Harju Maakohus Hannes Olev 11. juuni 2019. a., Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-53317
Tsiviilasi
A H kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: A H (pankrotis, isikukood xxxx, elukoht xxxx) Võlausaldajad: Swedbank AS Bigbank AS PlusPlus Baltic OÜ
Aktsiaselts A&O LAENUGRUPP Tartu linn Osaühing DOMINUS INKASSO
Telia Eesti AS (endine AS Eesti Telekom) Politsei- ja Piirivalveamet Kohtutäitur Risto Sepp
Harju Maakohtu 14.08.2014 määrusega kuulutati välja A H pankrot ja pankrotihalduriks määrati Aivar Verro. 26.02.2015 määrusega lõpetas kohus A H pankrotimenetluse selle raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, algatas A H kohustustest vabastamise menetluse ja kohustas M P ́i täitma usaldusisiku kohustusi. 10.06.2015 kohtumäärusega vabastas kohus M P ́i usaldusisiku kohustustest ja kohustas A H ennast täitma kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi. 05.05.2017 esitas võlausaldaja Swedbank AS kohtule taotluse võlgnikult info ja tõendite väljanõudmiseks. Kohus edastas võlausaldaja taotluse võlgnikule ning kohustas võlgnikku koos iga-aastase usaldusisiku aruandega esitama kohtule ka võlausaldaja poolt nõutud info ja tõendid. 28.05.2017 esitas võlgnik kohtule usaldusisiku aruande. Koos aruandega esitas võlgnik kohtule perioodi 25.09.2016 – 26.05.2017 kohta pangakonto välja võtte ning Eesti Töötukassa kandideerimiste lehe. Usaldusisiku aruande kohaselt ei ole võlausaldajatele väljamakseid tehtud seoses alla miinimumsissetuleku saamise tõttu. 26.07.2017 esitas võlausaldaja Swedbank AS kohtule taotluse A H kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-st 2 tulenevat informeerimiskohustust. Samuti leiab võlausaldaja, et võlgnik on süüliselt rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Alternatiivselt palub võlausaldaja kohustada võlgnikku esitama: kõikide pangakontode väljavõtted; varasemad töölepingud; täpse ülevaate töödest, mida ta on teinud mitteametlikult; teatama, milline on võlgniku haridus ja mis tööd on võlgnik teinud enne pankrotimenetluse algatamist; tõendama sissetulekuid ja väljaminekuid. Võlgnik esitas 01.09.2017 kirjaliku seisukoha võlausaldaja taotluse kohta. Kohus määras käesolevas tsiviilasjas istungiajaks 11.01.2018 kell 10.00. Nimetatud kuupäeval toimunud ärakuulamisele võlgnik ei ilmunud. Kohus lõpetas kohustustest vabastamise menetluse ja jättis 1.02.2018 määrusega võlgniku kohustustest vabastamata leides, et võlgnik rikkus süüliselt pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lõikes 4 nimetatud kohustust anda vande all kohtule teavet oma kohustuste täitmisest ja PankrS § 173 lõikes 2 sätestatud kohustust mitte varjata saadud tulusid ning vara, samuti anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus leidis, et võlgniku käitumisest võib järeldada, et ta ei soovi kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi täita. Võlgnik esitas määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse ning tühistas Harju Maakohtu 01.02.1018 määruse ning saatis asja tagasi maakohtule. Võlausaldaja Swedbank AS esitas 17.07.2018 uue taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks. 12.11.2018 toimus kohtuistung võlgniku ärakuulamiseks.
Kohtumääruse põhjendused PankrS § 175 lg 5 kohaselt kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 4 kohaselt võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Riigikohus on lahendis 3-2-1-19-16 avaldanud seisukohta, et PankrS § 175 lg 5 rakendamiseks peab kohus tuvastama, et võlgniku käitumises esineb raske süülise käitumise tunnuseid. Riigikohus on lahendis 3-2-1-31-16 toonud välja, et raskelt süüline käitumine tähendab kas tahtlust või rasket hooletust. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Harju Maakohtu 26.02.2015 kohtumääruse järgi tuleb kohustuste vabastamise menetluse toimingute ülevaade esitada iga-aastaselt alates kohtumääruse koostamisest. Võlgnik A H on kohustustest vabastamise menetluse kestel esitanud aruandeid vaid siis kui kohus on seda eraldi küsinud. Seega on võlgnik oma aruandluskohustuste täitmisesse suhtunud hooletult. Kohus viimase kohtunõude 28.03.2019 tuletades võlgnikule meelde, mis andmeid ta esitama peab. Samuti saatis kohus võlgnikule uuesti aruande vormi. Eraldi rõhutas kohus, et aruandele tuleb lisada võlgniku kontode väljavõtted aruandeperioodi kohta; tõendid töökoha/töökohtade kohta (nt töölepingud) või kandideerimiste kohta (nt väljavõtted kandideerimisest tööportaalide kaudu, e-kirja teel kandideerimise korral e-kirjad), tõendid töövõimetuse kohta jne. Võlgnik saatis kohtule täidetud aruande vormi, kuid lisad jättis järjekordselt esitamata. Seda hoolimata asjaolust, et aastate jooksul on võlgnikule tema kohustusi korduvalt meelde tuletatud ning aegajalt kohtu nõudel ta neid ka esitas. Võlgnik, eriti kui ta täidab ise ka usaldusisiku ülesandeid, peab olema hoolas oma kohustuste täitmisel, et kohtul ja võlausaldajatel oleks selge ülevaade võlgniku tuludest ning kuludest ning sellest, et võlgnik teeb kõik endast oleneva, et võlausaldajate nõudeid vähendada. Antud juhul jättis võlgnik nõutud info edastamata. Arvestades seda, kui mitu korda on kohus pidanud võlgnikule tema kohustusi meelde tuletama, ei saa pidada andmete esitamata jätmist juhuslikuks. Kohtu hinnangul on võlgnik jätnud oma kohustused olulisel määral järgimata ja seega on võlgniku käitumises tuvastatud raske hooletus. Võlausaldaja Swedbank AS oli samuti oma taotlustes viidanud asjaolule, et võlgniku aruanded ei ole korrektselt esitatud ja seetõttu ei ole võlgniku sissetulekud ja väljaminekud läbipaistvad
ega selged. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-st 2 tulenevat informeerimiskohustust. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik ei ole võlausaldajatele teinud õigustatud väljamakseid kuna ta on oma sissetulekuid varjanud ning oma sissetulekute kohta valeinfot esitanud. Samuti leiab võlausaldaja, et võlgnik on süüliselt rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Kohus kutsus võlgniku ärakuulamiseks kohtusse 28.11.2018. Võlgnik selgitas, et ta on töövõimetu, tööd teha ei suuda ning lisas: „Tasu viib mind hullemasse olukorda. Kui ma läheksin tööle, siis võetakse toimetuleku tasud ära. Tervise halvenemine tuleb töö tegemisest. Sellest tuleb stress. Sotsiaalne tase läheb allapoole.“. Samas asutas võlgnik äriühingu Tervisetrend OÜ, mille juhataja ta ühtlasi on. Võlgniku kinnitusel ta sealt raha ei saa. 09.10.2018 vastuses võlausaldaja taotlusele kirjutas ta, et „ettevõttel puudub traditsiooniline plaanipärane aktiine äritegevus ning ettevõte on ettevõte ning ettevõtte rahakott ja A H on A H rahakott ja need on erinevad rahakotid. Ettevõtte raha on ettevõtte oma ja isegi kui ettevõttes on raha, siis seda ei saa niisama sealt ära võtta lihtsalt. Ettevõtte kulud ja tulud on tasakaalus praegu.“. Lisaks selgitas võlgnik, et ta „vahendab teenuseid, koostööpartneritele. Firma ei ole kasumis, esimene majandusaasta ei ole veel lõppenud. Seal ettevõttes tööle ei asu. Kaudselt tunnen huvi firma vastu, ühtegi töötajat ei ole. Töötajad tasuta sinna ei tule. Koostööpartnerid teevad teenuseid. Teevad osaliselt läbi minu ettevõtte.“. Majandusaasta aruandeid avaldatud ei ole, sest nende esitamise tähtaeg ei ole veel saabunud. Kohus nõustub võlgnikuga, et ettevõtte tulud ja kulud ei ole otseselt võlgniku tulud ja kulud, kuid samas peab meeles pidama, et võlgnik peab tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega. Kui tal ei õnnestu ettevõttest endale palka maksta ja sealtkaudu oma tulusid suurendada, siis oleks võlgnik võinud suunata oma aja ja energia mujale ning leida mõne tasuvama tegevuse, et võlausaldajate nõudeid vähendada. Kohtu hinnangul on võlgnik PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt rikkunud. Võlgnik ei ole põhistanud oma kohustuste rikkumise vabandatavust. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse jooksul andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata. Võlgniku käitumine on olnud võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustust. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (3-2-1-60-13, p 10). Eelnimetatud uue võimaluse saamiseks tuleb võlgnikul kohustustest vabastamise menetluse kestel anda ennast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks
rikkudes süüliselt PankrS § 173-s nimetatud kohustust. Kohustustest vabastamise aluspõhimõtted sätestavad, et võlgnikule tuleb anda võimalus oma varasemad ebaõnnestumised krediidisuhetes heastada, kuid sealjuures tuleks siiski silmas pidada, et kohustustest vabastamise menetlus peab olema võlgniku suhtes ka distsiplineeriv. Käesoleval juhul on võlgnik süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustus mitte varjata saadud tulusid ning vara, samuti anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg-tes 2 ja 4 on sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused. Riigikohus on lahendis 3-2-1-49-16 (p 15) selgitanud, et võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses enne viie aasta möödumist ilmnenud PankrS § 175 lõikes 2 sätestatud alused kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Eelnevast tulenevalt otsustab kohus omal algatusel keelduda A H pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Vastavalt PanrkS § 175 lg 8 kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.