Aktiva Finance Group OÜ hagi T O vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
11 682.29 eurot
Menetlusosalised esindajad:
ja
nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (RK 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-post [email protected]) Kostja: T O (IK XXX, elukoht XXX
Asja lahendamise viis
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi T O vastu võlgnevuse nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista T O Aktiva Finance Group OÜ kasuks kostja ja I AS-i vahel 08.08.2019 laenulepingust nr L89002856862 ning laenulepingu muutmiseks sõlmitud 11.03.2020 kokkuleppest nr L89003472915 ja 11.01.2021 kokkuleppest nr L89004953815 tulenev:
lisanduv viivis põhivõlalt (4 416.62 eurot) alates 05.06.2025 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Jätta resolutsiooni punktis 2 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud 44% ulatuses T O kanda ja 56% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
5.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ taotlus õigusabikulude hüvitamiseks summas 422.50 eurot. Määrata hageja õigusabikulude hüvitiseks 200 eurot.
6.Välja mõista T O Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulu 457.60 eurot (44% 1040 eurost) ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
7.T O tuleb Aktiva Finance Group OÜ kasuks väljamõistetud menetluskulud tasuda 1 (8)
Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole XXX viitenumbriga XXX.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
EDASIKAEBAMISE KORD
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule (aadress Veski 32, 50409 Tartu; e-post [email protected]; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule (aadress Rohuaia 8, 44308 Rakvere; e-post [email protected], e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 19.11.2024 Viru Maakohtule hagiavalduse T O (kostja) vastu põhivõlgnevuse 7 459 eurot, intressi 382.19 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot, viivise 2 744.30 eurot ja lisanduva viivise viivisemääras 13,9% aastas alates 20.11.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks kostja ja I AS-i vahel 08.08.2019 sõlmitud tarbijakrediidileping nr L89002856862, mille alusel sai kostja laenu 9800 eurot, intressimääraga 13,9% aastas. Enne laenu väljamakset on selles maha arvatud lepingutasu 196 eurot. Lepingupooled sõlmisid täiendavalt 11.03.2020 kokkuleppe nr L89003472915 ja 11.01.2021 kokkuleppe nr L89004953815 lepingu muutmiseks, millega võimaldati kostjale täismaksepuhkust vastavalt 11.03.-10.07.2020 ja 11.01.-10.05.2021. Viimase lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 15,74% aastas ja intressimäär 13,9% aastas, igakuine osamakse 246.94 eurot, viimase osamakse tasumise tähtpäev 10.01.2025. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, jäädes võlgnevusse kolme 2 (8)
järjestikuse osamaksega, s.o 10.12.2021 – 10.02.2022. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale AS Eesti Post e-tähtkirjadena kostja lepingujärgsel e-posti aadressil XXX 07.03.2022 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kui kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ka 28.03.2022 teatise lepingu lõpetamise kohta. Hagiavalduses esitatud selgituste põhjal on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmisel lähtunud laenutaotluses esitatud andmetest (igakuised sissetulekud 1400 eurot ja igakuised kohustused 0 eurot), maksehäireregistrite andmetest (kehtivad ja varasemad maksehäired puuduvad) ja pangakonto väljavõttest (sissetulek 1400 eurot, muud finantskohustused 0 eurot). 08.08.2019 lepingus kokkulepitud osamakse 248.92 eurot tasumisel jäi kostjale seega 1151.08 eurot igapäevasteks majandamiskuludeks. Hageja leiab, et arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. I AS loovutas 30.03.2022 kostja vastase nõude A AS-le, mille kohta on saadetud kostjale teade. A AS ühines Aktiva Finance Group OÜ-ga ja kustutati äriregistrist 06.11.2023, seega hagejaks on Aktiva Finance Group OÜ. Hagejale on võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulud 50 eurot - tasulised kirjad 06.04.2022 (25 eurot), 25.04.2022 (5 eurot), 16.05.2022 (5 eurot) ja muud makseviivitused tekkinud kulud (15 eurot). 23.01.2025 seisukohas hageja selgitab täiendavalt, et laenuotsuse tegemisel kasutati kinnitatud sissetulekuid (1400 eurot) ja kohustusi (0 eurot). Võlgnikule peab jääma kätte vähemalt elatusmiinimum. Kostjale jäi kätte enamus tema sissetulekust igapäevasteks kuludeks summas 1151.08 eurot, sh majapidamiskuludeks, ja kostja oli seega krediidivõimeline. Hageja esitab juhuks, kui kohus leiab, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, võlgnevuse ümberarvestuse, osutades samas, et ümberarvestuse kohustust ei ole juhul, kui kõigi osamaksete tasumise aeg on saabunud, mille tõttu on kogu laenusumma muutunud sissenõutavaks. Lepingu nr L89002856862 alusel sai kostja pärast lepingu sõlmimise tasu 196 eurot mahaarvamist laenu oma kontole 9604 eurot, mis tuli tagastada perioodil 10.09.2019 10.02.2024. Kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid 1723.76 eurot (v.a 16.03.2020 sisestatud makse lepingu sulgemiseks). Arvestades kõik maksed põhiosa katteks, siis enne lepingu muudatust oli tagastamata põhiosa summas 7880.24 eurot (9604-1723.76). Lepingu nr L89002856862 muudatuse jõustumisest 11.03.2020 saab muudetud lepingu (uus nr L89003472915) põhiosaks lugeda 7880.24 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama perioodil 10.07.2020 - 10.08.2024. Kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid 1724.43 eurot (v.a 09.02.2021 ja 28.06.2021 sisestatud maksed lepingu sulgemiseks). Arvestades kõik maksed põhiosa katteks, siis enne lepingu muudatust oli tagastamata põhiosa summas 6155.81 eurot (7880.24-1724.43). Lepingu nr L89003472915 muudatuse jõustumisest 11.01.2021 saab muudetud lepingu (uus nr L89004953815) põhiosaks lugeda 6155.81 eurot. Kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid 1739.19 eurot. Arvestades kõik maksed põhiosa katteks, siis on tagastamata põhiosa 4416.62 eurot (6155.81-1739.19). Kuna lepingu nr L89004953815 alusel tuli kostjal laen tagastada perioodil 10.05.2021 - 10.01.2025, siis on käesolevaks hetkeks viimase osamakse tähtaeg saabunud. Kui eeltoodu tõttu ei olnud ülesütlemise eeldused täidetud, saab hagiavalduse rahuldada alternatiivselt lepingu täitmise nõudena VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Sellisel juhul palub hageja välja mõista põhivõla jäägi 4663.62 eurot ja viivised alates lepingu lõppemise päevale järgnevast päevast, s.o 11.01.2025, lepingujärgses viivisemääras 13,90 % aastas põhiosa jäägilt 4663.62 eurolt kuni tasumiseni. 3 (8)
2.Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kostjale 24.03.2025 kätte toimetatud. Kohus selgitas 24.03.2025 e-kirjas vastuseks kostjale, et viimasel tuleb vastavalt 30.01.2025 määruses esitatud selgitustele ja hoiatusi arvestades esitada kirjalik vastus hagile 14 päeva jooksul alates 24.03.2025, s.o hiljemalt 07.04.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt ega käesoleva lahendi tegemise ajani kohtule vastust hagile esitanud. Kostja 24.03.2025 e-kirjas esitatud menetlusdokumentide kättesaamise kinnitus ja järelepärimine ei ole nende sisust tulenevalt käsitatav vastusena hagile.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Tsiviilkohtumenetuse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 järgi kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja hageja väljatoodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ja selles osas teha otsus TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendava osata. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jätab kohus hagi TsMS § 407 lg-st 6 juhindudes rahuldamata. Kohus selgitab, et samast lepingust tuleneva rahalise nõude väiksemas summas kostjalt väljamõistmise nõue ei ole käsitatav alternatiivse nõudena TsMS § 370 lg 2 tähenduses, kuivõrd nõude ese on sama ja hageja on sisuliselt esitanud ühe nõude ning n-ö tagumises järjekorras esitatud nõude rahuldamine tähendaks tegelikult hageja nõude osalist rahuldamist. Hageja ei ole ka esile toonud, et ta algsest nõudest loobuks.
4.Hagiavalduse kohaselt on hageja nõuete aluseks kostja ja I AS-i vahel 08.08.2019 sõlmitud laenuleping nr L89002856862, milles lepiti kokku kostjale laenu 9800 eurot andmises, ning 11.03.2020 ja 11.01.2021 kokku lepitud lepingu muudatused, mille alusel võimaldati kostjale maksepuhkust. Puudub vaidlus, et krediidiandja tegutses oma majandusvõi kutsetegevuses ja et kostja on tarbija võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 mõistes. Seega tulenevad hageja nõuded tarbijakrediidilepingust VÕS § 402 lg 1 mõttes.
5.Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ja andis kostjale laenu 9 800 eurot (väljamakse kontole 9604 eurot). Kostjal oli kohustus saadud laen koos intressi ja muude tasudega tagastada kokkulepitud maksegraafiku alusel. Hageja on esitanud rahalise kohustuse täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 mõttes.
6.Samuti puudub vaidlus selles, et krediidiandja on hagi aluseks olevast lepingust tulenevad nõuded loovutanud hageja õiguseellasele A AS. Hagiavalduse kohaselt on kostjat teavitatud nõude loovutamisest hagejale. Äriseadustiku § 391 lg 4 järgi läheb ühinemisel ühendatava (ehk A AS) ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale (Aktiva Finance Group OÜ) ühingule.
7.Riigikohus on selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (nt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 403 4 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu 4 (8)
sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 13).
8.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr alates 01.07.2019 19,37% aastas, alates 01.01.2020 20,61% aastas ja alates 01.01.2021 20,09% aastas (s.o on viimased avaldatud krediidi kulukuse määrad enne laenulepingu ja selle muudatuste sõlmimist). Hagiavalduses on välja toodud viimase muudetud lepingu krediidi kulukuse määr 15,74% aastas, mis ei ületa VÕS § 4062 lg-s 1 kehtestatud piirmäära (s.o kolmekordset kuue kuu keskmist krediidi kulukuse määra). Kuivõrd hagiavalduses esitatud andmete põhjal muudeti laenulepingut seoses kostjale täismaksepuhkuse andmise, mitte muude tingimustega (nt täiendava laenu andmise, intressimäära suurendamise jms), mis võivad mõjutada krediidi kulukuse määra, saab kohtu hinnangul sama järeldada ka algse laenulepingu ja 11.03.2020 lepingu muudatuse kohta.
9.VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ning krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3).
10.Kohus selgitas tarbijakrediidilepingutele kohalduvaid õigusnorme ja tõendamiskoormist hagejale 06.01.2025 määruses. Kohus selgitas muuhulgas, et hagejal tuleb selgitada, kas ja mille põhjal on krediidiandja kindlaks teinud kostja sissetulekud ja kohustused, s.h kuidas mõistlikult kontrollinud kostja esitatud andmeid, mh nt palunud kostjal esitada vastavad andmed ja tõendid. Kohus selgitab, et krediidiandja peab vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiseks omandama teabe mh tarbija varaliste kohustuste kohta (sh regulaarsed majapidamiskulud) ja seda tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma (VÕS § 4034 lg 2, KAVS § 49 lg 1 p 4). Seega tuleb tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtta tema pangakonto väljavõttest nähtuvaid tegelikke igakuiseid kohustusi (sh regulaarsed majapidamiskulud) ja mitte piirduda arvestusliku elatusmiinimumiga arvestamisega (vt TrtRnKo 30.10.2024, 2-23-129943, p 9). Hageja on hagiavalduses ja täiendavates selgitustes märkinud vaid, et esialgne võlausaldaja lähtus (lisaks taotluses esitatule ja maksehäireregistritest nähtuvale) otsuse tegemisel pangakonto väljavõttest, mille kohaselt oli kostja sissetulek 1400 eurot ja muud finantskohustused (täiendavate selgituste järgi kohustused) 0 eurot, mille põhjal laenuandja leidis, et kostjale jäävad pärast lepingukohase makse tegemist kätte piisavad rahalised vahendid igapäevasteks majandamiskuludeks. Hageja selgitustest ei nähtu, et laenuandja oleks kontrollinud või hinnanud kostjal muude kohustuste olemasolu ja tegelikku suurust. Kohus 5 (8)
leiab, et ilma tarbijast laenuvõtja tegelikke igakuiseid kohustusi hindamata ei piisa vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vaid selgitusest, et pärast laenulepingu järgse makse tegemist jääb laenuandja hinnangul tarbijale piisavalt rahalisi vahendeid muude kulude katmiseks. Kohtu hinnangul oli seega krediidiandja poolt krediidi andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontrollimine ebapiisav ja toimunud vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes.
11.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Riigikohus on seejuures selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 24), et sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse esitamise kohustust ei ole juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Riigikohus on täpsustanud, et kui hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses (v.a VÕS § 403 4 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral) ja kohus võib teha tagaseljaotsuse üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja lubatud intressi ulatuses. Silmas tuleb pidada, et tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus ning õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 26). Samas ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tuleb VÕS § 396 kohaselt laenuks saadud rahasumma tagastada.
12.Hageja esitas hagiavalduse täiendustes alternatiivse nõude juhuks, kui kohus leiab, et hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Arvesse võttes kostjale tehtud väljamakset (9604 eurot) ja kostja poolt lepingute alusel teostatud tagasimakseid 5187.38 eurot (1723.76 + 1724.43 + 1739.19), on tagastamata põhiosa summas 4 416.62 eurot. Hageja palub juhul, kui laenulepingu ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud, kostjalt välja mõista põhivõla jäägi (haginõudes ekslikult märgitud 4 663.62 eurot hageja eelnevalt väljaarvutatud 4 416.62 euro asemel) ja viivise põhivõlalt alates lepingu lõppemisest (kõigi osamaksete tasumise aja saabumisega 10.01.2025) alates 11.01.2025 lepingujärgses viivisemääras 13,90% aastas põhivõla jäägilt kuni tasumiseni.
13.Kohus leiab, et hageja vähendatud põhivõlgnevuse nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, samas ei ole põhjendatud hageja viivisenõue taotletud määras ja see kuulub rahuldamisele osaliselt.
14.Esiteks kohus selgitab, et kuivõrd hagiavalduse põhjal pidi kostja laenu tagastama kokkulepitud maksegraafikute alusel perioodil 10.09.2019-10.03.2020 (7 kuud), 10.07.2020 – 10.01.2021 (7 kuud) ja 10.05.2021- 10.01.2025 (45 kuud) ja Eesti Panga andmetel oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär alates 08.08.2019 lepingu sõlmimisest kuni 31.12.2022 aastas 0,00% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), seega kostja hagejale lepingute alusel intressi ei võlgne, ning vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tulemusena tuleb kõik kostja poolt lepingu täitmiseks tehtud maksed arvestada põhinõude katteks, siis oleks kostjal tulnud tasuda igakuiselt (eeldades igakuiste põhiosamaksete võrdset suurust) (9604 eurot : 59 kuud) ca 162.78 eurot. Vaidlustamata asjaolude põhjal tegi kostja makseid kuni 10.12.2021 makseni, s.o kokku 21 kuu eest (7 + 7 + 7), s.o ta oleks pidanud selleks ajaks tasuma 3 418.38 eurot (21 x 162.78 eurot). Kuivõrd hageja väljatoodu põhjal oli kostja selleks ajaks tasunud 5187.38 eurot, s.o 1769 eurot enam, ei olnud kostja maksetega lepingu ülesütlemise ajaks võlgnevuses ja seega lepingu ülesütlemine 28.03.2022 ei ole kehtiv. Samale järeldusele jõuab ka juhul, kui hinnata lepingu ülesütlemise kehtivust üksnes viimase lepingu 6 (8)
alusel hageja arvestuse põhjal tasumisele kuuluva summa (6155.81 eurot), maksegraafiku (45 kuud) ja lepingu täitmiseks tasutu (1739.19 eurot) põhjal, s.o igakuine makse ca 136.80 eurot ja 7 kuu jooksul oleks pidanud tasuma 957.60 eurot, enam tasutud 781.59 eurot. Kohus märgib, et kuivõrd kostja ei olnud makseviivituses, ei ole alust ka hageja taotletud sissenõudmiskulude 50 eurot (aprillis-mais 2022 tehtud toimingute eest) kostjalt väljamõistmiseks. Samas kohus nõustub hagejaga, et tema põhinõue on hagis vähendatud nõude esitamise ajaks tervikuna sissenõutavaks muutunud. VÕS § 82 lg 7 esimese ja teise lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist ning kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja nõude kostja vastu põhivõla jäägi 4416.62 eurot nõudes.
15.Hageja on taotlenud kostjalt põhivõlgnevuse jäägilt viivise lepingujärgses viivisemääras 13,90% aastas alates 11.01.2025 kuni täitmiseni väljamõistmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, on võlausaldajal õigus nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus selgitab, et kooskõlas VÕS § 4034 lg-ga 7 ja § 415 lg-ga 1 ei saa viivisemäär vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel jääda kehtima suuremas ulatuses seaduses sätestatud määrast (vt nt TlnRnKo 28.02.2025, 2-23-147731, p 40). Kuivõrd hagiavalduse põhjal leppisid pooled kokku eraldi nii intressi- kui viivisemääras, mitte viivisele intressimäära kohaldamises, tuleb võlasuhtele kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära. Kohus kooskõlas TsMS § 367 sätestatuga mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 4 416.62 eurot seadusjärgses määras alates maksegraafiku järgi tasumisele kuuluvale viimasele maksele järgnevast päevast (s.o 11.01.2025) kuni käesoleva otsuse tegemiseni (k.a) summas 195.63 eurot (kasutatud viivisekalkulaator.ee leitavat kalkulaatorit) ja lisanduva viivise. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi osaliselt, kokku hagihinna summas 5104.70 eurot (põhinõue 4416.62 eurot, viivis 195.63 eurot, lisanduv viivis arvestatuna ühe aasta eest 492.45 eurot), mis moodustab esitatud haginõudest hagihinnaga 11 682.29 eurot umbes 44%. Seega tuleb jätta menetluskuludest 44% kostja kanda ja 56% hageja kanda.
17.TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.
18.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõivu 840 eurot ja hageja esindaja kulud 422.50 eurot (2,5 tundi tunnihinnaga 169 eurot, käibemaksuta). Kohus leiab, et riigilõiv 840 eurot on põhjendatud menetluskulud. 7 (8)
Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud summas 422.50 eurot. Kohus arvestab, et tegemist ei ole keerulise asjaga, isegi kui hageja nõude aluseks on kolm lepingut, ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Kohus leiab, et antud asjas on hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades selle koostamise ja esitamise põhjendatud ajakulu kõige enam 2 tundi. Kohus selgitab, et kohtupraktikas on juristi õigusteenuse keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks). Antud juhul ei ole nö tüüphagi esitamiseks, s.o selles vajalike arvutuste tegemine ja konkreetse juhtumi põhiste andmetega asendamine keeruline ega nõua kõrget, seejuures advokaadiga võrreldavat kvalifikatsiooni. Kohus leiab, et asja keerukust ja mahtu arvestades on põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks kokku 1040 eurot (840 + 200). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 457.60 eurot, millele lisanduvad hageja taotlusel viivised. TsMS § 445 lg 1 alusel ja vastavalt menetluskulude nimekirjas esitatud taotlusele määrab kohus kindlaks otsuse täitmise viisi menetluskulude osas.
19.Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, siis toimiku põhjal kostjal kindlaksmääratavad ja hagejalt väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. (digitaalallkirjaga) Angelina Abol kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.