Pärnu Maakohus
Kohtunik
Sirje Lahesoo
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.oktoober 2018 Paide
Tsiviilasja number
2-18-33
Tsiviilasi
Scandagra Eesti AS hagi FIE Kalle Adrat vastu võla nõudes
Hagihind
12 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Scandagra Eesti AS, registrikood 10188677, asukoht Tähe 13 Viljandi, esindaja Cärolin Markus Kostja: Kalle Adrat FIE, isikukood xxxxxxxxxxx, registrikood 10825635, aadress xxxxx xxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxx xxxx, esindaja Andi Tubin, vandeadvokaat
Kohtuistungi aeg ja koht
02.10.2018 Paide
Jätta 90,55% menetluskuludest kostja kanda ja 9,45% menetluskuludest hageja kanda.
Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUE ja HAGI ASJAOLUD Hagiavalduses nõuab hageja kostjalt VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 alusel välja mõista alusetult saadud 9806.62 eurot, intress 1285,47 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 749,53 eurot, jooksev viivis kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 618,38 eurot ja sissenõudekulu 40 eurot (tl 2) ning alternatiivselt, kui kohus leiab et hageja intressinõue ei kuulu rahuldamisele, siis mõista jooksev viivis välja kuni põhinõude lõpliku tasumiseni viivise summat vähendamata, muus osas jääb nõue samaks (tl 3). Hagi asjaolud: - Scandagra Eesti AS (hageja) ja FIE Kalle Adrat’i (kostja) vahel välja kujunenud praktika kohaselt tarnis kostja hagejale vilja ja hageja tasus kostjale tarnitud vilja eest vastavalt vilja kogusele; - 13.10.2015 tegi hageja kostjale ülekande summas 9806,62 eurot selgitusega „arve nr 2015034078“. Eelmärgitud makse oli alusetu, kuna kostja ei ole sellise summa ulatuses hagejale vilja tarninud ning hageja ei ole kostjalt kaupa saanud, st hagejal puudus kohustus kostjale tasuda; - 26.09.2016 e-kirjas andis hageja kostjale teada, et teostatud makse oli ekslik. Selle peale teatas kostja 17.10.2016 e-kirjas, et dokumentide ülevaatamisega läheb aega. Sama kuupäeva (17.10.2016) e-kirjas teatas hageja kostjale, et dokumendid tuleb kiiremas korras üle vaadata ning palus kiiret tagasisidet. Kostja hagejale ei vastanud; - kuna kostja talle ekslikult tasutud raha ei tagastanud, luges hageja et tegemist on kostjale antud laenuga, millelt kostjal tuleb tasuda intressi (VÕS § 1035 lg 3 p 2,VÕS § 397 lg 2, Riigikohtu seisukoht lahendis 3-2-166-14 p 19); - kuna kostja vabatahtlikult alusetult üle kantud makset ei tagastanud, andis hageja oma nõude selle sissenõudmiseks üle Intrum Estonia AS-le, kelle töötaja I alates 17.01.2017 on saatnud kostjale korduvalt nõudekirju kohustuse täitmiseks ja pidanud kostjaga kirjavahetust: Sellele vaatamata kostja ekslikku makset
Tsiviilasi nr 2-18-33 hagejale ei tagastanud ega tõendanud ka kauba üleandmist hagejale. Hagejal on seoses võlgnevuse sissenõudemisega tekkinud kulud 40 eurot; - kostja on omapoolsete rahaliste kohustuste täitmisel langenud viivitusse, mistõttu peab ta maksma viivist. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 18.01.2017 kuni 02.01.2018 eest on 749,53 eurot, jooksev viivis 03.01.2018 alates 8% põhinõudelt kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 618,38 eurot (tl 1-4). 20.04.2018 seisukohas leiab hageja, et tema ei pea tõendama, et tal maksmise kohustust ei olnud. Hageja tasus ekslikult kostjale rahasumma kuna arvas, et tal on kohustus selline toiming teha. Tegelikkuses hagejal sellist kohustust ei olnud. Küll lasub kostjal kohustus tõendada, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Seda on lahendis 3-2-1-57-13 p-s 14 märkinud ka Riigikohus. Seega peab kostja tõendama, et tal oli alus hagejalt raha saada ja ta ei pea seda tagasi maksma. Kostja on vastuses õigesti kirjeldanud vilja tarnimise protsessi – hageja sõiduk tuli kostja juurde viljale järele ja kostjale anti saateleht, kuhu märgiti vilja müüja (kostja) nimi, vilja tüüp, kuupäev ja müüja (kostja) allkiri. Saatelehed on paberkujul, vähemalt 3 ekspemplaris ja jäävad alati nii tarnijale kui vilja vastuvõtukohta. Kui hageja oleks kostjale vaidlusalusel ajal vilja tarninud, siis peab tal saateleht olema. Kostja tarnis hagejale vaid märga vilja, mis viidi kas Keila või Pajusti vastuvõtukohta, kus on olemas viljakuivatid. Tallegg’i vastuvõtukohas viljakuivatit ei ole, st sinna ei saadud kostja märga vilja viia. Sellest tulenevalt on selge, et viljaprogrammi on tehtud vale sisestus. Kuna sisestati vale kanne, siis koostas programm ise vale arve ja hageja tegi kostjale vale tasumise, kuigi polnud tegelikult kostjalt vilja saanud (tl 61-65).
Kostja hagi ei tunnistanud ning vaidles sellele täies ulatuses vastu. Kostja 21.03.2018 vastuväidete kohaselt: - hageja nõue on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et tal ei olnud kohustust kanda hageja arvelduskontole 9806,62 eurot. Nimetatud asjaolu tõendamine on hageja kohustus (Riigikohus (RK) nr 3-21-137-07 p 13, nr 3-2-1-131-15 p 14); - kostja rõhutab, et talle ei ole alusetult teostatud ühtegi makset. Kõik arved on hageja poolt koostatud vastavalt kostja poolt tarnitud vilja kogustele; - kuna hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel on kehtiv alusetu rikastumise võlasuhe, puudub hagejal õigus nõuda kostjalt viivist ja intresse; - alternatiivselt – isegi kui poolte vahel alusetult rikastumise võlasuhe esineks (mida tegelikult ei esine), on hageja ühepoolselt ja põhjendamatult asunud seisukohale, et tegemist on kostjale antud laenuga. Õiguslikul alusel tekkinud võlasuhte saab laenuks ümber kujundada vaid poolte kokkuleppel (RK 3-2-166-14 p 19). Poolte vahel mistahes laenuks ümberkujundamise kokkulepe puudub. Intressiarvestus, mis põhineb VÕS § 397 lg-l 2 on väär ja tuleb jätta tähelepanuta; - hageja on nõudnud intressi mh ka VÕS § 1035 lg 3 p 2 alusel, mis sätestab pahauskse rikastumisvõlgniku kõrgendatud vastutuse. Sellise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama, et kostja teadis või pidi teadma, et ta on saadu omandanud õigusliku aluseta. Hageja nõuab intressi perioodi 14.10.2015 kuni 31.12.2016 eest. Kostja ei olnud teadlik, et ta on saadu omandanud õigusliku aluseta. Ka hageja ise on hagiavalduses märkinud, et alusetult saadu tagastamist on ta nõudnud alates 2017. Isegi kui jaatada VÕS § 1035 lg 3 p 5 kohaldamist, peab saaja maksma saadud raha eest intressi seadusega sätestatud suuruses (tl 40-44). 10.05.2018 seisukohas avaldas kostja, et kõik kostja poolt hagejale tarnitud koormad on viidud Pajusti ja Keila vastuvõtukohta, k.a vaidlusalused tarned nr 2015029272 ja nr 2015029273. Seda kinnitavad ka hageja 20.04.2018 seisukoha lisa 3 allosas asuvad hageja töötajate selgitused nende tarnete osas. Seega kinnitavad hageja töötajad, et kostja viljakoormad on liikunud Pajusti kuivatisse. Lisadest 3 ja 4 nähtub, et viljale on teostatud kvaliteedianalüüs, ostutehing on teostatud 21.09.2018, kliendi aktsept on olemas, transport kinnitatud ja laborianalüüs lõpetatud. Samuti nähtub, et tarnitud vilja netokaal 37760 (lisa 3) ja 31260 (lisa 4), mis on täpses vastavuses lisa 1 esimesel kahel real asuvate neto-kaaludega. Hageja ise on programmis ekslikult sisestanud vastuvõtukohaks Tallegg, mistõttu tuli saatelehed tühistada. Vastuolud hageja viljaprogrammis on tingitud hageja enda sisevigadest. Hagejal kui viljaprogrammi haldajal oli endal võimalik hiljem teha programmi mistahes kandeid ja muutusi (nt kanne „kaubast keeldutud“). Hageja on oma vastuses märkinud, et asus kostjalt vaidlusaluse arve alusel teostatud makset tagasi nõudma üle aasta pärast kostjale ülekande teostamist. Seetõttu oli kostjal põhjendatud arvama, et hagejal puuduvad tema vastu pretensioonid ning ta ei pidanud vajalikuks säilitada saatelehtede koopiaid (tl 102-105).
Tsiviilasi nr 2-18-33 füüsilisest isikust ettevõtjana (edaspidi kostja) tarnis Scandagra Eesti OÜ-le (edaspidi hageja) teravilja ja hageja tasus kostjale tarnitud vilja eest vastavalt vilja kogusele. Seega oli kohtu hinnangul poolte vahel müügilepinguline õigussuhe, milles kostja oli müüja, hageja oli ostja ning müügi esemeks oli kostja müüdav teravili. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja tarnis hagejale ainult märga vilja, et kostja tarnitud märg vili viidi kas Keila või Pajusti vastuvõtukohta ning et 13.10.2015 kandis hageja kostja arvelduskontole 9806,62 eurot selgitusega „Arve nr.: 2015034078“. Vaidlustamata asjaolud on ka tõendatud (tl 1-4 p 1.1.ja 1.2.; 5; 40-44 p 2.2.ja 2.3; 109; 149). Vaidlustamata ja tõendatud asjaolud loeb kohus tuvastatuks.
kontole
Hageja Arve nr 2015034078 on koostatud 21.09.2015 Kalle Adrat’i (Müüja) söödanisu ostmise kohta (Ostja Scandagra Eesti AS) vastavalt saatelehtedele 2015029272 ja 2015029273 kokku 68,675 tonni, arve summa kokku 9806,80 eurot. Maksetingimus 21 päeva, Makse tähtaeg 12.10.2015 ja arve periood 21.09.2015 – 21.09.2015 (tl 127). Eeltooduga loeb kohus tõendatuks et hageja, kandes 13.10.2015 kostja kontole 9806,62 eurot, soovis kostjale täita arves nr 2015034078 märgitud kohustust, st tasuda arves märgitud vilja eest.
Tsiviilasi nr 2-18-33 Seega kinnitavad tõendid, et kostja müüs hagejale märga vilja, mis viidi kuivatamisele kas Keilasse või Pajustisse. See omakorda tähendab, et kostja müüdud märga vilja ei saadud viia Talleggi, kus kuivati puudus. Seega annavad uuritud tõendid põhjendatud aluse tuvastada, et 21.09.2015 Pajustist Talleggi viidud vili (st kuivatatud vili) ei olnud ega saanud olla kostja vili. Kostja on ise kinnitanud, et kui Pajustist viidi vili edasi Talleggi punkrisse, siis see oli juba hageja vili (tl 109). Hageja viljaprogrammi väljatrükkidest (saatelehed (SL) 2015029272 ja 2015029273) on programmi 21.09.2015 sisestatud Kalle Adrat’ilt söödanisu ost vastavalt 37,571 tonni ja 31,104 tonni. Samas nähtub programmi väljatrükkidest, et 06.10.2015 on tulnud signaal selle kohta, et SL 2015029272 ja SL 2015029273 kanded viljaprogrammis on ekslikud, st et Kalle Adrat tõi ainult märja nisu Pajustisse ning et Talleggi liikus „see kaup“ juba Pajusti kuivatist välja. 19.10.2015 kandes on sedastatud, et mitteõigete sissekannete tulemusena on Kalle Adrat saanud hageja käest raha 9806,80 eurot, midagi enam tasaarveldada pole ning et raha on 13.10.2015 välja makstud. Sama asi on ka teise koormaga. Ka viljaprogrammi SL 2015029273 osas on 06.010.2015 kanne, et Pajustist liikus koorem otse HKScanile (st Talleggi) hageja viljana (tl 73,74). EK avaldas tunnistajana, et ülevaatusel selgus, et koormad said topelt sisestatud ning et õige sisestus pidi olema lao liikumine Pajusti laost Talleggi lattu Scandagra Eesti viljana. Tl 73 ja 74 on kaks saatelehte, mille tema sisestas Talleggi lattu. Saatelehtede all olevad kommentaarid on hageja ettevõtte sisesed. Alati paneme märkused juurde, kui valed kanded. Kalle Adrat tõi ainult märja vilja Pajustisse, söödanisu. Koormad jõudsid 16.09.2015 Pajustisse ja 21.09.2015 liikusid koormad kuiva viljana Talleggi kui Scandagra vili (tl 151-152). Kohtu hinnangul annavad kõik eeluuritud tõendid kogumis alust tuvastada, et kohustust mida hageja 13.10.2015 kostjale 9806,62 eurot üle kandes täita soovis, ei ole olemas.
Tsiviilasi nr 2-18-33 Kostja rõhutas vastuväites, et hageja osundatud lahendi kohaselt saab küll muul õiguslikul alusel tekkinud võlasuhte ümber kujundada laenuks, kuid poolte vahel ei esine alusetu rikastumise võlasuhet ning kui see ka esineks, siis puudub poolte vahel mistahes kokkulepe alusetu rikastumise võlasuhte ümberkujundamiseks laenuks. Kohus on tuvastanud, kostja sai hagejalt õigusliku aluseta 9806,62 eurot. Seega esineb poolte vahel alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe. Kohus nõustub kostjaga, et nii VÕS § 396 lg 2 kui Riigikohus lahendi nr 3-2-1-66-14 p 19 kohaselt on õiguslikul alusel tekkinud võlasuhet võimalik ümber kujundada laenuks, kuid seda vaid poolte kokkuleppel. Kostja eitab mistahes kokkulepet hagejaga alusetu rikastumise võlasuhte ümberkujundamise kohta laenuks. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et tal esineb õiguslik alus kujundada alusetu rikastumise võlasuhe ühepoolselt ümber laenuks ega ka mitte poolte kokkuleppe olemasolu. Kohtu hinnangul puudus hagejal õiguslik alus alusetu rikastumise võlasuhe ühepoolselt ümber kujundada („lugeda“) laenuks. Sellest tulenevalt leiab kohus, et poolte vahelist alusetu rikastumise võlasuhet ei ole ümberkujundatud laenuks.
Tsiviilasi nr 2-18-33 põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt jooksvat viivist kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 618,38 eurot. Hageja on õigustatud jooksvat viivist nõudma. Eeltoodut arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (9806,62 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 02.01.2018 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 618,38 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.