OÜ ÖKOPESA hagi OÜ TIIB KINDLUSTUSMAAKLER vastu kahjuhüvitise 52 283,65 eurot, nõudekirja saatmise kulu 500 eurot, ekspertiisikulu 2184 eurot ja viivise 1361,39 eurot ning lisanduva viivise välja mõistmiseks
Tsiviilasja hind
60 511,73 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ ÖKOPESA (registrikood 11375499, asukoht Kopli 1A-5, Otepää linn); Hageja lepinguline esindaja: Reimo Mets (Law Office Mets & Co OÜ, asukoht P. Süda 11, Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: OÜ TIIB KINDLUSTUSMAAKLER (registrikood 11622213, asukoht Tammiku 18, Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Yulia Zaitseva ja vandeadvokaat Sille Allikmets (Advokaadibüroo Aavik & Partenertid, asukoht Liivalaia 45, 10145 Tallinn, e-post: [email protected]; vandeadvokaat Sille Allikmets).
Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalesid
30.05.2019 Hageja lepinguline esindaja: Reimo Mets Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Yulia Zaitseva ja vandeadvokaat Sille Allikmets Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige V S
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Mõista kostjalt OÜ TIIB KINDLUSTUSMAAKLER välja hageja OÜ ÖKOPESA kasuks kahjuhüvitis kogusummas 54 967,65 eurot, sealhulgas kahjuhüvitis seoses minilaaduri tulekahjus hävimisega summas 52 283,65 eurot, kahjuhüvitis kohtueelsete õigusabikulude eest summas 500 eurot ning kahjuhüvitis seoses kohtueelse ekspertiisikuluga summas 2184 eurot.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 01.06.2017 kuni kohtuotsuse tegemiseni 07.06.2019 eest summas 8445,60 eurot.
4.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis hageja põhinõudelt summas 52 283,65 alates 08.06.2019 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
2-17-14114
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 5.1 Jätta menetluskulud kostja kanda. 5.2 Mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 6950 eurot. 5.3 Kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 6950 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.OÜ ÖKOPESA (hageja) esitas 21.09.2017 Harju Maakohtule hagi OÜ TIIB KINDLUSTUSMAAKLER (kostja) vastu ja 19.10.2017 täpsustatud hagi. Kohus võttis hagi 14.11.2017 kohtumäärusega menetlusse. Kostja esitas 05.12.2017 vastuse hagile ja hageja 18.12.2017 arvamuse kostja vastuse kohta. Eelistung toimus 25.01.2018 ja põhiistung 21.03.2018, mil kuulati tunnistajana üle A A ning kuulati vande all üle ka hageja ja kostja seaduslikud esindajad T P ja V S. Kohus jättis hagi 07.06.2018 kohtuotsusega rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.Hageja esitas 28.06.2018 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse ja tühistas 12.12.2018 otsusega Harju Maakohtu 07.06.2018 otsuse ning saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohus leidis muuhulgas, et kostja on rikkunud maaklerilepingust tulenevaid kohustusi. Kostja esitas 10.01.2019 Tallinna Ringkonnakohtu 12.12.2018 otsuse peale kassatsioonkaebuse, mille Riigikohus 18.03.2019 määrusega jättis menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 12.12.2018 otsus jõustus seega 18.03.2019.
3.Pärast asja uueks läbivaatamiseks maakohtule saatmist määras kohus eelistungi aja. Hageja esitas 08.04.2018 täiendavad seisukohad. Kohus viis eelistungi läbi 16.04.2019. Kostja esitas 07.05.2019 täiendavad seisukohad ja hageja omakorda 17.05.2019 täiendavad seisukohad. Asja sisuline arutamine toimus 30.05.2019 kohtuistungil. Kohus teatas pooltele, et otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg on hiljemalt 19.06.2019, kuid selgitas, et kohus võib otsuse teha ka varem.
2-17-14114
HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas hagi kostja vastu kahjuhüvitise 52 283,65 euro, nõudekirja saatmise kulu 500 euro, ekspertiisikulu 2184 euro ja viivise 1361,39 euro ning lisanduva viivise välja mõistmiseks. Hageja ja Xxxx AS sõlmisid 12.01.2015 lepingu, millega hageja ostis uue minilaaduri CASE TR320 sn xxxx (edaspidi: laadur, kindlustatud ese, seade) koos järgmiste lisadega: Seppi MidXxxxorst võsamultser; Wood Grapple 1430mm lai (220kg) ja 5-tonnise tõmbevõimega vints. Hageja sõlmis 11.03.2015 eelnevalt toodud ostu finantseerimiseks AS-ga Xxxx kapitalirendi liisingulepingu nr 35524. Hageja ja kostja vahel on olnud pikaajaline koostöö, kus kostja on olnud hageja kindlustusmaakler. 26.05.2016 seisuga oli kostja esindaja maakler V S (edaspidi: maakler, kindlustusmaakler) seotud 33 kindlustuslepinguga. Hageja ja kostja vahel oli suuline maaklerileping, mille järgi maakler oli kohustatud järgima hageja juhiseid. Väljakujunenud tava kohaselt teavitas maakler hagejat kindlustuspoliiside lõppemisest ja vajadusel sõlmis ise uued kindlustuslepingud. Laaduri kindlustuspoliisi lõppemisest kostja hagejat ei teavitanud ja hageja sai poliisi lõppemisest teada panga kaudu, kes nõudis hageja käest uut kindlustuspoliisi. Hageja raamatupidaja A A saatis 17.04.2017 kell 10:08 maaklerile V Sele e-kirja, milles palus saata masina CASE TR 320 kindlustusleping, et edastada see pangale. Kostja hageja raamatupidaja pöördumisele ei vastanud. 20.04.2017 hävis laadur tulekahjus. Hageja esitas 22.05.2017 kostjale nõudekirja, milles pakkus välja kahju vabatahtlikult hüvitamise võimaluse, kuid kostja ei ole sisuliselt nõudekirjale vastanud, vaid toob igakordselt välja formaalse ettekäände. Hageja on seni jätkanud kohustuste täitmist panga ees, kuigi seadeldis on tulekahjus hävinud.
5.Hageja on korduvalt kasutanud kindlustuslepingute sõlmimiseks kostja teenust ja ka käesoleval ajal on poolte vahel mitu kehtivat maakleri poolt hagejale vahendatud kindlustuslepingut. Pooled on väljakujunenud praktika ja tava järgi andnud juhtnööre ning juhiseid suuliselt ka mobiiltelefoni teel. Maakler mitte ainult ei esitanud pakkumisi hagejale, vaid teostas ka järelevalvet juba sõlmitud kindlustuslepingute kuupäevade ja kehtivuste üle ning teavitas hagejat, kui tekkis vajadus uute lepingute sõlmimiseks või olemasolevate lepingute pikendamiseks. Poolte vahel on sõlmitud ka suuline maaklerileping, mille järgi V S kohustus järgima hageja juhiseid. Lisaks pidi maakler väljakujunenud tava järgi pidama silmas käsundiandja kindlustusõiguslikke vajadusi ja vastavalt nendele enda algatusel edastama hagejale kindlustusandjate pakkumisi ning vormistama vajalikke lepinguid. Kindlustustegevuse seaduse seletuskirjas on toodud, et erinevalt teistest kindlustusvahendajatest, põhineb kindlustusmaakleri ja kindlustusvõtja suhe usaldusel, kus kindlustusmaakler võlgneb lojaalsuse oma kliendile. Sel põhjusel rõhutatakse kindlustusmaakleri mõistes tema kohustust lähtuda oma tegevuses kliendi huvidest. Kostja käitumine ja senine praktika on näidanud, et ta pidi olema teadlik kindlustuslepingute tähtaegadest ning oma tegevusega oli ta loonud ka hagejas usalduse kostja tegevuse osas, et viimane hoiab tema kindlustuslepingutel nn silma peal ja kontrollib nende kehtivust, mida vastavalt vajadusele ka siis aegsasti pikendab. Konkreetse laaduri hävimisel jättis kostja oma hoolsuskohustuse hageja hinnangul aga täitmata.
6.Käesolevas asjas on maakleri kohustus olnud eelkõige kaitsta hageja vara ja jälgida, et kõik kindlustusvajadused oleksid täidetud. Vajadusel pidi maakler teavitama käsundiandjat võimalikust ohust ja rakendama meetmeid, et ära hoida hageja varale tekkivat võimalikku kahju. Kostja kliendilepingu tingimustes on maakleri kohustustena toodud välja nt p 3.3 „tegutseda kliendi huvides, pakkuda kliendi kindlustushuvidele vastavaid kindlustuslepinguid ning tagada kliendi piisav informeeritus pakutavatest kindlustuslepingutest“ ja p 3.4 „selgitada kliendilt kindlustustaotluse saamisel välja tema kindlustushuvi ning nõudmised kindlustuslepingule ja
2-17-14114 märkida need pakkumislehele“. Lisaks mitmele teisele V Se poolt vahendatud kindlustuslepingule, sõlmisid hageja ja Xxxx AS, 27.03.2015 masinate ja seadmete kindlustuslepingu, mille kindlustusobjektiks oli minilaadur CASE TR320 koos lisavarustusega. Antud leping kehtis kuni 26.03.2016. Sarnaselt paljude teiste kindlustuslepingutega teavitas V S hagejat kindlustuslepingu peatsest lõppemisest ja valmistas ette uue kindlustuslepingu, mis sõlmiti 22.03.2016 ja kehtis perioodil 27.03.2016 kuni 26.03.2017. Pärast viimase kindlustuslepingu kehtivuse lõppu ei teavitanud kostja hagejat, et nende sõlmitud kindlustusleping on lõppenud ja vajaks uuendamist, nagu ta seda tava ja väljakujunenud praktika kohaselt teiste lepingute ning esimese 27.03.2015 sõlmitud kindlustuslepingu puhul tegi.
7.Maakler ei teavitanud hagejat kindlustuslepingu peatsest lõppemisest, vaid jättis tähelepanuta hageja 17.04.2017 saadetud juhise võimaldada uue kindlustuslepingu sõlmimine. Maakler ei täitnud võlaõigusseaduse (VÕS) § 620 järgi käsundisaaja hoolsust käsundi täitmisel, mille tõttu tekkis hagejale kahju, kuivõrd ta jättis täitmata pooltevahelises õigussuhtes väljakujunenud tava järgse kohustuse ning täiendavalt ei reageerinud hageja poolsele juhisele saata hagejale CASE TR 320 kindlustuspoliis. Vaatamata asjaolule, et kindlustuslepingu oli juba lõppenud ja selle kohta polnud kostja teinud ühtegi teavitust hagejale, saab lugeda hageja raamatupidaja pöördumist siiski ilmselgelt teavituseks, millest oleks pidanud kostja aru saama ja koheselt tegutsema hakkama, sest kindlustuspoliis oli lõppenud ja sellekohase teavituse sai hageja sootuks sel korral juba pangast, kes nõudis uue kindlustuspoliisi edastamist. Alates 17.04.2017 saadetud juhisele oleks olnud kostjal piisavalt aega, et reageerida ja koheselt sõlmida uus kindlustuspoliis või vana poliisi pikendada.
8.Kostja lepingu mittetäitmise ja hagejale kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos – kui kostja oleks oma kohtustust täitnud ja uue kindlustuslepingu sõlminud, oleks kindlustusandja kahju hüvitanud. Käesolevas asjas on selge, et tegemist oli tavapärase õnnetusjuhtumiga, mis oleks kindlustusandja poolt hüvitatud, kui oleks olnud kehtiv kindlustuskaitse. Kahju määramisel on arvesse võetud laaduri ja lisade harilikku väärtust (turuväärtus) vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist. Xxxx OÜ ekspertiis hinda masina väärtuseks 39 000 – 42 000 eurot. Xxxx AS hindas masina turuväärtuseks 35 000 kuni 40 000 ilma lisadeta, s.t ei arvestatud võsamultserit, vintsi ega esihaaratsit ehk “wood grapplet”. Xxxx AS hinnangul ei ole ka seadme taastamine otstarbekas ja selle taastamine maksab sisuliselt rohkem, kui uus seade. Remondikalkulatsioon kinnitab, et sellise töö hind oleks 75 061,30 eurot. Xxxx AS on hinnanud uue analoogse masina CASE TR320 pakkumust koos sama lisavarustusega 87 000 eurot (lisandub käibemaks). Ilma lisavarustuseta sama masina väärtus uuena soetamisel on 62 400 eurot. Ekspertiisis hinnatud kahe aasta vanuse masina väärtus on tuletatud arvestamata lisavarustust ja saadud väärtuseks 35 000 kuni 40 000 eurot. Kuivõrd pole alust arvata, et lisavarustus kuluks kiiremini kui masin ise, siis saab tehtega 87 000 / 62 400 * ((35 000 + 40 000)/ 2) kätte umbes kahe aasta vanuse masina väärtuse koos lisavarustusega, milleks on hageja hinnangul 52 283,65 eurot.
9.Maakleri maaklerilepingu rikkumise tõttu on tekkinud õiguslik olukord, kus hagejal on raskendatud oma õiguste maksma panemine. Oma õigusliku positsioonis selguse saamiseks ja parandamiseks on hageja läbi viinud ekspertiisi, et selgitada välja tulekahju põhjus. Põhjuse väljaselgitamine võib luua olukorra, kus solidaarselt maakleriga vastutab ka masina tootja ja/või müüja. Ekspertiisi tulemusena ei ole otseselt välistatud mitte midagi, v.a tahtlik süütamine. Ekspertiisi maksumus oli kokku 2184 eurot (käibemaksuta). Ekspertiisi teostamisele olid kutsutud kõik asjas huvitatud osalised, keda oldi piisava ajavaruga ka ekspertiisi toimumisest teavitatud. Peale hageja esindajate keegi kohale ilmuda ei soovinud. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei täitnud
2-17-14114 enda kahjuhüvitamise kohustust hageja ees, oli hageja sunnitud pöörduma enda õiguste kaitseks lepingulise esindaja poole õigusabi saamiseks. Viimasest tulenevalt tuli hagejal kanda õigusabiteenuse saamiseks täiendavaid kulutusi 500 eurot (käibemaksuga 600 eurot). See koosnes nõudekirja saatmisest ja vastamisest ning vestlustest antud teemal kostja esindajaga, mida hageja käsitleb täiendava kahju tekitamisena. Kindlustuslepingu eesmärk on hüvitada kindlustusvõtjale võimalik tekkida võiv kahju. Maakler pidi ette nägema ja aru saama, et olukorras, kus ta jätab kindlustuslepingu ette valmistamata ning kindlustusleping jääb temapoolse hoolsus- ja lojaalsuskohustuse mittetäitmise tõttu sõlmimata, võib tekkida kindlustusvõtjale potentsiaalselt kahju, mille vältimiseks ongi ettevõtte sõlminud kindlustuslepingud. Hageja nõuab kostjalt kokku kahjuhüvitist summas 54 967,65 eurot (s.o 500 + 2184 + 52 283,65 = 54 967,65 eurot). Hageja esindaja teavitas kostjat kahju tekkimisest 22.05.2017 nõudekirjas ja tegi ettepaneku asuda võlgnevus hiljemalt 31.05.2017. Seega algab viiviste arvestus hageja poolt alates 01.06.2017. Eelnevast tulenevalt on hagi esitamise ajaga, s.o 21.09.2017 sissenõutavaks muutunud viivis 1361,39 eurot.
10.18.12.2017 seisukohas ei nõustu hageja kostja 05.12.2017 esitatud vastuväidetega. 2016. a varastati laaduri tarvikuid ja varuosi ning hageja esitas kindlustusandjale avalduse kahju hüvitamiseks, kuid kindlustusandja kahju ei hüvitanud. Hageja edastas kostjale 31.10.2016 kell 15:47 kindlustusandja e-kirja, milles kindlustusandja selgitas kahju hüvitamisest keeldumise asjaolusid. E-kirjas oli detailne ülevaade varguse asjaoludest. Seega on väga selgelt välja toodud varguse toimumisest teavitamise aeg kindlustusseltsile ja ka maaklerile, milleks oli 17.10.2016. Samuti on kirjas viidatud sündmuse, asukoht, kus vaidlusalune juhtum aset leidis, milleks oli asukoht kõrgepinge liini L001 masti Y010 kõrval. Lisaks on kirjeldatud territooriumi turvaseisukorda, tuues välja asjaolu, et territooriumil, kus laadur asetses, puudus valve. Lisaks on kirjas juhitud tähelepanu, et varguse objektis olid eseme küljes asetsevad tarvikud ja varuosad.
11.Kahjukäsitleja L. R on talle hageja poolt edastatud detailse informatsiooni alusel teinud kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumise otsuse, põhjendades seda hageja ja kindlustusandja vahelise kindlustuslepingu TCPM-2011-EST p-ga 39, mille kohaselt loetakse varguseks vargusi, mis on toimunud hoonetest (hoiukohtadest) või valvatavatelt territooriumitelt. Antud juhul toimus vargus mittevalvatavalt territooriumilt ning tuginedes kindlustuslepingus välja toodud sätte p-le 3.9 puudub kindlustusandjal kohustus kahju hüvitada. Eeltoodud informatsiooni põhjal ei ole eluliselt usutav, et kostja esindaja, kindlustusmaakler V S ei olnud teadlik 2016. a oktoobris toimunud vargusest ning nendega kaasnenud riskiasjaoludest kindlustusobjekti suhtes. Kostja oli ilmselgelt 31.10.2016 saadetud kindlustusseltsi kahjuhüvitisest keeldumise kirja edastamise tulemusel V Sele 31.10.2016 kell 15:48 teadlik kindlustusobjekti suhtes toimunud sündmustest ning omas piisavat ülevaadet toimunu osas. Hagejale jääb arusaamatuks, mis osas puudus kostjal piisav ülevaade 2016. a oktoobris toimunud varguse üle, mis oleks takistanud tal uue kindlustuspoliisi tegemist või olemasoleva pikendamist uusi asjaolusid arvestades. Kostja esindaja näitas üles tahet Xxxx poolt tehtud kahju väljamaksmisest keeldumise otsusele vastuargumente esitada ning andis hagejale teada, et asub edasiste toimingutega tegelema.
12.Hageja ei saa nõustuda kostja väitega, et tal puudus võimalus kindlustuspakkumisi hagejale vahendada, tulenevalt asjaolust, et esines teadmatus kahjujuhtumit puudutava informatsiooni osas, kuna ilmselgelt oli hageja kostja esindajat laaduri suhtes toimuva varguse asjaoludest 31.10.2016 e-kirja abil teavitanud. Samuti ei ole kostja tõendanud oma väiteid sellest, et talle vastavat informatsiooni ei jagatud. Kuna sellekohase väite on esitanud kostja, siis on see ka tema kohustuseks tõendada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt. Kostja ei ole
2-17-14114 esitanud ühtegi tõendit oma väidete tõestuseks. Kostja vastuses hagiavaldusele p-s 2.2 teises lõigus väidab kostja järgnevat „Erinevalt hageja seisukohast kinnitavad eespool toodud asjaolud korraliku ettevõtja hoolsuskohususte täitmist kostja poolt. Selleks esitas kostja juba enne 26.03.2017 hagejale ehk kindlustusvõtjale konkreetse palve - väljastada maaklerile kindlustustellimuse koostamiseks teave riskiasjaoludest, st 2016 oktoobris aset leidnud varguse asjaolude kohta.“ Taoline kostja väide on tõendamata ning ei vasta TsMS § 230 lg 1 sätestatud tingimustele. Seega on hageja seisukohal, et kui kostja esindaja tõsimeeli vajas täiendavaid andmeid kindlustusjuhtumi kohta, oleks ta pidanud ise aktiivsust üles näitama ja vastavasisulise teabenõudega hageja poole pöörduma.
13.Antud juhul pole kostja esindaja maaklerile sätestatud piisavat hoolsuskohustust hageja kindlustushuvi väljaselgitamiseks lisaandmete (eeldusel, et nende suhtes oli reaalne vajadus) mittekogumise tõttu täitnud. Hageja on veendumusel, et kostja esindaja tööülesanded piirduvad maaklerile sätestatuga, milleks on nii kindlustustegevuse seadusest ning poolte vahel 12.09.2012 sõlmitud volikirja alusel peamiselt kindlustusvõtja kindlustushuvi väljaselgitamine ning kindlustuspakkumiste vahendamine. Hageja on seisukohal, et 31.10.2016 Xxxx kahjuhüvitamise väljamaksmise otsuse vaidlustamine on hageja kui kindlustusvõtja enda soov. Hagejal on õigus enda äranägemise järgi ning vaidluse keerukust ning menetlusökonoomia põhimõtet arvesse võttes ise otsustada, kas ja millal vaidlustamistoimingutega tegeleda. Seega on hageja arvamusel, et hageja teavitas kostja esindajat varguse faktilistest asjaoludest ning kostja esindaja väidetav vaidlustamismenetlusse kaasamine ei ole põhjendatud. Olukorras, kus kostja esindaja tõsimeeli oleks tahtnud oma panuse kahjuhüvitise keeldumise otsuse vaidlustamisse rakendada, oleks tal olnud selleks võimalus. Hagejal ei oleks olnud eluliselt usutavalt mitte midagi selle vastu, et tema kindluslepinguid sõlminud maakler tegeleks ka kahjujuhtumi korral selle nõustamise või vaidlustamisega.
14.Kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 174 lg 1 kohaselt on kindlustusmaakleri kohustuseks välja selgitada kindlustusvõtja kindlustushuvi, seda eeldusel, et seda pole juba tehtud. Kindlustusmaakler ei ole hageja kindlustushuvi välja selgitanud ega teinud kindlustustellimusi talle juba 31.10.2016 e-kirja teel edastatud informatsiooni baasil, rikkudes taolise tegevusega kindlustusmaakleri seadusest tulenevat hoolsuskohustust ning tekitades omapoolse tegevusetusega kindlustuspakkumiste võtmata jätmise osas hagejale otsest varalist kahju, mis väljendus ilma kindlustuskaitseta laaduri tulekahjus hävimise näol. Isegi kui kostja väide, mille kohaselt puudus tal võimalus vana (perioodil 27.03.2016 kuni 26.03.2017) kehtinud kindlustuslepingu uuendamise võimalus oleks põhjendatud, ei takistanud mitte miski kindlustusmaaklerit võtmaks kindlustuspakkumisi teistelt kindlustusettevõtetelt ning edastamaks neid hagejale, et viimane saaks omapoolse heakskiidu anda.
15.Arvestades, et kostja esitab väiteid, et ta ei saanud uut kindlustuspakkumist teha hagejale, siis peaks tal olemas olema vähemalt võimalikud kindlustusseltside pakkumised või kirjavahetus sellest, et miks antud seadme puhul ei saa erinevad kindlustusseltsid hagejale pakkumist teha, sh vargusega seotud kahjujuhtum. Kostjal on võimalik oma väiteid tõendada ja põhistada kohtule. Antud juhtumil saab omistada kostjale eelpool toodud seisukohtade tulemusel nii seaduses sätestatud kindlustusmaakleri hoolsuskohustuse rikkumist, kui ka antud vallas kehtiva tava mitte järgimist, kuna keskmine mõistlik maakler selgitab oma kutsetegevuse käigus välja kindlustusvõtja kindlustushuvi. Ainuüksi fakt, et toimus laaduri varuosade ja lisatarvikute vargus, ei anna kostjale alust keelduda poolte vahel pikaajalise koostöö tulemusel välja kujunenud tava ja praktika järgimisest, mis näeb ette omaalgatuslike kindlustuspakkumiste tegemist hagejale. Samuti
2-17-14114
pole eluliselt usutav, et kostja esindaja ei suutnud perioodil 26.03.2017 (kindlustuskaitse lõppemine) kuni 20.04.2017 (sõiduki hävimine tulekahjus) ehk 25 päeva jooksul teha hagejale ühtegi kindlustuskaitse pakkumust, tuginedes seejuures väitele, et varguse toimumise tõttu katkes poolte vahel välja kujunenud praktika järgmise kohustus.
16.Hageja 08.04.2019 seisukoha järgi on Tallinna Ringkonnakohus käesolevas asjas oma 12.12.2018 otsuse p-s 39 leidnud, et kostja on rikkunud maaklerilepingust tulenevat kohustust, mistõttu ei ole käesolevas asjas vajalik kahju hüvitamise eeldusena tuvastada lepingurikkumist ja vastutust. Arvestades asjaolu, et kindlustusandja oleks käesolevas asjas maksnud välja kehtiva poliisi olemasolu korral kindlustushüvitise, on selge, et hagejale on tekkinud kahju ning see on lepingurikkumisega põhjuslikus seoses. Lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgi osas märgib hageja, et kui tõlgendada kindlustusmaakleri lepingust tulenevaid kohustusi selliselt, et nende kaitse-eesmärgiga ei ole hõlmatud kaitsta kindlustusvõtjat kindlustuspoliisi puudumise tõttu tekkiva kahju eest, siis ei vastuta kindlustusmaakler sisuliselt mitte mingisuguse kahju eest. Eelnevast tulenevalt on selge, et kindlustusmaakleri kohustuste kaitse-eesmärk on kaitsta kindlustusvõtjat sellise kahju eest, mis tekiks kindlustuspoliisi puudumise tõttu. Käesolevas asjas ei ole loogiline, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsev asjatundjast kindlustusmaakler ei pidanud ette nägema asjaolu, et kindlustuspoliisi puudumine võib kindlustusvõtjale tuua kaasa asja hävinemisest tingitud kahju. Kuivõrd kindlustusmaakleri tegevus on niivõrd tugevalt seotud kindlustuspoliiside vahendamisega ja kontrollimisega, siis on sarnaselt kahju kaitse-eesmärgiga välistatud asja hävinemisest tekkinud kahju mitteettenähtavaks lugemine – selline käsitlus tooks kaasa olukorra, kus kindlustusmaakler ei vastuta mitte mingisuguse kahju eest. Eelnevale tuginedes on selge, et kindlustusmaakler pidi ette nägema, et kindlustuspoliisi puudumine võib kindlustusvõtjale tuua kaasa asja hävinemisest tingitud kahju.
17.Täiendavalt võib käesolevas asjas tegemist olla raske hooletusega VÕS § 127 lg 3 mõttes, kuivõrd hageja saatis kostjale 17.04.2017, s.t enne põlengut e-kirja, milles palus kostjal saata hagejale kindlustuspoliis. Hageja teavitas kostjat kindlustuspoliisi vajadusest, kuid sellest hoolimata ei täitnud kostja oma lepingulist kohustust. Kostja väited sellest, et ta ei saanud teha pakkumist, kuna konkreetsel objektiga oli toimunud kindlustusjuhtum, ei ole usaldusväärne, kuna kindlustusselts, kelle juures oli kindlustusjuhtum toimunud, oli sellest juhtumist igal juhul teadlik, seega puudus ka vajadus, mistahes täiendavaks teavituseks ning maakler oleks igal juhul saanud teha ka pakkumise. Pigem on eluliselt usutavam, et kostja esindaja täitis oma tööülesandeid hooletult ning oli unustanud hageja ühe objekti kindlustada ega teinud selles osas ka pakkumisi. Vastupidisel juhul poleks olnud A. Al vajadust pöörduda maakleri poole, et kindlustuspakkumist saada. Kostja ei ole käesolevas asjas tõendanud ühegi kirjaliku dokumendiga, millal ja kuidas ta juhtis hageja tähelepanu võimatusele võtta kindlustuspakkumisi. Hageja hinnangul on vastava asjaolu tõendamiskoormus kostjal. Eelnevast tulenevalt on käesolevas asjas tuvastatud kõik kahju hüvitamise eeldused. Kahjuhüvitise suuruse osas märgib hageja, et kostja ei ole hagiavalduses esitatule vastu vaielnud.
18.Hageja leiab 17.05.2019 seisukohas, et kostja on valesti aru saanud tõendamiskoormisest, sest kui kostja väidab, et hageja on rikkunud toote kasutusjuhendit, siis on see ka tema tõendamiskoormis TsMS § 230 lg 1 kohaselt. Hageja ei pea tõendama negatiivset asjaolu ega sisustama kostja tõendamiskoormist. Hageja juhib tähelepanu, et menetluses ei ole esitatud toote kasutusjuhendit ega ka hooldusjuhendit, hageja viitab pelgalt ekspertarvamuses toodule, mis ei anna võimalust hinnata esitatud väiteid kogumis. Kuid kuna kostja vastused on selles küsimuses olnud valikuliselt, siis on kostja viimane vastus varasema menetlusliku positsiooniga vastuoluline
2-17-14114 ja kohut eksitav. Kostja on väitnud, et hoolduslehed pole asjakohased, kuid nüüd süüstab ja diskrediteerib oma väidetega hagejat, et hooldust pole tehtud. Kostja käitumine ei ole kooskõlas TsMS § 200 lg 1 nõuetega. Laaduri kasutusjuhendi kohaselt on hooldus antud seadme puhul nõutav teatud töötundide intervallidega. Viimane töötund on märgitud 03.04.2017 kätte saadud seadmel kokku 1134,3 h. Vastavalt kasutusjuhendi hooldustabelile oleks antud seadme järgmised korralised hooldused pidanud toimuma iga 500 h täitumisel. Kostja ei ole ümber lükanud hageja esitatud tõendite valguses fakti, et hageja seadet ei hooldanud. Hageja esitatud tõendid kinnitavad, et masin käis korralises hoolduses järjepidevalt ning isegi vahetult enne põlengut viibis ta veel Tallinnas Xxxx AS-is ning hageja enda töökojas sai masin põhjalikult puhastatud. Peale Tallinnas tehtud töid liikus laadur Saaremaale objektile, kus ta peale lühikest töö tegemist maha põles. Selle perioodi jooksul ei saanud tekkida töötunde sellises koguses, mis tinginuks vajaduse uueks korraliseks hoolduseks.
19.Laaduri soetamisest 20.02.2015 kuni 03.04.2017 oli töötunde masinal 1134,3 h. Seega ei ole eluliselt usutav ja matemaatiliselt võimalik, et perioodil 03.04.2017 kuni 20.04.2017 oleks seade olnud töös enam kui 500 töötundi ning vajanuks järjekordset korralist hooldust. Isegi, kui seade oleks olnud järjest 24 tund töös, siis on selle perioodi tundi arv kokku 432 tundi (18 päeva). Kui arvestada fakti, et töölehel oli seade veel 03.04.2017 ja 18.04.2017 Xxxx AS-is, samuti, et viibis Otepääl töökojas (11-13.04.2017) ning sellest maha arvestada ka erinevad transportimised seadmega ühest Eesti otsast teise, ning fakti, et 18 päeva sisse jääb ka puhkepäevi ning 14 tööpäeva (5 päeval veel hoolduses 03.04; 11-13.04 ja 18.04) pikkus on 8 h, siis on ilmne, et laadurile sel perioodil juurde tekkinud töötundide arv sai olla alla 50 töötunni. Xxxx OÜ hinnapakkumises on märgitud töötundide arvuks ca 1150. Xxxx AS hoolduse viimaselt töölehelt on näha, et masina töötundide arv oli 1196. Seega kostja katsed tõendada, et seade vajas juba korralist hooldust, on eluvõõrad ning asjatundmatud. Igapäevane hooldus käib alati masina hoolduse juurde ning selles osas ei ole hageja töötajad millegi vastu eksinud. Asjaolu, et aeg-ajalt juhtub põlenguid ka teiste tööd tegevate seadmetega (kombainid, traktorid, kopad) ei tähenda alati fakti, et neid ei ole hooldatud. Tegemist on masinatega, mis on kõrgema riskiga ning seetõttu ka hageja oli vastava seadme kindlustanud ning sooviski selle kindlustust, et vältida praegust tekkinud olukorda. Kostja õiguslik positsioon kindlustusjuhtumi toimumisel on hagejat süüstav ning lähtub põhimõttest, et hageja pidanuks hakkama tõendama süttimise põhjusi ning hooldusjuhendi täitmist. Selline tõendamiskoormis on samuti selgelt kindlustusseltsil, mitte hagejal.
20.Hageja ei näe aluseid kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 lg 1 kohaselt. Kostjal on kindlustusmaaklerina samuti vastutuskindlustus (lg 1 viimane lõik sh kindlustuse olemasolu), kelle menetlusse kaasamist pole kostja enda poolele soovinud taotleda. Hageja on seisukohal, et kuna kostjal oli Xxxx näol vastutuskindlustus olemas, siis puuduvad alused kaaluda kahjuhüvitise vähendamist, kuna see ei saa olla kuidagi kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane ega ka mõistlikult vastuvõtmatu. Kostja väited kahjuhüvitise vähendamise osas on kõik otsitud ning tõendamata. Kahju vähendamise asjaoludena puuduvad esile toodud väidetel tõendid ning kostja väited on pigem õiguslikud seisukohad, millega kohus pole seotud. Kostja pakkumine kahjuhüvitist vähendada kuni 1000 euroni on hageja hinnangul aga põhjendamatu. Kahjuhüvitise suuruse osas märgib hageja, et kostja ei ole hagiavalduses esitatule vastu vaielnud üheski menetluslikus dokumendis ega ei ole soovinud selles osas esitada ka täiendavaid tõendeid, milleks kohus andis pooltele tähtaja. Seega on hageja seisukohal, et ilmselt kostja kahju suuruse osas ei soovi vaielda. Reeglina tuleks kindlustusjuhtumite puhul taastada hävinud asi või maksta see rahas vastavalt samalaadse uue asja väärtusele. Arvestades, et hageja on lisanud hagile lisad, kus on esitletud seadme võimalik väärtushind, siis tuleb hageja hinnangul tõendina lähtuda sellest, mis hageja on
2-17-14114 esitanud ehk masina väärtus summas 52 283,65 eurot.
21.Hageja peab vajalikuks ka täiendavalt kirjalikult selgitada, milline on sõnastus kostja vastuväites esitatud tõendi loetamatuse osas. Hagejale Xxxx AS kinnituse kohaselt oli tööleht 60011591 informatsiooni järgnev: „Purustaja silinder?? (kontrollida).Tagumine kaitseplaat (alumine). Purustaja välja lülitatud. Mootoriõli lekke otsing, õlijahuti demonteerimine. 30.03.Mootori õlijahuti paigaldus, Elektriprobleemi selgitamine (purustaja välimine ühenduspesa)
31.03.Mootori õlfiiltri ja õlijahuti vooliku vahetus, purusti elektri ühenduspesa korrastamine, tagumise kaitsepaneeli ettevalmistamine ja paigaldus. Mootoriõli seinavoolikust (töökojas), vt saatelehed. Mootori õlijahuti ootel (tellitud). 31.03 Õli leke –OK! (kõrvaldatud). Tagumine kaitsepaneel – OK! (korras). Purustaja välimine ühenduspesa ei hoia kontaktid (ei püsi ühendatuna) – vahetatud. Masin saab teha tööd.“
KOSTJA VASTUVÄITED
22.Kostja esitas 05.12.2017 vastuse hagile, milles hagi ei tunnista ning taotleb jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei vaielnud vastu, et ta on alates 12.12.2012 volikirja alusel tegutsenud hageja kindlustusmaaklerina. Volikirjaga volitas hageja kostjat tegutsema enda esindajana kindlustusküsimustes kõigis kindlustusliikides ning kõikide kindlustuslepingute puhul kindlustusseltside, kindlustusvahendajate jm isikute juures ning tegema mh järgmisi toiminguid: kindlustuspakkumiste küsimine; riskiülevaadete küsimine; kindlustuslepinguga seotud dokumentide, informatsiooni, andmete ja teadete vastuvõtmine, kogumine ja edastamine; kindlustuslepingute muutmine ja lõpetamine kliendi poolt nimetatud tähtajal ja tingimustel; kindlustusmaksete tasumise vahendamine; kahjujuhtumite alane nõustamine; muu kindlustusalane nõustamine ja asjaajamine. Sama volikirjaga andis hageja kostjale „õiguse saada kindlustusseltsidelt, kindlustusmaakleritelt ning vajadusel muudelt isikutelt kogu informatsiooni kliendi kõigi kindlustuslepingute kohta, sh enne volikirja andmist sõlmitud kindlustuslepingute kohta”. Lisaks on hageja volikirjaga avaldanud nõusolekut, et „kõigi maakleri vahendusel sõlmitud kliendi kindlustuslepingutega seotud teadete ja informatsiooni edastamine toimub maakleri kaudu.”
23.Kostjal puudus volitus hageja nimel kindlustuslepingute iseseisvaks sõlmimiseks. Ka kindlustusmaakleri ametikohustuste hulka ei kuulu iseseisvalt kindlustuslepingute sõlmimine. Kindlustusmaakler saab kliendi nimel lepingu sõlmida vaid kliendi teadmisel ja tema poolt kontrollitud ja heaks kiidetud riskiasjaolude suhtes. Kostja kaasabil omas laadur kindlustuskaitset perioodidel 27.03.2015 kuni 26.03.2016 ja 27.03.2016 kuni 26.03.2017. Nimetatud asjaolu tõendavad masinate ja seadmete kindlustuspoliisid nr 42908092 ja 541078070. 2015. a ja 2016. a sarnastel tingimustel seadme kindlustamiseks uue kindlustustellimuse tegemist kostja kaasabil enne viimase kindlustusperioodi lõppemist, st enne 26.03.2017 takistas aga oluline asjaolu, mille hageja hagiavalduses on jätnud avaldamata. Viimase kindlustuslepingu kehtivuse ajal 2016. a oktoobris toimus laaduri tarvikute ja varuosade vargus. Nimetatud juhtumi raames soovis hageja kui kindlustusvõtja ise, ilma kostja kaasabita, varguse menetlemisega seonduvaid toiminguid teha ja kindlustusandjaga asjaajamist korraldada, mistõttu ei oma kostja antud kindlustusjuhtumi sisu ja tulemi kohta terviklikku teavet. Faktiline asjaolu, et seadme tarvikute ja varuosade varguse järgset suhtlust ja asjaajamist teostas kindlustusandjaga kindlustusvõtja, st hageja ise ilma kostjapoolse kaasabi ja osavõtuta, tõendab muu hulgas kindlustusandja esindaja 31.10.2016 e-kiri selles toodud sisuga vahetult hagejale.
2-17-14114
24.Seoses kindlustuspoliisi lõppemisega 2017. a märtsis pöördus kostja seadusejärgne esindaja telefoni teel hageja esindajana raamatupidaja A. A poole enne poliisi kehtivuse lõppemist, paludes 2016. a oktoobris toimunud seadme tarvikute ja varuosade varguse asjaolude kohta teavet. Vastav teave oli kindlustusmaaklerile vajalik ja olulise tähtsusega uue kindlustuslepingu sõlmimisele eelneva kindlustustellimuse vormistamiseks. Kostja esindaja poolt soovitud teave on oluline põhjusel, et pakkumuste saamiseks esitatavas kindlustustellimuses peavad olema fikseeritud riskiasjaolud, sh toimunud kahjud ja kindlustusjuhtumi raames väljamaksutud hüvitiste summad. Riskiasjaolude kajastamine kindlustustellimustes (kahjud, väljamakstud hüvitised jms) kindlustuspakkumuste saamiseks on vajalik ka põhjusel, et vältida hilisemaid nõudeid kindlustusmaakleri vastu nii kindlustusandja kui -võtja poolelt võimaliku süüdistusega valeandmete esitamise või puudulike riskiasjaolude kirjeldamise põhistusega kindlustustellimuses. Kostjal puudub teave selle kindlustusjuhtumi ja kahjukäsitluse lõplike tagajärgede osas, kuna hageja soovis nimetatud kindlustusjuhtumiga isiklikult tegeleda ega edastanud kostjale informatsiooni juhtumi lahenduse kohta. Hageja vahendusel sai kostjale teatavaks kindlustusandja 31.10.2016 otsus kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumise kohta. Antud otsuse osas väljendas kostja omapoolse esialgse seisukoha hageja esindajatele, kuid võimalikku vaidlustusmenetlusse hageja kostjat ei kaasanud, lisaküsimusi kostjalt ei küsinud ega teavitanud ka kostjat kindlustusandja 31.10.2016 otsuse vaidlustamissoovist. Eeltoodust tulenevalt puudub kostjal, vaatamata tema poolt korduvalt edastatud palvetele, teave 2016. a oktoobris toimunud kindlustusjuhtumi raames toimunud kahjukäsitluse lõplike tagajärgede osas.
25.Kostjal takistas uue kindlustuslepingu sõlmimiseks kindlustuspakkumuste küsimist teadmatus eelmisel kindlustusperioodil aset leidnud riskiasjaoludes. Sellest tulenevalt ei olnud 2017. a märtsis tegemist mitte eelmise lepingu uuendamisvõimalusega varasema kindlustuslepingu tingimustel, vaid uue kindlustuslepingu pakkumuste saamiseks vajaliku uue kindlustushuvi ja riskiasjaolude määratlemisega, mis vajas hageja kaasabi, st temapoolse teabe edastamist kostjale. Kostja sai 17.04.2017 tõepoolest hageja esindajalt A. A e-kirja küsimusega poliisi saatmise kohta. Hageja raamatupidaja 17.04.2017 saadetud kirjale kostja kirjalikku vastust ei esitanud. Kostja palus hagejalt korduvalt infot laaduri tarvikute ja varuosade varguse asjaolude kohta. Hageja kostjale vastust ei andnud. Siinjuures lisab kostja, et metsamasinate kindlustamiseks sõlmitava kindlustuslepingu puhul hinnastatakse sellist liiki seade eraldi riskijuhi poolt ja reeglina on vastuse andmise tähtaeg minimaalselt 3 tööpäeva. Arvestades, et hagiavalduses on hageja asjasse mittepuutuvalt välja toodud rida kostja vahendusel sõlmitud lepinguid, märgib kostja, et mitte ühtki loetletud eseme kindlustamiseks sõlmitud kindlustuslepingust ei ole kostja sõlminud omaalgatuslikult ja iseseisvalt, vaid ainult hageja esindaja poolt telefoni teel või elektrooniliselt antud selge ning ühemõttelise volituse alusel.
26.Käesoleva kohtuasja raames on oluliseks asjaoluks hageja laaduriga viimasel kindlustusperioodil, s.o 2016. a oktoobris toimunud vargus (mille vastu oli laadur kindlustusperioodil ka kindlustatud). Vargusega seonduvatest asjaoludest hageja kostjat ei teavitanud ega kaasanud kostjat ka vastavasse kindlustusmenetlusse, mistõttu puudus kostjal teave uue kindlustustellimuse vormistamiseks vajalike asjaolude kohta. Vaatamata kostja esindaja korduvalt edastatud palvele saada 2016. a oktoobris toimunud laaduri tarvikute ja varuosade varguse asjaolude kohta teavet uue kindlustustellimuse koostamiseks ja esitamiseks, mis jäid hageja poolt saamata, tegi see võimatuks ka kindlustusmaakleri-poolsete ülesannete edasise täitmise. Jättes vastamata kostja esindaja korduvatele palvetele, millest sõltus laaduri uue kindlustustellimuse koostamine, ei tundnud hageja alates 2016. a märtsi lõpust kordagi huvi kindlustuskaitse olemasolu kohta kõnealusele laadurile – välja arvatud siis, kui hageja pank 2017.
2-17-14114 a aprillis hagejalt vastavat poliisi esitamist nõudis. Isegi juhul, kui maakleril oleks olnud volitused laaduri osas uue kindlustuslepingu sõlmimiseks, oleks maakler iseseisvalt sõlminud uue lepingu sama kindlustusandjaga, kes ca 6 kuud varem on keeldunud kindlustushüvitise väljamaksmisest hagejale kui kindlustusvõtjale. Kuna konkreetse laaduriga seoses oli fikseeritud kindlustusjuhtum, siis sellises olukorras ei saanud kostja hageja nimel uut kindlustuslepingut sõlmida.
27.Kostja hinnangul ei saa poolte vahelises suhtes rääkida ei tavast ega praktikast nii, nagu seda on hagiavalduses käsitletud. Vaidlusaluse laaduri kindlustuskaitse tagamist alates 27.03.2017 eristab muust kostja kaasabil sõlmitud kindlustuslepingutest ja kindlustuskaitsest 2016. a oktoobris aset leidnud konkreetne juhtum, mis välistab maakleri poolt kindlustustellimuse ettevalmistamise ilma kindlustusvõtja osavõtuta. Seda eriti olukorras, kus hageja kindlustusmaaklerit kindlustusjuhtumi menetlusse ei kaasanud ega menetluse tulemit jm asjas tähtsust omavat teavet maaklerile ei edastanud. Hagiavalduses on korduvalt räägitud ühepoolselt vaid maakleri hoolsuskohustusest, kuid jäetud täielikult kõrvale hageja kui vara omaniku seadusest tulenev hoolsuskohustuse nõue äriseadustiku (ÄS) § 187 alusel. Erinevalt hageja seisukohast kinnitavad eespool väljatoodud asjaolud korraliku ettevõtja hoolsuskohustuse täitmist kostja poolt. Selleks esitas kostja juba enne 26.03.2017 hagejale ehk kindlustusvõtjale konkreetse palve väljastada maaklerile kindlustustellimuse koostamiseks teave riskiasjaoludest. Selline maakleri poolt kostja esindajale esitatud palve oli seotud mh maakleri-poolse hoolsuskohustuse täitmisega eesmärgiga esitada erinevatele kindlustusandjatele konkreetse laaduri kindlustustellimus pakkumuste saamiseks ning sooviga jõuda hagejale parimatel tingimustel kindlustuslepingu sõlmimiseni.
28.Kostja on seisukohal, et korraliku ettevõtja hoolsuskohust on käesoleva vaidluse raames täitmata mitte kostja, vaid hageja poolt. Arvestades, et hageja ei soovinud 2016. a oktoobris toimunud juhtumi raames kostja kaasabi, vaid avaldas soovi ja tegutses suhetes kindlustusandjaga iseseisvalt, näitab ainuüksi antud fakt hagejal kindlustusalaste vajalikul määral teadmiste olemasolu olukorras, mis on seotud hageja äriühingut puudutavate varaliste mõjutustega. Seega lasus hageja seaduslikul esindajal hoolsuskohustuse raames kohustus (soovi korral) tagada kindlustuskaitse olemasolu oma ettevõtte vara, sh käesolevat vaidlust puudutava laaduri osas. Kostja on seisukohal, et olukorras, kus 31.10.2016 teatas endine kindlustusandja hagejale kui kindlustusvõtjale oma seisukoha kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumiseks, ei ole vähimalgi määral korraliku ettevõtja hoolsuskohustusega kooskõlas hageja õigustatud ja õiguspärane ootus – ilma omalt poolt midagi tegemata – et kostja iseseisvalt ning oma volituse piire ületades oleks sõlminud sama kindlustusandjaga uue kindlustuslepingu. Sellist käitumist ei saaks mingil juhul pidada mõistlikuks.
29.KindlTS § 174 lg 1 määratleb kindlustusmaakleri pädevuse piirid. Nimetatud seadusesättest tulenevalt toob ka Finantsinspektsioon kui kindlustusmaaklerite tegevuse üle riiklikku järelevalvet teostav institutsioon oma kodulehel (http://www.fi.ee/) välja kindlustusmaakleri põhikohustused: 1) välja selgitada kliendi kindlustushuvi ja nõudmised ning soovitada kliendile tema huvidele vastavat lepingut piisava hulga kindlustusseltside pakkumuste seast; 2) põhjendada kliendile antud nõuandeid ja soovitusi põhjalikkusega, mis vastab kindlustuslepingu keerukusele; 3) tutvustada kliendile enne kindlustuslepingu sõlmimist kindlustuslepingu tingimusi, sh kindlustusmaksete suurust, tasumise korda ning lepinguga seotud piiranguid ja välistusi; 4) teavitada klienti kindlustusseltsilt saadava vahendustasu suurusest iga vahendatava kindlustuslepingu kohta eraldi; 5) teavitada klienti hüvitamise põhimõtetest, sh sellest, millisele kohtule võib vaidluse korral kindlustuslepingu alusel esitada nõude; 6) konsulteerida klienti muudes kindlustusega seotud küsimustes (sh administreerimise või kahjukäsitlusega seonduv). Ülal loetletud kohustused
2-17-14114
iseloomustavad maakleri tegevuse olemust. Konkreetse kindlustusmaakleri ja kliendi vahelised suhted ning maakleri pädevuse ulatus määratakse kindlaks konkreetsete poolte kokkuleppel. Antud juhul on kostja pädevuse ulatus väljendatud hageja 12.12.2012 volituses.
30.Kostja leiab 07.05.2019 esitatud täiendavas seisukohas, et hageja etteheide seoses kostja poolt laaduri kaitseks kindlustuslepingu mittesõlmimisega 2017. a kevadel, on alusetu. Kostjal puudusid igasugused õigused ja volitused iseseisvalt uue kindlustuslepingu sõlmimiseks hageja kui kindlustusvõtja nimel ning kostja ei ole ka rikkunud pooltevahelisest maaklerlepingust tulenevaid kohustusi. Asjaolu, et kindlustuslepingute sõlmimine ei kuulunud kostja kohustuste hulka, kinnitavad ka Harju Maakohtu 21.03.2018 istungil vande all antud menetlusosaliste seadusjärgsete esindajate seletused. Kostja juhib tähelepanu võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes II osa (lk 102) avaldatud maaklerilepingu sissejuhatavatele selgitustele, mis ütlevad sõnaselgelt, et maakler ei tee käsundiandja nimel tema esindajana tehinguid kolmandate isikutega, vaid vahendab käsundiandjale lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutab kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele. Maakler peab KindlTS § 192 lg 2 p 1 alusel iga kord enne kindlustuslepingu sõlmimist ja vajaduse korral ka enne sõlmitud kindlustuslepingu muutmist selgitama kliendi antud teabe alusel välja tema kindlustushuvi ja nõudmised kindlustuslepingule. Maakleri kohustus eeldab üheselt mõistetavalt selgesisulise informatsiooni edastamist kliendi poolt maaklerile. Kui klient vajalikku teavet maaklerile ei edasta, puudub maakleril igasugune võimalus oma vahendustegevust kliendi ja kindlustusandjate vahel teostada. Sellest tulenevalt ei ole asjakohane ka hageja etteheide, mille kohaselt oleks kindlustusmaakler pidanud käituma lojaalselt ja omal initsiatiivil valmistama ette kindlustuslepingu sõlmimise.
31.Kostja ei ole rikkunud lepingulisi kohustusi hageja ees. Kostjapoolsete toimingute tegemise 2017. a märtsis hageja seadme kindlustamiseks kindlustuspakkumuste vahendamiseks kindlustusandjate poolt hagejale tegi võimatuks hageja poolt kostjale vajaliku alusteabe mitteesitamine. Kostja poolt kohtule esitatud kindlustuspoliisid dokumentaalsete tõenditena omavad tähtsust põhjusel, et märgitud perioodideks kindlustuspakkumuste vahendamiseks kindlustusandja ja hageja vahel ei esinenud takistavaid asjaolusid. Lepingu kehtivuse perioodil ei olnud kindlustatava varaga toimunud kindlustusjuhtumit, mis oleks kaasa toonud kindlustusvõtja kohustuse teavitada kindlustusandjaid uueks kindlustusperioodiks pakkumuste tegemiseks kindlustuslepingu olulise tingimusena riskiasjaoludest, sh eelmisel kindlustusperioodil toimunud kindlustusjuhtumitest. Käesoleva vaidluse lahendamisel on olulise tähtsusega 2016. a oktoobris, st viimase kindlustuslepingu kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtum, milleks oli hageja laaduri osade vargus. Aset leidnud vargusest hageja kostjat selle avastamise järgselt ei teavitanud. Hageja teostas iseseisvalt suhtlust ja asjaajamist kindlustusandjaga kindlustushüvitise saamiseks. Kostja sai 2016. a oktoobris toimunud kindlustusjuhtumist teada 31.10.2016 hageja poolt kostjale edasisaadetud kindlustusandja esindaja e-kirja kaudu, milles kindlustusandja teatas, et keeldub kindlustushüvitise väljamaksmisest.
32.Kostjal puudus uueks kindlustusperioodiks erinevatelt kindlustusandjatelt kindlustuspakkumuste küsimiseks vajaminev oluline teave ehk teave kindlustusandjatele avaldamisele kuuluvatest riskiasjaoludest. Ülalnimetatud olulist asjaolu on 21.03.2018 toimunud Harju Maakohtu istungil vande all selgitanud kostja seadusejärgne esindaja järgmiselt: „Mina sain 31.10.2016 sellest teada e-kirja teel hagejalt, et Case masinas on toimunud vargus. [-] Selles ekirjas ei olnud kirjas, mis põhjusel kahju tekkis, mida varastati ja mis oli kahju suurus. Need on aga need tingimused, mida kindlustusandja tahab uue poliisi tegemisel teada. Ma küsisin neid kolme asja korduvalt raamatupidajalt A. Alt ja T. Plt. Neid andmeid oli vaja ka selleks, et küsida
2-17-14114
teistelt kindlustusandjatelt pakkumisi. Neid andmeid saamata ei saanud ma tellimusi teha. [-] Kui me ei esita neid andmeid, siis me ei saagi pakkumisi küsida. Kui A. A 17.04.2017 helistas ja ka kirjutas mulle, siis ma kordasin, et ma pean neid 3 olulist küsimust teada saama. [-] Palusin tal (A. Al) saata vajalikud andmed, kuid ta ei saatnud. Neid andmeid mulle ei saadetud.” Vastuseks küsimusele „kas olete hagejale helistanud või teinud pakkumist uue poliisiga Case suhtes peale vargust?” on kostja seadusejärgne esindaja täiendavalt selgitanud: „olen helistanud. Olen küsinud täiendavat infot, et teha kindlustustellimus, sest ilma selleta ei saanud ma ühtegi pakkumist. Ma ei saanud infot” ning täiendavalt, et „ma küsisin enne poliisi lõppemist hagejalt küsimused, millele ma vastust ei saanud.” Vastuseks küsimusele „kas te teavitasite põhjustest, miks te ei saa pakkumist võtta” on kostja seadusejärgne esindaja kohtuistungi selgitanud: „jah, ma küsisin hageja raamatupidajalt kolme asja, millele ma vastust ei saanud.” Vastuseks küsimusele „kas uute pakkumiste saamiseks piisab kindlustusandjale infost, mis oli Xxxx Kindlustuse e-kirjas, kus nad keeldusid kindlustushüvitise väljamaksmisest”, vastas kostja seadusejärgne esindaja kokkuvõtlikult: „Ei piisanud” . Eeltooduga seoses ei ole asjakohane hageja seadusejärgse esindaja poolt menetluse käigus väljendatud seisukoht – „ma ei tea, miks V Se poolt jäi tegemata Case kindlustus.”
33.Kostja seadusejärgne esindaja väljendas hageja esindajatele korduvalt, et selleks, et kindlustusandjad saaksid teha omapoolseid pakkumusi, peab kindlustusmaakler esitama kindlustusandjatele olulise teabe kindlustatava vara kohta, sh kindlustusperioodil toimunud varguse üksikasjade kohta. Teave eelmisel kindlustusperioodil toimunud kahjude kohta on kindlustusandjatele omapoolsete pakkumuste tegemiseks oluline eelteave, mida tõendab kindlustusandja Xxxx riskihindamise küsimustiku vorm liikurmasina ja haakeseadme kindlustamiseks. Omapoolse pakkumise tegemiseks kindlustuslepingu sõlmimiseks vajas Xxxx kindlustusvõtjalt selget teavet viimase 3 aasta jooksul toimunud kahjujuhtumi asjaolude kohta. Kostja esitas Xxxx AS-i esindaja, M. Ki 03.05.2019 ja 06.05.2019 e-kirjad, millest nähtuvad, millist teavet vajas nii 2017. a kui vajab jätkuvalt antud kindlustusandja masinate kindlustamiseks. Vajalikuks teabeks on mh teave „eelnevate kahjude kohta”. Kostja on tõendanud, et olles mittekaasatud kõnealuse laaduriga 2016. a toimunud kindlustusjuhtumi menetlusse, ei omanud maakler teavet antud kindlustusjuhtumi asjaolude kohta. Maakleril ei olnud võimalik teabe puudumise tõttu küsida kindlustuspakkumisi erinevatelt kindlustusandjatelt ja seda ei saa käsitleda maakleri poolse lepingulise kohustuse rikkumisena. Kostja rõhutab, et ei piisavaks, detailseks ega detailide rohkeks ei saa pidada teavet selle kohta, et kindlustatud objektilt on teadmata kuupäeval varastatud teadmata „tarvikuid ja varuosi” ning et objekt, millelt teadmata „tarvikud ja varuosad” varastati, asetses teadmata asukohas „kõrgepinge liini L001 masti Y010 kõrval” ja teadmata „territooriumil puudus valve”. Lisaks on kostjale tänaseni teadmata vargusega hagejale tekitatud kahju täpne suurus.
34.Kostja täpsustab, et hageja esindajale 31.10.2016 edastatud e-kirjas väljendatuga „ma natuke uurin teemat” all pidas kostja selliselt väljendatuna vajalikuks suhelda talle teadaoleva, kindlustusvaldkonnas tegeva juristiga, mida kostja esindaja ka tegi, võttes soovitatud juristiga ühendust. Nagu on hageja seadusejärgne esindaja 21.03.2018 kohtuistungil küsimusele „miks te ei pidanud vajalikuks enda õigusi edasi kaitsta, kui saite kindlustusandjalt eitava vastuse”, avaldanud: „mul ei olnud aega selle asjaga tegeleda. Oli kiire aasta lõpp ja polnud lihtsalt aega sellega tegelda. Ma loobusin sellest. Ma suhtlesin kindlustusjuristi R Riga [-]. R. R hakkas tegelema hageja esindajana Xxxx suhtlemisel konkreetse varguse kahjujuhtumiga seoses. Ma tasusin R. Rile ka paar arvet ära. Ta ootas minult dokumente, mida ma ei suutnud õigel ajal edastada ja kuna masin oli juba ka töös, seega ma loobusin selle vaidlustamisest.” Antud, uute
2-17-14114
kindlustuspakkumuste vahendamise seisukohalt samuti oluline asjaolu sai kostjale teatavaks esmakordselt alles 21.03.2018 kohtuistungil. Arvestades, et kindlustusmaakleri tasu sõltub maakleri vahendusel sõlmitud lepingutest, ei ole mõistlik eeldada maakleri soovimatust kindlustuslepinguid vahendada.
35.Hageja ei ole tõendanud, et on järginud kõnealuse metsatöötlemisseadme tehasepoolset kasutusjuhendit, vältimaks kahju tekkimist seadmele. Riigikohus on 23.09.2015. a lahendis nr 32-1-84-15 asunud seisukohale, et vaidluse õigeks lahendamiseks tulnuks kohtutel lahendada hüpoteetiline olukord, mil hageja väidetav kindlustusjuhtum toimunuks ja kahju tekkinuks olemasoleva ehitise kindlustatuse tingimustes. [-] Ainult hüpoteetilise olukorra lahendamisega saab lugeda põhjusliku seose kostja tegevusetuse ja tekkinud kahju vahel olemasolevaks või puuduvaks. 19.10.2017 hagiavalduse 29 lisana on esitatud ärakiri hageja tellimisel Xxxx OÜ poolt 12.06.2017 allkirjastatud ekspertiisiaktist nr 1711. Ekspertiis käigus tuvastasid eksperdid kõnealuse seadme „mootoriruumis ja mujal masina horisontaalpindadel puitmaterjali sisaldavaid ladestusi, mis sattumisel mootori kõrgetemperatuurilistele osadele võivad need süttida ja põhjustada tulekahju.” Tulekahju tekkepõhjustena tõid eksperdid välja (a) kõrge temperatuuriga pindadele sattunud puiduladestuse isesüttimise tagajärjel, (b) kõrge temperatuuriga pindadele pihustunud hüdroõli isesüttimise tagajärjel või (c) elektrivoolu soojusliku toime tagajärjel. Samas ekspertiisiaktis on eksperdid välja toonud seadme kasutusjuhendist tulenevad meetmed, mida kõigi kolme tulekahju tekkepõhjuse vältimiseks oleks saanud rakendada. Kostja leiab, et käesolevas kohtumenetluses ei ole hageja tõendanud, et ta oleks rakendanud seadme kasutusjuhendis ettenähtud meetmeid, millele on eksperdid tähelepanu juhtinud.
36.Hagiavalduse lisaks olevas ekspertiisiaktis on eksperdid täiendavalt viidanud masina kasutusjuhendile masina puhastuse osas, milles eraldi sisaldub hoiatus tuleohu kohta. Selle kohaselt „masina ja mootoriruumi ülevaatus- ja puhastusjuhiste eiramine võib põhjustada masina töövõime vähenemist, masina kahjustamist ja tuleohu suurenemist. Tulekahju võib põhjustada masina ja vara täielikku hävinemist ning tõsiseid isikuvigastusi. Kontrollige masinat ja mootoriruumi iga päev jääkmaterjali kogunemise suhtes; seda eriti juhul, kui töötate keskkonnas, kus tekib palju jääkmaterjali. Eemaldage jääkmaterjal viivitamatult.” Arvestades, et seadet on uurinud riiklikult tunnustatud eksperdid ning tuvastanud seadmel puitmaterjali sisaldavaid ladestusi, tõendab see kostja hinnangul asjaolu, et hageja ei ole kõnealust seadet kasutades järginud seadme kasutusjuhendit. Ainuüksi ekspertide poolt masinal tuvastatud puitmaterjali ladestused tõendavad masina kasutusjuhendist tuleneva nõude eiramist hageja poolt. Asjaolu, et hageja on kohtumenetluses esitanud dokumentaalsete tõenditena masina hoolduse kohtas töölehed 28.0331.03.2017 Xxxx AS poolt teostatud (loetamatute) tööde kohta ning 13.04.2017 hageja enda poolt masinal teostatud tööde kohta, ei tõenda masina kasutusjuhendist tulenevate, ekspertide poolt ekspertiisiaktis väljatoodud nõuete täitmist hageja poolt. Sellest tulenevalt puudub ka õiguslik võimalus hagi rahuldamiseks.
37.Isegi kui kohus peaks leidma, et kostja vastutuse eeldused olid täidetud, peab kohus kaaluma kahjuhüvitise vähendamist nii VÕS § 139 kui ka § 140 alusel. Riigikohus on oma lahendites (nt 3-2-1-42-16) rõhutanud, et kohus kohaldab nii VÕS § 139 kui ka VÕS § 140 ilma kohustatud isiku taotluseta ja hüvitise vähendamiseks piisab sellest, kui vähendamise asjaolud on kohtule esitatud. VÕS § 139 ja § 140 saab kohaldada ka korraga (Riigikohtu 17.06.2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-65-15, p 13; 25.05.2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-15, p 12), sh deliktiõiguslike kahju hüvitamise nõuete lahendamisel. Antud juhul palub kostja rakendada VÕS § 140 lg 1, mille kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud
2-17-14114 isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kostja leiab, et esinevad kahju vähendamise asjaolud: muutunud asjaoludel oli ainuvõimalik uue lepingu sõlmimine hageja poolt valitud kindlustusandjaga, hageja vajalikku teavet riskiasjaoludest kostjale ei esitanud ja hageja ei ole kõnealust seadet kasutades järginud seadme kasutusjuhendit. Seega ei oleks tulenevalt VÕS § 139 lg-st 1 ega § 140 lg-st 1 õiglane panna kogu tekkinud kahju hüvitamise kohustust üksnes kostjale. Juhul kui kohus peaks otsustama, et hagi kuulub rahuldamisele, siis nõue tuleb rahuldada vaid osaliselt ning mõista kostjalt välja 1000 euro suurune kahjuhüvitis.
KOHTU PÕHJENDUSED
38.Hageja on esitanud kostja vastu hagi maaklerilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Riigikohtu 20.03.2012. a otsuse nr 3-2-1-5-12 p-s 27 on selgitatud, et lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 115, 127 ja 128 alusel olema täidetud muuhulgas järgmised üldised eeldused: kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kohus leiab, et käesolevas asjas on eelnimetatud kahju hüvitamise eeldused täidetud ja põhjendab seda alljärgnevalt. Maaklerilepingu rikkumine
39.Kohus märgib, et Harju Maakohus arutab käesolevat asja teist korda uues kohtukoosseisus ning peab seejuures lähtuma Tallinna Ringkonnakohtu 12.12.2018. a otsusest (II kd, tl 25-29). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 658 on sätestatud maakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise tagajärjed. Mh tuleb asja uuel läbivaatamisel arvestada, et ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Tõlgendades ja kohaldades asjas esitatud tõendite alusel õigusnorme, jõudis ringkonnakohus järelduseni, et kostja on rikkunud maaklerilepingust tulenevat kohustust teavitada hagejat laaduri kindlustuslepingu lõppemisest ja vahendada talle enne kindlustuslepingu lõppemist uue lepingu sõlmimiseks vajalikud kindlustusandjate pakkumised lepingu sõlmimiseks. Kohus järgib selles osas Tallinna Ringkonnakohtu otsust ning leiab, et asjas on tuvastatud kostja poolt maaklerilepingu rikkumine. Kuigi ringkonnakohtu seisukohad tõendite hindamisel ei ole maakohtule tingimata kohustuslikud, ei näe kohus käesolevas asjas põhjust asuda ringkonnakohtust erinevale seisukohale ka tõendite hindamise osas, nõustudes ringkonnakohtu põhjendustega vastavalt järgnevalt kirjeldatule.
40.Kohus järgib ringkonnakohtu otsuse põhjendusi järgnevas: Kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 174 lg 1 kohaselt kindlustusmaakler on isik, kes tegeleb tasu eest maaklerilepingu alusel kliendi huvidest ja nõudmistest lähtuvalt tema kindlustushuvi väljaselgitamise ja selleks vajalike andmete kogumisega, kindlustuslepingu tutvustamise ja soovitamisega ning nõustamisega eesmärgiga võimaldada kliendil sõlmida kindlustusandjaga kindlustusleping (edaspidi kindlustusmaakleri vahendustegevus) ning kliendi abistamisega tema kindlustuslepingu haldamisel ja täitmisel ja § 177 lg 1 sätestab, et vahendaja (maakler) on kohustatud tegutsema lähtuvalt kliendi kindlustushuvist ja seaduses esitatud nõuetest, kindlustuslepingu
2-17-14114 keerukusastmele vastava hoolsuse ning vahendajalt eeldatava ettenägelikkuse ja pädevusega. VÕS § 658 lg 2 järgi kohaldatakse maaklerilepingule käsunduslepingu kohta sätestatut, kui maaklerilepingut reguleerivatest sätetest ei tulene teisiti. VÕS § 620 lg 2 esimese lause kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga. Sama lõike teise lause kohaselt peab majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja lisaks toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Kostja käsundisaajana pidi käsundi täitmisel järgima hageja ehk käsundiandja juhiseid VÕS § 621 lg 1 alusel ja teatama hagejale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest VÕS § 624 lg-st 1 tulenevalt. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja oli kohustatud hageja suhtes täitma KindlTS § 174 lg-s 1 sätestatud ülesandeid kindlustuslepingute vahendamisel, st soovitada ja vahendada kliendile sõltumatu analüüsi alusel kindlustuslepingut, mis vastab kõige paremini kliendi kindlustushuvile ja nõudmistele. Kostja ülesanded olid loetletud ka hageja poolt talle 12.12.2012 antud volikirjas (I kd, tl 113), mille kohaselt pidi kostja tegema järgmisi toiminguid: kindlustuspakkumiste küsimine; riskiülevaadete koostamine, kindlustuslepingutega seotud dokumentide, informatsiooni, andmete ja teadete vastuvõtmine, kogumine ja edastamine; kindlustuslepingute muutmine ja lõpetamine kliendi poolt nimetatud tähtajal ja tingimustel; kindlustusmaksete tasumise vahendamine; kahjujuhtumite alane nõustamine; muu kindlustusalane nõustamine ja asjaajamine.
41.Samuti järgib kohus ringkonnakohtu otsuse põhjendusi järgnevas: VÕS § 23 lg 1 p 2 järgi võivad lepingulised kohustused tuleneda lepingupoolte väljakujunenud praktikast ja p 3 järgi vastava kutseala tavadest. Hageja väidete kohaselt oli poolte vahel tava, et kõik kindlustuslepingud sõlmiti kostja vahendusel. Kostja seadusliku esindaja V Se vande all antud seletuse kohaselt oli tema põhiülesandeks kindlustuspakkumiste küsimine (I kd, tl 155). Hageja seadusliku esindaja juhatuse liikme T Pi vande all antud seletuse kohaselt toimus koostöö viisil, kus kostja saatis hagejale kindlustuspakkumised ja hageja otsustas nende põhjal, kas ja kellega kindlustusleping sõlmida. Kuna hagejal oli sõlmitud palju kindlustuslepinguid, siis nende kehtivuse kontrollimine oli kostja ülesanne ja kostja võttis hageja juhatuse liikmega ühendust enne lepingu lõppemist (I kd, tl 151-152). Samasugusel viisil kindlustuslepingute sõlmimise vahendamist kostja poolt kirjeldas tunnistaja A A, selgitades, et enne kindlustuslepingute lõppemist on kostja juhatuse liige kirjalikult või telefoni teel teavitanud hagejat sellest ja edastanud pakkumiseks uute lepingute sõlmimiseks (I kd, tl 146). Kostja juhatuse liikme V Se poolt hagejale saadetud kindlustuslepingute õiendi kohaselt oli 26.05.2016 seisuga sõlmitud tema vahendusel 33 lepingut (I kd, tl 22-23). Tunnistaja A. A ütluste kohaselt hageja sõlmis kostja vahendusel ühe aasta jooksul ca 40 kindlustuslepingut (I kd, tl 146). Eeltoodud tõenditest saab järeldada, et kostja kohustuseks oli jälgida kindlustuslepingute kehtivust ja enne lepingute lõppemist esitada hagejale pakkumised uute lepingute sõlmimiseks ning hageja ilma kostja vahenduseta lepinguid ei sõlminud. Kuna kostja kohustuseks oli jälgida hageja kindlustuslepingute kehtivust ja teavitada hagejat lepingute lõppemisest ning vahendada hagejale kindlustusandjate pakkumisi, siis kostja oleks pidanud ka enne laaduri suhtes sõlmitud kindlustuslepingu lõppemist 26.03.2017 teavitama hagejat lepingu lõppemisest ja vahendama hagejale pakkumise või pakkumisi uue lepingu sõlmimiseks. Kostja seda ei teinud. Hageja juhatuse liikme T. P seletusest nähtuvalt sai ta sellest, et kahju tekkimise ajal 27.04.2017 laaduri kindlustamiseks lepingut sõlmitud ei olnud, teada pärast kahjujuhtumit kostja juhatuse liikmelt V Selt (I kd, tl 151-152).
42.Kohus järgib ringkonnakohtu otsuse põhjendusi selles, et tõendamata on kostja väited, mille kohaselt pakkumist laaduri kindlustamiseks ei teinud ta hageja poolt vajaliku informatsiooni esitamata jätmise tõttu. Seda järeldust ei muuda kostja 07.05.2019 menetlusdokumendile lisatud riskihindamise küsimustikud ja lehed (II, tl 66-68). Kohus märgib, et küsimus ei ole selles, millised
2-17-14114 olid erinevate kindlustusseltside riskihindamise põhimõtted, vaid selles, et kostja rikkus oma lepingulist kohustust teavitada hagejat laaduri kindlustuslepingu lõppemisest ja vahendada talle enne kindlustuslepingu lõppemist uue lepingu sõlmimiseks vajalikud kindlustusandjate pakkumised lepingu sõlmimiseks. Kohus rõhutab, et KindlTS § 174 lg 1 kohaselt oli just kostja kohustuseks soovitada ja vahendada hagejale sõltumatu analüüsi alusel kindlustuslepingut, mis vastab kõige paremini kliendi kindlustushuvile ja nõudmistele. Samuti oli kostja kohustuseks vajalike andmete kogumine, kindlustuslepingu tutvustamine, soovitamine ning nõustamine. eesmärgiga võimaldada kostjal sõlmida kindlustusandjaga kindlustusleping. Juhul, kui pakkumise tegemist laaduri kindlustamiseks olnuks takistanud hageja poolt vajaliku informatsiooni esitamata jätmine, siis pidanuks kostja hagejat sellest õigeaegselt informeerima, mis kohtu hinnangul aga tõendatud ei ole. Kohus nõustub ka antud küsimuses ringkonnakohtu seisukohtadega alljärgnevas: VÕS §119 lg 1 järgi võlausaldaja satub vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Õige ei ole järeldus, et kostja ei pidanud pakkumisi laaduri kindlustamiseks esitama, kuna hageja ei olnud talle esitanud andmeid 2016. aastal toimunud kindlustusjuhtumi kohta. See, et eelmise kindlustusjuhtumi kohta andmete esitamine oli vajalik ja hageja seda vaatamata kostja juhatuse liikme nõudmistele ei teinud, on tõendatud ainult kostja juhatuse liikme V. S vande all antud seletusega, mille kohaselt küsis ta 2016. aastal toimunud laaduri seadmete ja tööriistade varguse kohta andmeid hageja juhatuse liikmelt T. Plt ja raamatupidajalt A. Alt (I kd, tl 155). T. P vande all antud seletusest nähtub, et ta ei teadnud, miks kindlustusleping jäi sõlmimata. T. P ei olnud teadlik, et varasem kindlustusjuhtum võiks mõjutada järgneva lepingu sõlmimist ja pärast aprillis 2017 laaduriga toimunud kindlustusjuhtumist sai ta teada kostjalt, et kindlustus puudub ja V. S avaldas, et see on tema ehk kostja juhatuse liikme tegemata töö (I kd, tl 151-153). Tunnistaja A. A ütluste järgi pöördus tema pärast liisingufirma päringut kostja poole, kuna liisingufirma polnud saanud laaduri kindlustuspoliisi. Tunnistaja ütluste kohaselt ei küsinud V. S temalt 2016. aastal toimunud kindlustusjuhtumi asjaolude kohta. 2016. aasta kindlustusjuhtumiga tegeles hageja juhatuse liige T. P (I kd, tl 149). 17.04.2017 ekirjaga on A. A palunud kostjal saata laaduri kindlustuspoliis panka esitamiseks (I kd, tl 24). Kostja e-kirjale vastanud ei ole ja tema ütlused, et ta pöördus pärast kirja saamist hageja poole, et selgitada 2016. a kindlustusjuhtumi asjaolusid, on vastuolus tunnistaja A. A ütlustega ja hageja seadusliku esindaja T. P vande all antud seletusega. Lisaks ei ole eluliselt usutav, et kostja, kes ei saanud väidetavalt mitu korda suulisele päringule hagejalt vastust, ei esitanud hagejale vastavat nõudmist kirjalikult või ei pöördunud kindlustusseltsi poole, kus oli laadur kindlustatud. Kindlustusandjale iseseisva päringu tegemise õigus tulenes kostjale 12.12.2012 volikirjast (I kd, tl 113).
43.VÕS § 103 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Järgides ringkonnakohtu poolt tehtud otsust käesolevas asjas, ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis lükkaksid ümber seaduses sätestatud eelduse selles, et kostja on lepingurikkumise eest vastutav. Kostjapoolset lepingurikkumist ja vastutust hageja ees ei muuda ka asjaolu, et kostjal polnud õigust iseseisvalt kliendi nimel ega kliendi huvides kindlustuslepinguid sõlmida. Kostja vastutuseks piisab sellest, et kostja on rikkunud maaklerilepingust tulenevat kohustust teavitada hagejat laaduri kindlustuslepingu lõppemisest ja vahendada talle enne kindlustuslepingu lõppemist uue lepingu sõlmimiseks vajalikud kindlustusandjate pakkumised lepingu sõlmimiseks. Samuti ei muuda kostja vastutust hageja ees kostja väide, nagu ei olnuks võimalik varem kehtinud kindlustuslepingu pikendamine, vaid vajalik olnuks uue kindlustuslepingu sõlmimine. Hageja on põhjendatult
2-17-14114 leidnud, et miski ei takistanud kostjat võtmaks kindlustuspakkumisi teistelt kindlustusettevõtetelt ning edastamaks neid hagejale, et viimane saaks omapoolse heakskiidu anda. Kohus järgib ka antud küsimuses Tallinna Ringkonnakohtu seisukohta, mille kohaselt „Kuna kostja kohustuseks oli jälgida hageja kindlustuslepingute kehtivust ja teavitada hagejat lepingute lõppemisest ning vahendada hagejale kindlustusandjate pakkumisi, siis kostja oleks pidanud ka enne laaduri suhtes sõlmitud kindlustuslepingu lõppemist 26.03.2017 teavitama hagejat lepingu lõppemisest ja vahendama hagejale pakkumise või pakkumisi uue lepingu sõlmimiseks. Kostja seda ei teinud.“ Kahju tekkimine
44.Hagi kohaselt on hagejale tekkinud kahju, kuna kehtiva kindlustuslepingu puudumise tõttu ei hüvitata hagejale 20.04.2017 tulekahjus hävinud minilaaduri CASE TR320 ja selle lisade väärtust. Kahju määramisel on hageja arvesse võtnud laaduri ja lisade harilikku väärtust (turuväärtus) vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist. Hageja hindas masina turuväärtuseks 35 000 kuni 40 000 eurot ilma lisadeta, s.t ei arvestatud võsamultserit, vintsi ega esihaaratsit (vt I kd, tl 81). Hageja hinnangul ei ole seadme taastamine otstarbekas ja selle taastamine maksab sisuliselt rohkem, kui uus seade. Remondikalkulatsioon kinnitab, et sellise töö hind oleks 75 061,30 eurot (vt I kd, tl 79-80). Hagi kohaselt on Xxxx AS hinnanud uue analoogse masina CASE TR320 pakkumust koos sama lisavarustusega 87 000 eurot, millele lisandub käibemaks (vt I kd, tl 65). Ilma lisavarustuseta sama masina väärtus uuena soetamisel on 62 400 eurot (vt I kd, tl 65). Ekspertiisis hinnatud kahe aasta vanuse masina väärtuse on hageja tuletanud arvestamata lisavarustust ja saanud väärtuseks 35 000 kuni 40 000 eurot. Hageja kinnitusel pole alust arvata, et lisavarustus kuluks kiiremini kui masin ise ning hageja sai tehtega 87 000 / 62 400 * ((35 000 + 40 000)/ 2) kätte umbes kahe aasta vanuse masina väärtuse koos lisavarustusega, milleks on hageja hinnangul 52 283,65 eurot.
45.Kohus märgib, et kostja pole hageja poolt arvestatud kahju suurusele vastuväiteid esitanud. Seetõttu kohus leiab, et hageja on talle kahju tekkimist seoses minilaaduri tulekahjus hävimisega piisavalt tõendanud ja loeb selles osas hagejale tekkinud kahju suuruseks 52 283,65 eurot.
46.Samuti on hagi kohaselt hagejale tekkinud kahju tulenevalt asjaolust, et kostja ei täitnud enda kahjuhüvitamise kohustust hageja ees, mistõttu oli hageja sunnitud pöörduma enda õiguste kaitseks lepingulise esindaja poole õigusabi saamiseks. Viimasest tulenevalt tuli hagejal kanda õigusabiteenuse saamiseks täiendavaid kulutusi 500 eurot. See koosnes nõudekirja saatmisest ja vastamisest ning vestlustest antud teemal kostja esindajaga, mida hageja käsitleb täiendava kahju tekitamisena (vt I kd, tl 25-29).
47.Kohus märgib, et kohtueelsete õigusabikulude hüvitamine on võimalik VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3 alusel. Hageja poolt esitatud tõendid kinnitavad, et hageja on pöördunud seoses kostjaga lepingu lõpetamisega oma õiguste kaitseks õigusnõustaja poole ja sellega seoses on hagejal tekkinud kohustus õigusabi eest 500 euro tasumiseks (I kd, tl 25-29; tl 84). Kohus leiab, et õigusabikuludega tekkinud kahju hüvitamiseks piisab sellest, kui hagejale on esitatud arve ja tal on tekkinud õigusabikulude tasumise kohustus. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Riigikohus selgitas oma 09.02.2011. a otsuse nr 3-2-1-138-10 p-s 29, et professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Arvestades eeltoodut ning samuti asjaolu, et kostja ei ole hageja kohtueelsete õigusabikulude suuruse osas vastuväiteid esitanud, leiab kohus,
2-17-14114 et hageja on tõendanud talle kahju tekkimist kohtueelsete õigusabikulude näol summas 500 eurot.
48.Hageja leiab, et maaklerilepingu rikkumise tõttu tekkis õiguslik olukord, kus hagejal oli raskendatud oma õiguste maksma panemine. Oma õiguslikus positsioonis selguse saamiseks tellis hageja põlenud laaduri tulekahjuekspertiisi, et selgitada välja tulekahju põhjus. Ekspertiisi maksumus oli ilma käibemaksuta 2184 eurot (vt I kd, tl 66-78, tl 83). Kohus leiab, et ka nimetatud kulu on vaadeldav hagejale tekkinud kahjuna VÕS § 128 lg 3 järgi. TsMS kommenteeritud väljaande kohaselt „Kui menetlusosaline on eksperdi või muu asjatundja poole pöördunud enne menetluse algust ja ta esitab arvamuse kohtule, on see lubatav dokumentaalne tõend, kuid selle saamise kulu hüvitamist ei saa taotleda kui asja läbivaatamise kulu, kuna see tekkis sõltumatult menetlusest. Sellise dokumentaalse tõendi esitaja saab nõuda tõendi saamisega tekkinud kulud VÕS § 128 lg 3 järgi kahju hüvitamise sätete alusel. [..] Asjaolu, et sellist arvamust kasutatakse hilisemas võimalikus kohtumenetluses, ei muuda seda veel kohtumenetluse jaoks hangitud dokumendiks“ (V. Kõve, O. Järvekülg, J. Ots, M. Torga; Tsiviilkohtumenetluse seadustik, kommenteeritud väljaanne I, lk 699). Kohus märgib, et kostja ei ole ka kohtueelse ekspertiisikulu suuruse osas omapoolseid vastuväiteid esitanud. Seega leiab kohus, et hageja on tõendanud talle kohtueelse ekspertiisi tellimise tõttu tekkinud kahju summas 2184 eurot.
49.Kokku on hagejale tekkinud kahju suuruseks 54 967,65 eurot (52 283,65 eurot + 500 eurot + 2184 eurot). Põhjuslik seos
50.Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 127 lg 1 järgi on lepingu rikkumise korral kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks rikutud (vt nt Riigikohtu 30.04.2014. a otsus nr 3-2-1-20-14, p 13). Seega peab kohus hindama põhjusliku seose olemasolu kostja rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel.
51.Riigikohus on oma 08.01.2013. a otsuse nr 3-2-1-173-12 p-s 18 selgitanud, et kahju hüvitamise nõuetes põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata.
52.Kohus nõustub eeltoodud põhimõtteid arvestades hagejaga, et kostjapoolse lepingu rikkumise ja hagejale kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos – kui kostja oleks oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja enne laaduri suhtes sõlmitud kindlustuslepingu lõppemist 26.03.2017 teavitanud hagejat lepingu lõppemisest ja vahendanud hagejale pakkumise või pakkumisi uue lepingu sõlmimiseks, siis oleks hageja väga suure tõenäosusega laaduri suhtes sõlminud kindlustuslepingu, mis oleks hagejat kaitsnud mh laaduri tulekahju vastu. Selliseks järelduseks annab aluse asjaolu, et laaduri suhtes olid eelnevalt vastavad kindlustuslepingud sõlmitud (vt I kd, tl 114 pöördel-115). Samuti oli hageja ühemõtteliselt väljendanud kostjale oma soovi kindlustuslepingu sõlmimiseks, sest 17.04.2017 e-kirjaga palus A. A kostjal saata laaduri kindlustuspoliis panka esitamiseks (I kd, tl 24). Seega, asendades mõtteliselt kostja lepingut rikkuva tegevusetuse kostja lepinguga kooskõlas oleva tegevusega, tuleb järeldada, et kui kostja
2-17-14114 poleks lepingut rikkunud, oleks kahju jäänud olemata. Kui kostja oleks tegutsenud kooskõlas lepinguga, oleks hageja laaduri suhtes sõlminud kindlustuslepingu, mis oleks hagejat kaitsnud mh laaduri tulekahju vastu. Sellisel hüpoteetilisel juhul oleks kindlustusandja eeldatavalt hagejale hüvitanud laaduri tulekahjuga seotud kahju ning hagejale poleks laaduri tulekahjuga seoses kahju tekkinud. Samuti poleks hagejale kostja õiguspärase käitumise korral tekkinud kahju kohtueelsete õigusabikulude ja ekspertiisikulu näol, sest selliste kulutuste tegemiseks puudunuks hagejal talle kindlustusandja poolt kahju hüvitamise tõttu vajadus.
53.Käesolevas asjas ei ole kohtu hinnangul tuvastatud selliseid asjaolusid, mille alusel saaks kohus eelnevalt kirjeldatud hüpoteetilise olukorra puhul asuda seisukohale, et tulekahjuga seotud kahju poleks hagejale hüvitatud. Kostja poolt kohtuistungil esitatud oletus, et kindlustuse olemasolu korral poleks tulekahjuga seotud kahjuhüvitist välja makstud, on paljasõnaline. Kindlustuse eesmärgiks ja n-ö normaalseks olukorraks on see, et kindlustuslepinguga määratletud kahjujuhtumi toimumisel makstakse kindlustushüvitis välja, vastasel korral puuduks kindlustuslepingu sõlmimisel mõte. VÕS § 422 kindlustuslepingu mõiste kohaselt kohustub kindlustuslepinguga üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Järelikult selleks, et oletada kindlustushüvitise välja maksmata jätmist, peaks olema tõendatud sellised asjaolud, eelkõige hagejapoolsed rikkumised, mis annaks alust eeldada, et kindlustuslepingu olemasolu korral poleks kindlustushüvitist välja makstud. Seejuures asjassepuutuv ei ole varasem vargusega seotud kindlustusjuhtum ja küsimus, kas selles juhtumis tulnuks hagejale kahju hüvitada või mitte. Vargusega seotud varasema kindlustusjuhtumi asjaolusid ei ole võimalik üle kanda tulekahjuga seotud hilisemale kindlustusjuhtumile.
54.Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et on järginud laaduri tehasepoolset kasutusjuhendit, vältimaks kahju tekkimist seadmele. Kostja viitab, et ekspertiisi käigus tuvastasid eksperdid laaduri mootoriruumis ja mujal masina horisontaalpindadel puitmaterjali sisaldavaid ladestusi, mille sattumisel mootori kõrgetemperatuurilistele osadele võivad need süttida ja põhjustada tulekahju (vt I kd, tl 75). Kohus märgib, et tulekahju võimalike tekkepõhjustena tõid eksperdid välja (a) kõrge temperatuuriga pindadele sattunud puiduladestuse isesüttimise tagajärjel, (b) kõrge temperatuuriga pindadele pihustunud hüdroõli isesüttimise tagajärjel või (c) eksperdid ei saanud välistada tulekahju tekkimist elektrivoolu soojusliku toime tagajärjel, mis võis võimalikuks saada kere ja mootori vahelise lapiku massijuhtme purunemisest (I kd, tl 75 pöördel). Samas ekspertiisiaktis on eksperdid välja toonud seadme kasutusjuhendist tulenevad meetmed, mida kõigi kolme tulekahju tekkepõhjuse vältimiseks oleks saanud rakendada.
55.Kohus leiab, et Xxxx OÜ ekspertiisiaktiga ei ole tõendatud kostja väide, nagu poleks hageja järginud laaduri tehasepoolset kasutusjuhendit ning olnud seega ise vastutav tulekahju tekkimise eest. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et eksperdid ei ole andnud selget arvamust küsimusele, kas ekspertiisi käigus oli võimalik tuvastada tulekahju teket tingituna seadme võimalikust valest käitlemisest. Eksperdid on viidanud küll kasutusjuhendi järgimise vajadusele, kuid on hinnanud kasutus- ja hooldusnõuetest kõrvalekaldumisi üksnes „võimalikeks“ (vt I kd, tl 76 ja 76 pöördel). Samuti on eksperdid nimetanud tulekahju tekkepõhjustena erinevaid alternatiivseid versioone (vt I kd, tl 69 pöördel – tl 75 pöördel), kuid pole väitnud, et tulekahju olnuks kõikidel juhtudel hageja tegevusega välditav.
56.Kohus viitab siinkohal ka Riigikohtu 08.01.2013. a otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12.
2-17-14114 Nimetatud otsuse p-s 19 selgitas Riigikohus, et kui kahju tekkimise põhjusteks on alternatiivselt kostja tegu või asjaolu, mis ei ole seotud kostja tegevusega, peab hageja tõendama üksnes kostja rikkumise kui kahju võimaliku põhjuse ning kostja peab kahju põhjuste konkurentsi korral kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et tema tegu ei olnud kahju tekkimise aluseks (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 11). Sama põhimõte kohaldub ka lepingu rikkumisega kahju tekitamise korral. Seega, kui hageja tõendab, et kahju võis tekkida kostjapoolse lepingurikkumise tagajärjel, on kostja ülesanne tõendada, et kahju võis tekkida ka mingil muul (alternatiivsel) põhjusel. Hageja ei pea tõendama, et kahju ei tekkinud kõikvõimalikel muudel põhjustel. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole kostja tõendanud, et laaduri tulekahju oleks tekkinud hageja poolt kasutusjuhendi või muude hooldusreeglite rikkumise tõttu.
57.Kostja on esitanud kohtule hageja hüpoteetilisele küsimusele saadud Xxxx e-kirja, milles leitakse, et kui tulekahju tekiks hooldusreeglite rikkumise tõttu, siis kahju ei hüvitata (I kd, tl 134). Samas pole kostja kohtule esitatud tõendeid, mis kinnitaks hagejapoolset laaduri hooldusreeglite rikkumist. Vastupidi, hageja on ise esitanud kohtule tõendid, millest nähtub vaidlusaluse laaduri nõuetekohane hooldamine (I kd, tl 140-142). Hageja on selgitanud, et laaduri kasutusjuhendi kohaselt on hooldus antud seadme puhul nõutav teatud töötundide intervallidega. Viimane töötund on märgitud 03.04.2017 kätte saadud seadmel kokku 1134,3 h (I kd, tl 141 pöördel). Vastavalt kasutusjuhendi hooldustabelile oleks antud seadme järgmised korralised hooldused mootoriõli vahetuseks pidanud toimuma iga 500 h täitumisel (II kd, tl 164 pöördel). Hageja märgib põhjendatult, et ei ole eluliselt usutav ja matemaatiliselt võimalik, et perioodil 03.04.2017 kuni 20.04.2017 oleks seade olnud töös enam kui 500 töötundi ning vajanuks järjekordset korralist hooldust.
58.Kohtul pole alust kahelda ka hageja seadusliku esindaja T. P vande all antud ütlustes selle kohta, et hooldamata vaidlusalune laadur kindlasti ei olnud ja et seda puhastati jooksvalt, vahel päevas mitu korda (I kd, tl 151). Kohus nõustub hagejaga, et kostja ei ole hageja esitatud tõendite valguses ümber lükanud fakti, et hageja seadet ei hooldanud. Põhjendatud on ka hageja seisukoht selles, et tööd tegevate seadmetega (nt kombainid, traktorid, kopad) aeg-ajalt juhtuvad põlengud ja see ei tähenda tingimata seda, et neid ei ole hooldatud. Vastupidise järelduse korral ei oleks nimetatud seadmete kindlustamisel mingit mõtet, sest kindlustus võiks seadmete tulekahju korral alati kahju hüvitamisest keelduda.
59.Kokkuvõtlikult on hageja õigesti leidnud, et kasutusjuhendi või muude hooldusreeglite väidetava rikkumise tõendamiskoormis lasus kostjal, kes sellised väited esitas. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja ei pea tõendama negatiivset asjaolu ega sisustama kostja tõendamiskoormist. Kohtu hinnangul ei ole kostja oma väiteid hageja poolt kasutusjuhendi või muude hooldusreeglite rikkumisest tõendanud (vt käesoleva otsuse p-d 55-58). Seega leiab kohus, et hagejale tekkis kahju kostjapoolse lepingu rikkumise tagajärjel ning selle põhjusliku seose olemasolu ei väära kostja tõendamata väited hageja väidetavatele minetustele laaduri hooldamisel. Kostja pole tõendanud, et ta poleks süüdi kahju tekkimises (VÕS § 104 lg 2). Kahju ärahoidmise eesmärk ja kahju ettenähtavus
60.VÕS § 127 lg 2 on sätestatud, et kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 3 on sätestatud, et lepingulist kohustust rikkunud
2-17-14114 lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
61.Kohus on seisukohal, et antud juhul on hagejale tekkinud kahju hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. Kohus nõustub hagejaga, et kindlustusmaakleri kohustuste kaitseeesmärk on kaitsta kindlustusvõtjat sellise kahju eest, mis tekib kindlustuspoliisi puudumise tõttu. Hageja märgib õigesti, et kui tõlgendada kindlustusmaakleri lepingust tulenevaid kohustusi selliselt, et nende kaitse-eesmärgiga ei oleks hõlmatud kaitsta kindlustusvõtjat kindlustuspoliisi puudumise tõttu tekkiva kahju eest, siis ei vastutaks kindlustusmaakler sisuliselt mingisuguse kahju eest.
62.Seoses kahju ettenähtavusega nõustub kohus hagejaga selles, et kindlustuslepingu eesmärk on hüvitada kindlustusvõtjale võimalik tekkida võiv kahju. Seetõttu leiab kohus, et kostja pidi ette nägema, et olukorras, kus kindlustusleping jääb temapoolse rikkumise tõttu sõlmimata, võib tekkida kindlustusvõtjale kahju, mille vältimiseks ongi kindlustuslepingu sõlmimine ette nähtud. Arvestada tuleb ka seda, et kostja tegutses oma majandus- ja kutsetegevuses. Riigikohus on 13.02.2014. a otsuse nr 3-2-1-178-13 p-s 12 leidnud, et kahju ettenähtavust tuvastades tuleb arvestada üldjuhul seda, kas lepingut rikkunud pool nägi või pidi asjas esile toodud asjaoludel kahju ette nägema, kuid majandus- ja kutsetegevuses lepingut rikkunud poole puhul saab lähtuda ka sellest, mida pidi ette nägema sellel majandus- või kutsealal tegutsev keskmine mõistlik isik. Kohus leiab, et kostja oma majandus- või kutsealal tegutseva mõistliku isikuna pidi ette nägema asjaolu, et kindlustuspoliisi puudumine võib hagejale kui kindlustusvõtjale tuua kaasa kindlustamata laaduri tulekahjus hävinemisest tingitud kahju. Kahjuhüvitise vähendamine
63.Kostja märgib, et isegi kui kohus peaks leidma, et kostja vastutuse eeldused olid täidetud, peab kohus kaaluma kahjuhüvitise vähendamist nii VÕS § 139 kui ka § 140 alusel. Antud juhul palub kostja rakendada VÕS § 140 lg 1, mille kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kostja on seisukohal, et antud juhul esinevad kahju vähendamise asjaolud: muutunud asjaoludel oli ainuvõimalik uue lepingu sõlmimine hageja poolt valitud kindlustusandjaga, hageja vajalikku teavet riskiasjaoludest kostjale ei esitanud ja hageja ei ole kõnealust seadet kasutades järginud seadme kasutusjuhendit. Kostja leiab, et tulenevalt VÕS § 139 lg-st 1 ega § 140 lg-st 1 ei oleks õiglane panna kogu tekkinud kahju hüvitamise kohustust üksnes kostjale.
64.Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 alusel. Riigikohus on leidnud (vt nt 08.06.2016. a otsus nr 3-2-1-42-16), et kohus kohaldab nii VÕS § 139 kui ka § 140 ka ilma kohustatud isiku taotluseta, kuid siiski eeldab hüvitise vähendamine seda, et hüvitise võimaliku vähendamise aluseks olevad asjaolud oleksid esile toodud ja kohtule esitatud. Seega saab kohus kahjuhüvitise võimalikku vähendamist kaaludes lähtuda kostja poolt esiletoodud asjaoludest. Kohus selgitas eelnevalt, et kostja vastutust hageja ees ei muuda kostja väide, nagu ei olnuks võimalik varem kehtinud kindlustuslepingu pikendamine, vaid vajalik olnuks uue kindlustuslepingu sõlmimine. Asja arutamisel ei leidnud tõendamist ka kostja väited, mille kohaselt pakkumist laaduri kindlustamiseks ei teinud ta hageja
2-17-14114 poolt vajaliku informatsiooni esitamata jätmise tõttu. Samuti pole kohtu hinnangul tõendatud kostja väide, nagu poleks hageja kõnealust seadet kasutades järginud seadme kasutusjuhendit või muid hooldusreegleid. Lisaks eeltoodule leidis asja arutamisel kinnitamist kostjal vastutuskindlustuse olemasolu (vt VÕS § 140 lg 1 teine lause). Seetõttu ei ole kohtu arvates kostja poolt esile toodud asjaolusid arvestades kahju hüvitamine täies ulatuses kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu.
65.Kohus ei näe alust kahjuhüvitise vähendamiseks ka VÕS § 139 alusel, sest kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et kahju oleks tekkinud osaliselt hagejast tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest hageja vastutab (VÕS § 139 lg 1). Samuti ei leidnud tuvastamist, et hageja oleks jätnud kostja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jätnud kahju tekkimise ohu tõrjumata või jätnud tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud (VÕS § 139 lg 2). Kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmine
66.Eelnevast tulenevalt on käesolevas asjas tuvastatud kõik kahju hüvitamise eeldused. Seetõttu kuulub hagiavaldus rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis kogusummas 54 967,65 eurot, sealhulgas kahjuhüvitis seoses minilaaduri tulekahjus hävimisega summas 52 283,65 eurot, kahjuhüvitis kohtueelsete õigusabikulude eest summas 500 eurot ning kahjuhüvitis seoses kohtueelse ekspertiisikuluga summas 2184 eurot.
67.Lisaks kahjuhüvitisele nõuab hageja kostjalt ka seadusjärgse viivise väljamõistmist. Hageja esindaja teavitas kostjat kahju tekkimisest 22.05.2017 nõudekirjas ja tegi ettepaneku kahju hüvitamise osas seisukoha võtmiseks hiljemalt 31.05.2017 (vt I kd, tl 25-29). Hageja arvestab viivist alates 01.06.2017. Hageja märgib, et hagi esitamise ajaga, s.o 21.09.2017 on sissenõutavaks muutunud viivis 1361,39 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja hagi esitamisest kuni põhinõude (arvestatuna põhinõudelt 52 283, 65 eurot) kohase täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja ei ole hageja viivisenõude suuruse ja arvestuse osas vastuväiteid esitanud.
68.Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Seega saab hageja nõuda kostjalt viivist alates 01.06.2017, sest hageja teavitas kostjat kahju tekkimisest 22.05.2017 nõudekirjas ja tegi ettepaneku kahju hüvitamise osas seisukoha võtmiseks hiljemalt 31.05.2017 (vt I kd, tl 26-29). Kostja on kahju hüvitamisest keeldunud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina vastavalt hageja taotlusele kohtu poolt rahuldatud põhinõudest (52 283,65 eurot) alates 01.06.2017 kuni kohtuotsuse tegemiseni 07.06.2019 summas 8445,60 eurot, vastavalt alljärgnevale arvestusele:
2-17-14114
Perioodi Periood Viivis Päevade arv summa: 01.06.2017 - 30.06.2017 8,00%
343,78 € 01.07.2017 - 31.12.2017 8,00%
2108,54 € 01.01.2018 - 30.06.2018 8,00%
2074,16 € 01.07.2018 - 31.12.2018 8,00%
2108,54 € 01.01.2019 - 07.06.2019 8,00%
1810,59 € 8445,60 €
69.Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise hageja põhinõudelt summas 52 283,65 alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast 08.06.2019 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
70.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
71.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda.
72.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja poolt 30.05.2019 kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja õigusabikulud seoses asja esmakordse menetlemisega maakohtus, asja menetlemisega ringkonnakohtus ja asja teistkordse menetlemisega kokku ilma käibemaksuta 7204,81 eurot, millele lisaks palub hageja esindaja arvestada 30.05.2019 kohtuistungil osalemist vastavalt tegelikule ajakulule (II kd, tl 216). Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 130 eurot/h (ilma käibemaksuta). Kuna 30.05.2019 kohtuistung kestis 1,15 h, siis hageja õigusabikulu seoses antud istungiga on 149,50 eurot. Kokku on hageja õigusabikulu ilma käibemaksuta summas 7354,31 eurot (7204,81 + 149,50). Õigusabikuludele lisandub riigilõiv. Tsiviilasja toimikust nähtub, et hageja on tasunud käesolevas asjas eelneva maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel 28.06.2017 riigilõivu summas 1100 eurot (II kd, tl 8).
73.Kostja esitas 04.06.2019 hageja menetluskulude osas vastuväiteid (II kd, tl 222). Kostja jääb 16.04.2018 esitatud vastuväidete juurde (nimetatud vastuväidete kohaselt jättis kostja hageja menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kohtu otsustada, kuid leidis, et pole põhjendatud menetluskulud „materjalidega tutvumine, kliendiga nõupidamine“ 3 tunni ulatuses ja samuti pole põhjendatud hagi koostamine 8 tunni ulatuses, kuna tegemist pole nii keerulise hagiavaldusega (I kd, tl 181). Lisaks sellele leiab kostja, et pole põhjendatud toiming „Tal RK kohtuotsusega tutvumine ja hageja seisukohad 08.04.2019“ 5 tunni ulatuses, kuna varasemalt on mainitud toiming „kohtuotsusega tutvumine“ 2 tunni ulatuses.
2-17-14114
74.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv summas 1100 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot/tund ei ole ülemäärane ja kohus peab seda tunnitasu mõistlikuks. Samas lepingulise esindaja kulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 175 lg 1).
75.Kohus leiab arvestades asja keerukust ja mahtu, et hageja lepingulise esindaja menetluskulud (õigusabikulud) on põhjendatud ja vajalikud ajalises mahus mitte rohkem kui 45 h, mis hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 130 eurot arvestades vastab summale 5850 eurot. Muuhulgas leiab kohus ka kostja vastuväited arvestades, et tegemist pole niivõrd keerulise vaidlusega, mis eeldaks hagejal käesolevaks hetkeks õigusabile üle 56 tunni kulutamist. Lisaks on kohus jätnud läbi vaatamata hageja taotluse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks ja jätnud hagi puuduste tõttu käiguta (I kd, tl 88). Arvestades eeltoodut, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud kokku summas 6950 eurot, sealhulgas riigilõiv 1100 eurot ja õigusabikulud 5850 eurot. Tulenevalt TsMS § 174 lg 10 peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuna hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohuslane, siis hageja kasuks väljamõistetavad menetluskulud on ilma käibemaksuta ja käibemaksu neile lisada ei saa.
76.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.