid osaühing on lõpetatud ja teadaolevaid võlausaldajaid osaühingul ei ole. Seega, kui asutatud osaühing lõpetatakse ja võlausaldajaid ei ole, siis ei ole ka nähtavat põhjust asuda osakapitali sissemakseid tegema. Kostja vastu alustatud kohtuasjade finantseerimine ei ole kohtu hinnangul asjakohane põhjendus kapitali sissemakse tasumiseks, kuna iseenesest puudus käesoleva menetluse alustamiseks vajadus – osaühingul ei ole täitmata kohustusi kolmandate isikute ees.
9.VÕS § 103 lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Kohus leiab, et asjaolu, et hageja on lõpetatud ning hagejal puuduvad võlausaldajad, on aluseks, et pidada kostja rikkumist vabandatavaks. Uus osanik on hiljemalt 4 päeva pärast osa omandamist võtnud vastu otsuse ettevõte lõpetada (likvideerija kanne on tehtud 01.02.2018). Seega pole hageja uus osanik kavatsenud

majandustegevust arendada. Endiselt osanikult osakapitali tasumist nõuda ainult selleks, et finantseerida selle sama nõude esitamist endise osaniku vastu, on kohtu hinnangul heade kommetega vastuolus. Seega on kohtu hinnangul vabandatav, et kostja ei ole tasunud osakapitali sissemakset – selleks puudub reaalne vajadus, kui osaühing on lõpetatud ja täitmata kohustusi ei ole.

10.VÕS § 1131 näeb ette regulatsiooni, millal saab sissenõudmiskulude hüvitamist nõuda majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku poolt. VÕS § 1131 lg 1 näeb ette, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kuivõrd hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt viivist, siis ei saa ka võla sissenõudmiskulu lugeda põhjendatuks. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
11.26.11.2018 esitas hageja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada täielikult ja teha uue otsuse, millega kostjalt välja mõista põhivõlg ja viivis.
12.Maakohus on tuvastanud asjaolud valesti ja eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Maakohus asus seisukohale, et kostjal tuli tasuda sissemakse 2600 eurot kas 27.01.2015 või siis, kui osaühingu vastu esitatakse nõue, mida ei ole võimalik osaühingu vara arvel täita. Kohus on eksinud, leides, et kostja saab ise valida, kumma alternatiivi realiseerumisel osakapitali sissemaksekohustus saabub. Apellandi arvamuse kohaselt muutus kostja kohustus hageja osakapitali sissemakse tasumise osas sissenõutavaks alates mistahes alternatiivi varasemal saabumisel.
13.Hageja nõue ongi esitatud esimese alternatiivi alusel, mille kohaselt kostja võttis asutamislepinguga endale kohustuse tasuda asutatava osaühingu osakapitali sissemakse 1 aasta jooksul (esimene alternatiiv), kuid mitte hiljem, kui ÄS § 1401 lõikes 2 nimetatud tingimuse saabumisel (teine alternatiiv). Samuti oli hiljemalt 06.09.2018 täidetud ka teine alternatiiv, sest 06.09.2018 toimetas kohtutäitur hagejale kätte täitmisteate asjas 034/2018/1272. Maakohus on asunud üllatuslikult seisukohale, et teadaolevaid võlausaldajaid osaühingul ei ole. Poolte vahel ei ole kordagi olnud vaidlust osas, et nii kolmandatel isikutel, kui ka kostjal endal on hageja vastu nõuded. Vastus apellatsioonkaebusele
14.Kostja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Kuigi hageja on apellatsioonkaebuses märkinud, et ta taotleb maakohtu otsuse tühistamist täielikult, on ta kaebuses palunud kostjalt välja mõista põhivõla ja viivise. Sissenõudmiskulude väljamõistmist ei ole hageja apellatsioonkaebuses palunud. Ka apellatsioonkaebuse põhjendavas osas ei ole apellant puudutanud sissenõudekulude nõuet. Sellest järeldab ringkonnakohus, et hageja ei vaidlustada sissenõudmiskulude nõude rahuldamata jätmist.
16.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu otsus materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu vaidlustatud osas tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab selles osas hagi. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus teeb uue menetluskulude jaotuse. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
17.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu tõlgendusega, et põhikirja kohaselt kohustus kostja tasuma sissemakse hiljemalt siis kui osaühingu vastu esitatakse nõue, mida ei ole võimalik osaühingu vara arvelt täita. Põhikirja p 1.3 kohaselt on osaühingu osakapitali suurus 2600 eurot. Põhikirja p 1.3.2 sätestab, et osaühingu sissemakseta asutamise korral tasub osanik osa eest täielikult 1 aasta jooksul, kuid mitte hiljem ÄS § 1401 lõikes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel. Kolleegiumi hinnangul tuleneb viidatud põhikirja punktist, et kostja kohustus osa eest tasuma ühe aasta jooksul alates põhikirja kinnitamisest. Kui osaühingu vastu esitatakse ÄS § 1401 lõikes 2 või 3 nimetatud nõue enne 1 aasta möödumist põhikirja kinnitamisest, siis tuli kostjal tasuda sissemakse viidatud nõude esitamisel. Seega pidi kostja tasuma osa eest hiljemalt ühe aasta jooksul põhikirja kinnitamisest. Hageja põhikiri kinnitati ja ta kanti äriregistrisse 27.01.2014, mistõttu pidi kostja osa eest tasuma hiljemalt 27.01.2015. Vaidlus puudub, et kostja seda ei teinud.
18.ÄS § 138 lg 2 p 5 sätestab, et asutamislepingus märgitakse, kui palju tuleb osade eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht. Vastavalt ÄS § 138 lg-le 5, kui osaühingul on üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. ÄS § 1391 lg 3 näeb ette, et kiirmenetluseks kasutatav põhikiri asendab asutamislepingut ja käesoleva seadustiku §-s 139 sätestatud põhikirja. Erialakirjanduses on selgitatud, et kui tähtaeg on kokku lepitud, peavad asutajad sissemaksed selleks ajaks tasuma. Sissemakse tasumise nõue on osaühingul (K. Saare jt. Ühinguõigus I. 2015, lk 277). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et hageja nõue on heade kommetega vastuolus. Käesolevas asjas ei ole esile toodud asjaolusid, mis annaksid pidada hageja nõuet heade kommetega vastuolus olevaks. Lisaks ei ole kumbki poolt tuginenud asjaolule, et hagejal puuduvad võlausaldajad. Samuti ei saa kostja rikkumist pidada vabandatavaks, kuna puudub alus väita, et kostja ei ole saanud oma kohustust täita vääramatu jõu tõttu (VÕS § 103).
19.VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 2600 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, mis annaksid alust jätta nõue rahuldamata. Kostja ei ole vastuses selgelt välja toonud, millised nõuded ja millises summas kostjal hageja vastu on. Lisaks sätestab ÄS § 140 lg 3, et osa eest tasutavat summat ei või tasaarvestada töötasu, honorari ega teiste sarnaste väljamaksetega asutatavast osaühingust ega muude nõuetega asutatava osaühingu vastu.
20.Vastavalt VÕS § 113 lg 1, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seega tuleb kostjalt perioodi 28.01.2015 – 03.04.2018 eest välja mõista viivis summas 663,35 eurot. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt (2600 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.04.2018 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus
21.Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, siis tuleb maakohtu menetluskulud jätta 1 % ulatuses hageja kanda ning 99 % ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1). Apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu, tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
22.Lähtudes Riigikohtu 20.04.2016 otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots

(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu

(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.08.20262-26-8778/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-25-14764/28Riigikohtu tsiviilkolleegium