OÜ Markilo hagi Nordic Fisherman OÜ vastu hüpoteegi ning kinnistu omandiõiguse ülekandmise nõuet tagava eelmärke kustutamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks
Hagi hind
12 782.32 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Markilo (registrikood: 10317169, asukoht: Ööbiku 4, 44315 Rakvere), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rait Sarjas (e-post: [email protected]); Kostja: Nordic Fisherman OÜ (registrikood: 11541064, asukoht: Jaama 76, 50605 Tartu), seaduslik esindaja: juhatuse liige M K (e-post: xxxx).
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Tuvastada, et kostjal Nordic Fisherman OÜ-l on kohustus anda nõusolek ja teha tahteavaldus kostja kasuks kinnistu xxxx, registriosa nr xxxx, kohta kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi ning kinnistu omandiõiguse ülekandmise nõuet tagava eelmärke kustutamiseks.
3.Kohustada kostjat Nordic Fisherman OÜ andma 10 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest nõusolek ja tahteavaldus kinnistu xxxx, registriosa nr xxxx, III jakku esimesele järjekohale kostja omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks kantud eelmärke kustutamiseks ning IV jakku teisele järjekohale kostja kasuks kantud kohese sundtäitmise hüpoteegi summas 2 000 000 krooni kustutamiseks. 1 (8)
4.Asendada kostja nõusolekud ja tahteavaldused jõustunud kohtulahendiga, kui kostja kümne 10 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest ei ole eelmärke ja hüpoteegi kustutamiseks vajalikke nõusolekuid ja tahteavaldusi andnud.
5.Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt hageja OÜ Markilo kasuks menetluskulud kokku summas 5 798 (viis tuhat seitse sada üheksakümmend kaheksa) eurot ja 23 senti (s.h riigilõiv 1 928.23 eurot ja osaliselt õigusabi kulud 3 870 eurot).
6.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (5 798.23 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.12. septembril 2011 esitas OÜ Markilo (hageja) Viru Maakohtule hagi Nordic Fisherman OÜ (kostja) vastu, milles palus tuvastada, et kostjal on kohustus anda nõusolek kostja kasuks kinnistu nimetusega xxxx (asukohaga xxxx, praegune xxxx), kinnistusregistriosa nr xxxx III jakku esimesele järjekohale kantud kinnistu omandiõiguse ülekandmise nõuet tagava eelmärke ja IV jakku teisele järjekohale kantud hüpoteegi summas 2 000 000 krooni kustutamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27.01.2009 notariaalse kinnistu võlaõigusliku müügilepingu, avalduse eelmärke kinnistamiseks ja hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu selleks, et tagada hageja omandis oleva xxxx kinnistu müük kostjale lepingus sätestatud tingimustel. Kinnistu müügihinnaks oli 4 950 000 krooni (316 362.66 eurot), millest 1 337 743 krooni hoiustas kostja enne lepingu sõlmimist notari arveldusarvele ning summa kanti üle hagejale. Müügisumma 3 612 257 krooni koos lisanduva intressiga kohustus kostja tasuma osamaksetena. Hageja seadis kinnistule kostja kasuks hüpoteegi summas 2 000 000 krooni. Hüpoteegiga olid tagatud kõik lepingust tulenevad kostja nõuded hageja vastu. Hüpoteek pidi kuuluma kustutamisele või loovutamisele kostja kulul üksnes juhul, kui on rahuldatud kõik hüpoteegiga tagatud nõuded.
3.Kostja lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu hageja luges ennast lepingust taganenuks alates 21.05.2011. Kostja sai hageja 21.05.2011 taganemisavalduse kätte koos hagimaterjalidega 14.10.2011. Juhul, kui kohus peaks leidma, et hageja ei taganenud lepingust 21.05.2011, siis taganes hageja lepingust 14.10.2011 kostjale kätte toimetatud taganemisavalduse alusel.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja hagiga ei nõustunud, leides, et kostja ei ole hageja 21.05.2011 taganemise hoiatust kätte saanud ja seega ei ole hageja lepingust seaduses sätestatud korras taganenud. Kostja teatas, et on 2 (8)
2-11-42740 seoses hageja lepingurikkumisega lepingust taganenud, edastades hagejale 03.11.2011 lepingust taganemise avalduse ja 18.11.2011 teate lepingust taganemise toimumise kohta.
MENETLUSE KÄIK
5.Viru Maakohtu 28.03.2016 kohtuotsusega hagi jäeti rahuldamata.
6.Taru Ringkonnakohtu 05.12.2016 kohtuotsusega tühistati Viru Maakohtu 28.03 2016 otsus ja saadeti tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Ringkonnakohus leidis, et maakohtul puudusid alused hageja hagi muutmisega mittenõustumiseks. Menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi kiiremini ja säästlikumalt lahendada ning vaidluse kiiremale ja säästlikumale lahendamisele ei ole ka kostja vastuväiteid esitanud.
7.23.02.2017 tegi maakohus menetlusosalistele ettepaneku vaidluse kompromissiga lahendamiseks. Kompromissi mittesaavutamise korral andis kohus hagejale tähtaja hagiavalduse tervikuna esitamiseks.
HAGI MUUTMINE
8.27. märtsil 2017 esitas hageja hagiavalduse tervikteksti, milles palus muuhulgas kohtu nõusolekut hagiavalduse muutmiseks. Hageja märkis, et varasemas menetluses tugines ta hagi alusena väitele, et pooltevaheline leping lõppes hagejapoolse taganemisega 21.05.2011. Kuna käesolevas asjas on Tartu Ringkonnakohus tuvastanud, et kostjale toimetati hagiavaldus (millise lisaks oli taganemise hoiatus) kätte 14.10.2011, siis toimus taganemine 8-päeva möödumisel 23.10.2011.
9.AÕS § 349 lg 1 järgi, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Antud juhul ei ole kostjal hageja vastu ühtegi lepingu alusel tekkinud nõuet, mistõttu nõuab hageja hüpoteegi kustutamist. 27.01.2009 sõlmitud notariaalse kinnistu võlaõigusliku müügilepingu, avalduse eelmärke kinnistamiseks ja hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu lepingu punktis 8.4. on sätestatud, et lepingust taganemise korral ostja poolse kohustuse rikkumise tõttu on ostja kohustus anda nõusolek lepingu alusel kostja kasuks xxxx kinnistule seatud hüpoteegi ja lepingu alusel kinnistusraamatusse kantud kinnistu omandiõiguse ülekandmise nõuet tagava eelmärke kustutamiseks.
10.Hageja on nõuetekohaselt lepingust taganenud, mistõttu on kostjal lepingust tulenev kohustus nõusolek anda. Kuna kinnistusraamatusse katnud hüpoteegi ja eelmärke kustutamine puudutavad kostja õigusi, siis on kande tegemiseks nõutav kostja nõusolek. Kostja oma kohustust anda muutmiskande tegemiseks nõusolek vabatahtlikult täitnud ei ole.
11.Hageja palus AÕS § 349 lg 1, TsÜS § 68 lg 5 ning KRS § 341 lg 8: 1) tuvastada, et kostjal on kohustus anda nõusolek ja teha tahteavaldus kostja kasuks kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi ning kinnistu omandiõiguse ülekandmise nõuet tagava eelmärke kustutamiseks; 2) kohustada kostjat andma 10 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest käesolevas tsiviilasjas nõusolek ja tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxxx III jakku kostja omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks sisse kantud eelmärke kustutamiseks ning IV jakku kostja kasuks sisse kantud hüpoteegi summas 2 000 000 krooni kustutamiseks; 3) märkida lahendis, et kui lahendi jõustumisest 10 päeva jooksul ei ole kostja eelmärke ja hüpoteegi kustutamiseks 3 (8)
2-11-42740 vajalikke nõusolekuid ja tahteavaldusi andnud, asendab kostja registriosa nr xxxx III jakku kantud eelmärke ja IV jakku kantud hüpoteegi kustutamiseks vajalikke nõusolekuid ja tahteavaldusi käesolevas asjas jõustunud kohtulahend.
KOSTJA VASTUVÄITED
12.19. aprillil 2018 esitatud vastuses kostja jäi varasemas menetluses lepingust mittetagamise kohta esitatud vastuväidete juurde ja tõi täiendavalt, et vaidluse lahendamise seisukohast tulenevalt omab olulist tähtsust asjaolu, kas hageja on pooltevahelisest lepingust taganenud või mitte. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et hageja on lepingust kehtivalt taganenud. Kostja rõhutas, et Viru Maakohtu menetluses on samade poolte vahel juba tsiviilasi nr 2-15-6949, milles hageja on esitanud taotluse tuvastada, et OÜ Markilo on kehtivalt taganenud Nordic Fisherman OÜ-ga sõlmitud lepingust alates 23.10.2011. Kostja palus TsMS § 356 lg 1 alusel peatada käesoleva tsiviilasja menetluse kuni lahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-15-6949.
MENETLUSE KÄIK
13.Viru Maakohtu 17.05.2018 kohtumäärusega tsiviilasja menetlus peatati kuni tsiviilasjas nr 2-15-6949 tehtud lõpplahendi jõustumiseni.
14.26. märtsil 2019 esitas hageja taotluse tsiviilasja menetluse uuendamiseks seoses tsiviilasjas 2-15-6949 tehtud kohtulahendi jõustumisega.
15.27.03.2019 kohus uuendas tsiviilasja menetluse ja küsis pooltelt, kas nad jäävad varasemate tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamise taotluste juurde.
16.10.05.2019 määras kohus TsMS § 403 lg 1 alusel lahendada hagi kirjalikus menetluses, sest nii hageja kui kostja on taotlenud asja kirjalikus menetluses lahendamist. Kohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 22.05.2019.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ja menetluses esitatud poolte seisukohtadega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele
18.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel kohus võib poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Pooled on taotlenud tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamist. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, sest tsiviilasja raames esitatud tõendid võimaldavad seda teha.
19.Rakvere notar Maarika Saaver’i juures 27.01.2009 sõlmitud notariaalse kinnistu võlaõigusliku müügilepingu, avalduse eelmärke kinnistamiseks ja hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu punktist 5.11. tulenevalt OÜ Markilo (käesolevas menetluses hageja) kui müüja müüs ja OÜ Nordic Fisherman (käesolevas menetluses kostja) kui ostja ostis müüja omandis oleva kinnistu xxxx, kinnistusregistriosa nr xxxx (I kd, t.lk. 10-25). Pooltel ei ole vaidlust eelnimetatud notariaalse lepingu sõlmimise üle. 4 (8)
2-11-42740
20.TsMS § 438 lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Hageja väidab, et kostja pole poolte vahel 27.01.2009 sõlmitud notariaalsest lepingust tulenevaid ostja kohustusi nõuetekohaselt täitnud, mistõttu hageja on lepingust taganenud. Käesoleva vaidluse lahendamisel ei pea kohus andma hinnangut kostja poolt väidetavalt lepingust tulenevate kohustuste rikkumisele ega tuvastama lepingust tagamise asjaolusid, põhjusel, et pooled on nimetatud asjaolusse üle vaielnud samade poolte vahel tsiviilasjas 2-15-6949, milles tehtud lõpplahend on praeguseks juba jõustunud.
21.Tsiviilasjas 2-15-6949 Nordic Fisherman OÜ vastu esitatud hagis palus hageja OÜ Markilo tunnistada lubamatuks kostja avalduse alusel alustatud sundtäitmine Jõhvi kohtutäitur Risto Kütti menetluses olevas täiteasjas nr 072/2014/31 ning tuvastada, et hageja 23.10. 2011 taganes Rakvere notar Maarika Saaver’i juures 27.01.2009 sõlmitud notariaalsest lepingust. Viru Maakohtu 22.06.2018 otsusega rahuldati hagi ja tuvastati, et hageja taganes kehtivalt kostjaga 27.01.2009 sõlmitud lepingust alates 23.10.2011 ja tunnistati lubamatuks kostja täitmisavalduse alusel alustatud sundtäitmine täiteasjas nr 072/2014/31 (III kd, t.lk 161-177). Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2018 kohtuotsusega samas tsiviilasjas jäeti Viru Maakohtu 22.06.2018 otsus muutmata (III kd, t.lk.178190). Kuna Riigikohtu 13.03.2019 kohtumäärusega jäeti Nordic Fisherman OÜ kassatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2018 kohtuotsuse peale menetlusse võtmata (III kd, t.lk. 191), siis jõustus ringkonnakohtu otsus 13.03.2019.
22.Otsuse jõustumise tagajärjed on sätestatud TsMS § 457, mille lg 1 tulenevalt jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna vaidlus tsiviilasjas 2-15-6949 käis samade poolete vahel, kes on ka käesolevas menetluses samade staatustega, siis tsiviilasjas 2-15-6949 tuvastatud asjaolu, et hageja OÜ Markilo taganes kehtivalt kostjaga Nordic Fisherman OÜ 27.01.2009 sõlmitud lepingust alates 23.10.2011, on käesolevas menetluses määrava tähendusega ja on pooltele siduv.
23.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 sätestab õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral, mille p 4 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust. Eelmisest punktis tooduga on tuvastatud, et hageja on 27.01.2009 sõlmitud notariaalse lepingust kehtivalt taganenud. 27.01.2009 lepingu punktis 8.4. on pooled kokku leppinud, et lepingust taganemisel punktis 8.1. nimetatud alusel on ostja kohustatud tasuma täiendavalt lepingus nimetatud leppetrahvi ja viivise tasumiskohustusele müüjale leppetrahvi 100 000 krooni. Nimetatud juhul peab ostja andma viivitamatult nõusoleku lepingu punktis 9 nimetatud hüpoteegi ja lepingu alusel kantava eelmarke kustutamiseks, mille kulud kannab ostja.
24.Kinnistusraamatu elektroonilise väljavõtte kohaselt lepingu alusel 05.02.2009 kanti kostja kasuks kinnistu xxxx, kinnistusregistriosa nr xxxx III jakku eelmärge omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks ning IV jakku hüpoteek summas 2 000 000 krooni (I kd, t.lk. 37-38). Kuna hageja on lepingust taganenud, siis ei ole enam kostjal õigust eelmärke alusel kinnistu xxxx omanikuks saamiseks ega hüpoteegiga tagatud summa ulatuses nõude sissenõudmiseks kinnistu sundvõõrandamiseks. Sellega on tuvastatud, et lepingust taganemise tõttu kostjal puuduvad mistahes eelmärge ja hüpoteegiga tagatud õigused hageja vastu. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 1, kui 5 (8)
2-11-42740 hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Hageja ei nõua hüpoteegi enda nimele kandmist, tema nõudeks on hüpoteegi kustutamine.
25.Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 33 lg 1 alusel kinnistamine on kinnistamiseks pädeva isiku määruse alusel kinnistusraamatusse kande tegemine, sealhulgas kande muutmine või kustutamine. Kinnistusraamusse kande tegemine ei ole võimalik ilma puudutatud isiku nõusolekuta. Nimelt sätestab KRS § 341 lg 1, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna kostja, vaatamata seni menetluses toimunule ja pärast käesoleva asja menetluse uuendamist tehtud asja kokkuleppel lahendamise ettepanekutele, ei ole eelmärke ja hüpoteegi kustutamiseks notari juures tahteavalduse avaldamisega nõustunud, siis hagi tuleb rahuldada ja kostja tahteavaldused tuleb asendada jõustunud kohtulahendaga tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5, mille kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Ka KRS § 341 lg 8 sätestab, et puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus.
26.Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja kohustab kostjat andma 10 päeva jooksul alates asjas tehtud lahendi jõustumisest nõusolek ja tahteavaldus kinnistu registriosa nr xxxx III jakku kostja omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks sisse kantud eelmärke kustutamiseks ning IV jakku kantud hüpoteegi summas 2 000 000 krooni kustutamiseks. Kohus asendab kostja nõusolekud ja tahteavaldused jõustunud kohtulahendiga, kui kostja kümne 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ei ole eelmärke ja hüpoteegi kustutamiseks vajalikke nõusolekuid ja tahteavaldusi andnud. Menetluskulud
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis kohus jätab kõik menetluskulud kostja kanda.
28.Hageja on esitanud avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks kohtulahendis sisalduva kulude jaotuse alusel vastavalt TsMS § 174 lg 1 ls 1. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks. 6 (8)
2-11-42740
29.Hageja tasus 07.09.2011 riigilõivu hagiavalduse esitamise eest 1 278.23 eurot (I kd, t.lk. 9) ja 27.04.2016 apellatsioonkaebuse esitamisel 650 eurot (I kd, t. lk 44), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
30.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindas hagejat TsMS §-s 218 lg 1 p 1 sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja.
31.08.03.2016 esitatud menetlusdokumendis (III kd, t.lk.19-21) hageja nõuab menetluskuluna kostjalt välja mõista õigusabi kulud ilma käibemaksuta kokku summas 5 598.23 eurot, s.h: hagiavalduse koostamine 4h 480 eurot; vastuse koostamine kostja vastusele 3h 360 eurot; esindus tsiviilasjas 3.5 h 420 eurot; hagi tagamise avalduse koostamine 2,5h 300 eurot; ettevalmistus ja osalemine 20.03.2012 istungil 2,25h 270 eurot; ettevalmistus ja osalemine 11.09.2012 istungil 3,5h 420 eurot; 10.02.2014 vastuse koostamine taotlusele 1,25h 150 eurot; taotluse koostamine, ettevalmistus ja osalemine Viru Maakohtu 09.06.2015 istungil tsiviilasjas 2,0h 270 eurot; ettevalmistus ja osalemine Viru Maakohtu 01.10.2015 istungil 2,5h 300 eurot; 22.01.2016 taotluste koostamine 1,75h 210 eurot; ettevalmistus ja osalemine 02.02.2016 Viru Maakohtu istungil (0,5 h), kohtukõne kirjalike teeside koostamine 3,5h 420 eurot.
32.Apellatsioonimenetluses on hageja kandnud õigusabi kulud kokku 810 eurot, s.h apellatsioonkaebuse koostamine 4h 648 eurot ning vastuse analüüs, ettevalmistus ja osalemine ringkonnakohtu istungil 2h 270 eurot (III kd, t.lk. 65-67).
33.Alates 16.02.2017 on hageja kandnud menetluskulusid summas 900 eurot, s.h 27.03.2017 hagiavalduse tervikteksti koostamine 5 h 750 eurot (150 eurot/h) ja 26.03.2019 menetluse taastamise avalduse koostamine, 16.04.2019 teavituse koostamine 1h 150 eurot.
34.TsMS § 174 lg 1 esimeses lausest tulenevalt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus leiab, et menetluskulude rahalise suuruse määramine kujutab ennast kohtu diskretsiooniõigust. Kohus ei analüüsi iga nimekirjas oleva menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust eraldi, vaid annab kogumis hinnangu esitatud menetluskuludele suurusele. Kohtu hinnangul oli käesolevas menetluses tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase asjaga.
35.Hageja on esitanud 22.02.2012 taotluse hagi tagamiseks, s.o täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 072/2014/31, mille kohus on 23.02.2012 kohtumäärusega jätnud rahuldamata. Seega kohus ei nõustu hagi tagamise avalduse koostamine 2,5h 300 eurot kostjalt väljamõistmisega. Ei nõustu kohu ka käesoleva kohtumääruse punktis 31 taotletud selgituseta esinduse 3.5h eest menetluskulu 420 eurot väljamõistmisega, kuna ei ole võimalik hinnata, millise toimingu tegemiseks õigusabi osutati.
36.Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja tavapärast keerukust, käesoleva otsuse põhjenduste punktis 31 toodud hageja lepingulise esindaja kulude katteks on põhjendatud välja mõista kostjalt 2 160 7 (8)
2-11-42740 eurot, s.h: hagiavalduse koostamine 3h 360 eurot; vastuse koostamine kostja vastusele 2h 240 eurot; ettevalmistus ja osalemine 20.03.2012 istungil 2.5h 180 eurot; ettevalmistus ja osalemine 11.09.2012 istungil 2,5h 300 eurot; 10.02.2014 vastuse koostamine taotlusele 1h 120 eurot; taotluse koostamine, ettevalmistus ja osalemine Viru Maakohtu 09.06.2015 istungil tsiviilasjas 2,0h 270 eurot; ettevalmistus ja osalemine Viru Maakohtu 01.10.2015 istungil 2h 240 eurot; 22.01.2016 taotluste koostamine 1,75h 210 eurot; ettevalmistus ja osalemine 02.02.2016 Viru Maakohtu istungil (0,5 h), kohtukõne kirjalike teeside koostamine 2h 240 eurot. Samuti nõustub kohus hageja ringkonnakohus kantud menetluskuludega kokku 810 eurot ja alates 16.02.2017 kandtud menetluskuludega 900 eurot. Kokku lepingulise esindaja kulud 3 870 eurot ilma käibemaksuta (2 160 + 810 + 900). Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks kokku menetluskulud summas 5 798.23 eurot, s.h riigilõiv hagi esitamisel 1 278.23 eurot, apellatsioonkaebuse esitamisel 650 eurot ja õigusabi kulud 3 870 eurot.
37.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud.
38.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
/digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.