E-Service Aktsiaseltsi hagi Selmic Baltic OÜ vastu töövõtulepingust tuleneva võla 40 768,80 euro ja viivise väljamõistmiseks ning Selmic Baltic OÜ vastuhagi E-Service Aktsiaseltsi vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20. novembri 2018 otsus
Kaebuste esitajad ja kaebuste E-Service AS apellatsioonkaebus Selmic Baltic OÜ vastuapellatsioonkaebus liigid Apellatsioonkaebuse hind 143 411,98 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind 268 444,01 eurot
Kaebuste hinnad Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: E-Service Aktsiaselts (registrikood 10360030), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait Kaarma Kostja: Selmic Baltic OÜ (registrikood 11911756), lepinguline esindaja vandeadvokaat Valter Võhma
Istungi toimumise aeg
24. aprill 2019
RESOLUTSIOON:
1.Jätta läbi vaatamata Selmic Baltic OÜ vastuhagi E-Service Aktsiaseltsi vastu Selmic Baltic OÜ poolt 11.04.2013 teostatud tasaarvestuse 43 639 euro suuruses summas õiguspärasuse ja E-Service Aktsiaseltsil sama summa suuruses nõude puudumise tuvastamiseks.
2.Lõpetada menetlus Selmic Baltic OÜ vastuhagis E-Service Aktsiaseltsi vastu muude võimalike kulude hüvitamiseks, mille hüvitamise õigus tekib AS-l SEB Liising liisingulepingu järgi ja mida AS SEB Liising Selmic Baltic OÜ-lt nõuab (alternatiivnõue I).
3.Lõpetada menetlus Selmic Baltic OÜ vastuhagis E-Service Aktsiaseltsi vastu summa nõudes, mille Selmic Baltic OÜ peab hüvitama AS-le SEB Liising (sh seni maksmata liisingumaksed ja muud kulud, mis tekivad seoses liisingulepingu ülesütlemisega, millest arvestatakse masina müügihind, Selmic Baltic OÜ poolt AS-le SEB Liising tasutud liisingumaksed summas 178 986,71 eurot, EAS-le tagastatav summa 126 896 eurot eeldusel, et EAS nõuab selle Selmic Baltic OÜ-lt tagasi ja muud kulud, mis tekivad Selmic Baltic OÜ-l seoses liisingulepingu ülesütlemisega (alternatiivnõue II).
4.Jätta Harju Maakohtu 20. novembri 2018 otsus muutmata osas, millega kohus võttis vastu Selmic Baltic OÜ poolt 04.09.2018 esitatud dokumentaalsed tõendid. Muus osas kohtuotsus tühistada ja teha uus otsus.
5.Rahuldada E-Service Aktsiaseltsi hagi Selmic Baltic OÜ vastu töövõtulepingutest tuleneva võla ja viivise väljamõistmiseks.
6.Välja mõista Selmic Baltic OÜ-lt põhivõlg 40 768,80 eurot ja viivis 40 768,80 eurot E-Service Aktsiaseltsi kasuks.
7.Jätta rahuldamata Selmic Baltic OÜ vastuhagi E-Service Aktsiaseltsi vastu kahju 289 481 euro hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks, samuti tingimuslik nõue täiendavalt 43 639 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmiseks.
8.Apellatsioonkaebus rahuldada.
9.Vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
10.Kõik maakohus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta kostja Selmic Baltic OÜ kanda.
11.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolu
1.E-Service Aktsiaselts esitas 21.10.2014 Harju Maakohtule hagi Selmic Baltic OÜ vastu ja 03.11.2014 selle täpsustuse. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 40 768,80 eurot, viivise hagi esitamise seisuga 20 931,04 eurot, viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud kindla summana ja edasiulatuvalt viivise alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni arve nr 31722 osas 8,15% aastas ja arve nr 22996 osas 0,05% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 19.09.2012 töövõtulepingu nr TVL120919-01, millega hageja kohustus teostama kostja tootmisalal ehitustöid vastavalt hinnapakkumises kirjeldatud mahule ja kostja kohustus tasuma hagejale selle eest 134 342 eurot (käibemaksuta). Hageja esitas 12.11.2012 kostjale arve nr 22996 160 060,80 euro
tasumiseks tähtajaga 06.12.2012. 22.11.2012 allkirjastasid pooled tööde üleandmisevastuvõtmise akti hageja teostatud ehitus-montaažitööde ülevaatuse ja kontrolli kohta ning kinnitasid, et tööd on teostatud nõuetekohaselt.
3.Kostja jättis arvest 43 639 eurot tasumata, põhjendades seda automaatjootmismasina sisselülitamisel toimunud rikke tõttu tekkinud kahju tasaarvestamisega. Hageja võtab omaks, et oli elektritoite juhtmed valesti välja ehitanud ja nõustub rikke tagajärgede kõrvaldamise otseste kuludega 6221 euro suuruses. Kuna kostja jättis enne seadme esmast käivitamist toitepinge täiendavalt kontrollimata, vastutab ta ka ise tekkinud kahju eest ja hageja ei vastuta 37 420 euro suuruse kahju eest, mis tekkis kostjale tootmise seiskumisest.
4.Lisaks kirjalikule töövõtulepingule sõlmisid pooled juulis 2013 suulise töövõtulepingu elektritööde tegemiseks. Hageja esitas tehtud tööde eest 02.07.2013 arve nr 31722 3350,80 euro tasumiseks tähtajaga 16.07.2013. Kostja võttis tööd vastu, kuid arve on tasumata. Kostja põhivõlg hageja ees on kokku 40 768,80 eurot.
5.Lepingu kohustus kostja arve tähtaegse tasumata jätmise korral tasuma viivist 0,05% päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest. Arve nr 31722 tasumisega viivitamise eest peab kostja tasuma viivist võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113 toodud määras. Kostja vastuväited ja vastuhagi
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastuväidete kohaselt lõppes hageja nõue 11.04.2013 kostja tehtud tasaarvestusavaldusega. Kostjal on hageja vastu kahju hüvitamise nõue.
7.Kostja esitas 12.12.2014 vastuhagi, paludes tuvastada kostja 11.04.2013 tasaarvestuse, summas 43 639 eurot, õiguspärasuse ja hagejal kostja vastu selles ulatuses nõude puudumise, välja mõista hagejalt kostja kasuks kahju hüvitamiseks põhivõla 289 481 eurot, viivise 7284,93 eurot vastuhagi esitamise seisuga ja viivise seadusjärgses määras kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
8.Kostja täiendas hagi 19.06.2015 menetlusdokumendis, paludes juhul, kui tasaarvestus ei ole kehtiv, mõista hagejalt täiendavalt välja 43 639 eurot. Juhul, kui kohus ei rahulda seda nõuet ja vastuhagiavalduses esitatud kahju hüvitamise nõuet, palus kostja alternatiivselt hagejalt välja mõista masina parandamiseks tehtud kulude katteks 15 879 eurot, masina maksumuse (alternatiivselt parandamise kulud) orienteeruvalt 317 241 eurot ja muud võimalikud kulud, mille hüvitamise õigus tekib AS-l SEB Liising liisingulepingu alusel (alternatiiv I). Alternatiivselt palus kostja hagejalt välja mõista kostja poolt masina parandamiseks tehtud kulude hüvitamiseks 15 879 eurot ning summa mille kostja peab hüvitama AS-le SEB Liising (sh seni maksmata liisingumaksed ja muud kulud, mis tekivad seoses liisingulepingu ülesütlemisega, millest arvestatakse maha masina müügihind), kostja poolt AS-le SEB Liising seni teostatud liisingumaksete hüvitamiseks 178 986,71 eurot, EAS-le tagastatava 126 896 eurot, kui see kostjalt tagasi nõutakse ja muud kulud, mis kostjal seoses liisingulepingu ülesütlemisega tekivad (alternatiiv II).
9.Vastuhagiavalduse kohaselt paigaldas kostja ruumi, mille elektrisüsteemi oli välja ehitanud hageja, 2012.a ostetud automaatjootmismasina. 23.01.2013 viibisid masina paigaldamise juures selle müüja (Scanditron Finland Oy), hageja ja kostja esindajad. Enne masina käivitamist kinnitas hageja elektrik müüja esindajale Janne Jussilale, et töö vastab standarditele, elekter on ühendatud ja voolusuunda on kontrollitud. Hageja ühendas elektrijuhtme masina külge ja kinnitas, et masina võib sisse lülitada. Kui JJ masina sisse
lülitas, käis pauk ja oli tunda suitsuhaisu. Hageja töötaja tuvastas, et elektrijuhtmete neutraal- ja faasijuhe olid valesti ühendatud. Masinat uuesti sisse lülitada ei õnnestunud.
10.Hageja teostatud töö ei vasta lepingutingimustele, kuna valesti ühendatud elektrijuhtmed ei vastanud õigusaktidele ega otstarbeks, milleks kostja neid vajas. Hageja oli raskelt hooletu ja seetõttu ei oma tähtsust ka üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamine kostja poolt. Hageja tunnistab rikkumist ka ise.
11.Hageja väited masina toitepinge kostja poolt kontrollimata jätmise kohta ei ole asjakohased. Toitepinge kontrollimine oli hageja otsene ülesanne ja kohustus, kuna temalt oli tellitud masina paigaldamiseks elektrivõrgu väljaehitamine. Elektritööde õige tegemine ei ole masina seadistaja ega omaniku kohustus.
12.Kostja teavitas hagejat rikkumisest 25.01.2013 ja esitas esialgse kahjunõude 86 000 euro suuruses, millest 43 639 eurot tasaarvestas kostja hageja arve nr 22996 alusel maksmisele kuuluva summaga. Ülejäänud summalt tuleb hagejal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja rikkumise tõttu tekkis kostjale kahju, mis seisneb masina parandamisele tehtud kulutustes 15 879 eurot ja kuna masina parandamine ei ole võimalik, siis masina samaväärsega asendamise kulus 317 241 eurot. Arvestades 11.04.2013 tasaarvestust, on kostja nõue hageja vastu kokku 296 765,93 eurot, sh põhinõue 289 481 eurot (15 879+317 241-43 639) ja viivisenõue 7284,93 eurot (viivis 86 000 eurolt 26.01.2013-11.04.2013 ja 42 361 eurolt 12.04.2014-12.12.2014). Vastuväited vastuhagile
13.Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
14.Kostjale kahju tekkimine on tõendamata ja puudulikult põhistatud. Poolteist aastat hiljem esitatud kahjunõue, mis erineb esialgu esitatud nõudest, ei ole usaldusväärne. Põhjuslikku seost ei ole enam võimalik tuvastada. Kostja 25.01.2013 e-kiri ei ole käsitletav kahjunõudena. Kostja kirjas nimetatud kahjusumma 86 000 eurot on põhistamata ja selles märgitud seadme maksumus erineb vastuhagiavalduses nimetatud hinnast. Hagejale teadaolevalt saadi seade korda.
15.Kostja osundas esimest korda alles 07.11.2013, et seadet ei ole uuesti käima saadud ja nõudis alles vastuhagiavalduses seadme maksumuse hüvitamist. Kostjal tuleb tõendada, et seade oli uus ja et tal puudus kindlustus sellise kahju hüvitamiseks.
16.Kui hagejal peaks olema kostja ees kahju hüvitamise kohustus, tuleb väljamõistetavat hüvitist vähendada. Tegemist oli hooletuse, mitte raske hooletusega. Kostja lasi hagejal elektritoitekaabli seadmega ühendada enne elektritööde lõpetamist selles ruumis. Seetõttu tegi hageja seda kiirustades. Hageja oleks valesti ühendatud juhtmed avastanud, kui ta oleks saanud ruumis tööd lõpetada ja teostada elektrotehnilised kontrollmõõtmised. Elektritöödel esineb alati juhtmete valesti ühendamise oht. Kostja nõue ületab kahju põhjustanud töö maksumust ebaproportsionaalselt. Selle ruumi elektritööd maksid kokku 91,18 eurot.
17.Kostja toimis vastuolus hea usu põhimõttega, kuna ei informeerinud hagejat sellest, et seade ei ole töökorras. Kostja esitatud tõenditest ei ole aru saada, mis toiminguid või remonttöid tehti. Dokumentidest tuleneb see, et masin viidi ühest ruumist teise ja seda parandati kasutatud varuosaga. Välja on selgitamata, miks kaitse seadet ei kaitsnud ja miks seadet ei ole võimalik parandada. Seade võis kahjustada saada selle Eestisse transportimisel või ka ebaõnnestunud parandamisel. Arvesse tuleb võtta seadme kokkupanija või tarnija, seadistaja ja parandaja osa seadme kasutuskõlbmatuks muutumisel.
18.Menetluse edasine käik
19.Maakohus tuvastas 22.08.2016 vaheotsusega, et kostja vastuhagis esitatud kahju hüvitamise nõue hageja vastu on põhjendatud.
20.Ringkonnakohus tühistas 30.11.2016 otsusega maakohtu vaheotsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Esimese astme kohtu otsus
21.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas osaliselt vastuhagi. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 61 874,38 eurot (sh põhivõlg 42 511,20 eurot ja viivis 19 363,18 eurot perioodi eest 12.04.2013 kuni 19.11.2018) ning viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 20.11.2018 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja menetluskulud jättis kohus 3⁄4 ulatuses hageja enda ja 1⁄4 ulatuses kostja kanda. Kostja menetluskulud jättis kohus 3⁄4 ulatuses tema enda ja 1⁄4 ulatuses hageja kanda. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 5745 eurot ja hagejalt kostja kasuks 7738,56 eurot. Kohus tasaarvestas kostja kasuks välja mõistetud põhivõla, sissenõutavaks muutunud viivise ja menetluskulud hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludega. Tasaarvestuse tulemusel mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja 63 867,94 eurot (42 511,20 + 19 363,18 + 7738,56 – 5745).
22.Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid 19.09.2012 kirjaliku töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja töövõtjana teostama kostja tootmisalal ehitustöid vastavalt tehtud hinnapakkumisele ja kostja tasuma selle eest 134 342 eurot. Hageja esitas 12.11.2012 kostjale arve nr 22996 160 060,80 euro tasumiseks tähtajaga 06.12.2012. Arvest on 43 639 eurot tasumata. 22.11.2012 allkirjastasid pooled tööde üleandmise vastuvõtmise akti ja kinnitasid selles, et tööd on teostatud nõuetekohaselt. Lisaks sõlmisid pooled kaks suulist töövõtulepingut, millest esimese eest esitas hageja arve 14.02.2013 13 110,04 euro tasumiseks. See arve on tasutud. Teise lepingu alusel teostas hageja kostja juures maisjuunis 2013 elektritöid, mille eest 02.07.2013 esitatud arve suurusega 3350,80 eurot on tasumata. Kokku on kostjal hagejale tasumata 40 768,80 eurot.
23.Hageja tasunõue kostja vastu on sissenõutav. Töö oli valmis ja kostjale üle antud. Kostjal on aga hageja vastu lepingust tuleneva kahju hüvitamise nõue. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tellis hagejalt elektritööd ja lisatööna ka pikendusjuhtme ehitamise, et ühendada kostja masin uues tootmisruumis vooluvõrku. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kui masin 23.01.2013 sisse lülitati, tekkis masinal voolu ülepinge tõttu rike. Hageja rikkus lepingut raske hooletusega. Ta ehitas välja pikendusjuhtme, ühendas selle pistikus valesti neutraalja faasijuhtme, jättis pikendusjuhtmes pinge kontrollimata ning kinnitas enne masina sisselülitamist kahel korral, et tööd on korrektselt tehtud ja masina võib sisse lülitada.
24.OS ja AT ütlustega on tõendatud, et hageja töötaja OS, kes ehitas pikendusjuhtme, ühendas selle pistikus valesti neutraal- ja faasijuhtme. JJ ja AT ütlustega on tõendatud, et AT ei kontrollinud pikendusjuhtme teises otsas tegelikku pinget enne selle masinaga ühendamist, vaid ütles masinat taaskäivitama tulnud JJ-le, et toide on valmis ja masina võib sisse lülitada. Samad ütlused tõendavad, et pärast 23.01.2013 toimunud sündmust vajas masin remonti, kuigi enne seda masina töös probleeme ei esinenud. Kostja juhatuse liikme HM ja tunnistaja JK ütlused, samuti ekspertiisiakt tõendavad, et pärast 23.01.2013 ei saa masinaga toota kõiki masina spetsifikatsioonikohaseid tooteid. Masina pead ei ole ülepinge tõttu kahjustada saanud toitebloki elektroonika tõttu enam võimalik programmeerida. Masina logifailide ja veateadete kohaselt esinevad masina töös vead. Asitõenditena esitatud jootepead tõendavad, et õnnetusejärgsel perioodil on katki läinud kaks jootepead. Kindlasti riknesid masina käivitamisel 23.01.2013 vale toitepinge tõttu 24V alalisvoolu toiteplokk
ning masina sisendis olevad voolupiirajad ja sensor, mis tuvastab masina tööriistu. Need vahetati välja. Kuna seade sisaldab mitmeid tundlikke elektroonikakomponente, võis ülepinge mõjutada ka masina alamkomponente, mille rike ei pruugi avalduda kohe. Seadme täielikku töökorda seadmist saab kontrollida ainult seadme tootja või hooldaja. Kostjal kahju tekkimise ja hageja lepingu rikkumise vahel on põhjuslik seos. Kahju tekkimine pidi olema hagejale kui elektritöid teostavale isikule ette nähtav.
25.Õige ei ole hageja väide, et kahju põhjustas Scanditron Finland Oy töötaja JJ poolt masina sisse lülitamine selle kasutusjuhendis ette nähtud kohtustulikku protseduuri järgimata. See annab aga alust kahjuhüvitise vähendamiseks. JJ oleks pidanud kontrollima pinge suurust masina sees vaatamata sellele, et elektrik kinnitas talle kahel korral, et masina võib sisse lülitada.
26.Kuna masin ei hävinenud täielikult, seda remonditi ja seda saab JJ ütluste ja ekspertide arvamuse kohaselt teatud tööoperatsioonide tegemiseks kasutada, samuti arvestades JJ osa kahju tekkimisel, peab hageja hüvitama kostjale 1⁄4 kogu kahjust. Kostja kahju on masina parandamise kulu 15 879 eurot ja uue masina soetamise kulu 317 241 eurot. Hüvitamisele kuulub 83 280 eurot ((15 879+317 241):4).
27.Kostjal oli õigus 11.04.2013 tasaarvestuse avaldusega tasaarvestada hagejale maksmisele kuuluvad summad kostja poolt talle tekitatud kahju hüvitisega. Hagejal tuleb tasaarvestuse tulemusel kostjale tasuda veel 42 511,20 eurot (83 280-40 768,80). Kostjal on õigus nõuda hagejalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 12.04.2013 kuni 19.11.2018 19 363,18 eurot ja edasiulatuvalt kuni põhinõude täitmiseni.
28.Kuna hageja nõue kostja vastu on küll põhjendatud, kuid kostja poolt tasaarvestatud tema nõudega hageja vastu ja kostja vastuhagi kuulub pärast tasaarvestamist rahuldamisele 1⁄4 osas, jäävad hageja menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel 3⁄4 ulatuses hageja ja 1⁄4 ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 3⁄4 ulatuses kostja ja 1⁄4 ulatuses hageja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulude katteks 5745 eurot ja hagejalt kostja kasuks 7738,56 eurot. TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel tehtud tasaarvestuse tagajärjel mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja 63,867,94 eurot (42 511,20 + 19 363,18 + 7738,56 – 5745). Apellatsioonkaebus
29.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ja jätta vastuhagi rahuldamata või kui ringkonnakohus ei saa uut otsust ise teha, siis saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
30.Maakohus jättis kohaldamata TsMS § 3 lg 1 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1. Kostja ei ole masina omanik, vaid selle kasutaja liisingulepingu alusel ja tal ei ole õigust nõuda omandiõiguse rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Kostja ei esitanud nõuet liisinguandjale hüvitatud kulutuste hüvitamiseks. Kuna masin on kasutuskõlblik, ei olegi kostja liisinguandjale midagi hüvitanud, samuti ei ole kostja tagastanud masina soetamiseks EAS-lt saadud toetust.
31.Kõik tunnistajana üle kuulatud kostja töötajad, samuti masina ametlik hooldaja JJ kinnitasid, et masina kahjustused kõrvaldati ja sellega toodetakse ka neli aastat hiljem sama toodet, mida enne 23.01.2013 intsidenti. Vastuhagi on seega alusetu.
32.Kohus jättis kohaldamata VÕS § 127 lg-d 2-4 ja masina ohutuse seaduse § 14 lg 5 p 1. Kuna seadme installeerimine ja käivitamine ei olnud hageja kohustus, ei vastuta hageja selle töö
eest. Hagi on esitatud vale isiku vastu. Kostja tellis hagejalt pistikupesa ja kaabli paigaldamise elektritöö. Hageja ei ühendanud juhtmeid masina külge ja ohutusjuhendi kohaselt ei tohtinudki ta seda ka teha, kuna ta ei olnud vastavat väljaõpet saanud isik. Masina ühest tootmisruumist teise paigutamise, uuesti installeerimise ja käivitamise tellis kostja Scanditron OY-lt. Masinat kahjustas JJ poolt masina sisse lülitamine masina kohustuslikku kasutamisjuhendis ette nähtud protseduuri järgimata, s.o masina sees asuvate klemmide pinge õigsust mõõtmata. Kasutamisjuhendis esmakordse seadustamise kohta ettenähtu kehtib ka masina teise ruumi viimisel uue elektrivõrguga ühendamisel. Hageja tegevus ei ole kostjale kahju tekitanud.
33.Kohus jättis kohaldamata VÕS § 643 ja elektriohutusseaduse (kuni 30.06.2014 kehtinud redaktsiooni) § 19 lg 2. Hageja ei olnud masina sisselülitamise ajaks elektritöid lõpetanud ega neid kostjale üle andnud, kostja ei olnud neid vastu võtnud ega üle vaadata lasknud. Hageja ei andnud seetõttu mistahes kinnitusi elektritööde teostatuse ega kohasuse kohta, kuna kontrollmõõtmised olid veel teostamata. Hageja ei vastuta veel üle andmata tööde kvaliteedi eest. Hageja ei ole oma lepingulisi kohustusi rikkunud.
34.Kohus jättis VÕS § 6 lg 2 kohaldamata ja kohaldas VÕS § 139 lg-t 1 ja § 140 lg-t 1 ebaõigesti. Isegi kui hageja vastutaks masina kahjustumise eest, on ta tekitatud kahju 6221 eurot hagejale hüvitanud. Hageja vastutus suuremas ulatuses oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Masina elektrivarustusega seotud pistikupesa ja kaabli paigaldustööde hind oli vaid 91,18 eurot. Kuna töövõtulepingu sisuks ei olnud masina installeerimine, seadistamine ega esmakäivitamine, ei saanud hageja tekkivat kahju ette näha. Samuti tuleb arvestada, et Scanditron OY lülitas masina sisse enne, kui hageja oli elektritööd kostjale üle andnud. Hageja vastutust tuleb seega piirata 6221 euroga.
35.Kohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 197. Kostja ei esitanud enne vastuhagi esitamist hagejale otsese kahju hüvitamise nõuet suuremas summas kui 6221 eurot. Kostja ei esitanud 11.04.2013 tasaarvestusavalduses nõudeid, millised ta esitas vastuhagiavalduses. Tasaarvestuse õiguspärasust saab aga hinnata vaid tasaarvestuse avalduse alusel. Selle sisu ei saa hiljem muuta.
36.Kohus jättis olulise osa hageja väidetest ja tõenditest tähelepanuta ning tõlgendas tõendeid ebaõigesti. Kohus jättis hindamata ekspert PP arvamuse, mille kohaselt kahjustas masinat JJ ränk viga. Kohus jättis tähelepanuta hageja viited masina seadistamise manuaalile, millest nähtub, et masinat ei tohi ilma selle sees pinget kontrollimata sisse lülitada. Need tõendid on määrava tähtsusega. Kohus eksis AT ja JK ütluste hindamisel. Ütlustest ei tulene kohtu väidetud asjaolu, nagu oleks AT öelnud JJ-le, et masina võib sisse lülitada. Vastupidi, JJ oli teadlik, et AT ei kontrollinud pinge õigsust pikendusjuhtmes ja lülitas masina vooluvõrku kinnitusi andmata JJ nõudmisel. Sellest aga masin veel kahjustada ei saanud. Kahju tekkis, kui JJ lülitas masina sisse. Tunnistaja ütlustest nähtub selgelt, et JJ ei järginud ettenähtud protseduure. AT ei olnud raskelt hooletu. Kohus hindas selgelt ebaõigesti ekspertarvamust. Sellest ei tulene, et masina pead ei ole võimalik enam programmeerida ja sellega ei ole võimalik enam kõiki masina spetsifikatsioonikohaseid tooteid toota. Sellist järeldust ei tulene ka JJ ütlustest.
Vastuapellatsioonkaebus
37.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis kostja vastuhagi rahuldamata ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega vastuhagi rahuldada ning mõista hagejalt kostja kasuks seisuga 03.01.2019 välja 390 906,29 eurot ja viivis seadusjärgses määras kuni põhinõude tasumiseni. Samuti palub kostja maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud osaliselt kostja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulud välja. Kostja palub teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda ja mõista hagejalt menetluskulud täies ulatuses välja.
38.Kohus leidis ebaõigesti, et esineb alus VÕS § 140 lg 1 alusel kahjuhüvitise vähendamiseks, kuna JJ oleks pidanud kontrollima pinget masina sees. Kohus hindas tõendeid ebaõigesti. Masina taaskäivitamisel ei tulnud masina sees pinget mõõta. Kohus ei põhjendanud, millisel põhjusel on hagejalt kahjuhüvitise väljamõistmine vastuvõetamatu. Samuti ei nähtu otsusest, et kohus oleks arvestanud kõiki VÕS § 140 lg-s 1 toodud asjaolusid. VÕS § 140 lg 1 ei ole kohaldatav ka põhjusel, et hageja käitus raskelt hooletult. Kogu kahju hüvitamine ei saa seetõttu olla tema suhtes ebaõiglane. Hagejal on kindlustus.
39.Õige ei ole kohtu järeldus masina manuaali kohta. See räägib masina esmakäivitamisest. JJ selgituste kohaselt tuleb manuaali kohaldada vastavalt kohaldusalale ja konkreetselt juhul ei olnud masina sees pinge mõõtmine nõutav – masinat liigutati vaid ühe hoone raames selle toitekaablit lahti ühendamata, samuti ei olnud tegemist esmase sisselülitamisega. Masina sisselülitaja ei saanud viga eeldada, kuna elektrispetsialistid ütlesid korduvalt, et pinge on kontrollitud. JJ ei ole elektriekspert, hageja on.
40.Kostja tuleb seega asetada olukorda, milles ta oleks olnud, kui õnnetust ei oleks esinenud, s.t hageja peab hüvitama samaväärse uue masina väärtuse. Õnnetuse tagajärjel muutus masina täpsus ja see ei ole võimeline tootma tooteid, milleks see osteti ja mida sellega varem toota sai. Masina töö on prognoosimatu, katkendlik ja kõrvalekalletega. Alamkomponentide rikkeid kirjeldasid ka eksperdid. Kostjal ei ole rikkis masinaga midagi peale hakata. Kliendid ei ole nõus kostjalt tooteid tellima enne, kui kostja garanteerib tootmise usaldusväärsuse. Kohus jättis arvestamata, et uue masina ostmise vajadust kinnitas ka ekspert JP. Vastused apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele
41.Pooled vaidlevad teineteise kaebustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
42.Ringkonnakohtu 09.04.2019 istungil võttis kostja tagasi vastuhagiavalduses esitatud nõude tuvastada 11.04.2013 teostatud tasaarvestuse 43 639 euro suuruses summas õiguspärasus ja hagejal sama summa suuruses nõude puudumine. TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel jätab ringkonnakohus eelnimetatud nõuded hagi tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata.
43.Samal kohtuistungil loobus kostja vastuhagiavalduses hageja vastu esitatud nõuetest muude võimalike kulude hüvitamiseks, mille hüvitamise õigus tekib AS-l SEB Liising liisingulepingu järgi ja mida AS SEB Liising kostjalt nõuab (alternatiivnõue I) ning summa nõudes, mille kostja peab hüvitama AS-le SEB Liising (sh seni maksmata liisingumaksed ja muud kulud, mis tekivad seoses liisingulepingu ülesütlemisega, millest arvestatakse masina müügihind, kostja poolt AS-le SEB Liising tasutud liisingumaksed summas 178 986,71 eurot, EAS-le tagastatav summa 126 896 eurot eeldusel, et EAS nõuab selle kostjalt tagasi ja muud kulud, mis tekivad kostjal seoses liisingulepingu ülesütlemisega
(alternatiivnõue II). Ringkonnakohus lõpetab hagist loobumise tõttu nende nõuete osas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel.
44.Maakohtu otsus jääb muutmata osas, millega kohus võttis vastu kostja poolt 04.09.2018 esitatud dokumentaalsed tõendid. Muus osas tühistab ringkonnakohus TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.
45.Vaidlust ei ole selle üle, et pooled sõlmisid 19.09.2012 kirjaliku töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja teostama töövõtjana kostja tootmisalal ehitustöid vastavalt tehtud hinnapakkumisele ja kostja pidi hagejale tasuma tööde eest 134 342 eurot. Hageja esitas 12.11.2012 kostjale arve nr 22996 160 060,80 euro tasumiseks tähtajaga 06.12.2012. Kostja tasus sellest hagejale 116 421,80 eurot ja tasumata jäi 43 639 eurot. 22.11.2012 allkirjastasid pooled tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ja kinnitasid selles, et tööd on teostatud nõuetekohaselt. Täiendavalt sõlmisid pooled kaks suulist töövõtulepingut. Tehtud tööde eest tasu saamiseks esitas hageja kostjale 14.02.2013 arve 13 110,04 euro suuruses summas. See arve on kostja poolt tasutud. Teise suulise töövõtulepingu alusel teostas hageja kostja juures 2013.a mais-juunis elektritöid, milliste tegemise eest 02.07.2013 esitatud 3350,80 euro suurune arve tasumise tähtajaga 16.07.2013 on kostja poolt tasumata. Kokku jättis kostja hagejale tasumata seega 46 989,80 eurot (43 639 eurot + 3350,80 eurot).
46.Hageja arvestas kohtule kostja vastu nõuet esitades kostja poolt võlgnetavast summas maha 6221 eurot, millega ta hüvitas hagiavalduse kohaselt kostjale 23.01.2013 automaatjootmismasinale Datacon Evo 2200 (edaspidi masin) tekitatud kahju (masina rikke tagajärgede kõrvaldamise kulud) kostja poolt hagejale 11.04.2013 esitatud kahjunõude/tasaarvestusavalduse alusel (I kd lk 26, vt ka kostja poolt 15.04.2013 hagejale saadetud samasisulist e-kirja I kd lk 139). Eeltoodust tulenevalt on hagiavalduses esitatud põhinõue kostja vastu 40 768,80 eurot (hageja poolt maksmata arvest nr 22996 37 418 eurot + teise suulise töölepingu alusel tasumata 3350,80 eurot).
47.Maakohus tuvastas õigesti, et hageja tasunõue kostja vastu on muutunud VÕS § 637 lg 3 ja lg 4 järgi sissenõutavaks, sest hageja töö oli valmis ja see oli kostjale üle antud osaliselt poolte vahel allkirjastatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktiga ning osaliselt, s.o suulise töölepingu alusel, töö faktilise üleandmisega. Seega on hageja töövõtulepingutest tulenev põhjendatud ja tõendatud tasunõue kostja vastu 40 768,80 eurot, nagu leidis õigesti ka maakohus.
48.Vaidlust ei ole ka selle üle, et hageja ehitas lisatööna pikendusjuhtme selleks, et saaks ühendada kostja masina vooluvõrku uues tootmisruumis, kuhu masin ümber paigutati. Kui masin 23.01.2013 sisse lülitati, tekkis sellel rike voolu ülepinge tõttu. Hageja töötaja OS oli ühendanud pistikus valesti neutraal- ja faasijuhtme, mille tõttu tekkis masinas selle sisselülitamisel lühis. See asjaolu on tõendatud ka tunnistajate, hageja töötajate OS ja AT ütlustega (VIII kd lk-d 31, 32, 34, 35). Samuti on AT ütlustega tõendatud, et ta ei kontrollinud pinge suurust enne masina sisselülitamist ja seda ei teinud ka masina hooldusega tegeleva Scanditron Finland OY töötaja JJ, kes viibis sisselülitamise juures. Vaidlust ei ole ka selle üle, et pärast 23.01.2013 toimunud sündmust vajas masin remonti. Masinas vahetati välja 24V alalisvoolu toiteplokk ning sisendis olevad voolupiirajad ja sensor, mis tuvastab masina tööriistu. Nimetatud rikked tulenesid valest toitepingest masinas. Eeltoodud asjaolud on tõendatud ka JJ klienditeabe (I kd lk 102) ja hooldusaruandega (I kd lk 119), samuti JJ ja AT ütlustega (VIII kd lk 38-40, lk 42). Kuna vaidlust eeltoodud asjaolude üle ei ole, ei pea ringkonnakohus vajalikuks eelviidatud tõendeid põhjalikumalt hinnata.
49.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on kostjale tekitanud töövõtulepingu täitmise käigus kahju suuremas, kui hageja poolt aktsepteeritud 6221 euro ulatuses, kas kostjal oli 43 639 euro suurune kahju hüvitamise nõue, mille ta sai 11.04.2013 tasaarvestada hageja tasunõudega või kui tasaarvestus ei ole kehtiv, siis nõuda selle summa hagejalt väljamõistmist vastuhagi alusel ning kas kostjal on hageja vastu täiendavad kahjunõuded 15 879 euro suuruses (masina parandamise täiendavad kulud) ja 317 241 euro suuruses (uue masina maksumus).
50.Maakohus leidis õigesti, et kostja kahju hüvitamise nõuete lahendamiseks tuleb kontrollida, kas lepingu rikkumine hageja poolt põhjustas kostjale kahju ja kas kostjal kahju tekkimine ja hagejapoolne lepingu rikkumine on põhjuslikus seoses VÕS § 127 lg 4 kohaselt. Samuti tuleb kontrollida seda, kas vastuhagiavalduses nõutav kahjuhüvitis on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes ning ka VÕS § 127 lg-ga 3, mille kohaselt lepingulist kohustust rikkunud pool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
51.Tunnistaja JJ ütlustega on tõendatud, et ta lülitas masina sisse pärast seda, kui hageja elektrik oli talle kahel korral kinnitanud, et pistikupesa on õigesti paigaldatud ja kõik on korras (JJ sellekohased ütlused VIII kd lk 38-40). Arvestades eeltoodut ja käesoleva otsuse p-s 48 tuvastatud asjaolusid, nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et hageja vastutab kohustuse rikkumise eest, sest hageja rikkus lepingut raske hooletuse tõttu (VÕS § 104 lg 4) sellega, et hageja töötaja ehitas välja pikendusjuhtme, ühendades selle pistikus valesti neutraal- ja faasijuhtme, jättis pinge pikendusjuhtmes kontrollimata ja kinnitas enne masina sisse lülitamist kahel korral, et tööd on korrektselt tehtud ja masina võib sisse lülitada. Hagejat ei vabasta vastutusest see, et lepingujärgsed elektritööd olid masina sisselülitamise ajaks veel lõpetamata, nagu hageja ekslikult leiab.
52.Ringkonnakohus nõustub ka maakohtuga selles, et kostjal kahju tekkimise ja hageja lepingu rikkumise vahel on olemas põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 tähenduses. Kui hageja töötaja ei oleks ühendanud valesti pikendusjuhtme pistikupesas neutraal- ja faasijuhet, ei oleks jätnud kontrollimata pinget ning ei oleks kinnitanud JJ-le, et tööd on teostatud õigesti ja masina võib sisse lülitada, ei oleks masin rikki läinud ega kostjal kahju tekkinud. Hageja tegevdirektor KP kinnitas 28.01.2013 kostjale saadetud e-kirjas, et hageja elektrik ühendas pikendusjuhtme pistikus neutraal- ja faasijuhtme valesti ja kiirustades ei kontrollinud pikendusjuhtme teises otsas tegelikku pinget ning ta vabandas kostjale tekitatud ebameeldivuste ja tekitatud kahju pärast (I kd lk 106).
53.Maakohus leidis õigesti ka seda, et kostjale kahju tekkimine pidi olema hagejale ettenähtav, sest hageja kui elektritöid teostav isik pidi ette nägema, et pistikupesas faasi- ja neutraaljuhtme valesti ühendamisel võib masinas tekkida ülepinge ja selle tagajärjel masin katki minna.
54.Ringkonnakohus jagab ka maakohtu seisukohta, et vastuhagi on esitatud õige isiku vastu. Hageja vastupidine väide, mille juurde jäi ta ka apellatsioonkaebuses, on vastuolus sellega, et ta nõustus kostja tasaarvestusega 6221 euro suuruses summas ja hageja tegevdirektor tunnistas kahju põhjustamist (vt käesoleva otsuse p-te 46 ja 52). Ka hageja esindaja kinnitas 19.08.2015 kohtuistungil, et hageja on 6221 euro suuruses tasaarvestuse omaks võtnud (III kd lk 37).
55.Ebaõige on hageja seisukoht, et kostjale ei saanud kahju tekkida, kuna tegemist oli liisitud masinaga, mille omanik on liisinguandja. AS SEB Liising ja kostja sõlmisid 23.02.2012 kapitalirendi tüüpi liisingulepingu (III kd lk 26-34) ja masina üleandmisega läks VÕS § 364 järgi kostjale üle selle hävimise ja kahjustumise riisiko, kostjal oli VÕS § 363 lg 2 järgi
kohustus tagada liisingueseme korrashoid ja kõrvaldada sellele tekkinud kahjustused ning nõuda liisinguesemele tekitatud kahju hüvitamist kahju tekitanud isikult. Liisinguandja on sellise lepingu puhul üksnes liisinguvõtja vara omandamise finantseerija.
56.Järgnevalt annab ringkonnakohus hinnangu hageja poolt kostjale tekitatud kahju suurusele. Maakohus leidis, et kostjal oli õigus 11.04.2013 tasaarvestuse avaldusega tasaarvestada hagejale maksmisele kuuluvad summad kostja kahjuhüvitise nõudega, mida tõendab tasaarvestuse avaldus. Ringkonnakohus sellise käsitlusega ei nõustu ja leiab, et maakohus oleks pidanud tegema kindlaks, kas kostjal on lisaks tasaarvestatud 6221 euro suurusele nõudele olemas veel ka 37 420 euro suurune kahju hüvitamise nõue, mida ta oleks saanud hageja tasunõudega tasaarvestada.
57.25.01.2013 e-kirjas esitas kostja hagejale esialgse kahjunõude suurusega 86 000 eurot (I kd lk 106). 11.04.2013 tasaarvestuse avalduses märkis kostja enda kahju suuruseks 43 639 eurot, millest 6221 eurot on otsesed kulud rikke tagajärgede kõrvaldamiseks ja 37 420 eurot tootmise seiskumisest tekkinud kahju. Ringkonnakohtu istungil selgitas kostja vastuseks kohtu küsimusele, et ta ei nõua tootmise seiskumisest tekkinud kahju hüvitamist ja ta on tasaarvestuse avalduses märgitud nõude lahti kirjutanud 12.12.2017 vastuhagiavalduse p-s 2.7 (I kd lk 83). See ei vasta tõele. Vastuhagiavalduses ei ole kostja toonud esile faktilisi asjaolusid tasaarvestuse avalduses märgitud kahjusumma kujunemise kohta. Seega ei ole kostja kahju hüvitamise nõude olemasolu eeltoodud osas kontrollitav.
58.Samal põhjusel ei ole kontrollitav kostja vastuhagiavalduses esitatud tingimuslik nõue hagejalt täiendavalt 43 639 euro väljamõistmiseks juhul, kui kohus 11.04.2013 teostatud tasaarvestusega ei arvesta. Kostja ei ole põhjendanud isegi seda, miks ta nõuab hagejalt 43 639 euro suuruse kahju hüvitamist olukorras, kus sellest on 6221 euro suurune nõue hageja tasunõudega juba tasaarvestatud.
59.Samuti ei ole kontrollitav kostja 15 879 euro suurune masina parandamise kulu hüvitamise nõue. Kostja väide, nagu oleks ta 15 879 euro suuruse nõude aluseks olevad asjaolud toonud piisava selgusega välja vastuhagiavalduse p-s 1.10 (I kd lk 81), ei vasta samuti tõele. Kostja on üksnes märkinud, et ta on kandnud masina parandamise kulusid eeltoodud summas, kuid ei ole välja toonud, mida, millal ja miks parandati, kui palju mingi töö või materjal maksis ning kuidas on remonditööd seostatavad 23.01.2013 toimunud masina rikkega.
60.TsMS § 363 lg 1 p-de 2 ja 3 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kostja ei ole vastuhagi esitamisel eeltoodut järginud. Kohus ei saa tõenditest ise asjaolusid tuletada. Kostja poolt hagi aluseks olevate asjaolude esitamata jätmise tõttu ei saanud neid tuvastada ka maakohus. Seetõttu märkis maakohus üldsõnaliselt, et 15 879 euro suurune nõue on tõendatud Scanditron Finland OY arvete ja teostatud tööde nimekirjaga. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei oleks saanud rahuldada sellisel viisil esitatud kostja nõudeid, kus kostja on märkinud üksnes summa, mille hüvitamist ta hagejalt nõuab. Ringkonnakohus teeb eeltoodud nõuete osas uue otsuse, millega jätab kostja tingimusliku nõude 43 639 euro väljamõistmiseks ja nõude 15 879 euro väljamõistmiseks täies ulatuses rahuldamata.
61.Järgmisena käsitleb ringkonnakohus kostja nõuet uue masina maksumuse 317 241 euro hüvitamiseks. Kostja tugines seda nõuet esitades asjaoludele, et masin oli täiesti uus, kuid pärast 23.01.2013 toimunud riket ei ole see töökorras, seda ei saa eesmärgipäraselt kasutada ega viia seisundisse, mis oli enne rikke toimumist ja masin on kasutamiskõlbmatu, st sisuliselt hävinenud.
62.TsMS § 442 lg 8 kohaselt peab kohus otsuse põhjendavas osas muu hulgas märkima tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja kohus peab kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab kohus seda otsuses põhjendama. Maakohus märkis otsuse põhjendavas osas küll tõendid, millele kohus oma järeldused rajas, kuid tõendeid sisuliselt ei hinnanud, mistõttu ei ole järelduse kujunemine järgitav. Samuti on osa tõendeid jäetud tähelepanuta. Hageja apellatsioonkaebus on selles osas põhjendatud. Tegemist on olulise menetlusnormi rikkumisega, mistõttu peab ringkonnakohus vajalikuks tõendeid uuesti uurida ja hinnata (TsMS § 652 lg 5).
63.Nagu juba eelnevalt märgitud, ei vaielnud pooled maakohtus selle üle, et pärast 23.01.2013 toimunud sündmust oli vaja masinas välja vahetada 24V alalisvoolu toiteplokk, masina sisendis olevad voolupiirajad ja sensor, mis tuvastab masina tööriistu. Maakohus leidis, et pärast 23.01.2013 toimunud õnnetust ei saa masinaga toota kõiki masina spetsifikatsioonikohaseid tooteid, sest masina pead ei ole enam võimalik programmeerida, kuna ülepinge tõttu sai kahjustada masina toitebloki elektroonika. Maakohus märkis, et sellekohane järeldus on tehtud kostja juhatuse liikme HM ja tunnistaja JK ütluste ning ekspertide AK ja TV poolt läbi viidud ekspertiisi alusel.
64.Tunnistaja JJ (masina müünud Scanditron Finland OÜ hooldusinsener, kelle tööks on ka vaidlusaluse masina hooldus) ütluste kohaselt parandati masinal pärast 23.01.2013 ära kõik vead, mis rikke tagajärjel tekkisid ja ta ei näe põhjust, miks ei saa toota kõiki tooteid, mis on spetsifikatsioonis ette nähtud. Masinal on olnud hiljem ka veateateid ja tunnistaja on vead ära parandanud (VIII kd lk 38-40).
65.Tunnistaja AT (kostja tootejuht) ütluste kohaselt ei saanud ühele kliendile pärast õnnetust toodet toota, sest masina täpsus muutus. Ta ei ole kindel, kas kõiki spetsifikatsioonis ettenähtud tooteid saab toota. Masinaga toodetakse ühte toodet ja seda ei kasutata täies mahus, sest pole tellimusi ja muid tooteid toota ei ole proovitudki. Pärast 23.01.2013 sündmust said vead parandatud ja ei olnud rikkeid, mida oleks veel pidanud parandama. JJ käis viimati masinat hooldamas 3 kuud tagasi ja tunnistaja ei öelnud talle, et masin ei tööta korralikult. Tunnistaja ei osanud öelda, kas masinal on vigu, mis on tingitud 23.01.2013 õnnetusest (VIII kd lk 42).
66.Tunnistaja JK (kostja teamleader) ütluste kohaselt olid masinal ka enne 23.01.2013 programmeerimisprobleemid. Ta ei ole ta kindel, kas kõiki masina funktsioone saab kasutada. Tema teada ei ole võimalik enam kõiki tooteid toota, sest mõnede toodete osas ei ole programmeerimine võimalik. JJ parandas masina ära ja see töötab. Toodet, mida toodeti enne 23.01.2013, toodetakse ka pärast masina remontimist. Masinal on programmeerimisvead, millest ta ei ole JJ-le rääkinud ja ta ei tea, kas keegi teine on seda teinud. Masinat püüdis programmeerida kostja juures varem töötanud insener. Tunnistaja ei tea, miks uusi tellimusi vastu ei võeta. Masin töötab ja tunnistaja arvates ei ole ühtegi põhjust, miks ei võiks selle masinaga muid tooteid toota, kui praegu toodetakse (VIII kd lk 44-45).
67.Kostja juhatuse liikme HM seletuse kohaselt on masina kasutamine pärast õnnetust häiritud, sest masin on ebatäpne, seda ei saa usaldada ja varasemaid tooteid ei saa toota (VIII kd lk 50-54).
68.Ekspertide AK ja TV arvamuse kohaselt võib ülepinge põhjustada alamkomponentide riket ja seadme ebakorrektset tööd ning rike ei pruugi kohe avalduda. Samas ei vastanud nad küsimusele, millised kahjustused tekkisid vaidlusalusele masinale selle käivitamise tagajärjel 23.01.2013 ja millised on tekkinud hiljem masina ekspluatatsiooni käigus. Ekspertide arvamuse kohaselt saavad ainult seadme tootja ja hooldaja öelda, kas ja millised komponendid riknesid pärast vale toitepinge ühendust ja kas masin saab töötada ilma
kõrvalekalleteta (VIII kd lk 196-197). Samale seisukohale jäid eksperdid kohtuistungil ütlusi andes (IX kd lk 36-37).
69.Ringkonnakohtu hinnangul tõendavad masina logifailid, et selle töös esineb vigu (masin annab veateateid – logifailid on suure mahukuse tõttu toimikusse lisamata, kuid nähtavad e-toimikus)). See asjaolu on tõendatud ka JK 28.03.2014 e-kirjaga, mille adressaatideks on AT, FM ja MT ning 10.01.2017 e-kirjaga JJ-le (IX kd lk 85-86).
70.Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab ringkonnakohus, et tunnistajate JJ, AT ja JK ütlustega on tõendatud, et masin parandati pärast 23.01.2013 õnnetust ära ja see töötab. Tunnistaja AT ja JK ütlustega on tõendatud, et pärast õnnetust ei saanud ühele kliendile tooteid toota masina ebatäpsuse tõttu. Samade tunnistajate ütlustega on tõendatud ka see, et pärast õnnetust toodetakse ühte toodet, mida toodeti ka varem ja muid tooteid ei ole proovitudki toota, sest tellimusi ei ole. JJ ja JK kinnitasid, et puudub põhjus, miks ei saaks teisi tooteid toota. Kostja juhatuse liikme HM seletusega on samuti tõendatud, et masin on kasutuses. Kostja esindaja väitis ringkonnakohtu istungil, et kostja ei ole teinud tellijatele pakkumisi masinaga juhtunu tõttu. Kuna uusi tellijaid ei ole otsitud ja teisi töid proovitudki toota, ei saa teha järeldust, et masinat ei saa eesmärgipäraselt kasutada. HM seletus selle kohta, et kostja toodab tooteid paljudele klientidele ja varasemaid tooteid ei saa enam toota, on vastuolus eelnimetatud tunnistajate ütlustega, mistõttu ringkonnakohus kostja seadusliku esindaja seletust selles osas ei arvesta.
71.Tunnistajate ütlustega on küll tõendatud, et ühele kliendile pärast õnnetust enam toodet ei toodetud, kuna masin oli ebatäpne. Samas on tõendamata masina ebatäpsuse põhjus ja ka see, et selline puudus on kestev ja seda ei ole võimalik kõrvaldada. Tunnistaja JK väitel olid masinal juba enne õnnetust programmeerimisprobleemid, mis mõjutasid masina täpsust ja pärast õnnetust ei suudetud ühe toote tootmist programmeerida. Kuna masinal olid programmeerimisprobleemid juba varasemalt, oleks kostja pidanud tõendama asjaolu, et seda toodet ei toodeta enam just 23.01.2013 rikke tõttu. Kostja seda tõendanud ei ole. Ekspertide kirjaliku arvamuse ja kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et teoreetiliselt võib ülepinge põhjustada masina hilisemas töös kõrvalekaldeid, kuid sellele küsimusele, kas antud juhul on kõrvalekalded tekkinud ülepinge tulemusel (23.01.2013 rike) või masina ekspluatatsiooni käigus, eksperdid vastata ei osanud, märkides, et sellele saavad vastata üksnes masina tootja ja hooldaja. Masina tootja või hooldaja (Scanditron Finland OY) seisukohta ei ole kohtule esitatud. Tunnistajate AT ja JK ütluste kohaselt ei ole JJ-le masina programmeerimise probleemidest räägitud. Põhjus, miks seda ei ole tehtud, asja materjalist ei selgu.
72.Kuigi masina logifailid tõendavad, et selle töös esineb vigu, ei ole kostja välja toonud ja tema esindaja ei osanud ka ringkonnakohtu istungil selgitada, milliste vigade kohta on logifailides veateated. Esindaja väitel saab seda öelda masina tootnud tehas. Tehase seisukohta ei ole kohtule esitatud.
73.JK 28.03.2014 e-kirjas ja 10.01.2017 e-kirjas on kirjeldatud masina probleeme, kuid nendest ei saa teha muid järeldusi, kui üksnes seda, et masina töös on olnud puudusi. Ringkonnakohus ei arvesta nende kirjade osas käsikirjalisi juurdekirjutusi, kuna sellisel kujul kirju adressaatidele ei saadetud ja tõendamata on see, kes need juurdekirjutused tegi.
74.Ringkonnakohus ei arvesta otsuse tegemisel kohtule esitatud asitõendite – jootepeadega, mis läksid kostja väitel katki 2016.aastal. Kostja esindaja selgitas ringkonnakohtu istungil, et visuaalselt ei ole võimalik kindlaks teha, kas need on katki või terved. Seega ei ole neil tõendi väärtust.
75.Samuti ei arvesta ringkonnakohus otsuse tegemisel tõendina JP allkirjaga esitatud hinnangut (I kd lk 120-121). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see tõend usaldusväärne, sest ei ole võimalik kindlaks teha hinnangu andja seotust firmaga Proelco ning tema õigust ja pädevust selliseid hinnanguid anda. Pealegi nähtub hinnangu sisust, et see on antud üksnes kostja poolt antud teabe alusel, masinat üle vaatamata.
76.Ringkonnakohus leiab eeltoodut kokku võttes, et tõendamist ei leidnud 317 241 suuruse nõude (uue masina maksumus) aluseks olnud asjaolud, et masinat ei saa eesmärgipäraselt kasutada ega viia seisundisse, mis oli enne rikke toimumist ja masin on kasutamiskõlbmatu hageja poolt 23.01.2013 toimunud lepingurikkumise tõttu. Ainuüksi teoreetiline võimalus, et ülepinge võis mõjutada masina alamkomponente ja nende rike avalduda hiljem, ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust eelnimetatud nõude rahuldamiseks ja vastuhagi tuleb jätta ka selle nõude osas rahuldamata.
77.Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et hageja on lepingut rikkunud ja põhjustanud kostjale sellega kahju masina remondikulude näol. Hageja on aktsepteerinud kostja tasaarvestust 6221 euro suuruses, s.o nõustunud remondikulude hüvitamisega, mis olid kostjale tekkinud 11.04.2013 seisuga (kahjunõue/tasaarvestuse avaldus I kd lk 26). Hageja on selle summa kostjale hüvitanud, kuna ta arvestas selle oma tasunõudest maha. Täiendava kahjuhüvitise väljamõistmiseks puudub alus, mistõttu jääb rahuldamata ka kostja nõue viivise saamiseks.
78.Kostja kahju hüvitamise nõuete rahuldamata jätmise tõttu ei anna ringkonnakohus hinnangut kostja tõenditele masina maksumuse kohta (masina hinnapakkumine ja ostutellimus). Samuti ei anna ringkonnakohus hinnangut sellele, kas Scanditron Finland Oy esindaja JJ pidi enne masina käivitamist kontrollima pinge suurust masina sees või mitte ning sellekohastele tõenditele, sh masina kasutusjuhendile (manuaalile) ja PP kirjadele, kuna need ei mõjuta asja lahendamise lõpptulemust.
79.Nagu ringkonnakohus käesoleva otsuse põhjendava osa alguses tuvastas, on hageja töövõtulepingutest tulenev põhjendatud ja tõendatud tasunõue kostja vastu 40 768,80 eurot. Maakohtule hagi esitamise päeva seisuga oli hageja arvestuse kohaselt kostja viivisevõlg arve nr 22996 järgi tasumata summalt 20 578,32 eurot, arve nr 31722 järgi 352,72 eurot (viivisearvestus I kd lk 63). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja viivisearvestus õige. Maakohtule hagi esitamisest kuni ringkonnakohtu otsuse tegemise päevani lisandub viivis arve nr 22996 järgi võlasummalt 37 418 eurot 31 449,83 euro suuruses ja arve nr 31722 järgi võlasummalt 3350,80 eurot 1237,32 euro suuruses. Apellatsioonkaebuses palus hageja kostjalt välja mõista viivise põhivõla suuruses. Hageja hagi kuulub rahuldamisele nii põhivõla 40 768,80 euro kui ka samas suuruses viivise nõude osas ja ringkonnakohus mõistab eelnimetatud summad kostjalt hageja kasuks välja.
80.Kuna ringkonnakohtu otsusega jäetakse kostja vastuhagiavalduses esitatud nõuded osaliselt läbi vaatamata ja osade menetlus lõpetatakse, hageja hagi rahuldatakse ja kostja vastuhagi jääb rahuldamata, hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse ja vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kõik maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud TsMS § 162 lg 1 ning § 168 lg 2 alusel kostja kanda.
81.Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks TsMS § 174 lg 4 järgi § 177 lg-s 2 sätestatud korras pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Gaida Kivinurm
Iko Nõmm
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.