2-16-118543/81 - Võlaõigus - Muud lepinguvälised kohustused - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Hagiavaldus ja hageja seisukohad Hageja Euronurk Spedition OÜ (likvideerimisel) ja kostja õiguseellase X OÜ vahel oli 18.02.2013 sõlmitud veotellimuse leping rahvusvaheliseks veoks marsruudil Eesti-Venemaa. Vastavalt veotellimusele kohustus hageja korraldama vedu ja esines ekspedeerijana, kostja õigus-eellane aga võttis endale kohustust veo eest maksta ja esines saatjana. Hageja täitis endale võetud kohustused. Kostja õiguseellane hagejale pretensioone, märkusi ega vastuväiteid ülalnimetatud veo osas ei esitanud. Hageja edastas kostjale 28.02.2013. a lihtkirjaga оriginaaldokumendid: arve nr 94 ja CMR nr 463. Maksetähtaeg oli määratud 03.04.2013. Kostja õiguseellane oma kohustust edastatud arve maksmisel ei täitnud. Vastuseks hageja nõuetele väljastas kostja õiguseellase juhatuse liige garantiikirja, millega kinnitas võlgnevuse olemasolu ning lubas tasuda võlgnevuse jäägi 18.-19. nädala jooksul, ehk perioodil 29.04.2013 kuni 12.05.2013, seega võlakohustuse tekkimise ajaks oli 13.05.2013. 24.05.2013 laekus kostja õiguseellaselt võla tasumiseks 250 eurot ning 10.06.2013 veel 500 eurot (alus: arve nr 94). Pärast seda laekumisi ei ole toimunud. Vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele jättis kostja õiguseellane oma lepingulised kohustused nõuetekohaselt täitmata ja arve osaliselt tasumata, mille tõttu tekkis kostja õiguseellasel ja kostjal põhivõlg hageja ees põhisummas 2838 eurot. 30.12.2013. a otsusega mõistis Viru Maakohus hageja kasuks OÜ-lt X välja mõistetud põhivõlgnevus summas 2838 eurot ja viivised 31.10.2013 seisuga 149,36 eurot. Käesolevaks ajaks on aga X OÜ äriregistrist kustutatud ja täitemenetlus X OÜ suhtes on ebaõnnestunud. Ha-geja leiab, et võlgniku lõppemine pärast garantiivastutuse tekkimist ei lõpeta garantiikohustust. Seetõttu pöördub hageja nõudega OÜ X juhatuse liikme kui garandi vastu ning nõuab kohus-tuse täitmist. Hageja on seisukohal, et kostja X OÜ juhatuse liikmena rikkus nii hoolsuskohustust, kui ka pankrotiavalduse esitamise nõudeid, jättis täitmata garantiikirjast tulenevad nõuded hageja ees, hoidus kõrvale kohtulahendi täitmisest nii vabatahtlikult, kui ka täitemenetluse korras, millega tekitas ha2

2-16-118543 gejale kahju. Täitemenetlus X OÜ suhtes ebaõnnestus. Kostja, kui OÜ X juhatuse liige, rikkus hoolsuskohustust, tasudes teistele võlausaldajatele viimaste poolt esitatud nõuded täies ulatuses, kuid jättis hageja nõuded täitmata. Võlgnik kahjustab teadlikult võlausaldajate huve, kui ta huvide kahjustamist oma õiguslike toimingutega soovis või oma käitumise võimaliku tagajärjena et-te nägi. Hageja on seisukohal, et kostja taotlus aegumistähtaja kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata. Võlausaldajal on isiklik nõue juriidilise isiku juhatuse liikme vastu juhul, kui võlausaldaja tõendab, et tal on täitmata jäänud nõue juriidilise isiku vastu, juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi juriidilise isiku vastu ning võlausaldajale on kahju tekkinud nimelt juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu. Kostja on rikkunud ÄS § 180 lg-t 51, kuna pole 20 päeva jooksul maksejõuetuse ilmnemisest pankrotiavaldust esitanud. Seega ei vasta tõele kostja väide sellest, et pankrotiavaldus oli kohtule esitatud tähtaegselt. Kostja ei ole täitnud juhatuse liikme hoolsuskohustust ega taganud hageja vara säilimist, mis on hagejale kaasa toonud otsese varalise kahju hagihinna (e. 3 903,22 euro) ulatuses. X OÜ raamatupidamise korraldamine oli juhatuse liikme K, e. kostja ülesanne. Kostja rikkus oma hoolsuskohustust ning seega on ta käitunud õigusvastaselt. Kostja teadliku ja tahtliku tegevuse ning X OÜ-l apellandi ees tekkinud võla vahel on olemas põhjuslik seos. Hageja on seisukohal, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtusse esitamise ajal, s.o 19.08.2016 polnud nõue aegunud. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse põhisumma 2838 eurot; viivis hagiavalduse tervikteksti esitamise päeva seisuga 1156,60 eurot; viivised mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 alusel ning menetluskulud, s.h. hageja kohtuvälised menetluskulud jätta kostja kanda. 14.09.2019 esitatud seisukohas leiab hageja, et võlgniku lõppemine pärast garantiivastutuse tekkimist ei lõpeta garantiikohust, mistõttu on kostja kohustatud täitma garantiikohustust VÕS § 155 alusel. Hageja juhib tähelepanu, kui juriidilise isiku juhtorgani liige on tekitanud kahju, siis on võlausaldajal õigus nõuda kahju hüvitamist otse.Kostja ei ole jälginud ÄS 180 lg 5 1 tulenevat kohustust, mille kohaselt tuleb pankrotiavaldus esitada 20 päeva jooksul, seega on rikutud hoolsuskohustust. 28.11.2018 ja 14.03.2019 esitas hageja täiendavad seisukohad, mille kohaselt X OÜ-l tuli esi-tada kohtule pankrotiavaldus 2013. a detsembrikuus, s.o kuni Viru Maakohtu 30.12.2013. a otsuse tsiviilasjas nr 2-13-31983 tegemist. Seejuures pole välistatud, et X OÜ maksejõuetus on tekki-nud veelgi varem. 30.12.2013.a olid kostja X OÜ juhatuse liikmena muutnud esmase võlgniku (so X OÜ) oma hoolsuskohustust rikkudes maksejõuetuks. Kostjat saab lugeda solidaarseks võlgnikuks põhivõlgniku kõrval, Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma ko-hustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.

2-16-118543 kostja kui eraisiku vastu mistahes sissenõutavaks muutunud nõue. Kostja ei ole hagejale eraisikuna andnud käendust ega allkirjastanud mistahes muid dokumente, mis võiksid olla kostja kui eraisiku vastutuse aluseks. Isegi kui hagejal on garantiikirjast tulenev nõue osaühingu X, registrikood x, vastu, mida kostja ei tunnista, siis ei saa selle eest vastutada eraisikuna kostja. Hageja on oma väidetava nõude osas suhelnud osaühinguga X ning K on vastanud kui osaühingu X juhatuse liige mitte kui eraisik. Tegemist on tavalise äriühingute vahelise kirjavahetusega. Kostja taotleb jätkvualt hageja nõude osas aegumise kohaldamist. Kuna kostja oli osaühingu X juhatuse liige kuni 16.10.2013, kuid hageja nõude aluseks olev kohtuotsus on tehtud 30.12.2013. a, siis on alusetud hageja etteheited kostjale pankrotiavalduse hilise esitamise kohta. Hageja ei ole tõendanud kostja hoolsuskohustuse rikkumist ega väidetavat teadlikku ja tahtlikku tegevust. Arusaamatuks jääb hageja väide, justkui vastutaks kostja aktsionärina. Kostja ei nõustu ka hageja viivise nõudega, kuna hageja ei ole esitanud selle korrektset arvestust ja hageja põhinõue on alusetu. Samuti on hageja nõudnud viivist suuremas summas, kui on hageja väidetav põhinõue. Eeltoodu alusel palus kostja kohaldada aegumist või jäta hagi täies ulatuses rahuldamata. 17.12.2018. a ja 28.03.2019. a seisukohtade kohaselt oli osaühing X varatu, mida tõendavad Harju Maakohtu 20.02.2014. a kohtumääruse asjaolud, siis ei ole võimalik hagejale mistahes kujul kahju tekkimine. Seetõttu ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Kui hageja arvab, et osaühingu X pankrotiavaldus tuli kohtule esitada 2013. aasta detsembris, siis nähtub Harju Maakohtu 20.02.2014 kohtumäärusest, et pankrotiavaldus on esitatud 30.12.2013. Seega jäävad kostjale arusaamatuks pankrotiavalduse esitamisega seotud hageja asjaolud. Samuti jääb arusaamatuks hageja avaldus, et 30.12.2013.a olid kostja Fiden-ta OÜ juhatuse liikmena muutnud esmase võlgniku (so X OÜ) oma hoolsuskohustust rikkudes maksejõuetuks. Ühtegi avalduses esitatud asjaolu ei ole hageja tõendanud. Raamatupidamise kohustuse rikkumise suhtes jäävad selgusetuks asjaolud, mida soovib hageja sellega seoses avaldada ja selgitada. Seetõttu on kostjal võimatu selles osas seisukohta esitada. Samuti jäävad selgusetuks ja tõendamatuks hageja väited seoses väidetavalt kostja poolt osaühingu X raamatupidamise korraldamise rikkumisega

2-16-118543 TsÜS § 150 lg 1 sätestab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Seega hakkas aegumine kulgema ajast, kui õigustatud isik (hageja) sai teada kahjust ja kahju tekitaja pidi sellest teada saama. Poolte vahel ei ole vaidlust, et:  arve nr 94 (I kd, lk 25,32) alusel on hagejal tekkinud nõue OÜ X vastu summas 3588 eurot;  arve maksetähtaeg oli 04.03.2013;  kostja, olles OÜ X juhatuse liige, andis garantiikirja (I kd, lk 24, 35), milles lubas tasuda arve nr 75 ja arve nr 94 hiljemalt 18.-19. nädala jooksul.  OÜ X poolt on tasutud arve nr 94 alusel 24.05.2013 summa 250 eurot ning 10.06.2013 summas 500 eurot;  30.12.2013 Viru Maakohtu otsusega (I kd, lk 29-30) on OÜ X välja mõistetud hageja OÜ Euronurk Spedition (likvideerimisel) kasuks võlgnevus 2838 euriot ning viivised seisuga 30.10.2013 summas 149,36 eurot.  30.12.2013 esitas osaühing X Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse  31. märts 2014 lõpetati osaühing X (registrikood x) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.  19.08.2016 esitas OÜ Euronurk Spedition (likvideerimisel) maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu kahju hüvitamise nõudes. Hageja leiab, et aegumine katkes ajast, kui esitati maksekäsu kiirmenetluse avaldus kohtule. Antud juhul on tegemist olukorraga, kus juriidiline isik on tekitanud hagejale kahju. Hageja on kahju hüvitamise nõude esitanud juriidilise isiku OÜ X vastu, mille kohta on tehtud ka kohtuotsus. Seega, olles saanud kohtuotsuse, ei saanudki mõistlikul inimesel tekkida kahtlust, et otsust ei saa täita. Kohtuotsus on hageja poolt täitmisele antud 06.01.2014 (I kd, lk 59). OÜ X esitas 30.12.2013 pankrotiavalduse, kuid sellest hageja veel teada ei saanud, kuna menetlusse võeti avaldus alles 30.01.2014. OÜ X suhtes on 31.03.2014 tehtud otsus, millega on lõpetatud pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 19.02.2015 lõpetas kohtutäitur täitemenetluse, kuna nõude edasine menetlemine on võimatu, sest nõue või kohustus ei saa üle minna lõppenud isiku õigusjärglasele. Kohtus pöörab tähelepanu asjaolule, et pankrotimenetlus iseeneset ei eelda, et võlgnik ei suuda võlausaldaja ees võlgnevust täita. Kohus selgitab, et juhul kui võlgnikuks on juriidiline isik, on loogiline, et esmalt esitatakse nõue juriidilise isiku vastu, mitte eraisiku (juhatuse liime) vastu. Seega ongi hageja esmalt pöördunud nõudega juriidilise isiku vastu ning kui kui juriidiline isik ei suutnud nõuet täita, pöörduti juhatuse liikme vastu. Antud juhul on need kaks menetlust omavahel seotud, kuna nõue tuleneb ühest ja samast arvest, mistõttu Hageja võlausaldajana ongi esmalt pöördunud juriidilise isiku kui võlgniku vastu. Kohus leiab, et hageja sai teada asjaolust, et OÜ X ei suuda arve nr 94 alusel tekkinud võlgnevust, mis oli 30.12.2013 Viru Maakaohtu otsusega hageja kasuks välja mõistetud täita, alates 31.03.2014 ehk ajast, kui lõpetati pankrotimenetlus raugemise tõttu. Seega sellest päevast saab väita, et hageja sai teada kahjust, kuna siis selgus, et ettevõte, kes on kahju tekitanud, ei suuda oma ko-hustusi täita. Seega leiab kohus, et esitatud nõue ei ole aegunud, kuna hageja on kohtu poole pöördunud 19.08.2016 ning sellest ajast on aegumine peatunud. Kahjust teadasaamise ja nõude esitamise vahele jäi 2 aastat ja 5 kuud, mistõttu ei saa väita, et aegumistähtaeg oli saabunud.

2-16-118543 Järgnevalt annab kohus hinnangu kahju õigusvastasest tekitamisest Hageja leiab, et kostja õigusvastase teo tagajärjel on ta kandnud kahju. Hageja on seisukohal, et kostja jättis täitmata juhatuse liikme kohustuse ning ei esitanud õigeaegselt kohtule pankrotiavaldust, kuna ettevõte oli maksejõuetu. Ettevõtte maksejõuetuse tõttu on tekitatud hagejale kahju. Kohus hindab, kas kostja, kes oli OÜ X juhatuse liige, on rikkunud seadusest tulenvat kohus-tust ning jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata. AS § 180 lg 51 kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse sama seaduse §-s 187 sätestatut. PankS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega tuleb kohtul hinnata, millal muutus ettevõtte maksejõuetuks ning kas tekkis otsevastutuse koosseis. Kohtule esitatud OÜ X 01.01.2012 kuni 31.12.2012 majandusaasta aruandest (II kd, lk 39-46) selgub, et kokku oli vara 151 685 eurot, samas on kohustused võrreldes 2011 aastaga tõusnud 79 785 eurolt 120 388 eurole. Aruandeaasta kasum on küll võrreldes 2011. aastaga vähenenud 17 949 eurolt 6 797 eurole, kuid samas on omakapital suurenenud. Vaadates rahavoogude aruannet, saab järeldada, et raha liikumine on suurenenud ning perioodi lõpuks on raha 17 623 eurot, kui 2011. aastal oli see summa 12 732 eurot. OÜ X faktiraporti (II kd, lk 20) kohaselt 04.08 2013. a seisuga võlgnevusi ettevõttel Maksu- ja Tolliameti ees ei olnud, samuti puudus info maksehäirete suhtes. Kohus võttis asja juurde pankrotiavalduse, millest selgub, et 31.12.2013. a seisuga oli ettevõttel võlgnevusi 99 505,28 eurot, kuid varasid oli kokku 92 184,09 eurot. Varadeks oli tasumata arved ja nõuded kolmandate isikute vastu. Kohus möönab, et võlgnevused ja kohustused ei teki üle öö, samas tavapärase äritegevuse tõttu võibki aeg ajalt tulla ette ettenägematudi asjaolusid. Antud juhul ei saa kohus kindlalt väita, et ettevõtte maksejõuetus tekkis varem kui detsemberis 2013, kuna võlgnevused riigi ees ei olnud. Ükski teine võlausaldaja, peale hageja ei olnud oma nõuet maksma pannud, maksehäirete registri andmetel maksehäired puudusid. Seega puuduvad andmed, et ettevõte oleks püsivalt maksejõuetu näiteks

2-16-118543 Kohus pöörab tähelepanu asjaolule, et mitte igasugune tegu või tegevusetus ei too kaasa kahju tekitamise. Kohus selgitab, et juhatuse liige vastutab õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Juhatuse liige peab hüvitama õigusvastaselt tekitatud kahju, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Juhatuse liikme deliktilise vastutuse koosseis on: objektiivne teokoosseis (tegu, kahju ja põhjuslik seos); õigusvastasus ja süü. Kohus osundab, et kui on tegemist lepinguvälise kahjuga, peab hageja tõendama objektiivse koosseisu ning teo õigusvastasuse. Kohus pöörab ka tähelepanu, et kui on tuvastatud põhjuslik seos teo ja kahju vahel, tuleb tuvastada kas kostja tegu oli õigusvastane. Kostja tegutses juhatuse liikmena, tema teo õigusvastasus seisnebki selles, kas ta on rikkunud seadust (VÕS § 1045 lg 1 p 7) või kas tegu seisnes heade kommete vastases tahtlikus käitumises (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Kohus selgitab, et mitte igasugune õigusvastasele teole ei järgne vastutus tekitatud kahju hüvitamise kohustuse näol, vaid deliktiõiguslik vastutus eeldab lisaks teo õigusvastasusele ka selle süülisust (VÕS § 1043, § 1050). Süü hindamisel tuleb aga tuvastada, kas tegu on toime pandud tahtlikult või hooletult (raske hooletus). Riigikohus on 13.06.2018. a lahendis nr 2-17-16889 selgitanud: Selleks, et võlausaldaja saaks esitada oma lepingupartneri juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude, peab juhatuse liige olema pannud toime õigusvastase teo, milleks võib olla seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju (vt nt Riigikoh-tu 25. veebruari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-188-12, p 12; 17. detsembri 2009. a otsus tsivii-lasjas nr 3-2-1-150-09, p 11). Võlausaldaja peab hagejana esile tooma asjaolusid, millest tulenevalt saaks väita, et lepingupartnerid on rikkunud tema kui võlausaldaja kaitseks kehtestatud seaduse sätteid VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes. (p 14). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja, kes oli OÜ X juhatuse liige, ei ole rikkunud juha-tuse liikme kohustusi, kuna kohtul ei õnnestu üheselt tuvastada, millal oli OÜ X maksejõue-tu ning seetõttu ei ole ka tuvastatav, millal oli juhatuse liikmel kohustus esitada pankrotiavaldust kohtule. Samuti on pankrotimenetluses ajutine haldur jõudnud järeldusele, et juhatuse liige ei ole rikkunud juhatuse liikme kohustust, so õigeaegse pankrotivaalduse kohtule esitamise kohustust. Antud juhul ei ole tõendatud, et kostjal tekkis kohustus esitada pankrotiavaldus varem kui see on kohtule esitatud. Hageja ise on oma seisukohas selgitanud, et pankrotivaldus tuli esitada 2013, mida on ka kostja juhatuse liikmena teinud, seega ei saa ka kohus järeldada, et kostja oleks rikkunud ÄS § 180 lg 51 tulenevat kohustust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ei ole tuvastamist leidnud kostja õigusvastane tegu, mistõttu ei saa ka eeldada koheselt kostja süülist käitumist, seega jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata.