Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
3-16-1195 19. aprill 2017 Roby Koik Rommi Neemsalu kaebus Päästeameti vastu saamata jäänud palga nõudes Kirjalik menetlus Kaebaja –Rommi Neemsalu, volitatud esindaja vandeadvokaat Roman Levin Vastustaja – Päästeamet, volitatud esindaja Silvia Vospert
1.Rahuldada Rommi Neemsalu kaebus ja mõista Päästeametilt Rommi Neemsalu kasuks välja saamata jäänud palk summas 300,38 eurot.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 19. mai 2017. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Rommi Neemsalu töötas 2013. aastal Päästeameti Lõuna Päästekeskuse Tartu päästekomando päästespetsialistina meeskonnavanema ametikohal. R. Neemsalu palk moodustus päästeteenistuse seaduse (PäästeTS) § 11 lg 1 tulenevalt põhipalgast (kuupalgast), muutuvpalgast ning lisatasudest. R. Neemsalu põhipalga suurus oli 2013. aastal 815,33 eurot (tõendatud Päästeameti peadirektori 29.01.2013 käskkirjaga nr 56P „Päästeameti töötasude kinnitamine“, tl 20).
3.2013. a detsembrikuu eest on Päästeamet R. Neemsalu põhipalgana arvestanud 514,95 eurot, s.o 300,38 eurot vähem tema tegelikust põhipalgast (815,33 – 514,95) (tõendatud detsembri 2013 palgateatisega, tl 21).
4.Rommi Neemsalu esitas 14.06.2016 esindaja kaudu Tartu Halduskohtule kaebuse Päästeameti vastu saamata jäänud palga nõudes, paludes Päästeametilt kaebaja kasuks välja mõista saamata jäänud palk 70,36 eurot. 14.06.2016 kohtule esitatud kaebuses (tl 1-3) heidetakse vastustajale ette põhipalga valesti arvestamist ja sellest tulenevalt saamata jäänud palka.
5.R. Neemsalu on kohtus varasemalt vaidlustanud temale 2013. a detsembris makstud töötasu seonduvalt normtundide arvestusega, haldusasja nr 3-14-52076. Tartu Halduskohtu 19.02.2015 kohtuotsusega jäeti R. Neemsalu kaebus Päästeameti vastu saamata jäänud palga 468,72 euro väljamõistmise nõudes rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus otsustas samas asjas 04.02.2016 jätta R. Neemsalu apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.02.2015 otsuse muutmata. Otsus on jõustunud. Kaebaja on seisukohal, et 14.06.2016 kohtule esitatud kaebuse nõuet ei ole R. Neemsalu eelnevalt esitanud ning kohus ei ole seda käsitlenud.
6.Tartu Halduskohus tagastas 20.07.2016 määrusega (tl 22-23) R. Neemsalu kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna leidis, et kaebajal puudub kaebeõigus.
7.Tartu Ringkonnakohus tühistas 22.09.2016 määrusega (tl 42-43) Tartu Halduskohtu 20.07.2016 määruse, rahuldades R. Neemsalu määruskaebuse, ja saatis asja halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. Päästeamet esitas 06.10.2016 Tartu Ringkonnakohtu 22.09.2016 määruse peale ka määruskaebuse Riigikohtule, mille Riigikohus jättis 05.12.2016 määrusega menetlusse võtmata (tl 52).
8.Tartu Halduskohus võttis 13.12.2016 määrusega (tl 54) R. Neemsalu kaebuse menetlusse.
9.Päästeamet esitas 04.01.2017 vastuse kaebusele (tl 59-61), milles ei tunnista kaebuse esitaja nõuet ning palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.
10.Kohus määras 21.02.2017 määrusega (tl 63) haldusasja läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele täiendava tähtaja menetlusdokumentide esitamiseks ja teatas otsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
11.Kaebaja esitas 04.04.2017 rahalise nõude suurendamise avalduse (tl 64-65), teatades, et soovib suurendada haldusasjas Päästeameti vastu esitatud nõuet 230,02 euro võrra ning uus nõue on 300,38 eurot. Kaebaja palub võtta asja juurde Tööinspektsiooni 28.09.2016 vastus selgitustaotlusele nr 1.4-1/2026 (tl 66-67) ja mõista Päästeametilt välja kaebaja kasuks saamata jäänud palk 300,38 eurot.
12.Vastustaja esitas 10.04.2017 vastuse (tl 69-70), mille kohaselt Päästeamet ei tunnista kaebuse nõudeid, jääb asjas esitatud seisukohtade juurde ja palub kohtul jätta kaebus tervikuna rahuldamata. Menetlusosaliste seisukohad
13.Kaebaja nõuab vastustajalt saamata jäänud palka. R. Neemsalu täitis ajavahemikul 01.07.2013-31.12.2013 teenistusülesandeid vastavalt Päästeameti töögraafikule ning täitis nimetatud kuue kuu teenistusülesanded ning normtunnid täies ulatuses. Seega on R. Neemsalul
tulenevalt ATS § 34 lg 1 tekkinud õigus saada täies mahus palka kõikide arvestusperioodi kuude eest ning Päästeametil on tekkinud vastav kohustus palk täies mahus välja maksta. Kaebaja hinnangul on ajutise töövõimetuse hüvitise mõtteks asendada isikule töötasu või palk, mis jääb isikul saamata töö- või teenistusülesannete täitmatajätmise tõttu tulenevalt enda või hooldatava terviseseisundist. R. Neemsalu ei olnud ega saanudki olla detsembris 2013 teenistuskohustustest enda või hooldatava terviseseisundist tulenevalt vabastatud, sest tööajagraafiku kohaselt tal ei olnud kohustust detsembris 2013 teenistusülesandeid täita. Seega on tekkinud olukord, kus R. Neemsalu on täitnud kogumahus oma teenistusülesanded, kuid ei ole saanud selle eest täies ulatuses tasu. Kaebaja arvates ei ole ravikindlustuse seaduses sätestatud ajutise töövõimetuse hüvitise maksmise regulatsiooni mõte jätta isik ilma väljateenitud tasust olukorras, kus töö- või teenistusülesannetest vabastamist ei ole tegelikult toimunud. Kaebaja leiab, et Päästeametil on kohustus maksta talle välja detsembri 2013 eest väljateenitud põhipalk täies ulatuses, st summas 815,33 eurot. Arvestades asjaoluga, et Päästeamet tasus põhipalgana 514,95 eurot ning R. Neemsalu on saanud haigekassast ajutise töövõimetuse hüvitist detsembris 2013 esitatud töövõimetuslehe eest summas 230,02 eurot, on saamata jäänud tasu suurus kokku 70,36 eurot (815,33 – 514,95 – 230,02). Kohtule 04.04.2017 esitatud rahalise nõude suurendamise avalduses leiab kaebaja, et tema uus nõue on 300,38 eurot. Kaebaja suurendas oma nõuet 230,02 euro võrra ehk ulatuses, mis on talle makstud ajutise töövõimetuse hüvitisena ravikindlustuse seaduse alusel. Saamata jäänud töötasuks on kaebaja põhipalk 815,33 eurot, millest on makstud 514,95 eurot, seega on kokku saamata jäänud palk 300,38 eurot. Kaebaja palub kohtul vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista saamata jäänud palk summas 300,38 eurot.
14.Vastustaja ei tunnista kaebaja nõuet saamata jäänud palga välja mõistmiseks. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et faktiliselt ajavahemikul 16.–27.12.2013 tema teenistussuhe ei peatunud. PäästeTS § 20 lg-s 1 on sätestatud, et päästeametniku töö- ja puhkeaeg määratakse avaliku teenistuse seaduse alusel, arvestades päästeteenistuse seaduses sätestatud erisusi. Sellest tulenevalt ATS § 82 lg 1 kohaselt ametniku avaliku võimu teostamise õiguse peatumine tähendab ametniku ajutist vabanemist teenistusülesannete täitmise kohustusest ja õigusest teostada temale usaldatud avalikku võimu. Sama seaduse § 83 punkti 3 alusel peatub avaliku võimu teostamise õigus ajutise töövõimetuse ajaks ravikindlustuse seaduse tähenduses. PäästeTS § 201 lg 1 järgi võib päästeasutus päästeteenistujalt nõuda ilma tema nõusolekuta teenistusülesande täitmist väljaspool tööaega, sh puhkepäeval ja riigipühal, kui teenistusülesanne tuleneb erakorralisest asjaolust ja see tuleb täita viivitamatult (erakorraline ületunnitöö). Arvestades päästeasutuse spetsiifikat, peab päästeasutus olema valmis erakorralisteks sündmusteks ja nende saabumisel reageerima (loomulikult ei ole erakorralise sündmuse saabumise aeg ette prognoositav). Päästeasutus ei saa aga päästeteenistujaga arvestada ega rakendada teda erakorralisel ületunnitööl, kelle teenistussuhe on peatunud ajutise töövõimetuse tõttu. Sellest tulenevalt ei oleks olnud Päästeametil R. Neemsalut võimalik kutsuda võimalikuks erakorraliseks ületunnitööks välja ajavahemikul 16.–27.12.2013. ATS § 83 p 3 ja ATS § 34 lg 2 koostoimes välistavad vastustaja arvates ametnikule üheaegselt palga ja ajutise töövõimetuse toetuse maksmise ka juhul kui sellel perioodil ei olnud tal kohustust ametiülesandeid täita. Vastustaja on seisukohal, et lähtuda tuleks põhimõttest, mis
keelab palga ja ajutise töövõimetuse toetuse üheaegse maksmise sama ajavahemiku eest. Kuigi kaebajale ei kavandatud 2013. aasta detsembri tööaja ajakavas teenistusülesandeid, ei peatanud see tema avaliku võimu teostamise õigust. Kaebaja avaliku võimu teostamise õiguse peatamist tõendas RaKS § 52 lg 1 järgi tema poolt esitatud töövõimetusleht. Kaebaja ajutise töövõimetuse ajal ei saa vastustaja nõuda temalt teenistusülesannete täitmist. Sellest tulenevalt vabanes vastustaja ATS § 34 lg 1 alusel kaebajale palga ja muude tasude maksmise kohustusest. Kaebaja poolt 04.04.2017 nõude suurendamisel on vastustaja seisukohalt hõlptulu saamise eesmärk, mille realiseerimiskavatsusega vastustaja ei nõustu. Kohtu seisukoht
15.Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud.
16.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja töötas 2013. aasta detsembris Päästeameti Lõuna Päästekeskuse Tartu päästekomando päästespetsialistina meeskonnavanema ametikohal 24 tunniste valvevahetustega summeeritud tööajaga kuuekuulise arvestusperioodiga ning kaebajat ei rakendatud 2013. aasta detsembris valveteenistusse. Samuti puudub vaidlus selles, et kaebaja viibis 16.12.2013–27.12.2013 töövõimetuslehel.
17.Pooled on erineval seisukohal, kuidas tuleb arvestada põhipalka kaebajale, arvestades tema summeeritud tööajaga ning perioodi jooksul töövõimetuslehel viibimist. Vaidlusaluseks summeeritud tööaja arvestusperioodiks on ajavahemik 01.07.2013–31.12.2013.
18.Kaebaja väidab, et ei olnud ega saanudki olla 2013. aasta detsembris teenistuskohustustest enda või hooldatava terviseseisundist tulenevalt vabastatud, sest tööajagraafiku kohaselt tal ei olnud kohustust 2013. aasta detsembris teenistusülesandeid täita. Teenistusülesannetest vabastamist ei ole tegelikult toimunud. Kaebaja hinnangul puudub alus jätta talle Päästeameti poolt välja maksmata välja teenitud 2013. aasta detsembris põhipalk täies ulatuses, olenemata sellest, kas ning millises summas sai kaebaja ajutise töövõimetuse hüvitist. Kaebaja leiab, et olulist tähendust ei oma võimalik ametniku avaliku võimu teostamise õiguse peatumine tema töövõimetuse ajal. See ei muuda faktilist asjaolu, et kaebaja on täitnud oma normtunnid ning teenistusülesandeid 100% ulatuses ning talle ei ole tehtud töö eest täies ulatuses tasutud.
19.Vastustaja vaidleb kaebaja väidetele vastu, leides, et palga ja ajutise töövõimetuse hüvitise üheaegse maksmise võimalust ei näe ette ükski kehtiv palga ja hüvitiste maksmist käsitlev seadus (ATS, TLS, RaKS), olenemata sellest, millise tööajarežiimiga teenistuja töötab. Ka halduskohus leidis 20.07.2016 määruses, et ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 61 lg 1 p 5 välistab kaebajale põhipalga täies ulatuses välja maksmise. Tartu Ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga ei nõustunud. Ringkonnakohtu hinnangul vajab asjas selgitamist see, kuidas mõjutab summeeritud tööaja arvestuse korral põhipalga arvestust töövõimetuslehel viibimine ajal, kui teenistujal ei olnud tööajakava järgi kohustust tööd teha, ning käesolevas asjas tuleb hinnata, kas erinevalt normtundide arvestusest, ametnikule palga maksmisel on alust vähendada nn töötatud tööpäevade arvu ajutise töövõimetuse päevade võrra, mil teenistujal tööajakava järgi ei olnud kohustust tööd teha, nii nagu see on toimunud nähtuvalt kaebaja 2013. aasta detsembri palgateatisest.
20.Kohus on seisukohal, et Päästeameti töö spetsiifikast lähtudes, toimub päästeteenistuses tööaja arvestus ja palga arvestus teatavate erisustega ning ilmselt ei ole harvad ootamatud
väljakutsed teenistusse väljaspool planeeritud tööaega. Samas ei saa olla õiguspärane jätta maksmata päästeteenistujale palka juba töötatud töö eest.
21.Kaebaja töötas vaidlusalusel perioodil Päästeametis päästespetsialistina, kellele kohaldus avaliku teenistuse seadus päästeteenistuse seaduses sätestatud erisustega (ATS § 2 lg 2 ). Päästeteenistuse seaduse (PäästeTS) kohaselt on päästespetsialist päästeametnik (PäästeTS § 5 lg 1 p 7), kes on päästeteenistuses päästeasutuses. Päästeteenistus on avaliku teenistuse eriliik (PäästeTS § 2 lg 3).
22.PäästeTS § 11 lg 1 kohaselt koosneb päästeteenistuja palk põhipalgast, muutuvpalgast ning seaduses sätestatud ja seaduse alusel makstavatest lisatasudest. Põhipalk on päästeteenistuja teenistuskohale vastav päästeteenistujale määratud palgamäärast tulenev rahasumma. Palgamäär on kindel summa või summade vahemik (PäästeTS § 11 lg 2).
23.PäästeTS § 20 lg 1 kohaselt määratakse päästeametniku töö- ja puhkeaeg avaliku teenistuse seaduse alusel, arvestades päästeteenistuse seaduses sätestatud erisusi. Päästeteenistuja tööaja arvestusperiood on kuni kuus kuud (PäästeTS § 20 lg 2). Kaebaja oli teenistusse määratud 24tunniste valvevahetustega summeeritud tööajaga kuuekuulise arvestusperioodiga. Kaebaja täitis ajavahemikul 01.07.2013-31.12.2013 teenistusülesandeid vastavalt Päästeameti töögraafikule ning täitis nimetatud kuue kuu teenistusülesanded ning normtunnid täies ulatuses ning sellele ei ole vastustaja vastuväiteid esitanud. Vastustaja on 2013. a detsembris vähendanud palgateatise (tl 21) kohaselt kaebaja põhipalka, arvestades normtööpäevadest maha ajutisel töövõimetuslehel viibitud päevad.
24.Kohus nõustub vastustajaga, et faktiliselt ajavahemikul 16.–27.12.2013 kaebaja teenistussuhe peatus. ATS § 82 lg-st 1 tulenevalt ametniku avaliku võimu teostamise õiguse peatumine tähendab ametniku ajutist vabanemist teenistusülesannete täitmise kohustusest ja õigusest teostada temale usaldatud avalikku võimu. ATS § 83 punkti 3 alusel peatub avaliku võimu teostamise õigus ajutise töövõimetuse ajaks ravikindlustuse seaduse tähenduses. Vastustaja on kinnitanud, et kaebajat ei rakendatud 2013. aasta detsembris valveteenistusse. Samas oli ametijuhendist ja seadusest tulenevalt vastustajal õigus kaebajat teenistuskohustusi täitma kutsuda ja kaebaja pidi olema n-ö valves. Seetõttu oli kaebajal vajalik fikseerida töövõimetuslehel viibimine, kuna see peatas tema avaliku võimu teostamise õiguse vastavalt ATS § 83 punktile 3. Kaebaja vabanes seeläbi ajutiselt (erakorralistest) teenistusülesannete täitmise kohustusest. Vastustajal ei olnud õigust kaebajat valveteenistusse rakendada üksnes kaebaja töövõimetuslehel viibimise ajal 16.–27.12.2013, kuid ülejäänud päevadel 2013. a detsembris oli kaebajat võimalik kutsuda ja rakendada erakorralisel ületunnitööl.
25.PäästeTS § 20 lg 6 kohaselt on päästeteenistuja valveaeg osa puhkeajast. Sama sätte teise lause kohaselt ei tohi päästeteenistuja valveaja kestus ületada 128 tundi kuus. Valveaja, sealhulgas erakorralise valveaja kohaldamisel ei rakendata päästeametnikule avaliku teenistuse seaduse §-s 38 sätestatut (PäästeTS § 20 lg 7). ATS § 38 lg 4 järgi loetakse osa valveajast, kui ametnik täidab teenistusülesandeid, tööajaks. Kuid päästeteenistuse seaduses sätestatakse erisus, mille järgi ei saa päästeametniku valveaega, kui ta täidab teenistusülesandeid, lugeda tööajaks. Kaebaja on 2013. a detsembris saanud ületundide eest 1,5kordset põhipalka 50 tunni eest. Normtunnid täitis kaebaja summeeritud 6-kuulise arvestusperioodi 5 kuuga.
26.TLS § 35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud
tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Kuigi kaebaja tööajagraafik ei näinud ette 2013. a detsembris tööaega, siis oli ta põhimõtteliselt olema valmis valveteenistuseks. Samas vaatamata RaKS § 60 lg 1 p 5 sisalduvale piirangule ei saa olla õiguspärane mitte maksta põhipalka ajutise töövõimetuse aja võrra vähem, kui kaebaja ei pidanud tööajakava järgi tööl olema ja reaalselt teda erakorralisele ületunnitööle ei rakendatud. Sellises olukorras ei ole eesmärgipärane kohaldada RaKS § 60 lg 1 p 5 tulenevat keeldu, kuna ajutine töövõimetus ei mõjutanud töökohuste täitmist.
27.Kohus mõistab vastustaja väiteid, et päästeteenistuses ei ole harvad ootamatud väljakutsed teenistusse väljaspool planeeritud tööaega, samuti on päästeasutusel PäästeTS § 201 lg 1 alusel õigus nõuda erakorralise ületunnitöö tegemist väljaspool tööaega, küsimata selleks päästeteenistuja nõusolekut. Samas ei saa jätta maksmata päästeteenistujale palka juba töötatud töö eest.
28.Tööinspektsioon on 28.09.2016 vastuses nr 1.4-1/2026 väljendanud seisukohta, et kui töötaja töötab 6-kuulise perioodi kalendaarsed normtunnid täis viie kuuga, nt juulistnovembrini, ja lisaks on juba tekkinud ka 6-kuulist perioodi arvestades ületunnid ning tööandja on kavandanud talle detsembrikuu kompenseeriva vaba ajana, et vältida täiendavate ületundide teket ja tagada puhkamise võimalus, kuid töötaja haigestub, siis selles olukorras ei saa väheneda töötaja töötasu juba töötatud töötundide arvelt ehk töötajal on õigus saada töötasu nii väljatöötatud normtundide kui ka ületunnitöö eest, mis viie kuu jooksul summeerimisperioodi tervikuna arvestades tekkisid.
29.Lisaks on Pärnu Maakohus leidnud 20.03.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-17875 punktis 14, et Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.12.2015 otsuse nr 3-2-1-143-15 valguses ei tähenda olukorras, kus töötaja talle ettenähtud töö ära teeb ehk tööajakava täidab, ei oleks töötajal õigus saada kokkulepitud töötasu ning /.../ tööandja ei saa töötajale jätta töötasu välja maksmata põhjendusega, et tööandjale teadaolevalt sai töötaja ajutise töövõimetuse hüvitist (Pärnu Maakohtu otsuse p 15). Halduskohus leiab, et selline lõppjäreldus on õigustatud ka avalikus teenistuses oleva ametniku suhtes.
30.Kohus leiab, et töötaja ei peaks ilma jääma juba välja teenitud töötasust seetõttu, et ta haigestus ja saab töövõimetushüvitist. Eeltoodud põhjendustel, on kohus seisukohal, et kaebus tuleb rahuldada ning vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista maksmata põhipalk summas 300,38 eurot.
31.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad tema poolt kantud menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud. HKMS § 109 lg 1 ls 4 kohaselt kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.