Aktsiaseltsi Moodul hagi OÜ Metropoli Ehitus vastu 10.04.2017.a ehitustöövõtulepingust tuleneva põhivõlgnevuse, kahju, viiviste ja lepingupunktide 4.2 ja 8.8 tühisuse tuvastamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.02.2019.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Metropoli Ehitus apellatsioonkaebused
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Aktsiaselts Moodul apellatsioonkaebuse hind 141 811,37 eurot
ja
Aktsiaselts
Moodul
OÜ Metropoli Ehitus apellatsioonkaebuse hind 107 802,89 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant ja vastustaja): Aktsiaselts Moodul (registrikood 10241704), tehingulised esindajad Indrek Põder ja Aire Põder Kostja (apellatsioonimenetluses apellant ja vastustaja): OÜ Metropoli Ehitus (registrikood 12765305), tehinguline esindaja vandeadvokaadi abi Arvo Kivar
Kohtuistungi toimumise aeg
15.05.2019.a
Istungil osalenud isikud
Hageja tehingulised esindajad Indrek Põder ja Aire Põder. Kostja tehinguline esindaja vandeadvokaadi abi Arvo Kivar
2.Aktsiaselts Moodul apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
1(11)
Tsiviilasi nr 2-18-861
3.OÜ Metropoli Ehitus apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja, OÜ Metropoli Ehitus kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas kostja vastu Harju Maakohtusse hagi, milles nõudis ehitustöövõtulepingust tulenevat põhivõlgnevust 133 323,96 eurot, kahju 18 089,12 eurot ja viiviseid 4 243,02 eurot. Alternatiivselt nõudis hageja kostjalt põhivõlgnevust 133 323,96 eurot. Lisaks nõudis hageja kostjalt nimetatud lepingu p-de 4.2 ja 8.8 tühisuse tuvastamist ning edasiulatuvat viivist põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 10.04.2017.a ehitustöövõtulepingu nr 300317 (edaspidi ka leping). Lepingu kohaselt tuli kostjal toota metallkonstruktsioone ja paigaldada need objektile Astangu 19/3, Tallinn. Hageja edastas 28.06.2017.a kostjale teostatud tööde vaheakti nr. 1 (edaspidi ka 28.06.2017.a akt). Lepingu p 3.3 kohaselt kohustus kostja hageja poolt esitatud vormikohase tööde üleandmise-vastuvõtmise akti viie tööpäeva jooksul selle esitamisest läbi vaatama ja allkirjastama või sama tähtaja jooksul esitama kirjalikult oma põhjendused töö või selle osa vastuvõtmisest keeldumise kohta. Kinnitatud üleandmisevastuvõtmise akt oli arve esitamise alus. Viidatud lepingupunkti kohaselt loeti akt kinnitatuks ka juhul, kui kostja ei esita viie tööpäeva jooksul kinnitust ega põhjendatud vastuväidet aktile. Kostja ei keeldunud nimetatud lepingupunktis sätestatud tähtaja jooksul hageja 28.06.2017.a aktis väljatoodud tööde vastuvõtmisest. Sellest tulenevalt esitas hageja kostjale 11.07.2017.a arve nr M00075 (edaspidi ka arve või arve nr M00075) kokku summas 144 442,80 eurot. Hageja märkis arves maksetähtaja 30.07.2017.a. Kostja arvet täies ulatuses ei tasunud. 14.07.2017.a vaidlustas kostja 28.06.2017.a akti. 29.09.2017.a tasus kostja hagejale võlgnevusest 48 554,04 eurot. Seega jättis kostja tasumata 95 888,76 eurot. Tasumata osas tekkis hagejal kostja vastu viivisenõue. Kostja sattus arve tasumisega viivitusse 31.07.2017.a. Põhivõlalt 144 442,80 eurot arvestatud viivis perioodil 01.08.2017.a kuni 29.09.2017.a oli 1931,18 eurot. Alates 30.09.2017.a kuni hagiavalduse kohtule esitamiseni oli põhivõlgnevuselt 95 888,76 eurot viivis 2 311,84 eurot. Lisaks eeltoodule teostas hageja kostja jaoks lisatöid summas 37 435,20 eurot kuni kostjapoolse lepingu ülesütlemiseni. Kostja ei tasunud nende tööde eest. Lisatööde eest ei esitanud hageja kostjale arvet. Kostja viitas hagejale järjepidevalt, et arve esitamisel kostja seda ei tasu. Samuti tekkis hagejal kostja vastu kahjunõue 18 089,12 eurot. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 652 lg 1 kohaselt kui
2(11)
Tsiviilasi nr 2-18-861 tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle tegemisega, võib töövõtja nõuda talle viivitusega tekitatud kahju hüvitamist. Hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada viivituse kestust, tasu suurust ning seda, mille töövõtja seetõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Tulenevalt lepingu ps-t 4.2 pidi hageja alustama tööde teostamisega 02.05.2017.a. Enne nimetatud kuupäeva, 28.04.2017.a, käis hageja tööobjektil ning avastas, et sisehoovipoolsed rõdude kronsteinid ei olnud paigaldatud vastavalt joonistele ning seetõttu ei mahtunud rõduraamid kronsteinide vahele. Kuivõrd eelmine alltöövõtja teostas enda tööd valesti ja ebakvaliteetselt, ei saanud hageja enda tööde tegemisega tähtaegselt alustada. Hageja teavitas sellest kostjat e-posti teel 02.05., 05.05. ja 29.05.2017.a. Enda e-kirjades teavitas hageja, et tööfront ei ole vastavalt lepingu p-dele 2.22 ja 2.19.2 hagejale üle antud. Hageja ei saanud seega töödega õigeaegselt alustada. Hageja pidi objektile transporditud rõduraamid tagasi Valka tehasesse viima, kinnituste kohad kitsamaks tegema ning tooted uuesti tsinkimisse ja pärast objektile toimetama. Seeläbi tekkisid hagejale lisakulud. Hageja kahju seisnes rõduraamide parandamises ja nende ringi tegemises. Samuti seisnes hageja kahju viie posti ümbertegemises. Hageja nõudis kahjunõudelt ka viivist alates hagi esitamisest (VÕS § 113 lg 2). Eeltoodust tulenevalt oli hagejal kostja vastu põhivõlgnevusest tulenev nõue 133 323, 96 eurot (95 888,76 + 37 435,20 eurot) ning kahjunõue 18 089,12 eurot. Samuti oli hagejal kostja vastu vastavatelt nõuetelt viivisenõuded. Lisaks palus hageja kohtul tuvastada, et poolte vahel sõlmitud leping on osaliselt tühine, kuivõrd osad lepingu p-d olid heade kommetega vastuolus. Hageja oli seisukohal, et lepingu punktid leppetrahvide arvestamise kohta (vt lepingu p-d 4.4 ja 8.8) on tühised tüüptingimused, kuna kahjustavad hagejat ebamõistlikult (VÕS § 42 lg 3 p 5, § 44, § 42 lg 1). Samuti leidis hageja, et kostjapoolne lepingu ülesütlemine on õigusliku aluseta ja tühine. 21.07.2017.a edastas kostja hagejale avalduse, milles nõudis leppetrahvi ja milles andis kostjale täiendava tähtaja kuni 27.07.2017.a lepingust tulenevate tööde tegemiseks. Kostja teatas, et kui hageja kohustusi ei täida ja täiendava tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda, ütleb kostja lepingu üles ning kasutab kõiki lepingust ja seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Kostjal ei olnud alust lepingut üles öelda. Kostja väitis ebaõigesti, et hageja ei ole enda lepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Lisaks ei olnud ka teised ülesütlemise eeldused täidetud, mh ei teinud kostja ülesütlemisavaldust mõistliku aja jooksul. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja väitis, et hagejal ei ole tema vastu arvest nr M00075 tulenevat põhivõlgnevuse nõuet 95 888,76 eurot. Hageja teostas tööd puudulikult. Lisaks ei pidanud hageja kinni lepingus kokkulepitud aktile seatud vorminõudest. Kostja esitas hageja aktile neli tööpäeva hiljem palve esitada teostatud tööde akt kontrollimise võimaldamiseks vastavalt lepingus kokkulepitud tingimustele. Hageja sellist kostja nõuet ei vaidlustanud. Nädal hiljem saatis hageja kostjale lepingunõuetele vastava akti. Pärast hagejalt nõuetele vastava akti saamist 11.07.2017.a, esitas kostja kolm päeva hiljem (14.07.2017.a) nimekirja puudustest. Hageja keeldus neid puudusi kõrvaldamast. Samuti leidis kostja, et hagejal ei ole tema vastu lisatöödest tulenevat nõuet. Kostja ei soovinud lisatöid. Ühtlasi ei tõendanud hageja lisatööde nõuet. Kostja hinnangul ei olnud tõendatud ka hageja kahjunõue ning lepingu p-d 4.2 ja 8.8 ei ole heade kommete vastased ega tühised.
3(11)
Tsiviilasi nr 2-18-861
Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Maakohus rahuldas hagi osas, milles hageja nõudis põhivõlgnevust 95 888,76 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Tulenevalt VÕS § 637 lg 3 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kostja leidis, et temal puudub kohustus tasuda hagejale arve nr M00075 alusel täiendavalt 95 888,76 eurot, kuivõrd hageja rikkus poolte vahel sõlmitud lepingut ja teostas kokkulepitud ehitustööd puudulikult. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 3.3 kohaselt esitab töövõtja tööde üleandmiseks tellijale allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti, mille tellija vaatab läbi ja tagastab töövõtjale allkirjastatult 5 tööpäeva jooksul alates selle saamisest, vastuvõtmisest keeldumise korral esitab tellija eelnimetatud tähtaja jooksul motiveeritud kirja vastuvõtmisest keeldumise kohta. Koos aktiga tuleb esitada kogu täitedokumentatsioon, garantiiaegne tagatis ja muud kokkulepitud dokumendid. Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi kohaselt oli hageja poolt kokku akteeritud töid perioodil juuni 2017.a summas 144 442,80 eurot ning see oli edastatud kostjale 28.06.2017.a. Sama akti alusel edastati kostjale tasumiseks 30.06.2017.a arve nr M00075 summas 144 442,80 eurot. Kohus asus seisukohale, et arve mittemaksmiseks puudusid alused. Samuti leidis kohus, et kostja esitas vastuväited 28.06.2017.a aktile hilinenult (14.07.2017.a). Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et kostja oleks juhtinud hageja tähelepanu tööga seotud puudustele enne nimetatud kuupäeva. Kohus ei rahuldanud hagi osas, milles hageja palus kostjalt välja mõista tööde tegemise eest kuni lepingu ülesütlemiseni 37 435,20 eurot. Kostja leidis, et temal puudub kohustus tasuda hagejale teostatud tööde eest 37 435,20 eurot, kuna lõpetas poolte vahel sõlmitud lepingu 27.07.2017.a. Kohus asus seisukohale, et kuivõrd kohtule ei esitatud tõendeid, milliseid töid ja millises mahus hageja kostjale teostas, tuleb nimetatud osas jätta hagi rahuldamata. Samuti ei rahuldanud kohus hagi osas, milles hageja palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 18 089,12 eurot. Kahju tekkis seoses sellega, et hageja pidi juba objektile transporditud rõduraamid tagasi viima enda tehasesse Valka ning kinnituste kohad kitsamaks tegema ja tooted uuesti tsinkimisse ja pärast seda tagasi objektile toimetama. Kohus leidis, et hageja ei tõendanud nimetatud kahju. Ainuüksi hageja 22.11.2017.a kahjunõude avaldus kostjale ei tõenda selle kahju olemasolu. Kohus ei leidnud, et lepingu p-d 4.2 ja 8.8 oleksid tühised. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 4.2 kohaselt juhul kui töövõtja ei ole töid lõpetanud kokkulepitud vahe- ja lõpptähtajaks, kohustub töövõtja tasuma tellijale leppetrahvi 0,5 % töövõtja lepingujärgsest tasust iga tähtajast üle läinud kalendripäeva eest. Tellijal on õigus nõuda leppetrahvi tasumist ka tellija poolt antud täiendava tähtaja jooksul. Lepingu p 8.8 kohaselt on lepingu lõpetamisel töövõtja rikkumise tõttu tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi tasumist, mis vastab 20 %-le lepinguga kokkulepitud lepingujärgsest tasust. Juhul kui faktiline kahjusumma ületab kokkulepitud leppetrahvi, vastutab töövõtja ka leppetrahvi ületava kahju hüvitamise eest tellijale. Kohtu hinnangul ei olnud lepingu p-d 4.2 ja 8.8 tühised VÕS § 42 lg 1 ja 42 lg 3 p 5 alusel. Hageja ei toonud kohtu ette asjaolusid, millest nähtuks, et hagejal puudus võimalus eelnevalt pidada läbirääkimisi lepingu tingimuste osas. Kostja tõi kirjalikus vastuses välja, et nimetatud lepingupunktide sisu vastab turul levinud sarnaste kokkulepete sisule ning neid kasutatakse valdavalt ja laialdaselt ka teiste ehitusettevõtjate poolt.
4(11)
Tsiviilasi nr 2-18-861
Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 95 888,76 eurot, viivise 4243,02 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud määras nõudelt 95 888,76 eurot alates 18.01.2018.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa. Kohus märkis, et kuigi kostja palus viivise vähendamist nullini, kostja sisulisi vastuväiteid hageja viivisenõudele ei esitanud. Hageja apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi põhivõlgnevuse, summas 37 435,20 eurot ning kahjuhüvitise, summas 18 089,12 eurot. Samuti palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus ei tunnistanud lepingu p-te 4.2 ja 8.8 tühiseks. Hageja palub teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse. Hageja hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et hageja nõue summas 37 435,20 eurot ei ole tõendatud. Nimetatud nõue on tõendatud järgnevate tõenditega: Kostja poolt tellitud ja 15.08.2018.a Peeter Parki koostatud auditiga ja selle lisadega, mis esitati hageja poolt kohtule hagiavalduse lisas nr 10; 26.07.2017.a koostatud ehitise ülevaatuse aktiga, mille materjalide lisamist tõendina hageja maakohtu istungil taotles, kuid maakohus jättis selle taotluse rahuldamata; 31.10.2017.a Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt väljastatud kasutusloaga nr 1712371/15188; Kostja 13.02.2019.a, 01.03.2019.a ja 04.03.2019.a e-kirjavahetusega. Samuti väitis hageja, et hagejal ei ole võimalik kohtule esitada täiendavaid tõendeid. Vajalikud tõendid asuvad kostja valduses. Hageja hinnangul peaks antud juhul tõendamiskoormis üle minema kostjale. Maakohus leidis ekslikult, et hageja kahjunõue 18 089,12 eurot ei ole tõendatud. Hageja esitas kostjale 22.11.2017.a kahjunõude, mille lisa on detailne kahjunõude kalkulatsioon summas 18089,12 eurot koos väljatoodud kuluartiklitega. Maakohus leidis ekslikult, et lepingu p-d 4.2 ja 8.8 ei ole tühised. Kohus ei hinnanud kõiki hageja väiteid. Maakohus ei esitanud kohtuotsuses ühtegi põhjendust, miks ta ei nõustu hageja poolt hagiavalduses, menetlusdokumentides ning kohtuistungil väljatoodud argumentide, faktide ning esitatud Riigikohtu seisukohtadega. Hageja hinnangul on viidatud lepingupunktides sätestatud sanktsioonid tasakaalust väljas ja vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja seisukoht hageja apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja hinnangul leidis maakohus õigesti, et hageja ei tõendanud enda nõuet summas 37 435,20 eurot. Apellatsioonkaebuse p-s 3.2.1 viidatud tõendid ei tõenda hageja nõuet. Samuti esitab hageja menetlusnorme rikkudes uusi tõendeid, mida enam vastu võtta ei saa. Kostja ei nõustu hagejaga ka selles, et kostjal lasub tõendamiskoormis esitada tõendid, mis kinnitavad hageja nõuet. Ühtlasi ei selgitanud hageja, milliseid tõendeid peaks kostja esitama. Maakohus leidis õigesti, et hageja kahjunõue summas 18 089,12 eurot on tõendamata. Apellatsioonkaebuse lisas 4 esitatud exceli fail kalkulatsioonidega ei ole tõend. Apellatsioonkaebuse lisas 5 esitatud Baltic Zinc Technics SIA arvel puudub igasugune alus või võimalus seda mingilgi viisil seostada vaidlusaluse lepingu, ehitusobjekti või hageja
5(11)
Tsiviilasi nr 2-18-861 kahjuhüvitise nõudega. Hageja väited seoses kahju tekkimisega on tõendamata ja väärad. Kostja andis õigeaegselt hagejale tööfrondi üle ning hageja kirjad, millega hageja soovib vastupidist tõendada, on võltsitud. Kui aga pidada hageja väiteid seoses kahjunõudega tõesteks, siis esitas hageja kostjale lepingu sõlmimisel valeandmeid, näitas üles rasket hooletust ning oli teadlik ehitusobjekti mittevastavusest, kuid sellele vaatamata teadlikult tootis ja tarnis mittevastavaid metallkonstruktsioone ja tekitas teadlikult kahju. VÕS § 139 lg 1 kohaselt võetakse hageja tegevust või tegevusetust, mis soodustas kahju tekkimist, hüvitise määramisel arvesse. Maakohus leidis õigesti, et lepingu p-d 4.2 ja 8.8 ei ole tühised. Kostja hinnangul ei ole tühisuse eeldused täidetud. Hageja ja kostja pidasid lepingu teksti osas läbirääkimisi ja hagejal oli võimalik viidatud lepingupunktide osas seisukohti esitada. Kostja apellatsioonkaebus
6.Maakohtu otsuse peale esitas ka kostja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks ebaõigesti välja põhivõlgnevuse 95 888,76 eurot ja vastavalt viivise 4 243,02 eurot. Kostja leiab, et maakohus ei hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt. Maakohus sedastas tõendite pistelise analüüsi tulemusel, et hageja esitas kostjale 28.06.2017.a teostatud tööde aktile vastuväited hilinenult, s.o 14.07.2017.a. Kohus jättis otsuse tegemisel arvestamata, et hageja poolt edastatud tööde akt esitati viisil, mis ei võimaldanud selle sisu kontrollida. Ka hageja ise tunnistas, et tegemist oli mittevastava aktiga. 11.07.2017.a esitas hageja kostjale tutvumiseks parandatud akti, milles avaldanud puudustele osundas kostja oma 14.07.2017.a teatega tähelepanu. Hageja keeldus akti puudusi kõrvaldamast ning seda tegeliku olukorra ja lepingus kokkulepituga vastavusse viimast. Kostjal ei olnud seega võimalik puudustega dokumenti allkirjastada. Samuti ei hinnanud maakohus, millises osas tekkis hagejal kostja vastu lepingust tulenev tasunõue. Hageja ei teostanud kõiki kokkulepitud töid. Asja materjalide hulgas on Peeter Parki ekspertiisiakt, millest nähtuvad hageja tööga seotud puudused korterelamu rõdukonstruktsioonides, panipaikade metallrestides, prantsuse rõdupiiretes ja teistes metallkonstruktsioonides. Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks otsuse tegemisel nimetatud tõendiga arvestanud. Kohus leidis ekslikult, et kostja ei tuginenud viivisenõude vähendamisele. Vastava taotluse esitas kostja enda 12.03.2018.a menetlusdokumendi p-s 2.15. Hageja vastus kostja apellatsioonkaebusele
7.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Maakohus leidis õigesti, et hagejal on kostja vastu nõue 95 888,76 eurot. Hageja edastas 28.06.2017.a kostjale teostatud tööde akti. Kostja sellele vastu ei vaielnud ning kinnitas akti kättesaamist. Kostja ei esitanud lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul aktile pretensioone. Ühtlasi ei ole hageja hinnangul hageja nõude sissenõutavaks muutumisel tähtsust selle akti vormil. Hageja teostas nõudega seonduvad tööd nõuetekohaselt ja vastavalt lepingule. Seda kinnitab mh see, et hoonele väljastati 31.10.2017.a kasutusluba ning hoone võeti sihtotstarbeliselt kasutusse. 26.07.2017.a kinnitas hoone projekteerija, ehituse peatöövõtja ja omanikujärelevalve, et kontrollis ja vaatas üle ehitise täitevdokumentatsiooni (ehitusprojekti, ehituspäevikud, teostusjoonised, eritööde aktid, õiendid ning seadmete ja süsteemide ekspluatatsiooniload, jt dokumendid) ning kinnitas hoone vastavust ehituseeskirjadele- ja 6(11)
Tsiviilasi nr 2-18-861 normidele ning keskkonna-, tervise-, tuleohutus- ja töökaitsenõuetele. Samuti ei ole vaieldavaid töid parandatud kolmandate isikute poolt. Kostja edastas hagejale 16.08.2018.a „Tööde vaheakti nr 1, mille kohaselt akteeris kostja 100% kõik hageja poolt teostatud tööd. Eeltoodust tulenevalt teostas hageja tööd nõuetekohaselt ning vastavalt lepingule. Maakohus arvestas kohtuotsuse p-des 18 kuni 20 Peeter Parki poolt koostatud ekspertiisiaktiga. Nimetatud ekspertiisaktist samas ei nähtu, kas hageja poolt teostatud tööd olid lõpetatud ning kas töödes sel ajal (ja hiljem) esinesid puudused (sh olulised), mis takistaksid hoone sihtotstarbelist kasutamist. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebustes esitatud väited maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu otsuses esitatud põhjendustega hagi osalise rahuldamise osas ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebustele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Töövõtjast hageja pöördus maakohtusse hagiga, milles nõudis osaliselt tasumata töövõtutasu, lisatööde eest tasumist, kostjast tellija eeltööde lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva kahju hüvitamist ja pooltevahelise lepingu leppetrahvi maksmise kohustust ettenägevate punktide tühisuse tuvastamist. Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Hageja nõuab apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistamist osas, milles hagi jäeti rahuldamata ning hagi täielikku rahuldamist. Kostja nõuab oma apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistamist osas, milles hagi rahuldati ja hagi täielikult rahuldamata jätmist. Seega tuleb ringkonnakohtul kontrollida, kas hagi rahuldamine oli õiguspärane, milles maakohus hagi rahuldas ja kas hagi rahuldamata jätmine osas, milles maakohus hagi ei rahuldanud, oli õiguspärane.
10.Maakohus rahuldas töövõtulepingust tuleneva nõude õigesti. Maakohus lähtus asja lahendamisel õigesti sellest, et töövõtulepingust tulenev tasunõue muutub sissenõutavaks töö vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest. Maakohus tegi poolte poolt kohtu ette toodud väidete ja esitatud tõendite alusel õige järelduse, et tööd, mille eest hageja tasu nõuab, tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks. Kuigi kostja ei ole hageja poolt esitatud tööde vastuvõtmise akti allkirjastanud ja kuigi kostja märkis, et hageja poolt vastuvõtmiseks esitatud töid saab aktsepteerida üksnes osaliselt (vt t II lk 24), leppisid pooled nõude aluseks oleva töövõtulepingu p-s 3.3. kokku, et akt, millega tööd vastu võetakse, loetakse kinnitatuks ka juhul, kui tellija ei esita viie tööpäeva jooksul kinnitust aktile ega ka kirjalikult põhjendatud vastuväiteid aktile.
11.Maakohus tuvastas õigesti asjaolud, mille alusel tegi õige järelduse, et hageja poolt vastuvõtmiseks esitatud tööd tuleb just selle akti alusel vastuvõetuks lugeda. Hageja saatis kostjale tööde vastuvõtmiseks akti 28.06.2017.a (vt t II kd lk 24 pöördel). Kostja vastas sellele 04.07.2017.a, et akti vorm ei sobi ja vormi näidis on vastava kirja manuses (vt samas). Muid märkusi ega etteheiteid kostja hagejale aktis kajastatud töödega seoses tollel hetkel ei teinud. Sellest sai hagejaga sarnane mõistlik isik järeldada seda, et ainuke, mis kostjat häiris, oli akti vorm. Hagejaga sarnane mõistlik isik ei saanud ega pidanud järeldama, et kostja enne töid hindama ei hakka ja ühtegi enda pretensiooni ei avalda, kui hageja ei ole töid kostja poolt soovitud akti kirjutanud. Toimikumaterjalid ei viita sellele, et kostjal oleks olnud võimatu või
7(11)
Tsiviilasi nr 2-18-861 raskendatud tehtud töid hageja poolt esitatud akti kujul hinnata või midagi oleks jäänud kostjale arusaamatuks.
12.Iseenesest võib mõista kostja soovi saada kõikide tööde osas, mida alltöövõtjad teevad, ühesugused aktid, kuid see ei tähenda, et töödele vastuväiteid ei tuleks esitada ka siis, kui tööd on kajastatud teistsugusel aktil. Eespool viidatud e- kirjas, milles kostja töötaja hagejale teatas, et kostja soovib saada tööde üleandmise akti kostjale meelepärases vormis, ei maininud kostja esindaja vähimalgi moel, et kostja hinnangul on tööl mingid puudused, või kostja ei ole töid üle vaadanud, või kostja leiab, et tal on õigus akti heakskiitmise üle otsustada alles siis, kui talle esitatakse tööde vastuvõtmise akt vormis, mida kostja soovib. Kostja ei esitanud hageja poolt vastuvõtmiseks esitatud töödele 04.07.2017.a e- kirjas mitte ühtegi etteheidet. Pooltevahelise lepingu p-st 3.3. tulenes kostjale kohustus esitada aktile viie tööpäeva jooksul kirjalikud põhjendatud vastuväited. Selliste vastuväidetena tuleb mõista mitte vastuväiteid aktile, vaid põhjendatud vastuväiteid aktis kajastatud töödele. Vastasel juhul tuleks jõuda järeldusele, et aktis kajastatud tööde lepingutingimustele mittevastavusest sõltumata saaks tellija tööde vastuvõtmisest keelduda üksnes juhul, kui akti enda vormistuses on mingi viga, mitte aga siis, kui aktis kajastatud töödes on mingi puudus.
13.Oluline on ka see, et hageja ja kostja ei olnud akti vormis kokku leppinud. Seega ei olnud kostjal tegelikult alust ega põhjust nõuda hagejalt kostjale meelepärase vormiga akti esitamist. Sellises kontekstis võis hagejaga sarnane mõistlik isik mõista kostjapoolset 04.07.2017.a e- kirja mitte kui kostja seisukohta, et kostja keeldub aktis kajastatud tööde vastuvõtmisest vaid kui kostja palvet, et hageja poolt teostatud tööde osas koostataks kostjale sobivamas vormis akt.
14.Kuna hageja ja kostja ei olnud kokku leppinud, et hageja peab tööd vastuvõtmiseks esitama kindlas vormis aktiga, ei olnud kostjal õigust nõuda hagejalt teistsuguses vormis akti esitamist. Sellise nõude esitamine kostja poolt oli õigusvastane ja sellel alusel tööde vastuvõtmisest keeldumise alust ei esinenud. Lepingust tulenevalt (p 3.3.) tuli kostjal esitada kõik tööde vastuväited viie tööpäeva jooksul. Kostjal ei olnud õigust esitada osasid vastuväiteid alles siis, kui kostja poolt akti vormile esitatud vastuväited on kõrvaldatud. Seega, isegi, kui kostjal oleks olnud õigus nõuda kindlas vormis akti esitamist, oleks saanud see olla üksnes üks vastuväidetest, mis ei annaks kostjale õigust keelduda ülejäänud vastuväidete esitamisest seni kuni akti vormi puudutavad vastuväited on kõrvaldatud.
15.Sellest asjaolust, et hageja esitas kostjale akti uuesti, kostja poolt soovitud kujul, ei saa järeldada, et hageja oleks tunnistanud, et aktis kajastatud tööd ei olnud valmis, või kostja oleks keeldunud aktis kajastatud tööde vastuvõtmisest, või kostjapoolne aktis kajastatud tööde vastuvõtmise viie tööpäevane tähtaeg hakanuks kulgema alles peale uue akti esitamist. Lepingupooled võivad täita üksteise soove ja palveid, kuid mitte miski ei viita sellele, et hageja sai või oleks pidanud aru saama sellest, et kostja oleks tema poolt soovitud vormis oleva akti soovimisega väljendanud tööde tagasilükkamist või seisukohta, et kostjal on tööde vastuvõtmise hindamiseks aega viis päeva alates sellest, kui kostjale esitatakse akt, mis kostja hinnangul vastab kostja nõuetele. Pealegi pidi kostja esitama lepingu p-st 3.3. tulenevalt töödele põhjendatud vastuväited.
16.Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et maakohus leidis õigesti, et menetlusosaliste poolt kohtu ette toodud asjaolude ja tõendite alusel tuleb järeldada, et lepingu p-i 3.3. alusel loeti tööd kostja poolt vastu võetuks. Sellest tulenevalt muutus hagetav tasunõue sissenõutavaks ning selleks, et kostja vabaneks tasu maksmisest tulnuks kostjal kohtu ette tuua
8(11)
Tsiviilasi nr 2-18-861 asjaolud ja esitada tõendid, millest saaks kohus järeldada, et töö, mille osas loeti, et kostja tööd vastu võttis, ei vastanud lepingutingimustele ja kostja kasutas sellest tulenevalt mingeid õiguskaitsevahendeid või rakendas mingit kujundusõigust. Olukorras, kus kostja võtab töö vastu või kui töö loetakse kostja poolt vastu võetuks, ei vabane kostja töövõtutasu maksmisest, kui ta peale seda tõendab, et töö tegelikult lepingutingimustele ei vastanud. Peale töö vastuvõtmist või vastuvõetuks lugemist tuleb kostjal tasu maksmise vältimiseks rakendada kas mõnda õiguskaitsevahendit või mõnda kujundusõigust. Maakohus leidis õigesti, et kostja ei ole tõendanud, et kostja poolt vastuvõetuks loetud töö puhul esines lepingutingimustele mittevastavus ega seda, et esineksid muud õiguskaitsevahendite või kujundusõiguste rakendamise eeldused. Kostja ei ole sidunud oma etteheiteid konkreetsete lepingust tulenevate kohustuste rikkumisega. Kostja ei ole oma menetlusdokumendis esile toonud asjaolusid, millest saanuks kohus konkreetsete lepingust tulenevate kohustuste hagejapoolset rikkumist järeldada. Samuti ei ole kostja konkreetseid faktiväiteid konkreetsete tõenditega sidunud. Abstraktne kirjavahetusele ja fotodele või spetsialisti arvamusele viitamine konkreetsete asjaolude kohtu ette toomise ja tõendamise kohustust ei asenda.
17.Isegi kui tuleks asuda seisukohale, et kostja on tõendanud, et kostja poolt vastu võetuks loetud töö ei vasta lepingutingimustele, tulnuks kostjal kohtu ette tuua asjaolud ja esitada tõendid, millest saanuks maakohus järeldada, mitme euro osas saab iga konkreetse puuduse esinemise tõttu kahju hüvitist nõuda või hinna alandamist rakendada. Kostja seda teinud ei ole. Nendel põhjustel ei saa kostja need väited, mis puudutavad seda, et hageja poolt tehtud tööd lepingutingimustele ei vastanud, tingida töövõtutasu nõude rahuldamata jätmist.
18.Kuna maakohtu otsus jääb töövõtutasu põhinõude osas muutmata, ei ole alust muuta maakohtu otsust ka sellelt nõudelt arvestatud viivise osas. Kostja poolt esitatud asjaolud viivise vähendamiseks alust ei anna. Kostja 12.03.2018.a menetlusdokumendi p-s 2.15 esitatud asjaolud ei ole need, mis võimaldaksid VÕS §-st 162 tulenevalt viivist vähendada. Kostjal tuleb mõista, et ta vastutab rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest mitte ainult siis, kui ta viivitab rahalise kohustuse täitmisega teadlikult ja tahtlikult, aga ka siis, kui kostjapoolne tasumisega viivitamise õigusvastasus tuvastatakse hiljem.
19.Maakohus leidis õigesti, et hageja ei ole tõendanud, et kostjal esineks lisatööde eest tasumise kohustus ega ka seda, et hageja lisatöid tegi või mis oleks olnud väidetavate lisatööde maksumus. Hageja poolt kohtule esitatud tõendid ja asjaolud ning tõendid, millele hageja kohtumenetluses tugineb, kajastavad seda, et kogu objekt on vastu võetud, kogu objektile on antud kasutusluba ja seda, millised puudused on kostja poolt käsundatud ehitusspetsialisti hinnangul ehitise metallosadel, samuti seda, et kostja ei soovinud hagejalt garantiitööde tegemist. Nende asjaoludega ei saa aga tõendada seda, et hageja tegi mingi soorituse, milles ei olnud hageja ja kostja kokku leppinud, st et hageja tegi mingi sellise soorituse, mis ei olnud pooltevahelise töövõtulepinguga hõlmatud, et kostjal oleks lasunud mingist õigussuhtest tulenevalt mingite lepinguga hõlmamata tööde eest tasumise kohustus ja mis oleks olnud vastavate tööde maksumus või ulatus, mille võrra kostja tööde tõttu rikastus. Ehitise kasutusloa olemasolust, ehitise vastuvõtmisest, garantiitööde nõudmata jätmisest ega mingitele väidetavatele puudustele viitavast spetsialisti arvamusest üldiselt ei saa järeldada, mis tööd tegi ehitise osas hageja, mis tööd olid hageja ja kostja vahelise töövõtulepinguga hõlmatud ja mis tööd tehti täiendavalt lisaks, ega ka seda, mis oli vastavate tööde maksumus või väärtus.
20.Samal põhjusel tuleb jätta rahuldamata ka hageja poolt kostja suhtes esitatud nö kahju hüvitamise nõue, mis rajati sellele, et väidetavalt ei vastanud kostja poolt tehtud eeltööd pooltevahelisele lepingule, mille tõttu pidi hageja osa tema poolt valmistatud metalldetailidest
9(11)
Tsiviilasi nr 2-18-861 viima Valka ning sealt edasi Läti Vabariiki tsinkimisele ning sealt tagasi Tallinnasse toimetama. Nõustuda tuleb sellega, et hageja ei ole kostja eeltööde lepingutingimustele mittevastavust tõendanud. Lepingutingimustele mittevastavus tulnuks hagejal kohtu ette tuua piisavalt üksikasjalikult, sest määrav ei ole mitte see, kas kuskil mõni kinnituskoht ei vasta projektile, vaid see, millised ja mitu kinnituskohta, millisel viisil projektile ei vastanud, sest kostjapoolsete eeltööde lepingutingimustele mittevastavuse puhul tuleb täpselt tuvastada kahju suurus, mis hüvitamisele kuulub. Kostja eeltööde lepingutingimustele mittevastavust ei saa tõendada hageja 02.05.2017.a e-kirjaga (t 3. kd lk 123), mille hageja väidetavalt kostjale saatis. Selles e- kirjas on hageja töötaja esitanud pelgalt väite teatud puuduste olemasolu kohta. Kostja töötaja on väitnud, et ta käis üksinda ja ühepoolselt rõdude vahesid mõõtmas ja leidis, et esineb kohti, kus rõdu raam ei pruugi vahele mahtuda. Selles e- kirjas ei ole selgesti öeldud, et esineb kostja eeltööde lepingutingimustele mittevastavus, või esineb projektile mittevastavus või rõduraamid ei mahu kinnituste vahele. Hageja töötaja teostas mõõtmised üksinda ning kostjal ei olnud võimalik mõõtmistele vastuväiteid esitada. Väidetavaid puudusi ei ole täpselt ega jälgitavalt kirjeldatud. Samuti ei ole kirjeldatud, millega ja kuidas mõõdeti. E- kirjas ei ole esitatud ka imperatiivset väidet, et rõduraam kinnituste vahele ei mahu. Kasutatud on väidet, et rõduraam ei pruugi vahele mahtuda. Hageja esindaja ei teinud kostjale ettepanekut objekti koos üle vaadata ega andnud kostjale võimalust omapoolseid vastuväiteid esitada vms, vaid teatas, et temapoolsete mõõtmiste tõttu viib ta raamid järgmisel päeval tagasi ja hageja üritab kinnituskohti kitsamaks teha. Oluline on ka see, et hageja töötaja ei väitnud kordagi, et ta oleks mõõtmiste tulemusel avastanud lepingutingimustele mittevastavuse. Rõduraamid ei tarvitse kinnituste vahele mahtuda ka siis, kui hageja ise on teinud lepingutingimustele mittevastavad raamid. Kirjast, milles hageja töötaja ei teata kordagi, et ta avastas kostja eeltööde lepingutingimustele mittevastavuse ja et hageja leiab, et ta peab selle tagajärjel teostama lisatöid, ei pea kostjaga sarnane mõistlik isik aru saama, et hageja oleks juhtinud kostja tähelepanu mingile probleemile, mis võiks anda hagejale kostja suhtes täiendavate nõuete esitamise võimaluse. Sellele, et kostja ei pea muretsema selle pärast, et hageja võib hakata tulevikus esitama kostja suhtes täiendavaid nõudeid, viitab ka see, et hageja ei kutsunud kostja esindajat kohale, ei teinud puuduste fikseerimiseks ettepanekut ega rääkinud sellest, mis täiendavad tööd maksma võiksid minna, täiendavate tööde tegemises kokkuleppimise ettepaneku tegemisest rääkimata. Läti äriühingu arvest ega transporti puudutavatest dokumentidest ei nähtu, et need kajastaksid just vaidlusalust lepingut või objekti.
21.Maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata ka osas, milles maakohus jättis pooltevahelise lepingu punktide osas, mis käsitlevad leppetrahvi maksmise kohustust, tühisuse tuvastamata. VÕS §-st 44 koosmõjus § 42 lg 3 p-ga 5 tulenevalt eeldatakse sellise tüüptingimusena kasutatavate lepingutingimuste tühisust, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi. Käesoleva tsiviilasja raames ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et leppetrahv, mille maksmise vaidlusalune leping ette nägi, oleks olnud ebamõistlikult suur. Selliseid asjaolusid ei ole kohtu ette toonud hageja. Vastavaid asjaolusid ei nähtu ma muudest tsiviilasja materjalidest. Leppetrahvi vähendamiseks ei anna alust hageja väide, et lepinguga kokku lepitud sanktsioon hageja põhikohustuse rikkumise eest (leppetrahv) on kordades suurem kostja põhikohustuse rikkumise eest ette nähtud sanktsioonist (viivis). Leppetrahvi ja viivise kohasust ei saa hinnata selle järgi, kas sanktsioonid on matemaatiliselt sama suured. Sanktsioonide hindamisel tuleb arvestada seda, mis kohustuse rikkumise puhuks ja milliste huvide tagamiseks on sanktsioonid ette nähtud. Nii leppetrahv kui ka viivis lihtsustavad konkreetsete rikkumiste tagajärjel tekkida võiva kahju hüvitamise nõude realiseerimist. Viivise suuruse hindamisel tuleb arvestada, mis kahju võiks tüüpiliselt tekkida sellest, kui tellija õigeaegselt töövõtutasu ei maksa. Leppetrahvi suuruse hindamisel tuleb
10(11)
Tsiviilasi nr 2-18-861 arvestada, mis kahju võib tekkida sellest, kui objekti järgmised alltöövõtjad ei saa tööfronti üle võtta, kui järgnevad alltöövõtjad ei saa eelnevalt kavandatud ajal asuda töid tegema, samuti kui objekt õigeaegselt ei valmi. Seaduse kohaselt võib kumbki lepingupool nõuda kõikide rikkumiste tagajärgedel tekkivate kahjude hüvitamist. Erinevate rikkumiste tagajärjel tekkida võivad kahjud on erineva suurusega. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et potentsiaalselt ühe tööetapi valmimise viibimine ei saa tekitada kahju, mis oleks kokkulepitud leppetrahviga võrreldavas suuruses. Lisaks võib leppetrahv täita ka hoiatusfunktsiooni ja kohustuse täitmisele sundimise funktsiooni.
22.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Maakohus tegi pooltele kompromissiettepaneku, millega hageja nõustus ja millega kostja ei nõustunud. Kompromissiettepaneku summa oli kostjale soodsam, kui summa, mille maakohus lõppkokkuvõttes kostjalt hageja kasuks välja mõistis. Menetluskulude jaotus
23.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 163 lg-st 2 jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Ringkonnakohus tegi 15.05.2019.a kohtuistungil menetlusosalistele kompromissiettepaneku, millega hageja nõustus, kuid millega kostja ei nõustunud. Nõustumine väljendati kirjalikult peale kohtuistungi toimumist. Käesolev otsus vastab kohtu poolt tehtud kompromissiettepanekule. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid.
24.Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud pärast lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.
Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.