1.Harju Maakohtu 07.06.2018 otsus tühistada ja saata tsiviilasi läbivaatamiseks maakohtule.
2.OÜ ÖKOPESA apellatsioonkaebus rahuldada.
uueks
Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist
1(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-14114 otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ ÖKOPESA (hageja) esitas hagi TIIB KINDLUSTUSMAAKLER OÜ (kostja) vastu kahju 52 283,65 eurot, nõudekirja saatmise kulu 500 eurot ja ekspertiisi kulu 2184 eurot hüvitamiseks. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1361,39 eurot ja viivise hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
2.Hageja ja INTRAC Eesti AS sõlmisid 12.01.2015 lepingu, millega hageja ostis uue minilaaduri CASE TR320 sn NEM482726 koos lisadega (edaspidi: laadur, kindlustatud ese).
3.Hageja ja kostja vahel on olnud pikaajaline koostöö, kus kostja on olnud hageja kindlustusmaakler. 26.05.2016 seisuga oli kostja esindaja maakler VS (maakler) seotud 33 kindlustuslepinguga. Hageja ja kostja vahel oli suuline maaklerileping, mille järgi maakler oli kohustatud järgima hageja juhiseid. Väljakujunenud tava kohaselt teavitas maakler hagejat kindlustuspoliiside lõppemisest ja vajadusel sõlmis ise uued kindlustuslepingud. Laaduri kindlustuspoliisi lõppemisest kostja hagejat ei teavitanud ja hageja sai poliisi lõppemisest teada panga kaudu, kes nõudis hageja käest uut kindlustuspoliisi. 17.04.2017 pöördus hageja raamatupidaja kostja poole, et viimane saadaks uue kindlustuspoliisi, mille hageja saaks edastada pangale. Kostja hageja raamatupidaja pöördumisele ei vastanud.
4.20.04.2017 hävis laadur tulekahjus. Kuna kostja ei täitnud oma maaklerlepingust tulenevat kohustust kindlustuslepingu sõlmimiseks, siis ei hüvitanud ükski kindlustusandja hagejale laaduri hävimisega tekkinud kahju. Kostja lepingu mittetäitmise ja hagejale kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos – kui kostja oleks oma kohtustust täitnud ja uue kindlustuslepingu sõlminud, oleks kindlustusandja kahju hüvitanud.
5.2016. aastal varastati laaduri tarvikuid ja varuosi. Hageja esitas kindlustusandjale avalduse kahju hüvitamiseks, kuid kindlustusandja kahju ei hüvitanud. Hageja edastas kostjale 31.10.2016 kindlustusandja e-kirja, milles kindlustusandja selgitas kahju hüvitamisest keeldumise asjaolusid. E-kirjas oli detailne ülevaade varguse asjaoludest.
6.Kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 174 lg 1 kohaselt on kindlustusmaakleri kohustuseks välja selgitada kindlustusvõtja kindlustushuvi. Isegi kui kostjal puudus võimalus vana kindlustuslepingut pikendada, ei olnud tal takistust võtta pakkumusi kindlustuslepingu sõlmimiseks teistelt kindlustusandjatelt ja edastada need hagejale. Kostja vastuväited
7.Kostja ei nõustunud hagiga ja vaidles sellele vastu. 2(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-14114
8.Kostja ei vaielnud vastu, et ta on alates 12.12.2012 volikirja alusel tegutsenud hageja kindlustusmaaklerina. Volikirjaga volitas hageja kostjat tegutsema enda esindajana kindlustusküsimustes kõigis kindlustusliikides ning kõikide kindlustuslepingute puhul kindlustusseltside, kindlustusvahendajate jm isikute juures ning tegema mh järgmisi toiminguid: kindlustuspakkumiste küsimine; riskiülevaadete küsimine; kindlustuslepinguga seotud dokumentide, informatsiooni, andmete ja teadete vastuvõtmine, kogumine ja edastamine; kindlustuslepingute muutmine ja lõpetamine kliendi poolt nimetatud tähtajal ja tingimustel; kindlustusmaksete tasumise vahendamine; kahjujuhtumite alane nõustamine; muu kindlustusalane nõustamine ja asjaajamine.
9.Kostjal puudus volitus hageja nimel kindlustuslepingute iseseisvaks sõlmimiseks. Kindlustusmaakler saab kliendi nimel lepingu sõlmida vaid kliendi teadmisel ja tema poolt kontrollitud ja heaks kiidetud riskiasjaolude suhtes.
10.Kostja kaasabil omas laadur kindlustuskaitset perioodidel 27.03.2015–26.03.2016 ja 27.03.2016–26.03.2017. Viimase kindlustuslepingu kehtivuse ajal oktoobris 2016 toimus laaduri tarvikute ja varuosade vargus. Kostjal puudub teave selle kindlustusjuhtumi ja kahjukäsitluse lõplike tagajärgede osas, kuna hageja soovis nimetatud kindlustusjuhtumiga isiklikult tegeleda ega edastanud kostjale informatsiooni juhtumi lahenduse kohta. Uue kindlustuslepingu sõlmimiseks oli kostjal vaja informatsiooni kindlustusjuhtumite ja nende raames väljamakstud summade kohta. Kostja ei saanud laaduri suhtes uut kindlustuslepingu pakkumust küsida, kuna tal puudus teave eelmisel kindlustusperioodil aset leidnud kindlustusjuhtumist ja selle lahendusest.
11.Hageja raamatupidaja 17.04.2017 saadetud kirjale kostja kirjalikku vastust ei esitanud. Kostja palus hagejalt korduvalt infot laaduri tarvikute ja varuosade varguse asjaolude kohta. Hageja kostjale vastust ei andnud. Kuna konkreetse laaduriga seoses oli fikseeritud kindlustusjuhtum, siis sellises olukorras ei saanud kostja hageja nimel uut kindlustuslepingut sõlmida.
12.Hageja ei ole täitnud äriseadustiku (ÄS) §-s 187 sätestatud hoolsuskohustust ja jättis tagamata kindlustuskaitse olemasolu oma ettevõtte varale. Esimese astme kohtu otsus
13.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning määras kostja menetluskuludena kindlaks 4212 eurot ja mõistis hagejalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni.
14.Poolte vahel puudus vaidlus, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline maaklerileping. VÕS § 658 lg 2 järgi kohaldatakse maaklerilepingule käsunduslepingu kohta sätestatut, kui maaklerilepingut reguleerivatest sätetest ei tulene teisiti. VÕS § 620 lg 2 esimese lause kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga. Sama lõike teise lause kohaselt peab majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja lisaks toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Kostja tegutses majandus- ja kutsetegevuses, spetsiifiliselt kindlustusteenuste vahendamise valdkonnas. Kostja käsundisaajana pidi käsundi täitmisel järgima hageja ehk käsundiandja juhiseid VÕS § 3(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-14114 621 lg 1 alusel ja teatama hagejale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest VÕS § 624 lg-st 1 tulenevalt.
15.Hageja andis kostjale volikirjaga volituse tegutseda hageja esindajana. Volikirjas ei antud kostjale õigust sõlmida iseseisvalt hageja nimel kindlustuslepinguid. Nimetatud kohustust ei tulene ka KindlTS §-st 174 ega finantsinspektsiooni kindlustusmaakleri põhikohustuste loetelust. Kindlustusmaakleri pädevuse ulatus määratakse kindlaks poolte kokkuleppel.
16.Käesoleva vaidluse lahendamisel tuli eristada kostja kui kindlustusmaakleri tegevust kindlustuslepingute pikendamisel ja hageja vahendusel uue kindlustuslepingu pakkumise saamiseks vajalike andmete kogumist ning seejärel kindlustusandjalt kindlustuspakkumuse küsimist. Kostja seadusliku esindaja VS ütlustega tuvastas maakohus, et kui kindlustatud esemega toimub kindlustusjuhtum, siis tuleb kindlustusandjalt pakkumiste saamiseks esitada muuhulgas varasema kindlustusjuhtumiga seotud andmed: kahju tekkimise põhjus, kahju suurus ja info selle kohta, kas kahju hüvitati või mitte. Pärast kindlustusjuhtumi toimumist ei ole tegemist pelgalt kindlustuslepingu pikendamisega, vaid uue kindlustulepingu sõlmimiseks peab maakler teadma kõiki riskiasjaolusid ning vajalike alusandmete, sh riskiasjaolude edastamine kostjale oli hageja kohustus. Tõendatud oli, et hageja ei esitanud vaatamata kostja korduvatele palvetele kostjale vajalikku teavet laadurile uue kindlustuslepingu sõlmimiseks.
17.Kostja seadusliku esindaja VS kui ka hageja seadusliku esindaja TP vande all antud ütlustega on tõendatud, et kõik kindlustuslepingute pikendamise või sõlmimisega seotud otsused võttis vastu hageja seaduslik esindaja TP. Samuti kinnitas TP, et liisinguesemeid oli neil 2-3. Seega pidi hagejale olema teada tema kohustus tagada kehtiva kindlustuslepingu olemasolu liisingulepingu alusel omandatud laaduri suhtes. Arvestades, et 2016. aastal oli juhtum, kui kindlustuspoliisi ei esitatud hageja poolt õigeaegselt panka, mille eest hageja sai ka trahvi, oleks hageja pidanud edaspidi eriti hoolikalt pidama arvestust kindlustuslepingute lõppemise tähtaegade ja vajadusel uute kindlustuslepingute sõlmimise üle.
18.Maakohus leidis, et ei ole tuvastatud, et kostja rikkus maaklerina VÕS § 620 lg-st 1 ja KindlTS § 177 lg-st 1 tulenevat hoolsuskohustust alusel. Tuvastamist leidis, et kostja sõlmis kõik kindlustuslepingud hageja teadmisel ja volitusel ning omavoliliselt ei sõlminud kostja ühtegi lepingut. Vaidlus puudus, et kostja tegutses hageja kindlustusmaaklerina, kuid kostjal puudusid õigused ja volitused iseseisvalt uue kindlustuslepingu sõlmimiseks hageja kui kindlustusvõtja nimel.
19.Hageja õigus kostjalt kahju hüvitamist nõuda tulenes VÕS § 115 lg-st 1. Kahju hüvitamise nõude eeldused on, et kostja on rikkunud lepingut, et hagejale on tekkinud kahju ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 4). Maakohus tuvastas, et kostja ei rikkunud hagejaga suuliselt sõlmitud maaklerilepingut, samuti ei jätnud kostja järgimata pooltevahelises suhtes tekkinud tava ja praktikat. Kuna kahjuhüvitise nõude esimene eeldus – kostja poolt lepingu rikkumine – oli tõendamata, siis maakohus ei analüüsinud teiste kahju hüvitamise eelduste esinemisi ja tõendatust.
4(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-14114 Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
20.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
21.Maakohus ei arvestanud kõikide asjas kogutud tõenditega ning arvestas vaid kostja vande all antud ütlusi, jättes need kõrvutamata teiste protsessiosaliste ja tunnistajate ütlustega.
22.Maakohus leidis, et hageja ei esitanud vaatamata kostja korduvatele palvetele kostjale vajalikku teavet laadurile uue kindlustusepingu sõlmimiseks. Sellisele järeldusele jõudis kohus kostja paljasõnalistele ütlustele tuginedes. Kostja väited, et ta juhtis suuliselt nii hageja raamatupidaja kui ka juhatuse liikme tähelepanu asjaolule, et kindlustusleping hakkab lõppema ja kindlustuspakkumiste küsimiseks on vaja täiendavat informatsiooni, on tõendamata. Kostja seaduslik esindaja VS väitis ka ise istungil, et ta ei mäleta, kas ta teavitas hagejat kindlustuspoliisi lõppemisest. Maakohtu otsusest ei selgu, kuidas jõudis kohus järelduseni, et maakler küsis korduvalt hagejalt täiendavat informatsiooni kahjujuhtumi kohta.
23.Hageja raamatupidaja andis istungil ütlusi, millest järeldub, et maakler teavitas iga kord vajadusest kindlustuslepingut pikendada, mis tähendas, et ta võttis iseseisvalt kindlustuspakkumised ja edastas need hagejale. Viimase otsustuse tegemise õigus ei tähenda seda, et maakleri ülesanne ei olnud teavitada hagejat vajadusest kindlustuslepinguid pikendada ja võtta iseseisvalt kindlustuspakkumisi. Hageja on kogu menetluse jooksul väitnud, et kostjal ei olnud takistust küsida kindlustuspakkumisi. Kostja oleks saanud küsida pakkumist ka IF P & C Insurance AS-lt, kellel olid kahjujuhtumi asjaolud teada. Lisaks selgub hageja raamatupidaja ütlustest, et kostja ei küsinud hagejalt kahjujuhtumi kohta täiendavat informatsiooni.
24.Ebaõige on maakohtu seisukoht, justkui omaks tähtsust asjaolu, et hagejal on liisingulepinguid sõlmitud 2-3 liisingueseme suhtes ja sellest on tuletatav juhatuse eriline hoolsuskohustus.
25.Pooltevahelise tava sisuks on kõikide kindlustuspoliiside pikendamise protseduur, olenemata kindlustuspoliisi tüübist või sellest, kas tegemist on liisinguesemega või mitte. Tähtsust ei oma asjaolu, kes edastas kindlustuspoliisi panka, kuidas käsitleti varasemat kahjujuhtumit või asjaolu, et hageja otsustas mitte pidada kindlustuspakkujaga õigusvaidlust seoses kahjuga, mis tekkis varguse tõttu. Ka väited sellest, et varasemalt on jäetud kindlustuspoliis panka esitamata, ei tähenda, et sellega kaasneks kindlustusmaakleri lepinguliste kohustuste üleminek juhatuse liikmele, kes justkui peaks täiendavalt kindlustusmaakleri tegevust kontrollima.
26.Asjas on eelkõige tähtis, kas pooltevahelise tava kohaselt pidi kostja korraldama lepingu pikendamise. Hageja hinnanul ei saa tõendeid kogumis hinnates järeldada, et kostja teavitas hagejat kindlustuspoliisi lõppemisest, nagu ta aastaid teinud oli. Ka ei saa kindlustusmaakleri ja hageja vahelist väljakujunenud tava mõjutada asjaolu, et hageja raamatupidaja teavitas kostjat ja palus esitada uue kindlustuspoliisi.
27.Maakohus märkis otsuse p-s 37, et hagejal on vara omanikuna ÄS §-st 187 tulenev hoolsuskohustus. TsÜS § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt 5(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-14114 oodatava hoolega. Hagejaks on juriidiline isik, millest tulenevalt ei saa tal olla hoolsuskohustust. Hageja juhatuse liikme hoolsuskohustuse täitmine ei välista kostja vastutust ja seda eriti olukorras, kus juhatuse liige on kolmanda osapoolega sõlminud teenuse osutamise lepingu ja kolmas osapool (kostja) seda lepingut rikub.
28.Kohtuistungil muutus kohtukoosseis. Tunnistajate ülekuulamise protokollis kohtunik ainuisikuliselt. Kui kohtunik samal ajal protokollib ja esitab küsimusi, on tema tähelepanu hajutatud. Seetõttu on jäänud kohtul poolte seletuste puhul teatud küsimused segaseks või välja selgitamata. Vastus apellatsioonkaebusele
29.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
30.Ringkonnakohus, ära kuulanud kohtuistungil pooled ja tutvunud tsiviilasja toimikus olevate tõenditega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi seoses materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normide rikkumisega tühistada ja tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule.
31.Pooled ei vaielnud alljärgnevate asjaolude üle ja ringkonnakohus lähtub neist oma otsuse tegemisel: Kostja osutas hagejale alates 2012. aastast kindlustusmaakleri teenust. Hagejale kuuluva laaduri ja selle lisaseadmete kindlustamiseks oli perioodil 27.03.2016-26.03.2017 sõlmitud kostja vahendusel kindlustusleping kindlustusandjaga If P&C Insurance. Pärast seda perioodi oli laadur kindlustamata. Laadur sai 20.04.2017 tulekahjus kahjustada (hävis).
32.Hageja väidete kohaselt rikkus kostja hoolsuskohustust ja ei vahendanud hagejale kindlustusandjate pakkumisi laaduri kindlustamiseks. Kuna laadur jäi kostja hooletuse tõttu kindlustamata, siis tekkis hagejale kahju, mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab. Kostja vaidles hagile vastu, väites, et ta ei ole lepingut rikkunud, kuna hageja tegevuse tõttu ei olnud tal võimalik kindlustusandjate pakkumisi hagejale vahendada, nimelt ei avaldanud hageja talle varasema oktoobris 2016 laaduriga toimunud kindlustusjuhtumi asjaolusid, mille teadmine oli vajalik kindlustusandjatelt pakkumiste saamiseks.
33.Lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks (VÕS § 115) on vajalik tuvastada ennekõike, kas kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 77 lg 1 ja § 100), kas hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128) ja põhjuslik seos kostja lepingu rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel (VÕS § 127 lg 3). Lisaks tuleb tuvastada, kas kahju ärahoidmine oli rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiks ja kas kahju tekkimine oli ettenähtav (VÕS § 127 lg-d 2 ja 4) ning see, kas kostja on süüdi kahju tekkimises (VÕS § 104 lg 2), ja juhul, kui kostja on kohustusi rikkunud, siis kas rikkumine oli vabandatav (VÕS § 103).
34.KindlTS § 174 lg 1 kohaselt kindlustusmaakler on isik, kes tegeleb tasu eest maaklerilepingu alusel kliendi huvidest ja nõudmistest lähtuvalt tema kindlustushuvi väljaselgitamise ja selleks vajalike andmete kogumisega, kindlustuslepingu tutvustamise ja soovitamisega ning nõustamisega eesmärgiga võimaldada kliendil 6(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-14114 sõlmida kindlustusandjaga kindlustusleping (edaspidi kindlustusmaakleri vahendustegevus) ning kliendi abistamisega tema kindlustuslepingu haldamisel ja täitmisel ja § 177 lg 1 sätestab, et vahendaja (maakler) on kohustatud tegutsema lähtuvalt kliendi kindlustushuvist ja seaduses esitatud nõuetest, kindlustuslepingu keerukusastmele vastava hoolsuse ning vahendajalt eeldatava ettenägelikkuse ja pädevusega. VÕS § 658 lg 2 järgi kohaldatakse maaklerilepingule käsunduslepingu kohta sätestatut, kui maaklerilepingut reguleerivatest sätetest ei tulene teisiti. VÕS § 620 lg 2 esimese lause kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga. Sama lõike teise lause kohaselt peab majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja lisaks toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Kostja käsundisaajana pidi käsundi täitmisel järgima hageja ehk käsundiandja juhiseid VÕS § 621 lg 1 alusel ja teatama hagejale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest VÕS § 624 lg-st 1 tulenevalt. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja oli kohustatud hageja suhtes täitma KindlTS § 174 lg-s 1 sätestatud ülesandeid kindlustuslepingute vahendamisel.
35.Kostja ülesanded olid loetletud ka hageja poolt talle 12.12.2012 antud volikirjas (I kd, tl 113), mille kohaselt pidi kostja tegema järgmisi toiminguid: kindlustuspakkumiste küsimine; riskiülevaadete koostamine, kindlustuslepingutega seotud dokumentide, informatsiooni, andmete ja teadete vastuvõtmine, kogumine ja edastamine; kindlustuslepingute muutmine ja lõpetamine kliendi poolt nimetatud tähtajal ja tingimustel; kindlustusmaksete tasumise vahendamine; kahjujuhtumite alane nõustamine; muu kindlustusalane nõustamine ja asjaajamine. Õige on maakohtu järeldus, et kostjal polnud õigust iseseisvalt kliendi nimel ega kliendi huvides kindlustuslepinguid sõlmida.
36.VÕS § 23 lg 1 p 2 järgi võivad lepingulised kohustused tuleneda lepingupoolte väljakujunenud praktikast ja p 3 järgi vastava kutseala tavadest. Hageja väidete kohaselt oli poolte vahel tava, et kõik kindlustuslepingud sõlmiti kostja vahendusel. Kostja seadusliku esindaja VS vande all antud seletuse kohaselt oli tema põhiülesandeks kindlustuspakkumiste küsimine (I kd, tl 155). Hageja seadusliku esindaja juhatuse liikme TP vande all antud seletuse kohaselt toimus koostöö viisil, kus kostja saatis hagejale kindlustuspakkumised ja hageja otsustas nende põhjal, kas ja kellega kindlustusleping sõlmida. Kuna hagejal oli sõlmitud palju kindlustuslepinguid, siis nende kehtivuse kontrollimine oli kostja ülesanne ja kostja võttis hageja juhatuse liikmega ühendust enne lepingu lõppemist (I kd, tl 151-152). Samasugusel viisil kindlustuslepingute sõlmimise vahendamist kostja poolt kirjeldas tunnistaja AA, selgitades, et enne kindlustuslepingute lõppemist on kostja juhatuse liige kirjalikult või telefoni teel teavitanud hagejat sellest ja edastanud pakkumiseks uute lepingute sõlmimiseks (I kd, tl 146). Kostja juhatuse liikme VS poolt hagejale saadetud kindlustuslepingute õiendi kohaselt oli 26.05.2016 seisuga sõlmitud tema vahendusel 33 lepingut (I kd, tl 22-23). Tunnistaja AA ütluste kohaselt hageja sõlmis kostja vahendusel ühe aasta jooksul ca 40 kindlustuslepingut (I kd, tl 146). Eeltoodud tõenditest saab järeldada, et kostja kohustuseks oli jälgida kindlustuslepingute kehtivust ja enne lepingute lõppemist esitada hagejale pakkumised uute lepingute sõlmimiseks ning hageja ilma kostja vahenduseta lepinguid ei sõlminud. 7(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-14114
37.Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et kostja ei ole maaklerilepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Kuna kostja kohustuseks oli jälgida hageja kindlustuslepingute kehtivust ja teavitada hagejat lepingute lõppemisest ning vahendada hagejale kindlustusandjate pakkumisi, siis kostja oleks pidanud ka enne laaduri suhtes sõlmitud kindlustuslepingu lõppemist 26.03.2017 teavitama hagejat lepingu lõppemisest ja vahendama hagejale pakkumise või pakkumisi uue lepingu sõlmimiseks. Kostja seda ei teinud. Hageja juhatuse liikme TP seletusest nähtuvalt sai ta sellest, et kahju tekkimise ajal 27.04.2017 laaduri kindlustamiseks lepingut sõlmitud ei olnud, teada pärast kahjujuhtumit kostja juhatus liikmelt VS-lt (I kd, tl 151-152).
38.VÕS §119 lg 1 järgi võlausaldaja satub vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Õige ei ole maakohtu järeldus, et kostja ei pidanud pakkumisi laaduri kindlustamiseks esitama, kuna hageja ei olnud talle esitanud andmeid 2016. aastal toimunud kindlustusjuhtumi kohta. See, et eelmise kindlustusjuhtumi kohta andmete esitamine oli vajalik ja hageja seda vaatamata kostja juhatuse liikme nõudmistele ei teinud, on tõendatud ainult kostja juhatuse liikme VS vande all antud seletusega, mille kohaselt küsis ta 2016. aastal toimunud laaduri seadmete ja tööriistade varguse kohta andmeid hageja juhatuse liikmelt TP-lt ja raamatupidajalt AA-lt (I kd, tl 155). TP vande all antud seletusest nähtub, et ta ei teadnud, miks kindlustusleping jäi sõlmimata. TP ei olnud teadlik, et varasem kindlustusjuhtum võiks mõjutada järgneva lepingu sõlmimist ja pärast aprillis 2017 laaduriga toimunud kindlustusjuhtumist sai ta teada kostjalt, et kindlustus puudub ja VS avaldas, et see on tema ehk kostja juhatuse liikme tegemata töö (I kd, tl 151-153). Tunnistaja AA ütluste järgi pöördus tema pärast liisingufirma päringut kostja poole, kuna liisingufirma polnud saanud laaduri kindlustuspoliisi. Tunnistaja ütluste kohaselt ei küsinud VS temalt 2016. aastal toimunud kindlustusjuhtumi asjaolude kohta. 2016. aasta kindlustusjuhtumiga tegeles hageja juhatuse liige TP (I kd, tl 149). 17.04.2017 e-kirjaga on AA palunud kostjal saata laaduri kindlustuspoliis panka esitamiseks (I kd, tl 24). Kostja e-kirjale vastanud ei ole ja tema ütlused, et ta pöördus pärast kirja saamist hageja poole, et selgitada 2016. a kindlustusjuhtumi asjaolusid, on vastuolus tunnistaja AA ütlustega ja hageja seadusliku esindaja TP vande all antud seletusega. Lisaks ei ole eluliselt usutav, et kostja, kes ei saanud väidetavalt mitu korda suulisele päringule hagejalt vastust, ei esitanud hagejale vastavat nõudmist kirjalikult või ei pöördunud kindlustusseltsi poole, kus oli laadur kindlustatud. Kindlustusandjale iseseisva päringu tegemise õigus tulenes kostjale 12.12.2012 volikirjast (I kd, tl 113). Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et tõendamata on kostja väited, mille kohaselt pakkumist laaduri kindlustamiseks ei teinud ta hageja poolt vajaliku informatsiooni esitamata jätmise tõttu.
39.Seega on kostja rikkunud maaklerilepingust tulenevat kohustust teavitada hagejat laaduri kindlustuslepingu lõppemisest ja vahendada talle enne kindlustuslepingu
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-14114 lõppemist uue lepingu sõlmimiseks vajalikud kindlustusandjate pakkumised lepingu sõlmimiseks.
40.Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohtu järeldus hageja hoolsuskohustuse mittekohase täitmise kohta ei ole asjakohane. Maakohtu viidatud ÄS § 187 reguleerib äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustust, mida ei saa otseselt üle kanda äriühingule. Käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidluse all hageja juhatuse liikme poolt hoolsuskohustuse järgimine. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et hagejale ei saaks ka ette heita hooletut suhtumist seoses oma vara kindlustamata jätmisega, kuna ta oli sõlminud kostjaga maaklerilepingu ja tal oli sellest tulenevalt alus eeldada, et kostja jälgib kindlustuslepingute kehtivust.
41.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele maakohtu poolt menetlusnormide rikkumisele seoses sellega, et kohtunik protokollis ise tunnistaja ütlusi ja poolte juhatuse liikmete vande all antud seletusi, selgitab ringkonnakohus, et kohtunik võib kohtuistungi protokolli ise koostada (TsMS § 49 lg 2). Väide, et olulised asjaolud jäid protokollimata, on konkretiseerimata. Hageja taotlust protokolli parandamiseks esitanud ei ole. Samuti soovinud tunnistaja ega poolte seaduslikud esindajad protokollitut parandada ega täiendada.
42.Kuna maakohus ei ole tuvastanud muid kahju hüvitamise nõude lahendamise aluseks olevaid asjaolusid, siis ringkonnakohtul ei ole võimalik esmakordselt faktilisi asjaolusid olulises ulatuses tuvastada, ilma et see rikuks poolte kaebeõigust. Eeltoodud põhjusel tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
43.Seoses maakohtu otsuse tühistamisega ja tsiviilasja saatmisega uueks arutamiseks maakohtule, tuleb TsMS § 173 lg 3 järgi menetluskulude jaotus otsustada maakohtus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.