E-Service Aktsiaseltsi hagi Selmic Baltic OÜ vastu töövõtulepingust tuleneva võla 40 768,80 euro ja viiviste väljamõistmiseks ning Selmic Baltic OÜ vastuhagi EService Aktsiaseltsi vastu kahju hüvitamiseks ja viiviste väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.08.2016 vaheotsus (maakohtu otsuses ekslikult märgitud kuupäevaks 22.08.2014)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
E-Service Aktsiaseltsi apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
80 089,66 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: E-Service Aktsiaselts (registrikood 10360030), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait Kaarma Kostja: Selmic Baltic OÜ (registrikood 11911756), lepinguline esindaja vandeadvokaat Valter Võhma
Kohtuistungi toimumise aeg
07.11.2016, avalik kohtuistung
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 22.08.2016 vaheotsus ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks tagasi samale maakohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.21.10.2014 esitas E-Service Aktsiaselts (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus Selmic Baltic OÜ-lt (kostja) välja mõista võlgnevuse summas 40 768,80 eurot, viivise hagi esitamise seisuga 20 931,04 eurot, viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, kindla summana ning edasiulatuvalt viivise alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni arve nr 31722 osas 8,15 % aastas ja arve nr 22996 osas 0,05% päevas kuni põhinõude täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 19.09.2012 kirjaliku töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja teostama töövõtjana kostja tootmisalal ehitustöid vastavalt tehtud hinnapakkumisele. Vastavalt lepingule kohustus kostja tasuma lepingu hinna 134 342 eurot (käibemaksuta). 12.11.2012 esitas hageja kostjale arve nr 22996 summas 160 060,80 eurot tasumise tähtajaga 06.12.2012. 22.11.2012 allkirjastasid pooled tööde üleandmisevastuvõtmise akti ja kinnitasid, et tööd on teostatud nõuetekohaselt. Arvest 22996 on kostja tasunud hagejale 116 421,80 eurot ning tasumata on 43 639 eurot. Lisaks kirjalikule töövõtulepingule sõlmiti poolte vahel ka kaks suulist töövõtulepingut. Kostja tellis hagejalt ühe suulise töövõtulepingu alusel elektritöid 2013. aasta juulis ning tööde eest esitati 02.07.2013 arve nr 31722 summale 3350,80 eurot, mis on täielikult tasumata. Hageja arvestas 43 639 eurost maha automaatjootmismasina sisselülitamisel tekitatud otsese kahju kulud summas 6221 eurot. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt võlgnevuse summas 40 768,80 eurot tasumist. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kui kostja 23.01.2013 oma tootmisjaamas automaatjootmismasina sisse lülitas, tekkis rike, kuna hageja elektrik ühendas valesti pikendusjuhtme pistikus neutraal- ja faasijuhtme ega kontrollinud pikendusjuhtme teises otsas tegelikku pinget. 11.04.2013 seisuga oli kostjal hageja vastu kahjunõue vähemalt summas 86 000 eurot. Kostja on 11.04.2013 arve nr 22996 saldo 43 639 eurot kehtivalt tasaarvestanud kostjal hageja vastu oleva kahju hüvitamise nõudega. Kuna hageja ja kostja kohustused tulenevad vastastikusest töövõtulepingust, oli kostjal õigus keelduda oma kohustuse täitmisest ning jätta arve nr 22996 tasumata, kuni hageja on kostja kahjunõude rahuldanud. Samal alusel on kostjal jätkuvalt õigus jätta tasumata arve nr 31722. Kostja vastuhagi
4.12.12.2014 esitas kostja vastuhagi, milles palus tuvastada kostja poolt 11.04.2013 teostatud tasaarvestuse õiguspärasus summas 43 639 eurot ning hageja nõude puudumine eeltoodud summa ulatuses kostja vastu. Kostja palus mõista hagejalt välja 296 765,93 eurot (sh
põhivõlg 289 481 eurot ja viivised 12.12.2014 seisuga summas 7284,93 eurot) ning edasiulatuvalt viivised seadusjärgses määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
5.Vastavalt poolte vahelisele töövõtulepingule kohustus hageja muuhulgas teostama kostja tootmisruumides elektritöid. Kostja majandustegevuseks on elektroonikakomponentide tootmine. Kostja ostis 2012. aastal Scanditron Finland OY-lt automaatjootmismasina Datacon 2200EVO (edaspidi „masin“) maksumusega 317 241 eurot. Masina sisselülitamisel 23.01.2013 toimus sellel rike, mistõttu sai masin oluliselt kahjustada. Masina paigaldamise juures viibisid masina müüja, hageja ja kostja esindajad. Scanditron Finland OY esindaja JJ aruandest nähtuvalt oli masina rikkeni viiv sündmustejada järgnev: (i) JJ küsis elektriku (hageja töötaja) käest, kas elekter on ühendatud ning kas voolusuunda on kontrollitud. Hageja töötaja kinnitas, et kõik vastab standardile; (ii) hageja töötaja ühendas elektrijuhtme masina külge ning kinnitas, et masina võib sisse lülitada ning kõik on tehtud vastavalt standardile; (iii) JJ lülitas masina sisse, misjärel käis pauk, samuti oli tunda suitsuhaisu; (iv) hageja töötaja kontrollis elektrijuhtmeid ning tuvastas, et valesti oli ühendatud neutraal- ja faasijuhe, seejärel tõstis ta juhtmed ümber; (v) JJ üritas masinat uuesti sisse lülitada, paraku see ei õnnestunud ning masinat tööle ei saadud. Kostja teavitas hagejat esmakordselt tekkinud kahjust e-kirjaga 25.01.2013. Vastusena kostja e-kirjale tunnistas hageja juhatuse liige KP 28.01.2013 e-kirjas, et uurimise käigus selgus, et elektrik oli valesti ühendanud pikendusjuhtme pistikus neutraal- ja faasijuhtme ning kiirustades ei kontrollinud pikendusjuhtme teises otsas tegelikku pinget. Seega tunnistas hageja, et masina kahjustumine toimus hageja süül.
6.Kostja hinnangul tuleb elektrijuhtmete valesti välja ehitamist ning ühenduse kontrollimata jätmist pidada hageja poolseks raskeks hooletuseks (VÕS § 104 lg 4). Kostja on proovinud mitmel korral masinat parandada ning on kandud sellega seonduvalt kulusid summas 15 879 eurot. Eeltoodule vaatamata ei ole masin tänaseni töökorras ega võimeline tootma elektroonikakomponente kõrvalekaldumisteta ja vigadeta. Eeltoodust tulenevalt saab masinat pidada kasutuskõlbmatuks (sisuliselt hävinenuks). Kostjal tekkinud kahju seisneb masina parandamise kuludes summas 15 879 eurot ja masina hävinemisest tingitud kahjus summas 317 241 eurot. Arvestades 11.04.2013 tasaarvestust nõuab kostja hagejalt kahju hüvitamist summas 298 481 eurot. Kui kohus peaks leidma, et tasaarvestus ei olnud õiguspärane, reserveerib kostja endale õiguse suurendada põhinõuet 43 639 euro võrra.
7.19.06.2015 täiendas kostja vastuhagi, milles märkis, et juhul, kui kohus peaks tuvastama, et kostja poolt 11.04.2013 teostatud tasaarvestus ei ole kehtiv, taotleb kostja nõuda hagejalt täiendavalt välja 43 639 eurot. Juhul, kui kohus ei peaks kostja primaarset kahjunõuet rahuldamata, siis palub kostja alternatiivselt mõista hagejalt välja masina parandamiseks tehtud kulud summas 15 879 eurot ja uue masina maksumus (alternatiivselt parandamise kulud) summas orienteeruvalt 317 241 eurot (käibemaksuta) ning muud võimalikud kulud, mida AS SEB Liising kostjalt nõuab. Alternatiivselt palus kostja mõista hagejalt välja masina parandamiseks tehtud kulud summas 15 879 eurot ja summa, mille kostja peab hüvitama AS-ile SEB Liising (sh seni maksmata liisingumaksed ja muud kulud, mis tekivad seoses liisingulepingu ülesütlemisega, millest arvestatakse maha masina müügihind). Samuti kostja poolt AS-ile SEB Liising senini teostatud liisingumaksed summas 178 986,71 eurot ja EAS-ile tagastatav summa 126 896 eurot, eeldusel, et EAS selle kostjalt tagasi nõuab ning muud kulud, mis kostjal seoses liisingulepingu ülesütlemisega tekivad. Hageja vastuväited vastuhagile
8.Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja hinnangul saab kostja kahjunõude rahuldada üksnes siis, kui kostjal esineb kahju ning kahju tekkimise ja hageja poolt kohustuse rikkumise vahel põhjuslik seos. Käesoleval juhul puudub kostjal kahju, mille hüvitamist saaks ta hagejalt nõuda, sest hagi esitamise ajal ei olnud masina omanikuks mitte kostja, vaid AS SEB Liising. Masinale 23.01.2013 intsidendi tulemusel tekkinud kahjustused said kõrvaldatud ja masinat kasutatakse kuni käesoleva ajani kostja tootmises.
9.Hageja ülesandeks oli vastavalt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingule ehitada välja kostja tootmisruumides elektrijuhtmestik ja teostada muid üldehitustöid ning lisatööna ehitada välja ka pistikupesa, kuna kostja soovis muuta masina asukohta tootmisruumis. Masina ühest tootmisruumist teise paigutamiseks ja uuesti installeerimiseks ning käivitamiseks oli kostjal tellitud eraldi töö Scanditron Finland OY-lt. Scanditron Finland OY palus hageja elektrikult elektritööde teostamise kestel masina toite sisse lülitada. Kuna elektritööd olid veel pooleli ja kontrollmõõtmised teostamata, ei andnud hageja ei kostjale ega ka Scanditron Finland OY-le mistahes kinnitusi elektritööde teostatuse ega kohasuse kohta. Kui hageja oleks jõudnud elektritööd lõpetada ja teostada enne elektritööde üleandmist vastavad kontrollmõõtmised, siis oleks eeltoodud inimlik eksitus pistiku ehituses välja tulnud ja enne kostja elektritööde üleandmist oleks viga ka parandatud. Hageja leidis, et masinale tekkis kahju Scanditron Finland OY tegevuse, mitte kostja lepingu rikkumise tagajärjel, sest JJ, kui masina käitaja, ei kontrollinud enne masina sisselülitamist pinge suurust masina sees, mida ta vastavalt masina kasutusjuhendile tegema pidi. Isegi juhul, kui hageja võiks mingil viisil masina kahjustumise eest vastutada, on hageja selle juba enne vastuhagi esitamist kostjale hüvitanud summas 6221 eurot. Suuremas summas hageja vastutus kostja ees oleks vastuolus muuhulgas hea usu põhimõttega ning kohaldumisele kuuluksid ka vastutuse piiramise sätted (VÕS § 139 lg 1, VÕS § 140 lg 1). Menetluse käik
10.15.12.2015 esitas hageja TsMS § 449 lg 1 alusel taotluse vastuhagi osas vaheotsuse tegemiseks. Hageja palus teha vaheotsus küsimuses, kas hageja vastutab kostjal tekkinud kahju eest. Kostja vaidles vaheotsuse tegemisele vastu ja palus jätta taotluse rahuldamata.
11.Harju Maakohus rahuldas 02.02.2016 määrusega hageja taotluse vaheotsuse tegemiseks. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
12.Harju Maakohus tuvastas 22.08.2016 (otsuses ekslikult märgitud kuupäevaks 22.08.2014) vaheotsusega, et kostja vastuhagis esitatud kahju hüvitamise nõue hageja vastu on põhjendatud.
13.Kahju hüvitamise nõude lahendamiseks poolte vahel tuleb kohtul kontrollida, kas lepingu rikkumine hageja poolt põhjustas kostjale kahju ja kas kahju tekkimine ja hagejapoolne lepingu rikkumine on põhjuslikus seoses VÕS § 127 lg 4 kohaselt. Veel tuleb kontrollida, kas vastuhagis nõutav kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes ning ka VÕS § 127 lõikega 3, mille kohaselt lepingulist kohustust rikkunud pool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
14.Kohus leidis, et liisingulepinguga on tõendatud, et kostja sõlmis masina omandamiseks AS-iga SEB Liising 23.02.2012 liisingulepingu nr L12100886 ning, et tegemist on
kapitalirendi tüüpi liisinguga. Masin osteti Scanditron Finland OY-lt. Tulenevalt asjaolust, et vastavalt liisingulepingu p-le 22.5 läks liisingulepingu sõlmimisega liisingulepingu eseme juhusliku hävimise, halvenemise ning kadumise riisiko üle Scanditron Finland OYlt liisinguvõtjale ehk kostjale ning lepingupunkt 30.6 sätestab, et kui liisinguvõtja või mõne teise isiku tegevuse või tegevusetuse tõttu on liisingueseme väärtus vähenenud rohkem kui normaalse kasutamise korral, viib liisinguvõtja liisinguandja nõudmisel liisingueseme seisukorda, milline vastab sarnasele varale tavaliselt esitatavatele nõuetele või hüvitab liisinguandjale kulutused, mida viimane tegi liisingueseme sellisesse seisukorda viimiseks, on kostjal õigus nõuda kahju tekitajalt kahju hüvitamist.
15.Kohus leidis, et kostja on esitanud 19.06.2015 menetlusdokumendis hageja vastu alternatiivsed nõuded, mistõttu ei ole nimetatu näol tegemist hagi muutmisega TsMS § 376 sätestatu tähenduses, milleks vastuhagi esitajal oleks vaja vastaspoole või kohtu nõusolekut.
16.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja tellis hagejalt suulise töövõtulepingu alusel elektritöid ja lisatööna ka pikendusjuhtme ehitamise, et ühendada masin uues tootmisruumis vooluvõrku, ning et 23.01.2013, kui kostja oma tootmisjaamas masina sisse lülitas, tekkis masinal rike voolu ülepinge tõttu. Kohus asus seisukohale, et asja sisulise arutelu käigus leidis tõendamist, et: - hageja töötaja OS, kes ehitas pikendusjuhtme, ühendas selle pistikus valesti neutraal- ja faasijuhtme. Nimetatu leidis tõendamist kohtuistungil üle kuulatud OS ja AT ütlustega; - AT ei kontrollinud pikendusjuhtme teises otsas tegelikku pinget enne, kui see masinaga ühendati ning JKJ-le, kes oli tulnud kostja masinat taaskäivitama, öeldi, et toide on valmis ja masina võib sisse lülitada. Nimetatu on tõendatud JKJ ja AT ütlustega; - pärast 23.01.2013 toimunud sündmust vajas masin remonti, kusjuures enne nimetatud sündmust masina töös probleeme ei esinenud. Seda kinnitas kohtus nii JKJ kui tunnistaja AT; - pärast 23.01.2013 on masinal probleemid, st. pärast toimunud õnnetust ei saa masinaga toota kõiki masina spetsifikatsioonikohaseid tooteid, sest masina pead ei ole võimalik enam programmeerida, kuna kahjustada sai ülepinge tõttu masina toitebloki elektroonika. Nimetatu kohta andsid kohtuistungil ütlusi nii kostja juhatuse liige HTM kui ka tunnistaja JK.
17.Kohus asus eeltoodud tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et hageja rikkus kostjaga sõlmitud töövõtulepingut, sest ehitas vigase pikendusjuhtme, mille kasutamise tagajärjel sai hageja masin kahjustada. Kohtu hinnangul on hageja tegevuse (vigase pikendusjuhtme ehitamise) ja kostjal kahju tekkimise (masina vigastuste tekkimise) vahel põhjuslik seos, sest kui hageja ei oleks ehitanud vigast pikendusjuhet ja hageja elektrik oleks kontrollinud enne pikendusjuhtme masinaga ühendamist selle teises otsas pinget, ei oleks kostja masin kahjustusi saanud. Asjaolu, et hageja ei olnud 23.01.2013 kostjale elektritöid veel üle andnud, ei vabasta kohtu hinnangul hagejat lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kohustusest. Kohus nõustus kostjaga ka selles, et AT poolt pikendusjuhtme teises otsas pinge kontrollimata jätmine ja JKJ-le kinnituse andmine, et kõik on korras ja masina võib sisse lülitada, on käsitletav hageja raske hooletusena, millest tulenevalt vastutab hageja kostjale tekitatud kahju hüvitamise eest. Asjaolud, kui suures ulatuses hageja kostjale tekitatud kahju eest vastutab, ning kas esinevad alused hagejal kahjuhüvitise vähendamiseks või mitte, kuuluvad tuvastamisele edaspidises menetluses pärast vaheotsuse jõustumist. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
18.Hageja esitas 21.09.2016 Harju Maakohtu 22.08.2016 vaheotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub teha uus vaheotsus, millega jätta vastuhagi täies ulatuses rahuldamata. Kui kohus asub seisukohale, et hageja siiski vastutab masinale kahju põhjustamise eest osaliselt (millega hageja ei nõustu), siis lugeda hageja poolt kostjale põhjustatud kahju 6221 euro tasumisega kaetuks ja jätta vastuhagi selle tõttu rahuldamata ehk tuvastada, et kostja vastuhagis esitatud kahju hüvitamise nõue hageja vastu on põhjendamatu. Kui kohus ei saa teha ise uut vaheotsust, siis saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
19.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus jätnud ebaõigesti kohaldamata TsMS § 3 lg 1 ja AÕS § 68 lg 1. Kostja ei ole põhistanud, et talle kuuluks vaidlusaluse masina omand, või et ta oleks masina omanikult sellise nõude omandanud. Järelikult ei ole kostjal õigust tema omandisse mittekuuluvale asjale tekitatud kahju hüvitamist nõuda ning juba seetõttu tuleks vastuhagi jätta rahuldamata. Antud juhul oleks kostjal olnud õigus nõuda hagejalt AS-le SEB Liising masina kahjustamise hüvitamiseks tehtud kulutuste hüvitamist, kuid sellist nõuet ei ole kostja esitanud. Kuna masin on kasutuskõlblik, et ole kostja liisingulepingu alusel AS-le SEB Liising midagi hüvitanud. Lisaks ei ole kostja tagastanud ka EAS-ile masina soetamiseks saadud toetust.
20.Kostjale ei ole kahju tekkinud, kuna masin on kasutuskõlblik. Masinale tekkinud kahjustused said kõrvaldatud ja masinat kasutatakse tootmises. Eeltoodut on kinnitanud nii masina ametlik hooldaja kui ka kostja töötajad. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud või jätnud kohaldamata VÕS § 127 lg 2 ja lg 3. Maakohus on põhjendamatult leidnud, et asjaolu, et hageja ei olnud 23.01.2013 kostjale elektritöid veel üle andnud, ei vabasta hagejat lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kohutusest. Hageja ei ole oma lepingulisi kohustusi kostja ees rikkunud. Kuna hageja ei olnud masina sisse lülitamise ja väidetava kahju tekkimise hetkel oma lepingulisi kohustusi jõudnud veel lõpuni täita ja töid üle anda, ei esine tekkinud kahju ja hageja tegevuse vahel põhjuslikku seost.
21.Masina ohutuse seaduse § 14 lg 5 punkt 1 sätestas 23.01.2013 redaktsioonis (intsidendi toimumise hetk), et masina käitaja peab töötama masinaga ohutult, järgides masina kasutamisjuhendit ning masina kasutamise järelevaataja korraldusi ja juhiseid, kui masina kasutamise järelevaataja on määratud. Masinat kahjustas JJ poolt masina sisse lülitamisel masina kohustuslikus kasutamisjuhendis ette nähtud protseduuri järgimata jätmine. Antud juhul tekkis masinale kahju Scanditron Finland OY poolt masina sisse lülitamise tulemusel, mille käigus ei kontrollitud vastavalt masina kasutusjuhendile pinge suurust masina sees. Juhul, kui masinat oleks uues kohas manuaali kohaselt käivitatud, siis ei oleks kahju põhjustanud sündmust aset leidnud, kuna vaidlus puudub selles, et pinge kontrollimisel masina sees oleks vale pinge suurus vältimatult ilmnenud. Järelikult puudub hageja tegevuse ja kostjal väidetavalt tekkinud kahju vahel põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 mõistes.
22.Maakohus on jätnud põhjendamatult käsitlemata sisuliselt kõik hageja poolt esitatud tähtsust omavad tõendid ja olulised väited. Näiteks esitas hageja kohtumenetluses asjatundja arvamusena PP poolt koostatud põhjaliku asjatundja arvamuse, milles on üheselt järeldatud, et masinat kahjustas JJ ränk viga ehk tema poolt masina sisse lülitamine masina kohustuslikku kasutamisjuhendis ette nähtud protseduuri järgimata jätmine. Samuti on kohus tähelepanuta jätnud hageja poolt tehtud asjakohased viited masina seadistamise manuaalile, kus on üheselt kirjas, et masinat ei tohi sisse lülitada selle uues kohas installeerimisel, ilma masina sees pinget kontrollimata. Kuna nimetatud tõendid on määrava tähtsusega vaidluse põhiküsimuse lahendamisel, oleks kohus pidanud tõendite arvestamata
jätmist vaheotsuse tegemisel vähemasti põhjendama. Vastavate tõendite arvestamisel oleks kohus jõudnud teistsuguse lahenduseni.
23.Lisaks on kohus eksinud tõendite hindamisel. Hageja osundab, et 17.05.2016 kohtuistungi protokollis sisalduvatest AT ütlustest ei tulene, et ta ütles JJ-le, et viimane võib masina sisse lülitada. AT ütlustest nähtub aga vastupidi üheselt, et JJ oli teadlik, et AT ei kontrollinud pinge õigsust pikendusjuhtmes ja lülitas JJ nõudmisel ilma mistahes kinnitusi andmata masina vooluvõrku, millest aga masin veel kahjustada ei saanud. Kahju tekkis hetkel, kui JJ masina sisse lülitas. Küll aga ilmneb AT ütlustest selgelt, et masina seadistaja ja installeerija JJ jättis järgimata masina sisse lülitamisel masina kohustuslikus kasutamisjuhendis ette nähtud protseduurid.
24.Kohus on vaheotsuses leidnud, et kostja on esitanud 19.06.2015 menetlusdokumendis hageja vastu alternatiivsed nõuded, mistõttu ei ole nimetatu näol tegemist hagi muutmisega TsMS § 376 sätestatud tähenduses. Eeltooduga on kohus rikkunud menetlusõiguse norme sellega, et on jätnud arvestamata hageja poolt 05.10.2015 esitatud vastuväite. Kostja on vastuhagi aluse puudumist (kostjale ei kuulu masina omandiõigus ja samamoodi ei ole masin kasutuskõlbmatu) kohtumenetluse kestel ka ise mõistnud ja selle tulemusel üritas oma 19.06.2015 menetlusdokumendis vastuhagi eset muuta. Vaheotsuses ei ole hageja vastuväiteid aga arvesse võetud ega neid lahendatud. Vastus apellatsioonkaebusele
25.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
26.Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 22.08.2016 vaheotsus tuleb menetluseõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning tsiviilasi saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
27.Kostja esitas 12.12.2014 maakohtule esitatud vastuhagis järgnevad nõuded: tuvastada kostja poolt 11.04.2013 teostatud tasaarvestuse õiguspärasus summas 43 639 eurot ning hageja nõude puudumine eeltoodud summa ulatuses kostja vastu; välja mõista hagejalt 296 765,93 eurot (sh põhivõlg 289 481 eurot ja viivised 12.12.2014 seisuga summas 7284,93 eurot) ning edasiulatuvalt viivised seadusjärgses määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hagiavalduse põhjendustes nähtub, et kostja kahju koosneb masina parandamise kulust 15 879 eurot ning uue samaväärse asja soetamise kulust (317 241 eurot), kuna masina saab lugeda sisuliselt hävinuks. Kuna kostja tegi 11.04.2013 tasaarvestuse hageja nõudega summas 43 639 eurot, siis on kostja kahjunõude suurus 289 481 eurot.
28.19.06.2015 esitas kostja hagiavalduse täienduse, milles märkis, et kui kohus peaks tuvastama, et kostja tasaarvestus ei ole kehtiv, siis mõista hagejalt täiendavalt välja 43 639 eurot. Juhul, kui kohus ei peaks kostja primaarset kahjunõuet rahuldama, siis palub kostja: alternatiivselt mõista hagejalt välja kostja poolt masina parandamiseks tehtud kulud summas 15 879 eurot, uue masina maksumus (alternatiivselt parandamise kulud) summas orienteeruvalt 317 241 eurot (käibemaksuta) ning muud võimalikud kulud, mida AS SEB Liising kostjalt nõuab; alternatiivselt mõista hagejalt välja kostja poolt masina parandamiseks tehtud kulud summas 15 879 eurot; summa, mille kostja peab hüvitama AS-ile SEB Liising (sh seni
maksmata liisingumaksed ja muud kulud, mis tekivad seoses liisingulepingu ülesütlemisega, millest arvestatakse maha masina müügihind); kostja poolt AS-ile SEB Liising senini teostatud liisingumaksed summas 178 986,71 eurot; EAS-ile tagastatav summa 126 896 eurot, eeldusel, et EAS selle kostjalt tagasi nõuab; muud kulud, mis kostjal seoses liisingulepingu ülesütlemisega tekivad.
29.TsMS § 449 lg 1 sätestab, et kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Vastavalt TsMS § 449 lg-le 2 on vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Nõude põhjendatuse vaheotsusega tunnustamise korral jätkab kohus menetlust nõude suuruse üle ja teeb selle kohta otsuse. Kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded.
30.Maakohus on otsuse resolutsioonis tuvastanud, et kostja vastuhagis esitatud kahju hüvitamise nõue on põhjendatud. Kuna kostja esitas hagis mitmeid kahju hüvitise nõudeid, siis ei selgu otsuse resolutsioonist, millist kahju hüvitamise nõuet on maakohus põhjendatuks pidanud. Selline resolutsioon ei vasta TsMS § 442 lg 5 nõuetele. Kui on esitatud erinevad kahju hüvitamise nõuded, siis tuleb vaheotsuse resolutsioonis selgelt märkida, milline kahju hüvitamise nõue on põhjendatud. Ka otsuse põhjendustes ei ole üheselt aru saada, millist nõuet on maakohus käsitlenud. Otsuse põhjendustes ei ole maakohus eristanud algset kahju hüvitise nõuet (sh ei ole eristatud selles nõudes sisalduvaid masina parandamise kulude hüvitamise nõuet ning uue samaväärse masina maksumuse nõuet) ega alternatiivseid nõudeid (liisingulepinguga ja EAS-iga seotud nõuded). Sealjuures on maakohus otsuse põhjendustes viidanud, et kostja esitas alternatiivsed nõuded ning tegemist ei ole hagi muutmisega. Otsuse põhjendustes ei ole maakohus analüüsinud konkreetseid kahju hüvitise nõudeid eraldi ega ka võtnud selget seisukohta ühegi kahjunõude kohta eraldi. Maakohus on analüüsinud kahju hüvitise nõude eeldusi üldiselt ning sedastanud, et hageja vastutab kostjale tekitatud kahju hüvitamise eest.
31.Kuna maakohtu otsusest ei ole võimalik aru saada, millist kahju hüvitamise nõuet on maakohus põhjendatuks pidanud, siis ei ole ringkonnakohtul võimalik menetlusnormi rikkumist kõrvaldada ning maakohtu otsus tuleb tühistada.
32.Lisaks märgib kolleegium, et maakohus on rikkunud menetlusnorme ka sellega, et ei ole andnud hinnangut hageja peamise vastuväite suhtes, s.o väite suhtes, et masinale tekkis kahju hoopis selle tõttu, et enne masina sisselülitamist ei kontrollinud JJ pinge suurust masina sees. Tulenevalt TsMS § 442 lg-st 8 peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega.
33.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu vaheotsuse ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, siis puudub vajadus võtta seisukohta apellatsioonkaebuse muude väidete osas. Vastuseks hageja väitele, et kostja ei ole tõendanud, et ta on asja omanik, selgitab kolleegium siiski, et asja hävimise või kahjustamise korral ei kuulu VÕS § 132 sätestatud kahju hüvitamise nõue üksnes asja omanikule. Õiguskirjanduses on märgitud, et juhul, kui valdaja kannab juhusliku hävimisega seotud riske (liisinguvõtja), saab valdaja esitada samasuguseid kahju
hüvitamise nõudeid nagu asja omanik (vt P. Varul jt, Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2016, lk 697).
34.Kuna tsiviilasi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis ringkonnakohus menetluskulude jaotust kindlaks ei määra. Menetluskulude jaotus määratakse kindlaks lõppotsuses (TsMS § 173 lg 5).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.