Hageja: OÜ Võlamenetleja (registrikood 12064755, asukoht Turu plats 5-12, 11611 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andrias Palmits (Advokaadibüroo Paas & Partnerid, asukoht Tondi 51, 11316 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: A M (isikukood xxx, elukoht xxx; e-post: xxx).
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjalt A M hageja OÜ Võlamenetleja kasuks poolte vahel 13.08.2014 sõlmitud kokkuleppest võlgnevuse tasumise ajatamiseks tulenev võlgnevus 1375,26 eurot, millest 687,63 eurot moodustab põhivõlg ja 687,63 eurot intress.
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Jätta menetluskulud kostja A M kanda. 3.2 Mõista kostjalt A M hageja OÜ Võlamenetleja kasuks välja menetluskulud 704 eurot, sealhulgas riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulu 504 eurot. 3.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (704 eurot) tuleb A M’il tasuda OÜ-le Võlamenetleja käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,
2-18-135455 alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.OÜ Võlamenetleja esitas 27.12.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1375,26 euro saamiseks. Kohus tegi 17.01.2019 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 28.01.2019 aadressil xxx. Võlgnik A M esitas digitaalallkirjaga vastuväite kohtule 21.02.2019. Pärnu Maakohtu 06.03.2019 määrusega anti avaldaja nõue võlgniku vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. OÜ Võlamenetleja (hageja) esitas 03.04.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse A M (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 1375,26 eurot, millest 867,63 eurot moodustab põhivõlg ja 867,63 eurot intress ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13.08.2014 kokkuleppe võlgnevuse tasumise ajatamiseks, mille kohaselt võlgnes kostja hagejale kokkuleppe sõlmimise seisuga 1086,09 eurot. Kokkuleppe eesmärgiks oli lükata võla tasumine edasi, võimaldades kostjale tasumist osamaksetega perioodil 07.09.2014 kuni 07.02.2020. Kostja tasus 2014. aasta osamaksed, kuid 07.01.2015 osamakse tasus kostja juba osaliselt. 27.12.2018 esitas hageja kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus kostjalt välja mõista selleks ajaks sissenõutavad osamaksed perioodi 07.01.2015 kuni 07.12.2018 eest kogusummas 687,63 eurot. Samal perioodil kohustus kostja tasuma intressimakseid summas 773,04 eurot, kuid kuivõrd kõrvalnõue ületab põhivõla suurust, ei saanud hageja seda nõuet tehnilistel põhjustel maksekäsu kiirmenetluses esitada. Kostja esitas 21.02.2019 maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite. Vastuväite ainsaks siuks oli, et hageja nõue on aegunud.
3.Hageja nõuab kostjalt põhivõla ja intressi tasumist. Põhivõla suurus on 687,63 eurot ning intressi tasumist nõuab hageja käesolevas hagis samas sumas. Kogunõude suurus on seega 1375,26 eurot. Seonduvalt väidetava nõude aegumisega toob hageja esile, et kostja kohustus hagejale tegema perioodilisi makseid. Seega on tegemist korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepinguga. Viimase makse mõlema lepingu alusel tegi kostja 07.01.2015 (edasisi makseid kostja ei teinud), mistõttu hakanuks nõuded teoreetiliselt aeguma 31.12.2018. Selleks ajaks oli hageja aga esitanud kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mis peatas aegumise. Kokkuvõtvalt ei ole hageja nõue aegunud. Hageja nõue ei ole aegunud ka seetõttu, et iga osamakse aegub eraldi. Kuna kostja kohustused muutusid sissenõutavaks pärast 07.01.2015 (mil kostja viimati oma kohustusi täitis), tuleb kõige varasemate nõuete aegumistähtaega hakata lugema alates 31.12.2015. Kolmeaastane aegumistähtaeg saabus sellisel juhul 31.12.2018.
4.Hageja esitas 30.04.2019 seisukoha kostja vastusele. 29.04.2019 vastuses palub kostja kohaldada aegumist ja kostja võtab õigeks, et ta on hagiavaldusele lisatud kokkuleppe ja selles sisalduva maksegraafiku alusel hagejale maksnud, kuid raske majandusliku olukorra tõttu jäi tasumine katki. Kostja leiab, et nõude aegumise on põhjustanud see, et hageja ei ole kostjale
2-18-135455 meeldetuletusi saatnud. Kostja seisukoht on ebaõige. Hageja tõi hagiavalduses esile, et TsÜS § 154 lg-s 1 sätestatu kohaselt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Hageja nõuab kostjalt nende maksegraafikujärgsete osamaksete tasumist, mille tasumise tähtaeg saabus alates 07.01.2015 ning mis lõppes 07.12.2018. 2015. aasta osamaksete aegumistähtaeg lõppenuks 31.12.2018, kui hageja ei oleks pöördunud kohtusse ning hilisemate osamaksete osas ei ole aegumistähtaeg möödunud. Muuhulgas on oluline, et hageja on käesoleval juhul esitanud kohtule väiksema intressinõude ega ole pöördunud kohtusse 2019. aasta osamaksete osas, mis on samuti sissenõutavaks muutunud ning mida kostja ei ole tasunud. Osamaksete tasumine oli kostja lepinguliseks kohustuseks ning hagejal ei ole seadusest ega lepingust tulenevat kohustust kostjale meeldetuletusi saata. Juhul, kui kostjal tekkisid väidetavad majanduslikud raskused, võinuks kostja ise hoolsust üles näidata ning pöörduda hageja poole uue maksegraafiku sõlmimiseks. Hageja jääb täiendavalt selle juurde, et kohtu poole pöördumine peatas aegumise.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja esitas 29.04.2019 vastuse hagiavaldusele, milles palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja esitab vastuväite kogu sissenõutava summa vastu ja taotleb jätta hagi rahuldamata. Kostja tugineb TsÜS § 142 lg-le 1 seoses nõude aegumisega. Hageja poolt pole kostjaga võlgnevuse tasumise osas ühendust võetud alates 12.08.2014. Kostja tasus mainitud võlgnevust, kuid raske majandusliku olukorra tõttu jäi tasumine katki. Kuna hageja poolt ei tulnud meeldetuletusi enam kui kolme aasta jooksul, arvas kostja, et sissenõudja ei tegutse enam.
6.Kostja esitas 10.05.2019 täiendava seisukoha. Vastuseks hageja väidetele selgitab kostja, et oma maksegraafiku maksete tasumise osas proovis kostja mõned korrad hagejaga ühendust saada telefoni teel, mis aga ei õnnestunud. Kuna hagejalt ei tulnud ka ühtegi meeldetuletust maksete tasumise osas, tekkis kostjal kahtlus, et mainitud võlgnevusega tegelemine on edasi antud mõnele teisele sissenõudjale. Ja kuna enam kui kolme aasta jooksul ei tulnud ühtegi kontakti, oli kostja kindel, et võlgnevuse sissenõudmine on peatunud. Seda enam on väga kummaline võla sissenõudmine nii pika aja pärast ja see tundub ilmselgelt kasumi saamise projektina hagejale. Kostja palub kohtul intresside vähendamist vähemalt poole võrra. Hageja menetluskulud on ebamõistlikult suured ja ilmselgelt on hageja eesmärk lisatulu saada. Ebamõistlikult suured sissenõudmiskulud mõjutavad kostja majanduslikku seisukorda väga negatiivselt ja tekitavad olukorra, kus kostjal ei ole võimalik tasuda ka muid makseid ning võlgnevusi.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja
2-18-135455 vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
8.Kostja on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. Esmase aegumise vastuväite on kostja esitanud maksekäsu kiirmenetluses. Kostja on korranud oma vastuväidet 29.04.2019 vastuses hagile. Seega tuleb kohtul esmalt hinnata, kas hageja nõue kostja vastu võib olla aegunud.
9.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 alusel võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 154 lg 1 sätestab, et korduvate kohustuste, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.
10.Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb lähtuda TsÜS § 146 lg-st 1 tulenevast kolmeaastastest aegumistähtajast. Samas aegumise algusele tuleb kohaldada TsÜS § 154 lg 1 teist lauset. Hagiavaldusest tulenevalt pidi kostja võla tagastama osamaksetena 13.08.2014 sõlmitud kokkuleppes märgitud graafiku alusel, seega on tegu korduvate kohustustega. Riigikohus on sedastanud, et kui kestvuslepingu tasu makstakse osamaksetena, siis tuleb enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud nõuete aegumisele kohaldada TsÜS § 154 ja need nõuded hakkavad aeguma kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutus sissenõutavaks (vt nt 17.02.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-15, p 11; Riigikohtu 12.11.2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-08, p 11).
11.Hageja nõuab kostjalt nende maksegraafikujärgsete osamaksete tasumist, mille tasumise tähtaeg saabus 07.01.2015 kuni 07.12.2018. Kohus märgib, et 07.01.2015 kuni 07.12.2015 osamaksete aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 01.01.2016 kell 00.00 ja lõppes kooskõlas TsÜS § 146 lg-ga 1 kooskõlas 31.12.2018 kell 24.00. Perioodi 07.01.2016 kuni 07.12.2016 osamaksete aegumistähtaeg hakkas kulgema 01.01.2017 kell 00.00 ja perioodi 07.01.2017 kuni 07.12.2017 osamaksete aegumistähtaeg 01.01.2018 kell 00.00. Perioodi 07.01.2018 kuni 07.12.2018 osamaksete aegumistähtaeg pole alanud seoses aegumise peatumisega. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses ning TsMS § 486 lg 2 järgi loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Kuna hageja esitas 27.12.2018, s.o enne aegumistähtaja lõppu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, siis peatus aegumine kõigi osamaksete osas 27.12.2018 ja esitatud nõue ei ole aegunud TsÜS § 160 lg 1 ning lg 2 p 3 alusel. Kostja väide, et nõue olevat aegunud, kuna hageja poolt pole kostjaga võlgnevuse tasumise osas ühendust võetud alates 12.08.2014, on asjakohatu ega põhine seadusel. Kohus märgib, et seaduses sätestatud aegumistähtaja sees ei saa üldjuhul määrata veel täiendavat hea usu põhimõttest lähtuvat mõistlikku tähtaega, mille jooksul hageja võib oma õiguste kaitseks hagi esitada. Seda õigustaksid ainult erandlikud asjaolud, mida kohus käesolevas asjas ei tuvastanud.
12.Kuna kohus leiab, et hageja nõue ei ole aegunud, lahendab kohus järgnevalt asja sisuliselt.
13.Vaidlus puudub selles, et pooled sõlmisid 13.08.2014 kokkuleppe võlgnevuse tasumise ajatamise kohta, mille kohaselt moodustas kostja ja AS xxx laenulimiidilepingust nr xxx tulenev
2-18-135455 võlgnevus 13.08.2014 seisuga 1086,09 eurot. Kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud kokkulepe deklaratiivne võlatunnistus (VÕS § 30). Riigikohus on avaldanud seisukoha, et kui kehtivalt on antud deklaratiivne võlatunnistus, on selle tagajärjeks eelduslikult vastuväidetest loobumine nõudele ja tõendamiskoormise ümberpööramine, st võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga (vt Riigikohtu 24.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16, p-d 20 ja 21).
14.Hagiavalduse sisust nähtuvalt on hagejal kostja vastus põhinõue summas 687,63 eurot ja intressinõue summas 687,63 eurot. Hagiavalduse esemes taotleb hageja võlgnevuse väljamõistmist summas 1375,26 eurot, millest 867,63 eurot moodustab põhivõlg ning 867,63 eurot intress. Kohus on seisukohal, et hageja on ekslikult märkinud hagi 3-dal lehel põhivõla ja intressi suurusena 687,63 euro asemel 867,63 eurot. Tegemist on ilmse eksimusega numbrite kirjutamisel, sest võlasummaks on kokku 1375,26 eurot (687,63 + 687,63), samuti on hageja hagi lk 2 nimetanud võla suurusena 687,63 eurot.
15.Vaidlus puudub ka selles, et kostja kohustus lepingu punkti 3 kohaselt võlgnevuse tasuma osade kaupa, igakuiste osamaksetena koos intressidega vastavalt kokkuleppe lisas nr 1 toodud maksegraafikule. Maksegraafiku kohaselt tuli võlg tasuda osamaksetena perioodil 07.09.2014 kuni 07.02.2020. Kostja tasus 2014. aasta osamaksed korrektselt, 07.01.2015 osamakse osaliselt ja edaspidiseid osamakseid tasunud ei ole. Kostja pole esitanud põhjendatud vastuväiteid võlgnevuse olemasolu, samuti hageja nõude suuruse ja arvestuse suhtes.
16.Kostja on esitanud taotluse intressi vähendamiseks vähemalt poole võrra. 13.08.2014 kokkulepe punktist 2 nähtuvalt tuleb võlgnikul tasuda võlgnevuse jäägilt võlausaldajale intressi suurusega 25% aastas. Hagiavalduse kohaselt perioodi 07.01.2015 kuni 07.12.2018 eest on kostjal kohustus tasuda intressimakseid summas 773,04 eurot, kuid kuna intressinõue ületas põhinõude suurust, vähendas hageja intressinõude summat põhinõude summani, s.o 687,63 eurot. Seaduses pole sätestatud maksimaalset intressimäära. Riigikohus on selgitanud, et seadus laenulepingus kokkulepitava intressimäära osas kitsendusi ei tee ja selles lepivad pooled lepingu sõlmimisel ise kokku (vt Riigikohtu 16.10.2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-02 p 12). Kohus leiab, et intress suurusega 25% aastas ei ole ülemäära suur. Kostja ei ole kohtu ette toonud ka asjaolusid, millest nähtuvalt oleks sellises suuruses intress heade kommetega vastuolus või sõlmitud äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Kohus jätab kostja taotluse intressi vähendamiseks rahuldamata.
17.Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist.
18.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 1375,26 eurot, millest 687,63 eurot moodustab põhivõlg ja 687,63 eurot intress. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
19.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel
2-18-135455 kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
20.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulu 4,5 tunni eest 648 eurot, kokku 848 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kostja leiab, et hageja menetluskulud on ebamõistlikult suured ja ilmselgelt on hageja eesmärk lisatulu saada.
21.Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 200 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks õigusabile lugeda kokku 3,5 tundi Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 144 eurot (käibemaksuga) ei ole iseenesest ülemääraselt kõrge. Hageja on esitanud kohtule kinnituse, et ta ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu kuuluvad menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele kood käibemaksuga. Seega on hageja menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 504 eurot (3,5 h x 144). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (200+504) 704 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 704 eurot ning menetluskuludelt (704 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
22.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.