Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, põhjendades tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist. Hageja on hagiavalduses esitanud kostja vastu XX.XX.XXXX sõlmitud krediidilepingu nr XXX rikkumisest tuleneva nõude. Hageja on omandanud nõude kostja vastu IPF Digital Estonia OÜ-lt (esialgne võlausaldaja) loovutuse teel. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale 29.04.2019 seisuga 1611,03 eurot, millest 1250 eurot on põhinõue, 311,03 eurot sissenõutavaks muutunud viivis (põhivõlgnevus 1250 eurot × viivitatud päevade arv 377 × viivise määr 0,066% päevas) ja 50 eurot sissenõudmiskulu. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodust tuleneb, et kohustuse sissenõutavaks muutumisel (17.04.2018) on võlausaldajal õigus nõuda viivist kas seadusjärgses määras (8% aastas) või lepingujärgses määras (45% aastas). Hageja märgib, et arvestab viivist mõistlikus määras 0,066% päevas (24,09% aastas), eelduslikult põhjusel, et lepingus kokku lepitud intressimäär 45% aastas ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära 24% aastas. Kuna viivisemäär 45% aastas on tüüptingimusena VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine, on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Riigikohus on selgitanud, et viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine ei tähenda seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt 3-2-1-25-16 p 13). Arvestades hageja nõuet kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis põhivõlgnevuselt 1250 eurot alates 17.04.2018 kuni 29.04.2019 summas 103,56 eurot (1250 eurot × 8% aastas × 378 päeva). Hageja viivisenõue jääb rahuldamata 207,47 euro (311,03 – 103,56) ulatuses. Võla sissenõudmiskulu nõude määramisel on hageja lähtunud VÕS § 1132 lg-st 2 ning oma nõude suurusest. Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lg-s 2 (sissenõudmiskulude hüvitamine tarbija poolt pärast lepingu lõppemist) ei sisaldu iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks, vaid VÕS § 1132 sätestab hüvitiste ülempiirid. Kuna hagiavaldusest ei nähtu, mida on hageja võla sissenõudmiseks teinud, millises summas on hageja kulusid tegelikult kandnud või millises summas on hagejal õigus nõuda kulude hüvitamist tema üldtingimustest/hinnakirjast tulenevalt, leiab kohus, et sissenõudmiskulu 50 eurot osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt 1353,56 euro ulatuses, millest 1250 eurot on 2(3)

põhinõue ja 103,56 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 29.04.2019 seisuga. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~84% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 84% ulatuses kostja kanda ja 16% ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 225 eurot (riigilõiv). Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab kostjalt välja menetluskuluna 189 eurot (84% 225 eurost). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 189 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.