Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
01.veebruaril 2019.a, Tallinnas
Hagihind
2-18-861 Aktsiaselts Moodul hagi OÜ Metropoli Ehitus vastu 10.04.2017.a ehitustöövõtulepingust nr. 300317 tuleneva põhivõlgnevuse 133 323,96 euro, kahju 18 089,12 euro, viivise 4 243,02 euro, täiendava viivise nõudes, alternatiivselt 133 323,96 euro nõudes ja tunnistada 10.04.2017.a ehitustöövõtulepingu nr. 300317 punktid 4.2 ja 8.8 tühiseks 162 655,98 eurot
nende Hageja: Aktsiaselts Moodul (registrikood 10241704, asukoht Väike-Laatsi 8, 68205 Valga; e- post: [email protected]) Hageja lepinguline esindaja Indrek Põder (e- post: [email protected]) Kostja: Metropoli Ehitus OÜ (registrikood 12765305, asukoht Tartu mnt 2, 10145 Tallinn; e- post xxx; xxx lepinguline esindaja advokaat Arvo Kivar (Advokaadibüroo LMP, Soola 8, 51013 Tartu; e- post: [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg 18.10.2018.a, edasi kirjalik menetlus Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepingulised esindajad Indrek Põder ja Aire Põder Kostja lepinguline esindaja advokaat Arvo Kivar
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Metropoli Ehitus OÜ-lt Aktsiaselts Moodul kasuks 10.04.2017.a ehitustöövõtulepingust nr. 300317 tulenev võlgnevus summas 95 888,76 eurot ja viivis summas 4 243,02 eurot.
3.Välja mõista Metropoli Ehitus OÜ-lt Aktsiaselts Moodul kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võlgnevuselt, s.o 95 888,76 eurolt alates 18.01.2018.a kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid mitte üle võlgnevuse summa.
4.Jätta rahuldamata Aktsiaselts Moodul hagi Metropoli Ehitus OÜ vastu võlgnevuse summas 37 435,20 euro, kahjuhüvitise summas 18 089,12 euro ja tunnistada 10.04.2017.a ehitustöövõtulepingu nr. 300317 punktid 4.2 ja 8.8 tühiseks nõudes.
5.Jätta menetluskulud kostja Metropoli Ehitus OÜ kanda.
6.Välja mõista Metropoli Ehitus OÜ-lt Aktsiaselts Moodul kasuks menetluskulu summas 5 647,50 eurot.
7.Välja mõista Metropoli Ehitus OÜ-lt Aktsiaselts Moodul kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (5 647,50 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
8.Metropoli Ehitus OÜ-l tasuda hageja Aktsiaselts Moodul kasuks väljamõistetud menetluskulu ASIS Consult OÜ arveldusarvele nr. XXX AS-is LHV Pank. Selgitusena tuleb kostjal märkida: tsiviilasi nr 2-18-861. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.. Hageja nõue ja põhjendused
1.Aktsiaselts Moodul esitas kohtule hagi OÜ Metropoli Ehitus vastu 10.04.2017.a ehitustöövõtulepingust nr. 300317 tuleneva põhivõlgnevuse 133 323,96 euro, kahju 18 089,12 euro, viivise 4 243,02 euro, täiendava viivise nõudes, alternatiivselt 133 323,96 euro nõudes ja tunnistada 10.04.2017.a ehitustöövõtulepingu nr. 300317 punktid 4.2 ja 8.8 tühiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 10.04.2017.a hageja ja kostja ehitusetöövõtulepingu nr. 300317, mille kohaselt hageja pidi kostjale tootma metallkonstruktsioonid ja need paigaldama objektile xxx. Hageja edastas 28.06.2017.a kostja esindajale teostatud tööde vaheakti nr. 1. Kuivõrd 5 tööpäeva jooksul kostja ei edastanud ega teavitanud hagejat endapoolsest akti kinnitamise keeldumisest, samuti ei esitanud tähtaja jooksul motiveeritud kirja vastuvõtmisest keeldumise kohta, siis esitas hageja kostjale 11.07.2017.a arve nr. M00075 kokku summas 144 442,80 eurot. Esitatud arve maksetähtajaks märkis hageja 30.07.2017.a. Kostja talle esitatud arvet täies ulatuses tasunud ei ole, vaid asus enda 14.07.2017.a e- kirjas akti vaidlustama. 10.08.2017.a edastas kostja esindaja hagejale e- kirja, milles muuhulgas teatas, et loeb lepingu lõppenuks hagejapoolse rikkumise tõttu 27.07.2017.a seisuga. 29.09.2017.a tasus kostja hagejale võlgnevusest 48 554,04 eurot. 22.11.2017.a edastas hageja kostjale kahjunõude summas 18 089,12 eurot, mis seisnes hageja poolt rõduraamide parandamisest/ ringi tegemisest ja sellega kaasnenud lisatööde eest ning 5 posti ümber tegemisest ning sellega kaasnenud lisatööde eest. Hageja lepingujärgne tasu nõuetekohaselt teostatud töö eest 17.01.2018.a seisuga on kokku 189 433,20 eurot. Kostja on tasunud nõuetekohaselt teostatud tööde eest 48 554,04 eurot. Kostja võlgnevus hagejale nõuetekohaselt teostatud tööde eest on 140 889,16 eurot. Samuti on hageja esitanud kostjale kahjunõude summas 18 089,12 eurot. Tulenevalt lepingu punktist 4.2. pidi hageja alustama tööde teostamisega 02.05.2017.a. Kuivõrd eelmine alltöövõtja oli teostanud endapoolsed tööd valesti/ ebakvaliteetselt ning seetõttu ei saanud hageja tähtaegselt alustada tööde teostamisega (rõduraamide paigaldus), siis teavitas hageja sellest ka koheselt kostja esindajat K K 02.05., 05.05. ja 29.05.2017.a e- posti teel. Hageja oli sunnitud vastavalt joonistele valmistatud rõduraamid ümber tegema. Hagejal on teostatud tööde ja lisatöödel põhineva nõude ning VÕS § 652 lg 1, § 641 lg 3 kohase kahju hüvitamise nõude summa kokku 158 968,28 eurot (95 888,76 eurot + 44 990,40 eurot + 18 089,12 eurot). Kostja on esitatud arve nr M00075 summas 144 442,80 eurot tasumisega viivituses alates 31.07.2017. Kostja on 29.09.2017 tasunud osaliselt arvest summa 48 554,04 eurot, tasumata on veel summa 95 888,76 eurot. Põhivõlalt 144 442,80 eurot arvestatud viivis perioodil 01.08.2017 kuni 29.09.2017 on 1 931,18 eurot. Põhivõlgnevus alates 30.09.2017 on summas 95 888,76
eurot ning hagiavalduse kohtule esitamise seisuga on arvestatud viivis 2 311,84 eurot. Hageja palub kohtul tuvastada, et poolte vahel sõlmitud ehitustöövõtulepingu nr. 300317 on osaliselt tühine, kuivõrd osad lepingu punktid on heade kommetega vastuolus. Hageja on seisukohal, et lepingu tingimus leppetrahvide arvestamise kohta (Vt lepingu punktid 4.4 ja 8.8) on tühised tüüptingimused, mis kahjustavad hagejat ebamõistlikult. Hageja on asunud seisukohale, et kostja poolt lepingu ülesütlemine on õigusliku aluseta ja tühine. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 133 323,96 eurot ja kahjunõue summas 18 089,12 eurot, lepingujärgsed viivised (mis on seadusjärgsed viivised) seisuga 17.01.2018.a summas 4 243,02 eurot, alternatiivselt mõista kostjalt välja 133 323,96 eurot ja mõista kostjalt hageja kasuks alates 18.01.2018.a lepingujärgsed viivised (mis on seadusjärgsed viivised) protsendina põhinõudest kuni võlgnevuse kohase tasumiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 1 800 eurot ja õigusabikulu summas 4 725 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Peale hagejalt nõuetele vastava teostatud tööde akti saamist 11.07.2017.a esitas kostja 3 päeva hiljem 14.07.2017.a hagejale nimekirja akti puudustest. Hageja keeldus akti puudusi kõrvaldamast ning seda tegeliku olukorra ja lepingus kokkulepituga vastavusse viimast ning kostjal ei olnud seega võimalik puudustega dokumenti allkirjastada. Kulude suurenemise kohta ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit. Kostja ei ole soovinud hagejalt lisatööde teostamist. Hageja on esitanud 30.06.2017.a arve enne kostjale teostatud tööde akti esitamist 11.07.2017.a ja sellega tutvumiseks ettenähtud tähtaja möödumist. Selline hageja käitumine on ebamõistlik. Juhul, kui kohus leiab, et hagiavaldus kuulub osaliselt või täielikult rahuldamisele, siis arvestades hageja rikkumisi, palub kostja kohtul vähendada hageja viivisenõuet kuni nullini. Isegi kui eeldada hageja esitatud andmete õigsust, ei saa hageja nõue ületada summat 95 888,76 eurot. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit väidetavalt tekkinud kahju suuruse kohta summas 18 089,12 eurot. Hageja sai tööfrondi ehitustööde teostamiseks üle lepingukohaselt. Töövõtulepingu punktid 4.2 ja 8.8 ei ole tühised ega heade kommete vastased. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt õigusabikulu summas 4 995 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 19.06.2018.a kohtumääruses (III köide t/l 137).
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
6.Vaidlust ei ole poolte vahel selle üle, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud 10.04.2017.a ehitustöövõtuleping nr. 300317, mille punkti 1.1 kohaselt on lepingu objektiks xxx
metallkonstruktsioonide tootmine paigaldustööde teostamine vastavalt lepingu dokumentidele (LISA 1, LISA 2, LISA 3, LISA 4, LISA 5) ja lepingus kokkulepitud tingimustel (I köide t/l 10-199, II köide t/l 1-21). Lepingu punkt 5.1 kohaselt on töövõtja lepingujärgne tasu nõuetekohaselt teostatud tööde eest kokku 181 878 eurot (I köide t/l 13).
7.Hageja on esitanud kostjale 30.06.2017.a arve nr. M00075 kogusummas 144 442,80 eurot, millisest on kostja hagejale tasunud vaidlustamata asjaolude kohaselt 48 554,04 eurot (I köide t/l 4, II köide t/l 23, 97). Seega moodustab hageja nõue viidatud arve alusel kostja vastu summas 95 888,76 eurot (144 442,80 – 48 544,04).
8.Riigikohus on 03.06.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
9.Riigikohtu 21.06.2018.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 10; 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).
10.Tulenevalt VÕS § 637 lg 3 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
11.Kostja leiab, et viimasel puudub kohustus tasuda hagejale arve nr. M00075 alusel täiendavalt 95 888,76 eurot, kuivõrd hageja on rikkunud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut ja on teostanud kokkulepitud ehitustööd puudulikult. Hageja vastava kostja seisukohaga ei nõustu.
12.Poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 3.3 kohaselt esitab töövõtja tööde üleandmiseks tellijale allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti, mille tellija vaatab läbi ja tagastab töövõtjale allkirjastatult 5 tööpäeva jooksul alates selle saamisest, vastuvõtmisest keeldumise korral esitab tellija eelnimetatud tähtaja jooksul motiveeritud kirja vastuvõtmisest keeldumise kohta. Koos aktiga tuleb esitada kogu täitedokumentatsioon, garantiiaegne tagatis ja muud kokkulepitud dokumendid (I köide t/l 12 pöördel).
13.Kostja on esitanud 02.11.2018.a dokumendi ehtsuse vastuväite ning leiab, et hageja poolt 02.05.2018.a kirja saatmise kohta rõduraamide kinnituste mittevastavuse kohta, ei vasta tõele ning hageja menetlusdokumendi lisana 1 esitatud kirja kostjale tegelikkuses edastanud ei ole (III köide t/l 148).
14.Kohus leiab, et vastav kostja väide on põhistamata, kuivõrd kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja on edastanud 02.05.2017.a kell 10.48 e- kirja K K’ile ning samuti 05.05.2017.a kell 09.38 (III köide t/l 123). Tõendeid selle kohta, et kostja nimetatud ekirju kättesaanud ei ole, kohtule esitatud ei ole. Kostja poolt esitatud dokumendi ehtsuse vastuväide on paljasõnaline.
15.Poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 3.3 kohaselt kohustub tellija töövõtja poolt esitatud vormikohase teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti 5 tööpäeva jooksul selle esitamisest läbi vaatama ja allkirjastama või sama tähtaja jooksul esitama kirjalikult oma põhjendused töö või selle osa vastuvõtmisest keeldumise kohta. Kinnitatud üleandmisevastuvõtmise akt on arve esitamise aluseks. Pretensiooni mitteesitamine tellija poolt eelnimetatud tähtaja jooksul ei piira tellija õigusi esitada töövõtjale pretensioone puuduste suhtes, mis ilmnevad pärast teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti sõlmimist. Akt loetakse kinnitatuks ka juhul kui tellija ei esita 5 tööpäeva jooksul kinnitust aktile ega kirjalikult põhjendatud vastuväiteid aktile (I köide t/l 12 pöördel).
16.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi - teostatud tööde akti kohaselt on hageja poolt kokku akteeritud töid perioodil juuni 2017 summas 144 442,80 eurot ning see on edastatud kostjale 28.06.2017.a (II köide t/l 22, 24 pöördel). Sama akti alusel on kostjale esitatud tasumiseks 30.06.2017.a arve nr. M00075 summas 144 442,80 eurot (t/l 23).
17.Kostja on nimetatud aktile edastanud omapoolsed vastuväited alles 14.07.2017.a (II köide t/l 24). Kohus nõustub käesoleval juhul hageja seisukohaga, et kostja poolt 14.07.2017.a e- kirjas esitatud vastuväited on esitatud hilinenult. Tõendeid selle kohta, et kostja on juhtinud tähelepanu väidevalt hageja poolt teostatud tööde puudustele varasemalt, kohtule esitatud ei ole. Seega on kostja vastavad vastuväited põhjendamata.
18.Hageja on juhtinud 18.10.2018.a toimunud kohtuistungil tähelepanu asjaolule, et 15.08.2017.a koostatud korterelamu rõdukonstruktsioonide, panipaikade metallrestide, prantsuse rõdupiirete ja teiste mentallkonstruktsioonide auditis ei ole antud hinnangut selles osas, kas hageja poolt on töid teostatud, millises ulatuses, kas teostatud tööd on oluliste puudustega või mitte, kas avastatud puudused on sellised puudused, mis välistavad antud hoone võimalike jätkutööde edasise teostamise, samuti kasutusloa väljastamise, kas need puudused on ohtlikud ja kas need takistavad hoone sihtotstarbelist kasutamist (II köide t/l 43-58, protokoll 14:34:42).
19.Samuti on hageja juhtinud kostja tähelepanu 02.05.2017.a ja 05.05.2017.a e- kirjades asjaolule, et kronsteinide ülemõõtmisel on selgunud, et leidub kohti, kus rõduraam ei pruugi vahele minna ja selle tulemusena toimub rõduraamide montaaž 12.05 või 15.05 (III köide t/l 123). Vaidlust ei ole pooltel selle üle, et kronsteinid on paigaldatud kolmanda isiku poolt ning seega pidi kostja tagama tööfrondi olemasolu hagejale. Nimetatut aga kohtu ette toodud asjaolude kohaselt tehtud ei ole.
20.Kohus asub seisukohale, et kostja vastuväited hagile on selles osas üldsõnalised ning tõendamata. Sellest tulenevalt leiab kohus, et antud juhtumil puuduvad kostjal alused, mis tingiksid hageja poolt esitatud arve nr. M0075 summas 144 442,80 eurot mittemaksmise (II köide t/l 23). Kuivõrd kostja on nimetatud arvest vaidlustamata asjaolude kohaselt tasunud 48 554,04 eurot, siis kuulub kostja poolt hagejale tasumisele eelpool nimetatud arve alusel 95 888,76 eurot (144 442,80 – 48 554,04).
21.Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista lepingujärgselt väidetevalt teostatud tööde eest 37 435,20 eurot (II köide t/l 98).
22.Kostja leiab, et viimasel puudub kohustus tasuda hagejale teostatud tööde eest 37 435,20 eurot, kuivõrd on poolte vahel sõlmitud lepingu lõpetanud 27.07.2017.a (II köide t/l 41).
23.Kohus asub seisukohale, et kuivõrd kohtule ei ole esitatud tõendeid selles osas, milliseid töid ja millises mahus on hageja väidetavalt 37 435,20 euro eest kostjale teostanud, ka pole selles osas esitatud kostjale tasumiseks arveid, millest tulenevalt pole võimalik järeldada, et vastav tasunõue on muutunud sissenõutavaks, siis jääb hageja vastav nõue kostja vastu rahuldamata.
24.Hageja palub kostjalt välja mõista ka kahju summas 18 089,12 eurot, mis on tekkinud seoses sellega, et hageja pidi juba objektile transporditud rõduraamid tagasi viima enda tehasesse Valka ning kinnituste kohad kitsamaks tegema ja tooted uuesti tsinkimisse toimetama ja peale seda tagasi objektile toimetama. Kostja vaidleb nimetatud nõudele vastu.
25.VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
26.Kohus leiab, et käesoleval juhul on hageja poolt tõendamata kahju tekkimine summas 18 089,12 eurot. Hageja poolt ei ole leidnud tõendamist, et viimane on kandnud seoses kostja tegevuse või tegevusetusega täiendavalt kulutusi hagis märgitud summas.
27.Kohus on seisukohal, et ainuüksi hageja 22.11.2017.a kahjunõude avaldus kostjale ei tõenda eelpool osundatud summas hagejal kahju olemasolu (III köide t/l 49-50). Sellest tulenevalt jääb hageja vastav nõue rahuldamata.
28.Kuivõrd kohus on lahendanud ja rahuldanud hageja primaarnõude osaliselt, siis ei anna kohus hinnangut hageja alternatiivsele nõudele (TsMS 370 lg 2, § 442 lg 8).
29.Hageja on palunud kohtule esitatud hagiavalduses tunnistada poolte vahel 10.04.2017.a sõlmitud ehitustöövõtulepingu nr. 300317 punktid 4.2 ja 8.8 tühiseks. Kostja vaidleb nimetatud nõudele vastu.
30.VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.
31.VÕS § 42 lg 3 punkt 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 44 kohaselt kui käesoleva seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav.
32.Poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 4.2 kohaselt juhul kui töövõtja ei ole töid lõpetanud kokkulepitud vahe- ja lõpptähtajaks, kohustub töövõtja tasuma tellijale leppetrahvi 0,5 % töövõtja lepingujärgsest tasust iga tähtajast üle läinud kalendripäeva eest. Tellijal on õigus nõuda leppetrahvi tasumist ka tellija poolt antud täiendava tähtaja jooksul. Lepingu punkti 8.8 kohaselt on lepingu lõpetamisel töövõtja rikkumise tõttu tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi tasumist, mis vastab 20 % lepinguga kokkulepitd töövõtja lepingujärgsest tasust. Juhul kui faktiline kahjusumma ületab kokkulepitud leppetrahvi, siis vastutab töövõtja ka leppetrahvi ületava kahju hüvitamise eest tellijale. Pooled on kokku leppinud, et mõistlik aeg lepingust tuleneva leppetrahvi nõude esitamiseks on kuus kuud peale
lepingu lõppemist (I köide t/l 13, 15).
33.Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punktid 4.2 ja 8.8 ei ole tühised, kuivõrd kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millistest nähtuks, et hagejal puudus võimalus eelnevalt pidada läbirääkimisi lepingu tingimuste osas. Kostja on toonud oma kirjalikus vastuses välja, et nimetatud lepingupunktide sisu vastab turul levinud sarnaste kokkulepete sisule ning neid kasutatakse valdavalt ja laialdaselt ka teiste ehitusettevõtjate poolt (III köide t/l 90).
34.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel sõlmitud lepingu punktis 4.2 ja 8.8 ei ole tühised.
35.Hageja palub kohtule esitatud viivisenõude arvutuskäigust tulenevalt mõista kostjalt välja viivise kogusummas 4 243,02 eurot ja alates 18.01.2018.a põhinõudest kuni võlgnevuse kohase tasumiseni. Hageja on arvestatud viivist seadusjärgses määras. Kostja palub vähendada hageja viivisenõuet nullini, kui kohus leiab, et hageja nõue kuulub osaliselt või täielikult rahuldamisele (III köide t/l 91, IV köide t/l 12). Kostja sisulisi vastuväiteid hageja viivisenõudele esitanud ei ole.
36.VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
37.Poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 5.7 kohaselt kui tellija viivitab arve maksmisega, on töövõtjal õigus nõuda viivist seaduses sätestatud määras (I köide t/l 13 pöördel).
38.Riigikohus on 12.12.2012.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-162-12 punktis 20 märkinud, et viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb viivise vähendamist. Tõendamine saab seega seisneda kohtule lepingu sõlmimise, täitmise, lepingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ja muude oluliste asjaolude kohta info esitamises, mille põhjal kohus kujundab siseveendumuse viivise mõistlikkuse või ebamõistlikkuse kohta. Samas peab kohus lisaks poolte esitatud asjaoludele kaaluma viivise mõistlikkust ka objektiivset kriteeriumit arvestades, lähtudes VÕS §-st 7. Seega võib viivise ebamõistlikule suurusele viidata ainuüksi asjaolu, kui viivis ületab kordades põhinõuet.
39.Kohus leiab, et antud juhul ei ole kostja poolt kohtu ette toodud asjaolusid, mis tingiks hageja viivisenõude vähendamist. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et viivise tasumine hageja poolt nõutavas suuruses asetaks kostja majanduslikult raskesse olukorda. Kostja pole vaidlustanud hageja viivisenõude arvutuskäiku.
40.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele viivis arve nr. M00075 järgi summas 4 243,02 eurot (I köide t/l 5).
41.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
42.Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest 18.01.2018.a kuni põhinõude täitmiseni. Kooskõlas TsMS § 367 tuleb hageja vastav taotlus rahuldada.
43.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks
väljamõistmisele võlgnevus 95 888,76 eurot, viivis 4 243,02 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõudelt 95 888,76 eurot alates 18.01.2018.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.
44.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
45.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 162 655,98 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
46.Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja § 163 lg 2 jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus arvestab antud juhtumil asjaoluga, et on teinud menetlusosalistele ettepaneku sõlmida käesolevas tsiviilvaidluses kompromiss (III köide t/l 147). Hageja on kompromissiga nõustunud (IV köide t/l 1-2), kuid kostja mitte (III köide 152). Sellest tulenevalt otsustab kohus, et menetluskulud jäävad tervikuna kostja kanda.
47.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
48.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 1 800 eurot ja esindajakulu summas 4 725 (III köide t/l 79-80, 144, IV köide t/l 6). Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele riigilõiv summas 1 800 eurot.
49.Kostja vaidleb hageja esindajakulu suurusele vastu. Samuti leiab kostja, et rahuldamisele ei kuulu hageja taotlus välja mõista menetluskulu esindaja arveldusarvele (IV köide t/l 1516).
50.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on olnud 90 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja leiab, et hageja kasuks tuleb esindajakulu välja mõista ilma käibemaksuta, kuivõrd hageja on käibemaksukohustuslane. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 90 eurot, on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
51.Kohus nõustub käesoleval juhul kostja vastuväitega, et hageja kasuks tuleb esindajakulu välja mõista ilma käibemaksuta, kuivõrd hageja on käibemaksukohustuslane (https://maasikas.emta.ee/saqu/public/kmkrnr/query).
52.Hageja esindaja poolt kohtule esitatud spetsifikatsioonidest nähtub, et esindaja on 23.08.2017.a kohtunud kliendi esindajaga L K ja tutvunud edastatud materjalidega 110 minutit, 29.08.2017.a kohtunud kliendi esindaja R K, otsustanud edasised tegevused 75 minutit, 05.09.2017.a tutvunud edastatud materjalidega, koostanud vastuse Metropoli Ehituse OÜ-le, suhelnud telefoni teel kliendi esindajaga 270 minutit, 11.09.2017.a tutvunud kostja edastatud vastusega, selle õiguslik analüüs 45 minutit, 10.10.2017.a kohtunud kliendi esindajatega xxx, tutvunud lisamaterjalidega, tutvunud kostja vastustega ning edasiste tegevuste arutelu 120 minutit, 22.11.2017.a koostanud kahjunõude ja edastanud selle kostjale 45 minutit, 29.11.2017.a koostanud hagihoiatuse ja edastanud selle kostjale 40 minutit, 01.12.2017.a tutvunud kostja vastusega ja analüüsinud seda 45 minutit, 11.12.2012.a kohtunud kostja esindajatega ning klientidega edasiste tegevuste arutelu 120 minutit, 17.01.2018.a koostanud hagiavalduse ja edastanud selle kohtule 600 minutit, 07.02.2018.a tutvunud kohtumäärusega 30 minutit, 23.02.2018.a koostanud menetluskulude nimekirja ja edastanud selle kohtule 30 minutit, 12.03.2018.a tutvunud kostja vastuse ja selle lisadega, analüüsinud, suhelnud kliendiga seisukoha koostamise teemal 300 minutit, 28.03.2018.a koostanud seisukoha kostja vastusele 240 minutit,
20.06.2018.a tutvunud kohtumäärusega 10 minutit, 25.06.2018.a tutvunud kostja esindaja poolt edastatud e- kirjaga 5 minutit, 26.06.2018.a suhelnud kliendiga 15 minutit, 17.10.2018.a ettevalmistunud kohtuistungiks 120 minutit, 18.10.2018.a osalenud kohtuistungil 75 minutit, 12.11.2018.a tutvunud kostja 02.11.2018.a seisukohaga, õiguslik analüüs 90 minutit, tutvunud kostja 12.11.2018.a põhiseisukohtadega 60 minutit, koostanud hageja põhiseisukohad 180 minutit. Kokku on hageja esindaja ajakulu 43 tundi 45 minutit.
53.Hageja esindaja on palunud kostjalt välja mõista ajakulu kokku 30 minutit ehk 45 eurot, mis on tekkinud seoses menetluskulude nimekirja koostamisega. Kohus leiab, et kostja poolt ei kuulu kooskõlas Riigikohtu 06.05.2015.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 3-2-1-415 (vt. kohtumääruse punkti 13) hüvitamisele ajakulu, mis on tekkinud seoses menetluskulude nimekirja koostamisega.
54.Kohus leiab, et ülejäänud hageja esindaja poolt õigusabikulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu ning menetlustoimingud vastavad tsiviilasja materjalidele ja põhjendatud hageja õigusabikulu on 3 847,50 eurot (3 892,50 - 45). Kohus märgib, et hageja esindajakulu on samas suurusjärgus kostja esindajakuluga. Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele õigusabikulu summas 3 847,50 eurot.
55.Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 5 647,50 eurot, millest riigilõiv summas 1 800 eurot ja esindajakulu summas 3 847,50 eurot.
56.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
57.Hageja on taotlenud, et kostja tasub väljamõistetavad menetluskulud hageja esindaja ASIS Consult OÜ arvelduskontole nr XXX, AS LHV Pank, selgitusega tsiviilasi nr 2-18-861 (III köide t/l 79-80). Kostja vaidleb nimetatud taotlusele vastu.
58.Kohus leiab, et väljamõistetavate summade tasumine kolmanda isiku arveldusarvele on hageja diskretsiooniotsus ning selles osas on kostja vastuväited põhjendamatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.