Koltsi Kaminad OÜ hagi Osaühingu Vinetra vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
2 080,70 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Koltsi Kaminad OÜ (reg.kood 10861140), lepinguline esindaja Riho Friedrichs Kostja Osaühing Vinetra (reg.kood 11146557), seaduslik esindaja K A
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Välja mõista Osaühingult Vinetra Koltsi Kaminad OÜ kasuks põhivõlgnevus 1 600,29 eurot ja seisuga 12.08.2018 sissenõutavaks muutunud viivis 363,59 eurot, kokku 1 963,88 eurot.
3.Välja mõista Osaühingult Vinetra Koltsi Kaminad OÜ kasuks viivis alates 13.08.2018 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata põhinõude summalt päevas kuni põhinõude 1 600,29 euro tasumiseni, kuid mitte üle põhivõla summa. Menetluskulude jaotus
Välja mõista Osaühingult Vinetra Koltsi Kaminad OÜ kasuks menetluskulud 930 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt olid hageja ja kostja vahel erinevad võlasuhted, mille alusel hageja müüs kostjale korstnadetaile ja osutas kaminaehitustöid. Hageja esitas 30. juunil 2015 kostjale arve nr 6271 summas 3 600,29 eurot korstnadetailide eest. Kostja tasus 10. augustil 2015 arve eest osaliselt summas 2 000 eurot. Ülejäänud osas ei ole kostja tasunud, mistõttu pöördus hageja kohtusse.
2.Vastuseks kohtu selgitustele leiab hageja, et pooled sõlmisid segatüüpi lepingu, st tööde lõppedes pidi küll kostjale üle andma valmis ja töökorras kamina, kuid kostja pidi detailid eelnevalt ja eraldi arvega kinni maksma. See on segatüüpi tehingute puhul tavaline, kuna detailid on reeglina väga kallid, s.t. teinekord ka kordades kallimad kui töö ise on. Sellise lepingu sõlmimist s.t. kokkulepet asjaolus, et esitatud arve nr 6271 kuulus eraldi ja iseseisvalt tasumisele, ilmestab kõige paremini asjaolu, et kostja asus seda arvet tasuma, tasudes sellest ära 2 000 eurot. Kostja ei esitanud ainsatki pretensiooni selles, et arve nr 6271 oleks tehtud ebaõigesti või, et tal ei oleks kohustust olnud seda arvet mingil muul põhjusel tasuda. Kostja on tasunud nõude osaliselt ja hagejal on õigus nõuda tasumata osalt viivist. Hageja ei ole oma viivisenõudest loobunud.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja on 17.09.2018 vastuses hagile nõus esitatud arve tasumata osa 1 600,29 eurot tasuma 14 päeva jooksul pärast kohtuotsust. Hageja ei ole varesemalt peaaegu kolme aasta jooksul kordagi nõudnud arve tasumist. Kostja väitel oli hageja poolt töövõtulepingu alusel tehtud töös puudused, mistõttu oli kostjal õigus keelduda tasu täielikult maksmisest, tööd olid lõpetamata ja üle andmata oli dokumentatsioon.
4.Vastuseks kohtu selgitustele leiab kostja, et tegemist on suulise segalepinguga, mis hõlmab ka töövõttu. Meilis on hageja kinnitanud, et tegemist on kaminaga. Samuti on arvel märgitud plaadid millest ehitatakse kaminaid ja milledele antakse garantii ning korstnamoodulid, millele antakse samuti garantii. Hageja on klienti eksitanud, poolikult ehitanud ja ei ole kaminale garantiid andnud. Samuti ei soovi hageja materjalidele garantiid ega sertifikaate anda, kuigi nad lubavad kodulehel. Kostja ei tasu viiviseid, kuna hageja ei ole töid lõpetanud ega esitanud dokumentatsiooni. Kostja on nõus põhisumma tasuma nõuetekohase dokumentatsiooni esitamisel.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7.Kohus selgitas 07.03.2019 määrusega pooltele vaidlusele kohalduda võivat õigust ja sellest tulenevat tõendamiskoormist (vt digitoimik, dokument nr 12). Kohus selgitas, et poolte esitatud asjaolude põhjal ei ole selge, kas poolte vahel oli müügileping ja töövõtuleping või segatüüpi leping. Pooltel tuli kohtule selgitada, missuguse võlasuhtega oli nende arvates tegemist, esitades mh enda õiguslikku hinnangut põhistavad asjaolud. Hageja selgitas kohtule, et pooled sõlmisid segatüüpi lepingu, st tööde lõppedes tuli kostjale üle anda valmis ja töökorras kamin, kuid kostja pidi detailid eelnevalt ja eraldi arvega kinni maksma. Kostja selgitas, et tegemist on suulise segalepinguga, mis hõlmab ka töövõttu. Meilis on hageja kinnitanud, et tegemist on kaminaga.
8.Kohus leiab, et poolte vahel on sõlmitud müügileping ning hageja nõue summas 1 600,29 eurot võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 208 lg 1 alusel. VÕS § 208 lg 1 alusel asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Eeltoodust tulenevalt on müüja põhikohustuseks müüdud asja üleandmise kohustus ning ostja põhikohustuseks on ostuhinna tasumise kohustus ja müüdud asja vastuvõtmise kohustus. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu (VÕS § 635 lg 1). Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja nõue kostja vastu tuleneb poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust. Tõendamata on ka asjaolu milles pooled omavahel kokku leppisid ning missuguseid kohustusi hageja kostja arvates rikkus. Kohus märgib, et arvel nr 6271 on üksnes fikseeritud kaubad, nimetatud arvelt ei nähtu ühegi teenuse osutamist hageja poolt kostjale. Seega on asjakohatud kostja väited, et ehitatud kamin oli puudustega. Dokumentide üleandmise kohustust kostja tõendanud ei ole.
9.Vaidlust ei ole selles, et hageja täitis müügilepingust tulenevad kohustused ning kaup on kostjale üle antud. Kostja ei ole vaidlustanud, et ta ei ole mõnda arvel nr 6271 märgitud kaupa kätte saanud. Samuti puudub vaidlus selles, et hageja esitas kostjale arve nr 6271 summas 3 600,29 eurot tasumiseks (digitoimik, dokument nr 4 lisa 1). Vaidlus puudub selles, et kostja on nimetatud arve alusel tasunud hagejale osaliselt 2 000 eurot ja tasumata on 1 600,29 eurot.
10.Seega leiab kohus, et kostjal on poolte vahel sõlmitud müügilepingust tulenev tasu maksmise kohustus, mida kostja on arve nr 6271 osalise tasumata jätmisega rikkunud. Hageja nõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks. Selles osas pooltel vaidlus ka puudub. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, s.h täitmisega viivitamine (VÕS § 100). VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista põhivõlgnevus 1 600,29 eurot. Kohus leiab, et sõltuvalt poolte vaheliste võlasuhete õiguslikust kvalifikatsioonist ei esine kostjal õigust maksmise kohustuse täitmisest keeldumiseks tulenevalt VÕS § 110 või § 111.
11.Hageja on esitanud kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivisenõude perioodi 05.07.2015 kuni 13.08.2015 eest summas 363,59 eurot ja viivsenõude alates 13.08.2018 kuni põhinõude täitmiseni 0,02% tasumata põhinõudelt päevas kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). VÕS § 113 lg 1 ls 2 kohaselt viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest (VÕS § 113 lg 4). Võlausaldaja võib oma viivisenõude kaotada, kui ta on käitunud vastuoluliselt, jättes võlgnikule mulje, et ta on oma nõude sissenõudmisest loobunud (RKTKo 3-2-1-43-13, p 15). Kostja on väitnud, et ta ei ole nõus tasuma viivist, kuna hageja ei ole viivisenõuet varem esitanud.
12.Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivisenõue eurot kuulub rahuldamisele perioodi 06.07.2015 kuni 13.08.2018. Kohus märgib, et hageja nõue muutus sissenõutavaks alates 06.07.2018, so pärast maksetähtaja möödumist, kuna arve tasumise tähtaeg oli 05.07.2015. Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt viivist nõuda ning viivisenõude rahuldamine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Riigikohus on selgitanud, et aegumistähtaja kestel nõude maksmapanekut saab lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja nõuet seetõttu
lõppenuks pikemaajalisele nõude sisse nõudmata jätmisele tuginedes vaid erandlikel asjaoludel (vt RKTKo nr 3-2-1-70-09, p 11). Kostjale esitatud arvel oli märgitud viivisemäär. Seega ei saanud kostjale kuidagi jääda muljet, et hageja talt üldse viivist ei nõua. Viivisenõuet ei muuda hea usu põhimõtte vastaseks ka see, et arvetel oli esitatud seaduses sätestatust erinev viivisemäär. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist seaduses sätestatud määras. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda viivist vaatamata sellele, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks järjepidevalt nõudnud kostjalt arve tasumist. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud viivisenõue põhivõlalt 1 600,29 eurot alates 06.07.2015 kuni 12.08.2018 363,59 eurot. Kohus sai nimetatud perioodil viivisesummaks kokku 398,14 eurot (arvutuskäik kontrollitav https://viivisekalkulaator.ee), kuid kohus peab lähtuma nõudest ning seega on kostjalt välja mõistetava viivise suuruseks 363,59 eurot.
13.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega annab seadus hagejale õiguse nõuda sissenõutavaks mittemuutunud viivist alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud viivisenõue tasumata põhivõla summalt alates 13.08.2018 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhivõla 1 600,29 euro tasumiseni.
14.Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1 600,29 eurot ja seisuga 12.08.2018 sissenõutavaks muutunud viivise 363,59 eurot. Samuti mõistab kostjalt hageja kasuks alates 13.08.2018 viivise tasumata põhivõla summalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhivõla 1 600,29 euro tasumiseni, kuid mitte üle põhivõla summa.
MENETLUSKULUD
15.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
16.Hageja menetluskuludeks on nõudelt tasutud riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 722,50 eurot, kokku 972,50 eurot. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud, mistõttu kuulub hagejale hüvitamisele riigilõiv summas 250 eurot. Lepingulise esindaja poolt on hagejale osutatud õigusabi 8,30 h eest. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja teinud järgmisi toiminguid. Hagiavalduse koostamine 13.08.2018 2h; kostja vastusega tutvumine 20.09.2018 15 min; konsultatsioon telefoni teel 21.09.2018 15 min; kohtu kirjaga tutvumine 03.10.2018 15 min; konsultatsioon telefoni teel, kompromissettepanek 03.10.2018 15 min; kompromissläbirääkimised 03.10.2018 15 min, kompromissläbirääkimised 04.10.2018 15 min; kohtule teade 10.10.2018 15 min; kompromissläbirääkimised 15.10.2018 30 min; kohtu kompromissettepanekuga tutvumine 08.11.2018 15 min; konsultatsioon telefoni teel 08.11.2018 15 min; kiri kohtule ja kostjale 12.11.2018 15 min; kiri kohtule ja kostjale 19.11.2018 15 min; kompromissläbirääkimised 15.10.2018 30 min; kiri 11.02.2019 15 min; leping + kõne 14.02.2019 15 min; konsultatsioon telefoni teel + vastus 08.03.2019 15 min; menetlusdokument tsiviilasjas 22.03.2019 1h; menetluskulu nimekirja koostamine 30 min. Hageja esindaja on osutanud õigusabi tunnihinnaga 85 eur/h + km. Hageja on käibemaksukohustuslane mistõttu tuleb menetluskulust kulud õigusabile kostjalt välja mõista käibemaksuta. Kokku kulud (250+722,50=) 972,50 eurot. Hageja kinnitab, et kulu on kantud seoses tsiviilasjaga nr 2-18112585.
17.Kohus, tutvunud digitoimiku materjalide ja menetluse käigus esitatud dokumentidega, leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas näidatud ajakulu on hageja esindaja kvalifikatsiooni ja käesolevat vaidlust arvestades osaliselt põhjendamatu. Menetluskulude nimekirja koostamise toiming ei lähe õigusabikulude osutamise alla ning väljamõistmisele ei kuulu. Ülejäänud toimingutele kulunud ajakulu on kohtu hinnangul vajalik ning põhjendatud. Kohus suunas korduvalt pooli kokkulepet saavutama ja seetõttu on igati põhjendatud ajakulu konsultatsioonide ning kompromissläbirääkimiste pidamiseteks. Seega loeb kohus põhjendatuks hageja õigusabikulu 8 tundi. Kohus leiab, et arvestades juristist esindajate õigusabiteenuse keskmist turuhinda 80-90 eurot/tund, on hagejale osutatud õigusabikulu tunnihinnaga 85 eurot põhjendatud. Seega on põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud summas eurot 680 eurot (85 eurot x 8h). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks kokku 930 eurot, millest 250 eurot on tasutud riigilõiv ja 680 eurot õigusabikulu. Tulenevalt eeltoodust tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 930 eurot.
18.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.