Scandagra Eesti Aktsiaseltsi hagi Kalle Adrat FIE vastu alusetult saadu tagastamiseks ning intressi, viivise ja sissenõudmiskulu väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 31. oktoobri 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kalle Adrat FIE apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
11 377,44 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Scandagra Eesti Aktsiaselts (registrikood 10188677), lepinguline esindaja Cärolin Markus Kostja: Kalle Adrat FIE (registrikood 10825635), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andi Tubin
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 31. oktoobri 2018 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja Kalle Adrat FIE kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolu
1.Scandagra Eesti Aktsiaselts esitas 02.01.2018 Harju Maakohtule hagi Kalle Adrat FIE vastu alusetult saadud 9806,62 euro, intressi 1285,47 euro, sissenõudmiskulu 40 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 749,53 euro ja viivise põhivõlalt suurusega 8% aastas alates 03.01.2017, kuid mitte rohkem kui 618,38 euro, väljamõistmiseks. Alternatiivselt palus hageja juhul, kui kohus leiab, et intressinõue ei ole põhjendatud, mõista kostjalt alates 03.01.2017 välja viivise suurusega 8% aastas arvestatuna põhivõlalt kuni selle lõpliku tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Harju Maakohus andis tsiviilasja 12.01.2018 määrusega kohtualluvuse järgi menetlemiseks üle Pärnu Maakohtule.
2.Hagiavalduse ja selle 11.01.2018 täpsustuse kohaselt oli hageja ja kostja vahel välja kujunenud praktika, mille kohaselt tarnis kostja hagejale vilja ning hageja tasus kostjale selle eest vastavalt kuivatatud vilja kogusele.
3.Hageja tegi kostjale 13.10.2015 ülekande summas 9806,62 eurot, mille selgitusse märkis „arve nr 2015034078.“ Tegelikult ei ole hageja kostjalt kaupa saanud. Hageja teavitas kostjat 26.09.2016 makse ekslikkusest. Vaatamata hageja päringutele ei esitanud kostja dokumenti, millest nähtuks, et ta oleks hagejale kauba üle andnud ega tagastanud ka tasutud raha.
4.Kuna kostja raha ei tagastanud, tuleb kostjal tasuda intressi (VÕS § 1035 lg 3 p 2). Hageja arvestas 2015.a „Teravilja ja õlikultuuride ostu-müügi üldtingimuste“ p-s 5.5 märgitud viivisemäära ja arvestas intressimääraks 10,8% aastas. Hageja esitas kostjale intressiarve nr 6300036 perioodi eest 14.10.2015-01.09.2016 (323 päeva) summas 937,26 eurot ja intressiarve nr 6301153 perioodi eest 02.09.2016-31.12.2016 (120 päeva) summas 348,21 eurot. Intressi arvestati kuni 2016.a lõpuni, kuna alates 2017.a nõudis hageja kostjalt alusetult saadu tagastamist.
5.Kuna kostja nõuet ei täitnud, andis hageja nõude sissenõudmiseks üle Intrum Estonia AS-le, kes on alates 17.01.2017 saatnud kostjale nõudekirju ja pidanud temaga kirjavahetust. Kostjal tuleb hüvitada ka sissenõudmiskulu 40 eurot.
6.Kostja võlgneb hagejale ka viivise seadusjärgses määras alates Intrum Estonia AS poolt 17.01.2017 saadetud kohustuse täitmise nõudekirja saatmisele järgnevast päevast. Samuti tuleb kostjalt välja mõista edasiulatuv viivis. Alternatiivselt, kui hageja intressinõue ei kuulu rahuldamisele, nõuab hageja viivist seadusjärgses määras alates 03.01.2018 kuni põhinõude lõpliku tasumiseni, sh hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist 749,53 eurot. Kostja vastuväited
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Hageja on küll tõendanud, et ta kandis kostja arvelduskontole vaidlusaluse rahasumma, kuid tõendamata on see, et tal ei olnud kohustust seda kostjale kanda.
9.Kostjale ei ole tehtud alusetuid makseid. Reeglina tasus hageja kostjale tarnitud vilja koguse alusel. Tarne toimus järgmiselt: hageja sõiduk tuli kostja juurde viljale järele, kostjale anti
tühi saateleht, kuhu märgiti vilja müüja (kostja) nimi ja vilja tüüp; kostja tõstis vilja hageja sõidukile ja hageja viis selle oma kuivatisse; kuivatis vili kaaluti ja võeti niiskuseproov, mille alusel võeti kostjale tasumisele kuuluvast summast maha vilja kuivatamise tasud; hageja koostas kostja eest arve ja teostas selle alusel ülekande. Arvetel olid märgitud ka tarnitud vilja kogused. Hageja asus raha tagasi nõudma üle aasta pärast makse teostamist. Kuna koormate arvestus ja arvete koostamise kohustus lasus hagejal, siis isegi kui tõendamiskoormis lasuks kostjal, ei ole tal võimalik tõendada asjaolu, mille esinemine on hageja kontrolli all.
10.Kuna hagejal ei ole hagiavalduses esitatud nõuet, ei ole tal õigust nõuda ka viivist ja intressi. Igal juhul ei saanud hageja poolte kokkuleppe puudumise tõttu käsitleda vaidlusalust summat laenuna. Hageja intressinõue on ka arusaamatu, kuna ta tugineb samaaegselt nii lepinguväliseid kui lepingulisi suhteid reguleerivatele sätetele. VÕS § 1035 sätestab pahauskse rikastumisvõlgniku kõrgendatud vastutuse, kuid tõendamata on, et kostja oleks teadnud või pidanud teadma, et ta omandas saadu õigusliku aluseta. Hageja nõuab intressi perioodi eest 14.10.2015-31.12.2016, kuid märgib ise, et nõudis alusetult saadu tagastamist alles alates 2017.a. Kui VÕS § 1035 lg 3 p 2 kohaldub, peab intressi tasuma seaduses sätestatud suuruses. Esimese astme kohtu otsus
11.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 9806,62 eurot, intressi 162,91 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 749,53 eurot ja sissenõudekulu hüvitamiseks 40 eurot. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest 02.01.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 618,38 eurot. Kohus jättis 90,55% menetluskuludest kostja ja 9,45% hageja kanda.
12.Vaidlust ei ole selle üle, et 2015.a oli poolte vahel väljakujunenud praktika, mille kohaselt kostja tarnis hagejale teravilja ja hageja tasus kostjale selle eest vastavalt vilja kogusele. Poolte vahel oli seega müügileping. Kostja tarnis hagejale ainult märga vilja ja see viidi kas Keila või Pajusti vastuvõtukohta. 13.10.2015 kandis hageja kostja arvelduskontole 9806,62 eurot selgitusega „Arve nr.:2015034078“.
13.Asjas esitatud tõendid kinnitavad, et kohustust, mida hageja 13.10.2015 kostjale 9806,62 eurot üle kandes soovis täita, ei ole olemas. Tõendatud ei ole kostja väide, et ta müüs 21.09.2015 hagejale 9806,62 euro eest kaks koormat vilja.
14.Kuna hageja tugineb sellele, et kostja sai temalt alusetult raha, tuleb hagejal tõendada, et ta kandis vaidlusaluse tehingu alusel kostja arvelduskontole rahasumma, kuid tehingust tulenev kohustus on ära langenud. Hageja tõendas raha ülekandmise 13.10.2015. Arve nr 2015034078 koostati 21.09.2015 kostjalt söödanisu ostmise kohta vastavalt saatelehtedele 2015029272 ja 2015029273. Arve kohaselt läks söödanisu Talleggi ja 30.10.2015 vastuvõtuaktide nr 2015029272 ja nr 2015029273 kohaselt laaditi söödanisu Talleggis maha. Tõendid ja tunnistaja EK ütlused tõendavad, et vastavalt Talleggi laost saadud infole sisestas EK hageja viljaprogrammi andmed, mille alusel süsteem aktsepteeris kolme päeva möödudes sisestatud koormad automaatselt ja väljastas arve programmis märgitud isikule, st antud juhul kostjale.
15.Kostja kinnitas hageja väidet, et ta müüs hagejale ainult märga vilja, mis viidi Pajustisse ega vaielnud vastu sellele, et Talleggil kuivatit ei ole. Seega ei saadud kostja märga vilja Talleggi viia. 21.09.2015 Pajustist Talleggi viidud vili (st kuivatatud vili) ei olnud seega
kostja vili. Kostja kinnitas ka ise, et kui Pajustist viidi vili edasi Talleggi, oli see juba hageja vili.
16.Hageja viljaprogrammi väljatrükkide (saatelehed nr-d 2015029272 ja 2015029273) järgi on programmi 21.09.2015 sisestatud kostjalt söödanisu ost. Samas nähtub programmi väljatrükkidest, et 06.10.2015 tuli signaal nende kannete ekslikkuse kohta. 19.10.2015 kandes on sedastatud, et ebaõigete sissekannete tulemusena sai kostja 13.10.2015 hageja käest raha 9806,80 eurot. Ka on viljaprogrammis SL 2015029273 osas 06.10.2015 kanne, et Pajustist liikus koorem otse HKScanile (st Talleggi) hageja viljana. EK ütluste kohaselt selgus ülevaatusel, et koormad sisestati topelt ja õige sisestus pidi olema lao liikumine Pajusti laost Talleggi lattu hageja viljana.
17.Kostja vande all antud ütlused ei ole usaldusväärsed ja tuleb jätta arvestamata. Kostja väited 21.09.2015 tarnitud koormate kohta on vastuolulised. Esialgses vastuses ei väitnud kostja, et ta 21.09.2015 hagejale vilja tarnis, eelistungil ta väitis, et vaidlusalune raha võis olla 21.09.2015 koorma eest ja kohtuistungil kinnitas, et müüs 21.09.2015 hagejale kaks koormat vilja. Kostja avaldas kohtuistungil, et tarnis 21.09.2015 hagejale kaks koormat vilja, kuid samas eksis vaid nädal varem toimunus, kinnitades, et müüs ka 14.09.2015 hagejale vilja. Hageja viljaprogrammi andmetel kostja 14.09.2015 hagejale vilja ei müünud.
18.Viljaprogrammist nähtub ka see, et kui enne 21.09.2015 kostja poolt hagejale müüdud vili viidi Keilasse või Pajustisse kuivatamisele, siis 21.09.2015 märgitud vili läks Talleggi lattu/punkrisse ja ei kuulunud kuivatamisele. Asjaolu, et kostja müüs ainult märga vilja, kinnitab, et 21.09.2015 kanne on ekslikult sisestatud kostja viljana.
19.Alusetu rikastumise alusel tekkinud võlasuhe on võimalik ümber kujundada laenuks vaid poolte kokkuleppel. Sellise kokkuleppe olemasolu ei ole tõendatud. Hagejal ei ole seega õigust arvestada intressimääraks laenuintresse.
20.Poolte e-kirjavahetusest nähtub, et hageja saatis kostjale e-kirja, milles andis teada, et kostjale tasuti 9806,80 eurot ekslikult ja märkis, et lahendus tuleb leida poolte kokkuleppel või on hageja sunnitud pöörduma kohtusse. Kostja kinnitas vande all, et hageja nõudis aasta hiljem temalt asjakohaseid saatelehti. Seega pidi kostjale vähemalt 17.10.2016 olema teada, et ta on hageja poolt üle kantud summa omandanud õigusliku aluseta. See annab alust nõuda kostjalt intressi VÕS § 1035 lg 3 p 2 alusel seaduses sätestatud suuruses alates 17.10.2016. Seadusjärgne viivis (8% aastas) perioodi eest 17.10.2016-31.12.2016 (s.o 76 päeva) on 162,91 eurot.
21.Hageja nõue seadusjärgses määras viivise väljamõistmiseks alates 18.01.2017 kuni hagi esitamiseni, s.o 349 päeva eest, on põhjendatud, samuti edasiulatuva viivise nõue. Kohus mõistis vastavalt nõudele välja sissenõutavaks muutunud viivise suurusega 749,53 eurot koos edasiulatuva viivisega.
22.Hageja nõue sissenõudekulu hüvitamiseks on samuti põhjendatud. Hageja andis nõude menetlemise üle Intrum Eesti AS-le, kes saatis alates 17.01.2017 kostjale korduvalt nõudekirju kohustuse täitmiseks ja pidas kostjaga kirjavahetust. Sellest tekkisid hagejal sissenõudmisega seotud kulud. Apellatsioonkaebus
23.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus hagi rahuldas ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles kohus jättis hageja intressinõude 1122,56 euro (1285,47-162,91) ulatuses rahuldamata.
24.Maakohus leidis ebaõigesti, et 21.09.2015 Pajustist Talleggi viidud vili ei olnud kostja vili. Kohus jättis käsitlemata kostja vastuväited hageja esitatud tõenditele ega pööranud tähelepanu tõendite vastuoludele ega usaldusväärsusele. Väidet, et 21.09.2015 tarniti vilja hageja ühest laost teise, mitte kostjalt hagejale, pidi tõendama hageja. Tunnistaja EK kinnitusel tõendavad ettevõttesiseseid tarneid saatelehed. Kohus jättis tähelepanuta kostja väite, et hageja ei ole selliseid saatelehti tõenditena esitanud.
25.Kohus jättis tähelepanuta kostja väited, et viljaprogrammi väljavõtted on vastuolulised. Programm on hageja kontrolli all ja tal oli võimalik oma väidete tõendamiseks programmis hiljem kandeid ja muutusi teha (nt kanne kaubast keeldumise kohta). Programmi hilisematel kannetel põhinevad ka parandatud vastuvõtuaktid ja kreeditarve. Kuigi viimane märge programmi väljavõtetes kinnitab, et kaubast keelduti, nähtub samadest väljavõtetest, et viljale teostati kvaliteedianalüüs, ostutehing teostati 21.09.2015, kliendi aktsept on olemas, transport kinnitatud ja laborianalüüs on lõpetatud. Väljavõtetel märgitud vilja netokaalud on vastavuses. Kohus ei võtnud seisukohta kostja väite osas, et tegemist oli sisestuse eksimusega vastuvõtukohas (Pajusti asemel Tallegg), mis ei välista tarne toimumist kostjalt.
26.Tunnistaja EK ütlused ei ole usaldusväärsed. Tunnistaja sai anda ütlusi tema poolt tehtud programmisisestuste kohta. Info, mida ta sisestas, edastati logistiku poolt e-kirjaga. Seega on tunnistaja ütlused kaudne tõend. Tunnistaja väitel sai ta tabeli, mille alusel koorma sisse kandis, kuid ta ei osanud öelda, miks oli tabelis kostja nimi. Hageja ei esitanud tunnistajale saadetud e-kirja koos tabeliga ega logistiku nime. Logistiku isikut ei täpsustanud ka tunnistaja. Tunnistaja ütluste usaldusväärsuse seab kahtluse alla ka see, et ta on hageja töötaja. Tunnistaja jaatas võimalust valida andmete sisestamisel nii Talleggi kui Pajusti ladu, mis kinnitab, et tegemist võis olla eksimusega lao nime sisestamisel.
27.Hageja tõendite põhjal ei ole tuvastatav, et kohustust, mida hageja 13.10.2015 kostjale täita soovis, ei ole olemas. Hageja ei ole endal lasuvat tõendamiskoormist täitnud. Kuna hageja tõendid tuleb jätta arvestamata, ei pea kostja enda vastuväiteid tõendama.
28.Maakohus leidis põhjendamatult, et kostja vande all antud ütlused ei ole usaldusväärsed. Kohus jättis tähelepanuta kostja selgituse, miks vastuolu ütlustes tegelikult puudub.
29.Kohus leidis, et kahtlust 21.09.2015 hagejale müüdud vilja osas toetavad viljaprogrammi andmed selle kohta, et Talleggi lattu läks kuiv vili, samas kui kostja müüs hagejale märga vilja. Kohus ei toonud aga neid asjaolusid menetluses varem välja ega arutanud neid pooltega. Igal juhul on viljaprogramm hageja kontrolli all ja hagejal oli võimalik teha hiljem mistahes kandeid ja muutusi.
30.Kuna hageja põhinõue on põhjendamatu tuleb jätta rahuldamata ka intressi-, viivise- ja sissenõudekulude nõue. Vastus apellatsioonkaebusele
31.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
32.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
33.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442
lg-s 8 sätestatule. Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt ka teinud. Maakohus hindas TsMS § 232 lg-st 1 juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustas oma siseveendumuse kohaselt, et hageja nõue kostja vastu on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
34.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
35.Hageja tugines kostja vastu 9806,62 euro suurust nõuet esitades sellele, et ta kandis 13.10.2015 selle summa kostjale üle ekslikult, sest tegelikult ta ei ostnud kostjalt 21.09.2015 vilja, mille eest ta oleks pidanud kostjale raha maksma ja ta soovib saada selle raha kostjalt tagasi.
36.VÕS §-s 1028 on sätestatud kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alused. Alusetu rikastumise nõude eeldusteks on see, et teisele isikule on midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmiseks üle antud, üleandmine on toimunud ilma õigusliku aluseta ning ei esine selle paragrahvi lg-s 2 nimetatud nõuet välistavaid asjaolusid. Antud juhul ei ole VÕS § 1028 lg-s 2 sätestatud nõuet välistavaid asjaolusid kohtu ette toodud.
37.VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldusena pidi hageja väitma, et kostja sai temalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena ja tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. Selle sätte kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud. Seega pidi kohus tegema kindlaks, missuguse oma arvatava kohustuse täitmiseks tegi hageja kostjale rahaülekande. Kostja saab omakorda tõendada, et vaatamata hageja tehtud sooritusele on tal õigus keelduda saadut tagastamast. Samuti saab kostja tõendada, et hageja ei teinud talle alusetut sooritust, vaid nende vahel oli muu, tehingu või seaduse alusel tekkinud võlasuhe, millest tulenevalt oli kostjal õigus raha saada ja et ta ei pea seda tagasi maksma (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-122-14, p 10)
38.Hageja on antud juhul tõendanud, et ta täitis ekslikult vilja eest tasumise kohustust, mida tal tegelikult ei olnud. Kostja ei ole samas tõendanud, et tal on õigus keelduda raha tagastamisest. Samuti ei ole kostja tõendanud, et poolte vahel oli mingi võlasuhe, millest tulenevalt oli tal õigus raha saada ja ta ei pea seda tagasi maksma.
39.Maakohus tuvastas tõendeid hinnates õigesti, et 21.09.2015 Pajustist Talleggi viidud vili, mille eest hageja tasus kostjale 9806,62 eurot, ei olnud kostja vili, vaid hageja kuivatatud vili, mida viidi ühest laost teise. Kostja ei müünud hagejale kuiva, vaid märga vilja. Talleggil kuivatit ei ole ja sinna viidi hageja kuiv vili. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, nagu ei oleks menetluses eeltoodud küsimusi pooltega arutatud. Eeltoodud asjaoludele tugines hageja ning neid küsimusi arutati 24.07.2018 ja 02.20.2018 kohtuistungitel (tlk 108,109, 153-156).
40.Ringkonnakohus ei tuvastanud hageja tõendite vastuolulisust ega ebausaldusväärsust. Puudub alus arvata, et hageja on teinud viljaprogrammis hiljem kandeid ja muudatusi selleks, et tekitada endale tõendeid, nagu kostja kahtlustab. Samuti puudub alus kahelda tunnistaja EK ütluste usaldusväärsuses. Tunnistaja ütlused on kooskõlas kirjalike tõenditega. Hinnates tõendeid kogumis, ei saa teha järeldust, et hageja töötaja eksis lao nime sisestamisel, nagu kostja väidab.
41.Maakohus põhjendas piisavas ulatuses, miks ta leidis, et kostja vande all antud seletus ei ole usaldusväärne tõend, mida saaks otsuse tegemisel arvestada. Ringkonnakohtul puudub alus asuda teistsugusele seisukohale. Eluliselt ei ole usutav kostja väide, et ta ei pidanud vajalikuks saatelehti alles hoida ja viskas need 2015.a aasta lõpus ära. 17.10.2016 vastuses hageja järelepärimisele märkis kostja, et tal läheb saatelehtede ja muude paberite kontrollimisega aega (tlk 6 pöördel). Selles kirjas ta ei väitnud, et tal ei ole enam saatelehti alles. Kostja oleks pidanud tõendama, et ta müüs 21.09.2015 hagejale vilja, mis viidi Pajustisse, kuid seda ta teinud ei ole. Kostja leiab apellatsioonkaebuses ekslikult, et ta ei pea oma väiteid tõendama. Hageja põhinõue on põhjendatud ja maakohus rahuldas hagi selles osas õigesti. Maakohtu poolt rahuldatud osas intressi, viivise ja sissenõudekulude väljamõistmise kohta ei ole kostja sisulisi vastuväiteid esitanud.
42.Kuna ringkonnakohtul puudub alus hinnata tõendeid teisiti ja teha teistsuguseid järeldusi, kui tegi maakohus, jääb maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
43.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
44.Kuna maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kohaldub TsMS § 174 lg 4 ja menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Iko Nõmm
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.